(1) Käesolev seadus sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.
(2) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.
(5) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(6) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(1) Politsei ülesanneteks on:
1) karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;
2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine;
4) otsingu- ja päästetöö tegemine välislepinguga sätestatud Eesti päästepiirkonnas;
4¹) merereostuse avastamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;
4²) reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus;
5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine;
7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras;
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 4² alusel määratud objektide valvamine;
9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
(1¹) Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister ./../vaheleht.html määrusega.
(2) Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026071&id=13328093 määrusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik määrab vajaduse korral kaitsealused isikud, nende kaitsmise viisid ja kestuse.
(4) Politsei poolt valvatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026071&id=13249298 määrusega. Vabariigi Valitsuse määratud valvatavate objektide valve teostamise viisid määrab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalevad Päästeamet ja Kaitsevägi. Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseväe koostöö korraldamisel lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus.
(4²) Politsei poolt ajutiselt valvatavate objektide loetelu, objektide valve teostamise viisid ning ajalise kestuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga.
(5) Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026071&id=129122011191;105072022005 määrusega.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetega seoses talle saabunud või Häirekeskuse vastuvõetud hädaabiteadet.
(7) Hädaabiteadete menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=120062017002 määrusega.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta:
1) Kaitseväele Eesti õhuruumi valvamise ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;
2) Transpordiametile lennundusseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;
4) lennundusseaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke juhul ja nii kaua, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult.
(2) Vanglateenistuse kaasamine on lubatav juhul, kui see ei takista oluliselt vanglateenistuse ametnike teenistuskohustuste täitmist. Vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita neile pandud teenistuskohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud vanglateenistuse ametnikul on politseiametniku volitused.
(4) Täpsemad Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata politsei ülesannete täitmisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(3) Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.
(4) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine. Seadusega, määrusega, valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori haldusaktiga võib Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse määrata Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse, sealhulgas prefektuuri territoriaalse või funktsionaalse struktuuriüksuse või arestimaja täpsusega.
(5) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei, riigipiiri valvamise, objektide valvamise, isikute kaitsmise ja teabeturbe korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
(1) Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.
(2) Prefektuuri juhib prefekt.
(3) Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood.
§ 6¹. Ametnike ametikohale nimetamise ja töötajate töökohale võtmise erisus
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku ametikohale nimetamisel ja töötajaga töölepingu sõlmimisel kohaldatakse olenevalt teenistuskohast käesoleva seaduse § 40 punktides 1–7 ja 9 ning §-des 42 ja 43 sätestatut ka juhul, kui vastav teenistuskoht ei ole politseiametniku ametikoht, kuid teenistuskohal ülesannete täitmiseks on vajalik juurdepääs:
1) andmekogule, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet;
2) avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 5¹ ja 5² sätestatud teabele või
3) Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate eriliiki isikuandmetele.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olev ametnik peab vastama ametniku kutsesobivusnõuetele.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi kutsesobivusnõuded, sealhulgas haridusnõuded, ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=118042013016 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga.
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust ja töötaja töötamist korraldab, nimetab ta ametikohale ja vabastab ametikohalt, sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle või ütleb selle üles, määrab tema palga või lepib kokku töötasu, viib ta ühelt teenistuskohalt üle teisele, peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse või võimaldab töötajal kasutada õigust keelduda töö tegemisest ja annab loa, kui seadus sätestab ametisse nimetamise õigust omava isiku loa nõude, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning Politsei- ja Piirivalveameti töö korraldamiseks võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik anda haldusaktiga.
§ 7¹. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus
Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus on politseiametnikul. Politsei- ja Piirivalveameti muul ametnikul on riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus, kui eriseadus ei sätesta teisiti ja meetme kohaldamine on seotud tema teenistusülesannete täitmisega.
§ 7⁷. Koostöö muude isikute ja asutustega ning asja sundkasutusse võtmine
(1) Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks.
(2) Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel on politseil õigus pädevale asutusele edastada vajalikus ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(3) Politseiametnik võib sundkasutusse võtta seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik otsingu- või päästetööks sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel või muus piiriveekogus ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad.
(4) Asja sundkasutus lõpeb otsingu- või päästetööd juhtiva isiku määratud ajal, kuid mitte hiljem kui otsingu- või päästetöö lõppemisel.
(5) Otsingu- või päästetööd juhtiv isik võib kohustada sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud asja sundkasutusse võtmise meetme protokollimine on kohustuslik.
(7) Riik hüvitab käesoleva paragrahvi alusel asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kinnipeetud isiku saatmine on kahtlustatavana kinnipeetud isiku, vahistatu, sundtoodud isiku, väljasaadetava, arestialuse või süüdimõistetu saatmine arestimajas ja väljaspool arestimaja relvastatud saatemeeskonna valve all.
(2) Kinnipeetud isiku suhtes teostatakse enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(3) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=129122011108 määrusega.
(1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on vahistuses viibimise või vangistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.
(3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.
(4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.
(1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust selle asukohariigi pädeva asutusega, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse.
(2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
3) sidepidamisvahendid.
(3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=129122011105 määrusega.
(1) Jälitatava isiku peavad kinni asukohariigi politseiametnikud. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.
(2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.
(3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse
1) eesmärgi saavutamisel;
2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
3) asukohariigi nõudmisel.
(4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.
Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
§ 7⁴⁶. Isikuandmete töötlemine ning isikuandmete välisriigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile edastamine
(1) Politseil on käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda eriseaduses sätestatut arvestades:
1) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid;
2) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.
(2) Politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks õigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
(3) Kui välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) andmete töötlemise eesmärk;
3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.
(4) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut.
(1) Politseil on õigus välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.
(2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
3) isikuga kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või lennukis reisivad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomase isikuga;
4) isiku kasutatava sõiduki, laeva, lennuki või konteineri andmed;
5) isikul kaasas olnud esemed.
(3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.
(4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=129122011107 määrusega.
(1) Politseil on käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmisega seoses õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik:
1) süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks;
2) teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks;
3) riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks;
4) avaliku korra kaitseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid;
4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
6) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja teabe avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.
(1) Politsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks:
1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
§ 7⁵⁰. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks
(1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tema sobivus politseiteenistusse.
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringuga kogutud andmeid tutvustatakse isikule tema soovil.
(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut.
(2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada.
(3) Loa isiku kaasamiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(4) Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lõikes 6 sätestatud juhul.
(5) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.
(6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtes.
(7) Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=118012013019 määrusega.
§ 7⁵². Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse ja teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks
(1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku sobivus salajaseks koostööks, või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks.
(2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud, kui muud kontrollivõimalused on ammendunud ja esineb põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse, või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuses ja see võib oluliselt riivata isikute põhiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku.
(3) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks päringu tegemiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(4) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.
§ 7⁵³. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral
(1) Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist.
(2) Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49¹ sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr.
(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.
(2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.
(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali.
(2) Teeseldava isiku või välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab Politsei- ja Piirivalveamet üldises korras valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit.
(3) Valdkonna eest vastutav minister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhistatud taotlusel, milles näidatakse:
1) isiku teesklemise vajadus;
2) teeseldava isiku liik;
3) isiku teesklemise kulud;
4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks määratav.
(4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.
(5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse tehtud tehinguks.
(6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab iga teeseldava isiku majandusaasta alguses valdkonna eest vastutavale ministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohta.