(1) Käesolev seadus sätestab väärismetalltoodete käitlemise ning väärismetalli proovi määramise ja tõendamise nõuded, järelevalve korralduse seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
(2) Käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata:
1) tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide, väärismetalli sisaldavate toodete ja väärismetalltoodete suhtes;
2) väärismetalltoodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes;
3) väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes;
4) käibemaksuseaduse tähenduses investeeringukulla suhtes;
5) väärismetallist Eesti ja teiste riikide seaduslike maksevahendite ning antikvaarsete müntide ja medalite suhtes;
6) väärismetallist au- ja teenetemärkide ning spordi- ja kultuuriauhindade suhtes;
6¹) ajaloolise või kultuuriväärtusega väärismetalltoodete suhtes;
7) väärismetallist muusikainstrumentide ja nende osade suhtes;
8) väärismetalltoodete väljaveol;
9) selliste väärismetalltoodete sisseveol, mida reisija veab sisse isiklikuks kasutamiseks või mis sisalduvad ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule juhuti saadetavas postisaadetises, kui nende väärismetalltoodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et need on mõeldud reisija või postisaadetise saaja isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(4) Väärismetalltoodete käitlemise reguleerimisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega kohaldatakse käesolevat seadust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate erisustega.
1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) väärismetall – puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid;
2) väärismetalli proov – arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või pallaadiumi sisaldub vastava väärismetalli sulamis selle tuhande massiosa kohta;
3) väärismetalli standardproov – käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud väärismetalli proov;
4) väärismetalltoode – ese, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 2¹ lubatud väikseima standardprooviga väärismetallist;
5) käitlemine – väärismetalltoodete valmistamine, sissevedu, müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
6) valmistamine – uute väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise eesmärgil valmistamine ning kasutatud väärismetalltoodete parandamine, ümbertegemine ja ennistamine;
7) sissevedu – väärismetalltoodete toimetamine Eestisse eesmärgiga teha need kättesaadavaks kasutusele võtmiseks või levitamiseks;
8) müügiks pakkumine – tegevus, mille käigus väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja, hulgimüüja või jaemüüja pakub väärismetalltooteid tasu eest võõrandamiseks;
9)
10) turule laskmine – tegevus, millega väärismetalltoode tehakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks.
(1) Toodet võib väärismetalltootena müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada, kui see vastab käesoleva seaduse nõuetele ja on märgistatud käesolevas seaduses ettenähtud kohustuslike märgistega.
(2) Väärismetalli standardproovid on:
1) kuldtootel 375, 500, 585, 750, 916 või 999;
2) hõbetootel 800, 830, 925 või 999;
3) plaatinatootel 850, 950 või 999;
4) pallaadiumtootel 500, 950 või 999.
(2¹) Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis valmistatud tooted loetakse standardproovile vastavast väärismetallist valmistatuks, kui nendes toodetes on kasutatud riigis, kus tooted on valmistatud või turule lastud, õigusaktiga kehtestatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud standardprooviga väärismetalli.
(3) Väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetall on standardproovile vastav, kui selle puhta kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi sisaldus on standardprooviga võrdne või sellest suurem.
(4) Müügiks pakutava või tasu eest võõrandatava väärismetalltoote mitteväärismetallist osad, välja arvatud vedrud, tihvtid ja teised konstruktsiooniks hädavajalikud detailid, peavad olema märgistatud märgisega «MET» või muu mitteväärismetalli tähistava märgisega.
(5) Kehtetu
(6) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada, kui:
1) väärismetalltootele on püsivalt liidetud sellist metalli, mida värvuse tõttu võib pidada samaks väärismetalliks, millest väärismetalltoode on valmistatud;
2) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist, mille proov on väiksem kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov.
(7) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada:
1) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab väärismetallist valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud lauahõbe, kellad ja teised korpustooted;
2) väärismetalliga kaetud muust metallist toodet.
(1) Väärismetalltootel kasutatav märgis on:
1) kohustuslik märgis, milleta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada;
2) mittekohustuslik märgis, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhul ning korras väärismetalltootele kanda;
3) käesoleva seadusega reguleerimata märgis (edaspidi muu märgistus).
(2) Kohustuslikud märgised on Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja (edaspidi valmistaja) või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja (edaspidi sissevedaja) nimemärgis ja proovimärgis.
(3) Mittekohustuslik märgis on kontrollmärgis.
(4) Väärismetalltoodet, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis õigusaktide kohaselt märgistatud nimemärgise ja proovimärgisega identset tähendust omavate märgistega, ei pea märgistama käesolevas seaduses ettenähtud kohustuslike märgistega.
(5) Väärismetalltootel on lubatud muu märgistus, kui see ei halvenda oma kuju ega paiknemise poolest käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud märgiste nähtavust, loetavust ega tähenduse mõistmist.
(6) Väärismetalltootele kantud kohustuslikud ja mittekohustuslikud märgised peavad olema selgelt loetavad ja vastama oma kuju poolest käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning kuju ja kandmisviisi poolest käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud nimemärgisele. Kui väärismetalltoode ei ole märgistatud käesolevas seaduses ettenähtud kohustuslike märgistega, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud märgised olema selgelt loetavad.
(1) Väärismetalltoote märgistamise kohustuslike märgistega peab tagama väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.
(2) Kehtetu
(3) Väärismetalltoode on märgistatud kohustuslike märgistega, kui sellele on kantud:
1) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ja proovimärgis või
2) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud nime- ja proovimärgis).
(4) Väärismetalltoode, millele selle väikeste mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda nii nime- kui proovimärgist või ühitatud nime- ja proovimärgist, võib olla märgistatud ainult proovimärgisega.
(5) Nende väärismetalltoodete loetelu, mida võib müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada ilma kohustusliku märgistuseta seetõttu, et on olemas varasem märgistus või et tehnilistel, esteetilistel või muudel põhjustel ei ole märgistamine lubatud või otstarbekas, ning loetelusse kuuluvate toodete valmistamiseks kasutatud väärismetalli proovi tõendamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130042024014&id=831185 määrusega.
(1) Nimemärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.
(2) Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk, mis on selgesti eristatav teise valmistaja või sissevedaja nimemärgistest ning mis on registreeritud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis.
(3) Valmistaja või sissevedaja võib nimemärgisena kasutada oma registreeritud kaubamärki, kui see märk vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele ja on registreeritud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis.
(4) Sissevedaja võib taotleda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nimemärgise (edaspidi sissevedaja nimemärgis) registreerimist, kui väärismetalltoote valmistanud ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgis sel viisil registreerida.
(1) Proovimärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli ja selle standardproovi.
(2) Proovimärgise kuju on erinevate väärismetallide puhul erinev. Proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130042024014&id=723127 määrusega.
(1) Kontrollmärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, millega väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise valdkonnas tegutsev äriühing (edaspidi väärismetalli proovi tõendaja) tõendab, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov vastab standardproovile.
(2) Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk. Kontrollmärgiseks on märgis, millel on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis.
(3) Väärismetalltoode on kontrollmärgistatud, kui sellele on kantud:
1) kontrollmärgis või
2) kontrollmärgis ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud proovi- ja kontrollmärgis).
(3¹) Väärismetalltoode loetakse kontrollmärgistatuks, kui Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis on vastavate volitustega sõltumatu isik kandnud sellele asjaomase riigi kontrollmärgise ning selles riigis ei ole lubatud standardproovi negatiivne hälve.
(4) Väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130042024014&id=739101 määrusega.
(1) Nimemärgis registreeritakse valmistaja või sissevedaja taotluse alusel seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis.
(2) Nimemärgise registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(3) Nimemärgisele esitatavad täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, registreeringu muutmise ja kehtetuks tunnistamise ning registreerimisest keeldumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130042024014&id=123092025006 määrusega.
Valmistaja või sissevedaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse ettevõtte üldandmetega ja nimemärgise digitaalse kujutise käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu. Lisaks esitab sissevedaja sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et ta lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena.
(1) Nimemärgis registreeritakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) nimemärgise registreerimise taotlus on nõuetekohane;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kujutis on selgesti eristatav käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis registreeritud teiste ettevõtjate nimemärgistest;
3) tasutud on riigilõiv;
4) sissevedaja on nimemärgise registreerimisel esitanud sisseveetava väärismetalltoote valmistaja kirjaliku nõusoleku, et ta lubab oma nimemärgise registreerida sissevedaja nimemärgisena.
(2) Kehtetuks tunnistatud sissevedaja nimemärgise registreerimisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimust.
§ 19. Registreeringu muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine
(1) Nimemärgise registreering tunnistatakse kehtetuks:
1) registreeringut taotlenud ettevõtja taotluse alusel;
2) registreeringut taotlenud ettevõtja tegevuse lõppemisel.
(2) Nimemärgise registreering kustutatakse, kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis on registreeritud, on registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus. Nimemärgise registreeringu kustutamisel edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registreeritud, motiveeritud teade registreeringu kustutamise kohta hiljemalt registreeringu kustutamise päevale järgneval tööpäeval.
(3) Valmistaja või sissevedaja esitab taotluse nimemärgise registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu.
(4) Nimemärgise registreeringu kehtetuks tunnistamisel ja registreeringu kehtivusaja lõppemisel tehakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi sellekohane kanne.
(1) Nimemärgise registreering kehtib kuni kümme aastat registreerimise kuupäevast arvates.
(2) Registreeringu kehtivusaega võib pikendada kuni kümne aasta kaupa, kui:
1) valmistaja või sissevedaja on tasunud riigilõivu;
2) sissevedajal on kehtiv sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek või ta on esitanud kehtiva nõusoleku.
(3) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel või kehtivusaja pikendamisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on määratud lühemaks ajavahemikuks kui kümme aastat, siis määratakse registreeringu kehtivuseks valmistaja kirjalikus nõusolekus esitatud ajavahemik.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest vähemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist.
(5) Nimemärgise registreeringu kehtivusaja pikendamisel tehakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi sellekohane kanne.
Väärismetalltoodete sissevedajal peab olema teave selle kohta, kes on tema sisseveetud väärismetalltootele kantud nimemärgise omanik ja millises riigis on nimemärgis registreeritud, ning ta peab riikliku järelevalve teostaja nõudmisel selle teabe esitama.
§ 34. Nõuded dokumentidele ja teabe andmisele väärismetalltoodete jaemüügil ja hulgimüügil
(1) Väärismetalltoodete jaemüügil peab müüja andma ostjale väärismetalltoote eest maksmist tõendava dokumendi ja hulgimüügil saatedokumendi, mis võimaldab toodet tuvastada ja mis sisaldab vähemalt järgmist teavet väärismetalltoote kohta:
1) väärismetalltoote nimetus;
2) väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli nimetus ja proov.
3)
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada täpsustatud nõuded väärismetalltoote müügil väärismetalltoote kohta esitatavale teabele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuded võivad sisaldada nõudeid ka väärismetalltootele lisatud kristallilise või orgaanilise aine kohta esitatavale teabele.
(1) Väärismetalltoote sihipärasel kasutamisel ilmnenud defektide olemasolu ja põhjuste või väärismetalltoote ja selle osade ning märgistuse vastavuse ja autentsuse väljaselgitamiseks võib korraldada ekspertiisi, mille teostab väärismetalltoodete ekspert.
(2) Väärismetalltoodete ekspert peab olema erapooletu, võrdse kohtlemise printsiipe järgiv ning sõltumatu tema hinnatava väärismetalltoote valmistajast, sissevedajast, müüjast ja tarbijast.
(3) Väärismetalltoodete ekspert peab olema kompetentne ning tundma väärismetalltoodete valmistamise põhimõtteid. Väärismetalltoodete eksperdi kompetentsus loetakse tõendatuks, kui:
1) eksperdi on väärismetalltoodete uuringuteks akrediteerinud käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutus;
2) eksperdiks oleva füüsilise isiku on personali sertifitseerimiseks akrediteeritud ettevõte uuringuteks sertifitseerinud või
3) eksperdiks olev füüsiline isik on töötanud vähemalt 10 aastat juveliirina või väärismetalltoodete tootmistehnoloogia või uuringutega otseselt seotud tegevusalal.
(1) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine on menetlus, mille käigus väärismetalli proovi tõendaja analüüsib väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud sulami väärismetalli sisaldust ja tõendab tootele kantava kontrollmärgisega selle vastavust standardproovile.
(2) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hindade kujundamise alused peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning hinnad kujundatud selliselt, et need kataksid väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud põhjendatud kulutused ja tagaksid väärismetalli proovi tõendajale mõistliku kasumi.
(1) Väärismetalli proovi tõendaja on väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise toiminguid teostav äriühing. Nimetatud äriühing on ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses.
(2) Väärismetalli proovi tõendaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) äriühing, selle juhatuse ja nõukogu liige ning väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise eest vastutav töötaja ei tohi tegeleda käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluva väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo, hulgi- või jaemüügi korras müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamisega;
2) äriühingu töötajad peavad olema tööks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemustega;
3) äriühing peab valdama vahendeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt teostada väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid;
4) äriühing peab kujundama väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 2;
5) äriühing ja selle töötajad peavad teostama väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt ning olema sõltumatud mõjutamisest, millest võib oleneda nende otsus;
6) äriühingu töötajate tasustamine ei tohi sõltuda kontrollmärgistatud väärismetalltoodete arvust;
7) äriühing peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;
8) äriühingu katselabori peab väärismetalli analüüside teostamiseks olema akrediteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47), nõuetele vastav akrediteerimisasutus.