1) Väärismetalli proovi tõendaja tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab väärismetalli proovi tõendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
2) leping hõlmab väärismetalli proovi tõendaja poolt tõendamismenetluse käigus tekitatud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest väärismetalli proovi tõendaja seaduse järgi vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 6390 eurot. Kutsekohustuste tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete, välja arvatud väärismetalltoodete sisseveoga seonduvad nõuded, järgimise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmised korrakaitseorganid vastavalt oma pädevusele:
1) Maksu- ja Tolliamet väärismetalltoodete sisseveoga seonduvate nõuete täitmise üle;
2) valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil teeninduse tegevusalal tegutsemise korral väärismetalltoodete valmistamise ja väärismetalltoodete jaemüügiga seonduvate nõuete järgimise üle.
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda:
1) väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja juuresolekul hoonesse ja ruumi, kus väärismetalltooteid ladustatakse, pakutakse müügiks või võõrandatakse tasu eest;
2) väärismetalli proovi tõendaja esindaja juuresolekul hoonesse ja ruumi, kus toimub väärismetalltoodete proovi tõendamine.
(2) Korrakaitseorgan võib:
1) keelata käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning väärismetalltootena märgistamise;
2) nõuda väärismetalltoodete müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
3)
3¹) keelata nõuetekohaselt märgistamata väärismetalltoodete müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
4) võtta kontrollimiseks tasuta väärismetalltoodete näidiseid ja tellida nende nõuetele vastavuse hindamiseks analüüse isikult, kelle katselabor on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks akrediteeritud, ning ekspertiise väärismetalltoodete eksperdilt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt võetud väärismetalltoote näidise nõuetele vastavuse hindamiseks tellitud analüüsi- ja ekspertiisiteenuste kulud tasub korrakaitseorgan ning hüvitab väärismetalltoote maksumuse või tagastab väärismetalltoote muutumatul kujul, kui analüüsi tulemuste või eksperdiarvamuse kohaselt oli näidiseks võetud väärismetalltoode nõuetekohane. Kui analüüsi tulemuste või eksperdiarvamuse kohaselt toode ei olnud nõuetekohane, tagastab korrakaitseorgan väärismetalltoote, mis ei osutunud nõuetele vastavaks, müügikõlbmatuks muudetud kujul ja korrakaitseorgani dokumentaalselt tõendatud kulud peab hüvitama väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja.
§ 48. Nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine
(1) Väärismetalltoodete valmistaja või sissevedaja nimemärgise võltsimise ja kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil toodete tasu eest võõrandamise eesmärgil –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
1) Käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele:
1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
2)
3)
(1) Väärismetalltoodete proovi seaduse § 5 lõigete 1–5 alusel väljaantud tegevusluba ja sama paragrahvi lõigete 8 ja 9 alusel väljaantud Eesti Proovikoja registreerimistunnistus kehtivad, kuni nende omaja on kantud majandustegevuse registrisse, kuid mitte kauem kui tegevusloale ja registreerimistunnistusele märgitud tähtpäevani.
(2) Valmistaja nimemärgis, mis oli väärismetalltoodete proovi seaduse § 8 lõike 1 kohaselt registreeritud Eesti Proovikojas, kantakse nimemärgiste riiklikusse registrisse ainult vastava valmistaja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel. Eesti Proovikojas registreeritud nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse on riigilõivuvaba.
(3) Väärismetalltoodete proovi seaduse §-s 9 sätestatu kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist kontrollmärgisega märgistatud väärismetalltooteid võib müügiks pakkuda ja tasu eest võõrandada sissevedaja nimemärgisega märgistamata.
(4) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse andmiseks korraldatakse aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist avalik konkurss konkurentsiseaduses sätestatud korras. Kuni ainuõiguse andmiseni avaliku konkursi tulemuse alusel annab väärismetalli proovi tõendajana tegutsemiseks ainuõiguse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
(5) Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud nimemärgiste riikliku registri tegevus lõpetatakse 2025. aasta 1. juulil ning andmed, esemekogu ja arhiiv antakse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(6) Nimemärgiste riiklikku registrisse kantud nimemärgiseid käsitatakse 2025. aasta 1. juulist arvates seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel asutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis registreeritud nimemärgistena.