(1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikut.
(2) Kehtetu
(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(4) Politseiametnikust variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.
(5) Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina.
§ 7⁵⁷. Jälitustoimingust teavitamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine ning jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamine ja säilitamine
(1) Isiku võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loal jätta käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹³ lõikes 2 sätestatud alusel ja jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁴ lõikes 1 sätestatud alusel kuni selle aluse äralangemiseni.
(2) Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=110122020024&id=129122020034 määrusega.
(3) Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=110122020024&id=129122020034 määrusega.
Käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras kogutud teabele võimaldatakse juurdepääs ning seda võib kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti loal ja tema määratud ulatuses.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid:
1) isiku käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 4² alusel määratud objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamisel;
2) Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel;
3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel;
4) Politsei- ja Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse või õppima vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse, taustakontrolli tegemisel kohaldatakse vangistusseadust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta:
1) isikusamasuse tuvastamise andmed, kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töökoha andmed ning era- ja perekonnaelu andmed;
2) andmed isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse või tööle. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=112072022009 määrusega.
(2³) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku kohta ka tema teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks isiku teenistusse või tööle võtmise.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks, et:
1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub taustakontrollile allutatud isiku lubamisest objektile või objektiga seotud territooriumile;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametiasutus keelab teenuse osutamisega seotud isikul osutada ametiasutusele teenust;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutus keeldub isiku võtmisest teenistusse, tööle või praktikale;
4) Politsei- ja Piirivalveamet keelab isikul viibida kaitstava isiku läheduses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.
§ 7⁶⁰. Politsei- ja Piirivalveameti õigused taustakontrolli teostamisel
1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on käesoleva seaduse § 7⁵⁹ lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus:
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.
Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat alates taustakontrolli teostamise lõppemisest või pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.
§ 7⁶². Andmete sisestamine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, nende muutmine ja kustutamine ning päringute tegemine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Välisministeerium ning Kaitsepolitseiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 09.12.2017, lk 20–82), artikli 9 lõikes 2 nimetatud asutused, kelle ülesanne on sisestada andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, neid muuta ja kustutada ning teha päringuid.
(1¹) Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 9 lõikes 2 nimetatud asutus, kelle ülesanne on teha päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet sisestab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklites 14 ja 16–20 nimetatud andmed.
(3) Maksu- ja Tolliamet sisestab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklites 14, 16 ja 17 nimetatud andmed.
(4) Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet sisestavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 19 nimetatud andmed.
§ 7⁶³. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu taotlemine
(1) Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus oleva riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesanded on:
1) teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 alusel päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;
2) edastada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtud päringu vastus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusele;
3) edastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklite 41 ja 42 alusel Euroopa Liidu liikmesriigile ja kolmandale riigile, kui see on vajalik terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.
(2) Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁹ lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskselt juurdepääsupunktilt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid.
§ 7⁶⁴. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega tutvumine, nende parandamine, täiendamine ja kustutamine ning nende töötlemise piiramine
(1) Kolmanda riigi kodanik võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 52 alusel Politsei- ja Piirivalveametile taotluse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega tutvumiseks, oma andmete parandamiseks, täiendamiseks ja kustutamiseks või nende töötlemise piiramiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 52 sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse kohta tehtud otsuse peale võib kolmanda riigi kodanik esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 7⁶⁶. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning õigus saada õiguskaitse eesmärgil Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmeid
§ 7⁶⁹. Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesanded ja õigus saada õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemist andmeid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024), artikli 6 lõike 1 alusel sama artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliasutuse ülesandeid.
(2) Eurodac-süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁹ lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada Eurodac-süsteemi andmeid.
§ 7⁷⁰. Viisainfosüsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ja õigus saada õiguskaitse eesmärgil viisainfosüsteemist andmeid
(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81), artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskse juurdepääsupunkti ülesandeid.
(2) Viisainfosüsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁹ lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada viisainfosüsteemi andmeid.
(1) Politsei andmekogu on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on „Infosüsteem POLIS”.
(3) Politsei andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=112032019039 määrusega.
(4) Politsei andmekogu põhimääruses sätestatakse politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(5) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(6) Politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe puhul võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.
§ 10. Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed
(1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1) ühiste infoobjektide andmestik;
2) süüteomenetluse andmestik;
3) korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik;
4) ennetava tegevuse andmestik;
5) reageeriva tegevuse andmestik;
6) arestimajade tegevuse andmestik;
7) otsimise andmestik;
8) jälitusmenetluse andmestik.
(2) Politsei andmekogus töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide tähenduses ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks.
(3) Välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
(1) Politsei andmekogusse esitab andmeid Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Politsei andmekogusse esitavad andmeid § 8 lõikes 1 sätestatud eesmärgil andmekogu põhimääruses määratud muud asutused kehtestatud ulatuses.
(1) Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.
(2) Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud isikud määrab andmeid esitav asutus.
(3) Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.
(4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestiste, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.
§ 13¹. Numbrituvastuskaamera ja selle andmete töötlemine
(1) Numbrituvastuskaamera on korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 nimetatud jälgimisseadmestik, mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel salvestada numbrituvastuskaameraga foto mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist (edaspidi numbrituvastuskaamera salvestis) ning seda käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada ja säilitada.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks numbrituvastuskaamera salvestist edasi töödelda, kasutades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid järgmistel eesmärkidel:
1) kuritegude menetlemine;
2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine, tõrjumine või sellise korrarikkumise kõrvaldamine;
3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks tegemine.
(4) Numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab järgmisi andmeid:
1) mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi foto;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibinud isiku kujutis;
3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber;
4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.
(5) Juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestisele ja õigus salvestist edasi töödelda, kasutades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid, on:
1) Maksu- ja Tolliametil käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel;
2) julgeolekuasutusel seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel numbrituvastuskaamera salvestise andmete töötlemisel tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse number ning andmete töötlemise põhjendus. Politsei- ja Piirivalveamet koostab ja avalikustab kord aastas andmekaitseauditi tulemuste kokkuvõtte.
(7) Numbrituvastuskaamera salvestis kantakse politsei andmekogu ennetava tegevuse andmestikku ja seda säilitatakse seal 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.
(8) Numbrituvastuskaamera andmetöötluse logi kohta säilitatakse järgmisi andmeid kaks aastat päringu tegemisest arvates:
1) salvestise tegemise aeg ja koht;
2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;
3) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut;
4) päringu kuupäev ja kellaaeg;
5) päringu liik ja põhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.
(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu, mille eesmärk on tagada siseturvalisus ja avalik kord isikute ning transpordivahendite piiriületusel kogutud andmete töötlemise kaudu.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on „Piirikontrolli infosüsteem” (edaspidi piirikontrolli andmekogu).
(1) Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on:
1) isiku piiriületus, sealhulgas reisijate kohta reisidokumenti kantud isikuandmed ja nende reisidokumendi andmed;
2) mootorsõiduki piiriületus;
3) veesõiduki piiriületus;
4) õhusõiduki piiriületus.
5)
6) raudteesõiduki piiriületus.
(2) Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.
(3) Kehtetu
(4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
(5) Piirikontrolli andmekogus töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ülesannete täitmise käigus piiriületusel kogutud andmeid.
§ 17. Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine
Piirikontrolli andmekogusse esitavad andmeid Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning vedaja, kes toimetab raudteed või veeteed pidi üle välispiiri Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid.
1) Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed:
1) vastavalt toimunud piiriületustele isiku või sõiduki piirikontrolli käigus või
2) kui vedaja on andmed raudtee või veetee kaudu veetavate reisijate kohta edastanud.
(1) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=13256573 määrusega.
(2) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3)
4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
5¹) andmekogust andmete saajad;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
§ 19². Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Piirikontrolli andmekogus töödeldakse isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid.
(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrreldakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) kaudu piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid.
(3) Piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid võib isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ lõike 2 või 3 tähenduses isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrrelda andmekogu ABIS biomeetriliste andmetega.
(4) Piirikontrolli andmekogu biomeetrilised andmed kustutatakse piirikontrolli andmekogust ja andmekogust ABIS pärast isiku piiriületuse kohta otsuse tegemist.
(1) Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register) asutatakse selleks, et tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.
(2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=112032019038;113122022001 määrusega.
(3) Registri põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
6) andmekogust andmete saajad;
7) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
8) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
9) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
10) tehnilised ja organisatoorsed kaitsemeetmed, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste kaitse;
11) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
(4) Registris töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks.
(1) Registrisse kantakse andmed:
1) loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta;
2) välismaalase kohta, kellele on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, arvestades väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 33¹ sätestatut;
3) isiku kohta, kes on kadunud või keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika;
4) isiku kohta, kes on tagaotsitav tunnistaja, süüdistatav või süüdimõistetu;
5) isiku, sõiduki, laeva, lennuki või konteineri kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks;
6) arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
7) välismaalase kohta, kellele on kohtulahendi või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt, arvestades väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 33¹⁶ sätestatut.
(2) Kehtetu
(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiits- ja Digiministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet ja kohus kohtumenetluses olevates asjades.
(4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul.
(5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet.
(6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Välisministeerium ning Transpordiamet.
(7) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet.
(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale viivitamata andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.
(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu:
1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks;
2) politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja lahendamise korraldamiseks;
3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute ja nendega seotud isikute andmed;
2) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed;
3) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed;
4) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo;
5) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed.
(2¹) Politsei taktikalise juhtimise andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem kümme aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=128092018003;113122022001 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu ametlik nimetus, andmekogu pidamise kord, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(1) Broneeringuinfo andmekogu on riiklik register, mis sisaldab lennureisijate broneeringuinfo andmeid ja nende andmete analüüsimisel saadud andmeid (edaspidi broneeringuinfo). Andmekogu kasutatakse kriminaalmenetluses ning avaliku korra kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil.
(2) Broneeringuinfo andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026071&id=112022019008 määrusega.
(3) Lennureisija broneeringuinfo andmed on:
1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;
2) sünniaeg ja -koht;
3) kodakondsus või kodakondsused;
4) sugu;
5) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
6) reisidokumendi liik ja number, dokumendi väljastanud riigi nimi, dokumendi kehtivuse lõppkuupäev ning kehtiva viisa andmed;
7) broneeringu number, kuupäev või pileti väljastamise kuupäev;
8) kavandatava reisi kuupäev või kuupäevad;
9) broneeritud reisi täielik marsruut;
10) püsikliendi staatuse teave;
11) reisiettevõtja ja reisiagendi andmed;
12) reisija staatus, sealhulgas kinnitused ja lennule registreerimine, teave kinnitamata kohaga reisimise või lennule ilmumata jäämise kohta ning teave selle kohta, kas reisijaga on kaasas istekohata alaealine;
13) järgmise reisi broneeringuinfo;
14) pileti, kaasa arvatud ühesuunapilet, andmed, sealhulgas pileti number ja väljastamise kuupäev, ning pileti hinnastamise andmed;
15) istekoha number ja muu teave selle kohta;
16) pagasiandmed;
17) broneeringus märgitud kaasreisijate arv ja nimed;
18) teave makseviiside kohta, sealhulgas arve saatmise aadress ja krediitkaardiandmed;
19) selle lennu andmed, millega seoses broneeringuinfo edastati, sealhulgas lennuettevõtja, lennu number, lennu väljumis- ja saabumiskuupäev ning väljumis- ja saabumisaeg, väljumis- ja saabumislennujaam ning teave lennukoodi jagamise kohta;
20) täiendav teenindusinfo, sealhulgas kogu olemasolev teave ilma saatjata reisiva alaealise kohta, kasutatavad keeled, lähtepunktis oleva hooldaja nimi ja kontaktandmed ning seos alaealisega, sihtpunktis oleva hooldaja nimi ja kontaktandmed ning seos alaealisega, saatev ja vastu võttev lennujaama töötaja.
(4) Koos broneeringuinfo andmetega saadud andmed, mida pole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 3, kustutatakse viivitamata.
(5) Broneeringuinfo andmeid säilitatakse andmekogus viis aastat andmete broneeringuinfo andmekogusse kandmisest arvates, pärast seda kustutatakse andmed automaatselt. Broneeringuinfo andmed pseudonüümitakse pärast kuue kuu möödumist andmekogusse kandmisest arvates.
(6) Pseudonüümitud broneeringuinfo andmete taasisikustamine on lubatud ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) on alust arvata, et see on vajalik käesoleva seaduse § 25⁴ lõikes 4 sätestatud eesmärgil;
2) pädev asutus, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (edaspidi Europol), teine Euroopa Liidu liikmesriik või kolmas riik on esitanud põhjendatud taotluse broneeringuinfo saamiseks;
3) vastava loa on andnud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori volitatud ametnik.
(7) Kui broneeringuinfo andmed taasisikustatakse, teavitab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud ametnik broneeringuinfo üksuse andmekaitseametnikku, kes kontrollib toimingu vastavust käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
(8) Broneeringuinfo andmekogu andmed ei ole avalikud.
(9) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(1) Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus oleva broneeringuinfo üksuse ülesanded on:
1) broneeringuinfo töötlemine;
2) broneeringuinfo edastamine pädevale asutusele;
3) broneeringuinfo vahetamine teise Euroopa Liidu liikmesriigiga;
4) broneeringuinfo edastamine Europolile ja kolmandale riigile.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Välisluureamet (edaspidi pädev asutus) võivad käesoleva seaduse § 25⁴ lõikes 4 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada broneeringuinfo üksuselt broneeringuinfot.
(3) Pädev asutus võib osaleda käesoleva seaduse § 25⁴ lõike 2 punktis 2 toodud kriteeriumide koostamisel.
(1) Broneeringuinfo üksus töötleb broneeringuinfot:
1) kõigi reisijate hindamiseks enne nende saabumist Eestisse või väljumist Eestist, et tuvastada isikud, keda pädev asutus täiendavalt kontrollib;
2) igal üksikjuhul eraldi, reageerides pädeva asutuse poolt esitatud piisavale teabele tuginevale põhjendatud taotlusele esitada broneeringuinfo ja seda töödelda;
3) broneeringuinfo analüüsimiseks, et ajakohastada käesoleva lõike punktis 1 sätestatud hindamise käigus kasutatavad kriteeriumid või luua uued kriteeriumid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 osutatud reisijate hindamise käigus võib broneeringuinfo üksus:
1) võrrelda broneeringuinfot andmetega asjakohastes andmekogudes;
2) töödelda broneeringuinfot kindlaksmääratud kriteeriumide alusel.
(3) Broneeringuinfo automaatsel töötlemisel saadud tabamused vaatab broneeringuinfo üksus ükshaaval läbi enne nende edastamist pädevale asutusele.
(4) Broneeringuinfot tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁸ lõikes 2 loetletud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks ning sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.