Law

Krediidiandjate ja -vahendajate seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-06-30, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 c5beb151bae5deb22527c446651eb48bc8752d065f3d5edd4b557ff12ee9c4f9

Contents: 115 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Seaduse kohaldamine
  3. § 3. Krediidi andmine
  4. § 4. Krediidi vahendamine
  5. § 5. Krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja
  6. § 6. Krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja
  7. § 7. Nõustamisteenuse osutamine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral
  8. § 8. Nime kaitse
  9. § 9. Konsolideerimisgrupp ning kontrollsuhe ja märkimisväärne seos
  10. § 10. Tegevusluba
  11. § 11. Tegevusloa ulatus
  12. § 12. Tegevusloa taotlemine
  13. § 13. Äriplaan
  14. § 14. Tegevusloa taotluse läbivaatamine
  15. § 15. Tegevusloa andmise otsus ja tegevusloa ulatus
  16. § 16. Tegevusloa andmisest keeldumise alused
  17. § 17. Tegevusloa lõppemine
  18. § 18. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
  19. § 19. Avalikkuse teavitamine
  20. § 20. Krediidiandja ja -vahendaja andmete avalikustamine
  21. § 21. Krediidiagent
  22. § 22. Krediidiagendile esitatavad nõuded
  23. § 23. Vahenduse ulatus
  24. § 24. Vastutus krediidiagendi tegevuse eest
  25. § 25. Krediidiagentide nimekiri
  26. § 26. Nimekirja kandmine
  27. § 27. Nimekirjast kustutamine
  28. § 28. Oluline osalus
  29. § 29. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded
  30. § 30. Osaluse omandamisest teavitamine
  31. § 31. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed
  32. § 32. Menetlus ja menetlustähtajad
  33. § 33. Osaluse omandamise tingimused
  34. § 34. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta
  35. § 35. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
  36. § 36. Olulise osaluse muutumisest teavitamine
  37. § 37. Krediidiandja ja -vahendaja asukoht ning peakontor
  38. § 38. Krediidiandja või -vahendaja tegevus
  39. § 39. Juhtidele esitatavad nõuded
  40. § 40. Nõuded töötajate ja juhtide teadmistele, oskustele ja kogemustele
  41. § 41. Juhist ja audiitorist teavitamine
  42. § 42. Krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumine
  43. § 43. Nõuded töötajate tasustamisele
  44. § 44. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri
  45. § 45. Siseaudit
  46. § 46. Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmine
  47. § 47. Krediidi andmisele ja krediidi vahendamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine
  48. § 48. Krediiditoimiku pidamine
  49. § 49. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord
  50. § 50. Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimine
  51. § 50¹. Krediidiandja kohustused seoses krediidiinkassode, krediidiostjate ja võlgnikest krediidisaajatega ning tegelemine krediidihaldustegevusega
  52. § 51. Nõustamisteenuse osutamine
  53. § 52. Nõuded fikseerimata intressimääraga krediidilepingule
  54. § 53. Tagatiseks oleva kinnisvara hindamine ja selle kohta teabe säilitamine
  55. § 53¹. Üldine teave elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu kohta
  56. § 54. Krediidiandja või -vahendaja aktsia- ja osakapital
  57. § 55. Krediidivahendaja vara hoidmine ja vastutuskindlustus
  58. § 56. Raamatupidamise korraldamine
  59. § 57. Aruanded ja nende esitamine
  60. § 57¹. Krediidiostjate kohta andmete esitamine Finantsinspektsioonile
  61. § 58. Järelevalve eesmärgil esitatud aruande kontroll ja puuduste kõrvaldamine
  62. § 59. Audiitorkontroll
  63. § 60. Audiitori informeerimiskohustus
  64. § 61. Ümberkujundamine
  65. § 62. Ühinemine
  66. § 63. Jagunemine
  67. § 64. Lõpetamine
  68. § 65. Pankrot
  69. § 66. Krediidiandja või -vahendaja tegevus välisriigis
  70. § 67. Krediidiandja või -vahendaja filiaal välisriigis
  71. § 68. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus
  72. § 69. Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused
  73. § 70. Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine
  74. § 71. Hüpoteekkrediidivahendaja filiaal lepinguriigis
  75. § 72. Teenuste osutamine piiriüleselt
  76. § 73. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegevus Eestis
  77. § 74. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaal Eestis ja piiriüleselt teenuste osutamine Eestis
  78. § 75. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine
  79. § 76. Loa muutmine
  80. § 77. Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja filiaal ja teenuste osutamine Eestis piiriüleselt
  81. § 78. Nõuded lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja töötajatele
  82. § 79. Järelevalve alused ja teostamine
  83. § 80. Järelevalve eesmärk
  84. § 81. Järelevalve ulatus
  85. § 82. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiandja või -vahendaja ning piiriüleselt teenuseid osutava krediidiandja või -vahendaja üle
  86. § 83. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaalide üle
  87. § 84. Järelevalve Eestis filiaali asutanud või Eestis piiriüleselt teenuseid osutava lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse üle
  88. § 85. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses
  89. § 86. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel
  90. § 87. Kohapealne kontroll
  91. § 88. Kohapealse kontrolli akt
  92. § 89. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses
  93. § 90. Ettekirjutus
  94. § 91. Õigused ettekirjutuse tegemisel
  95. § 92. Õigus juhtimisorganite kokkukutsumiseks ja koosolekul osalemiseks
  96. § 93. Juhtimisorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
  97. § 94. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus
  98. § 95. Sunniraha
  99. § 96. Teabe esitamata jätmine
  100. § 97. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine
  101. § 98. Sisekontrollile või sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumine
  102. § 99. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine
  103. § 99¹. Krediidi kulukuse ülemmäära järgimata jätmine
  104. § 100. Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmise nõuete rikkumine
  105. § 101. Tarbija andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine
  106. § 102. Vara hoidmise nõude rikkumine
  107. § 103. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegevuse nõuete rikkumine
  108. § 103¹. Aegumine
  109. § 104. Menetlus
  110. § 105. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega
  111. § 105¹. Finantsinspektsiooni teavitamine krediidiandja või -vahendaja tegutsemisest
  112. § 105². Krediidiostjate kohta esimese aruande esitamine Finantsinspektsioonile
  113. § 106.
  114. § 113.
  115. § 114. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

115 provisions

§ 41. Juhist ja audiitorist teavitamine

(1) Krediidiandja või -vahendaja juhi valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik: 1) andmed enda kohta, mis sisaldavad tema ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti tema usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid; 2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu; 3) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud krediidiandja või -vahendaja juhtimist välistavad asjaolud. (2) Krediidiandja või -vahendaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse Finantsinspektsioonile. (3) Krediidiandja või -vahendaja esitab audiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitori kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiandja või -vahendaja audiitor. (4) Krediidiandja ja -vahendaja on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, samuti nende tagasikutsumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist.

Propose a change

§ 42. Krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kui: 1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele; 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 3) isiku tegevus krediidiandja või -vahendaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline krediidiandjat või -vahendajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või et ta ei ole suuteline korraldama krediidiandja või -vahendaja juhtimist selliselt, et tarbijate ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. (2) Tagasikutsutud krediidiandja või -vahendaja juhi asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue juhi nimetamise või valimiseni üldkoosoleku poolt.

Propose a change

§ 43. Nõuded töötajate tasustamisele

(1) Krediidiandja või -vahendaja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad: 1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega, krediidiandja või -vahendaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist; 2) lähtuma krediidiandja või -vahendaja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades tema majandustulemusi ning tarbijate õigustatud huve. (2) Tasustamise põhimõtted ja nende rakendamine peavad olema proportsionaalsed krediidiandja või -vahendaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. (3) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, sealhulgas ei tohi krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamise eest vastutava juhatuse liikme või töötaja tasustamine sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. (4) Kui krediidiandja või -vahendaja osutab nõustamisteenust, ei või tema töötajate tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul. (5) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiandja või -vahendaja juhatuse liikmele makstavat tasu.

Propose a change

§ 44. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri

(1) Krediidiandjas või -vahendajas peavad olema kehtestatud ja rakendatud krediidiandja või -vahendaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskiri), mis tagavad krediidiandja või -vahendaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiandja või -vahendaja juhtorganite otsuste täitmise. Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiri kinnitatakse juhatuse otsusega. (2) Sise-eeskiri peab tagama, et krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamine on õiguspärane ja kooskõlas krediidivaldkonna majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõudega, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandja või -vahendaja hindab regulaarselt sise-eeskirja rakendamist ning ajakohastab sise-eeskirja nii, et oleks tagatud tarbijate huvide ja õiguste kaitse. (3) Sise-eeskirjaga määratakse muu hulgas kindlaks: 1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord; 3) isikuandmete töötlemise kord; 4) käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud tarbijale krediidi andmise kord; 4¹) krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise kord, sealhulgas asjakohasel juhul võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks; 5) krediidilepingute tagatiseks oleva vara hindamise kord; 6) tarbijale lepingueelse teabe ja hoiatuste edastamise kord; 7) krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja kord; 8) krediidivahendaja puhul krediidilepingute vahendamise protsessi kirjeldus ja sõlmimise kord; 9) nõustamisteenuse osutamise korral nõustamisteenuse osutamise kord; 10) töötajate töö- või ametiülesanded, nõuded töötajate teadmistele, oskustele ja kogemustele, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja krediidiotsuste tegemisel, krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamisel, riskide hindamisel ning tegevuste ja teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes; 10¹) juhi sobivuse hindamise kord; 11) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord; 12) tarbija kaebuste lahendamise kord; 13) sisekontrolli süsteemi toimimise kord; 14) huvide konflikti maandamise ja vältimise kord; 15) käesoleva seaduse §-s 46 esitatud tegevuse edasiandmise kord; 16) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad; 17) käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise kord ja vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanal, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 17 alusel sätestatud kord ja teavituskanal peavad tagama, et õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4¹ sätestatud krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise kohta peab olema sise-eeskirjas sätestatud vähemalt järgmine: 1) viivituses olevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustustega tegelemise poliitika või strateegia ja vastav menetluskord kuni 90 päeva ja rohkem kui 90 päeva viivituses olevate kohustuste puhul, sealhulgas krediidiandja hinnangu metoodika, kui krediidiandja teeb tarbijale ettepaneku võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks; 2) viivituses olevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste suhtes kohtu- või täitemenetluse toimingute alustamise poliitika või strateegia, kui tarbija varalise seisundi või koostöö puudumise tõttu ei ole sõlmitud kokkulepet, sealhulgas leitud jätkusuutlikku lahendust võla ümberkujundamiseks.

Propose a change

§ 45. Siseaudit

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad krediidiandja või -vahendaja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid. (2) Krediidiandja või -vahendaja nõukogu või selle puudumisel üldkoosolek määrab sõltumatu isiku (edaspidi siseaudiitor), kellel on siseaudiitori ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Siseaudiitor ei või täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida krediidiandja või -vahendaja ning tema juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjale, krediidiandja või -vahendaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale. (4) Krediidiandja või -vahendaja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet krediidiandja või -vahendaja juhtidelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (5) Siseaudiitor on kohustatud talle krediidiandja või -vahendaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või tarbija huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama lisaks krediidiandja või -vahendaja juhtidele ka Finantsinspektsioonile.

Propose a change

§ 46. Krediidiandja või -vahendaja tegevuse edasiandmine

(1) Krediidiandjal või -vahendajal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus krediidi andmise või krediidi vahendamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi tegevuse edasiandmine), kui: 1) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juhid oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil tarbijate huve; 2) tegevuse edasiandmine ei takista krediidiandja või -vahendaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel; 3) isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma; 4) krediidiandja või -vahendaja suhted tarbijatega ja kohustused tarbijate ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu; 5) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus krediidiandja ei tegele reaalselt krediidi andmisega või krediidivahendaja krediidi vahendamisega; 6) tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda mis tahes muid tingimusi, mille alusel krediidiandjale või -vahendajale tegevusluba anti; 7) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded. (2) Krediidi andmist või krediidi vahendamist ja sellega seotud nõuete täitmist võib edasi anda üksnes teisele isikule, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud krediidi andmiseks või §-s 4 nimetatud krediidi vahendamiseks. Krediidi andmist või krediidi vahendamist võib edasi anda ka välisriigi krediidiandjale või -vahendajale, kelle tegevuse suhtes kohaldatakse käesoleva seadusega krediidiandjale või -vahendajale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid ja kellel on vastavalt oma tegevusloale õigus anda või vahendada krediiti. (3) Krediidiandja või -vahendaja tegevusi, millele ei ole kehtestatud nõudeid käesolevas seaduses või mis ei ole seotud võlaõigusseaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega, sealhulgas kliendi isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuetega, võib anda edasi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikule. (4) Tegevusi ei või edasi anda sellisel viisil, mis võib takistada krediidiandja või -vahendaja sisekontrolli läbiviimist või krediidiandja või -vahendaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Krediidiandja või -vahendaja peab hindama igakülgselt ja põhjalikult tegevuse edasiandmise vajalikkust. (5) Krediidiandja või -vahendaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest. (6) Tegevuse edasiandmise korral peab krediidiandja või -vahendaja hindama, kas teine isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv. (7) Krediidiandjal ja -vahendajal on õigus saada isikult, kellele nad on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse kohta ning anda talle kohustuslikke juhiseid. (8) Krediidiandja või -vahendaja kehtestab tegevuse edasiandmise korra sise-eeskirjaga. (9) Krediidivahendaja on kohustatud talle edasiantud tegevusest ja oma tegevuse edasiandmisest teavitama krediidiandjat. (10) Krediidiandja või -vahendaja teavitab tegevuse edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni. (11) Kui krediidiandja on faktoor vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõikele 9, kohaldatakse krediidiandja suhtele võlaõigusseaduse §-s 256 nimetatud faktooringu kliendiga ja faktooringulepingu sõlmimisele käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 2 ja 3, krediidiandja tegevuse edasiandmisele sätestatut. Kui krediidiandja poolt krediidi andmist vahendab käesoleva seaduse § 2 lõikes 9 nimetatud ettevõtja, kohaldatakse krediidiandja ja krediiti vahendava ettevõtja suhetele käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 2 ja 3, krediidiandja tegevuse edasiandmisele sätestatut.

Propose a change

§ 47. Krediidi andmisele ja krediidi vahendamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine

(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule peab krediidiandja või -vahendaja tarbijale krediidi andmisel või krediidi vahendamisel vältima ebaausate kauplemisvõtete kasutamist ning järgima võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise kohta. Samuti peab krediidiandja või -vahendaja täitma tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja muid vastutustundliku laenamise nõudeid. (2) Krediidi andmisel või krediidi vahendamisel on krediidiandja või -vahendaja kohustatud tarbija ja samuti tema esindaja isikusamasuse tuvastama ja esitatud teavet kontrollima. (3) Krediidiandja või -vahendaja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud säilitama andmed tarbija rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. (4) Tarbija krediidivõimelisuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 403⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus, mille käigus teeb krediidiandja või -vahendaja kindlaks, kas tarbija on võimeline oma kohustusi kokkulepitud tingimustel täitma. (5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga õigussuhte või lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus. (6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast krediidiandjale või -vahendajale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumiseni.

Propose a change

§ 48. Krediiditoimiku pidamine

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut tuleb pidada iga tarbija kohta eraldi. (2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud dokumentide kogum. (3) Krediidiandja või -vahendaja peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul tarbija krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus. (4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule või struktuuriüksusele, samuti siseaudiitorile ja audiitorile ning Finantsinspektsioonile tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. (5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta vähemalt järgmist teavet ja järgmisi dokumente: 1) andmed tarbija kohta, sealhulgas tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht; 2) krediiditaotlused; 3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused; 4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud dokumendid; 5) tarbija krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused; 6) tarbijaga sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud; 7) tarbijaga peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus; 7¹) krediidilepingu muudatused koos asjakohase teabevahetusega, sealhulgas võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise kohta; 8) dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta; 9) hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas kinnisvara hindaja hinnang tagatise maksumuse kohta. (6) Krediiditoimikus sisalduvate õiendite ja dokumentide sisu ja ulatus võivad olla erinevad olenevalt krediidilepingust, tarbijast ja krediidi suurusest. (7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda jagatult, kuid krediidiandja või -vahendaja peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel.

Propose a change

§ 49. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord

(1) Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. (2) Krediidiandja sise-eeskirjas peab krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. (3) Krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. (4) Krediidiandja võib tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel. (5) Kui tarbijale on krediidiandja pakutavat krediidilepingut vahendanud krediidivahendaja, võib krediidiandja sõlmida krediidilepingu krediidivahendaja teostatud krediidivõimelisuse hindamise alusel, kui krediidivahendaja esitab krediidiandjale tarbija krediidivõimelisuse nõuetekohase hinnangu. (6) Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud informeerima tarbijat võimalikest ohtudest krediidi võtmisel. (7) Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja ei tohi tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine. (8) Miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara.

Propose a change

§ 50. Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimine

(1) Arvestades võlaõigusseaduse § 403⁴ lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 4 ja 10 sätestatut, saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. (2) Krediidivahendaja on kohustatud krediidiandjale edastama tarbija kohta kogu teadaoleva teabe, mis on kogutud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. (3) Krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. (4) Krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. (5) Krediidiandja või -vahendaja töötaja ja juht, kes seoses oma töö- või ametikohustustega töötleb isikuandmeid, on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidel seda tegema isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustel ning vastavalt krediidiandja või -vahendaja sise-eeskirjale. (6) Krediidiandja või -vahendaja töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 50¹. Krediidiandja kohustused seoses krediidiinkassode, krediidiostjate ja võlgnikest krediidisaajatega ning tegelemine krediidihaldustegevusega

(1) Krediidiandja on kohustatud esitama krediidiinkassole või krediidiostjale teavet vastavalt krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 lõike 3 esimeses lauses sätestatule. (2) Kui krediidiandja või -vahendaja tegeleb ise krediidihaldustegevusega, kohaldatakse tema suhtes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-des 58 ja 60 krediidiinkassole või krediidiostjale ettenähtud nõudeid, või kui krediidiostja on sõlminud krediidiandjaga krediidihalduslepingu, kohaldatakse krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 45 sätestatut. (3) Kui krediidiandja või -vahendaja nõuab ise sisse viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud rahalist kohustust, esitab ta krediidisaajale paberil või muul püsival andmekandjal vähemalt järgmise teabe: 1) tasumisele kuuluv nõude summa kokku ja see, kas nõue sisaldab vaid põhiosa nõuet või ka intressi, viivist või võlgnetavaid teenus- või muid tasusid; 2) teave pädevate asutuste kohta, sealhulgas nende kontaktandmed ja aadress, kuhu on krediidisaajal võimalik esitada kaebus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse alati enne viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud esimese rahalise kohustuse sissenõudmist. Krediidisaajal on õigus igal ajal nõuda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe esitamist ja vastava nõude alusdokumentide esitamist.

Propose a change

§ 51. Nõustamisteenuse osutamine

(1) Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja teavitab tarbijat seoses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise või krediidi vahendamisega, kas talle osutatakse või saab osutada nõustamisteenust. (2) Krediidiandja või tema krediidiagent peab nõustamisteenuse osutamisel kaaluma piisaval hulgal tarbijale sobivaid selle krediidiandja pakutavaid krediidilepinguid. Krediidivahendaja peab nõustamisteenuse osutamisel kaaluma tarbijale sobivaid turul pakutavaid krediidilepinguid. Nõustamisteenuse tulemusena esitatakse tarbijale isikustatud soovitus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soovituse korral, mis põhineb ühe krediidiandja krediidilepingutel, kaalub krediidiandja või tema krediidiagent kõiki krediidiandja pakutavaid krediidilepinguid ja soovitab nende hulgast tarbija vajadusi ja finantsolukorda arvestades tarbijale ühe või mitu sobivat krediidilepingut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soovituse korral, mis põhineb mitme krediidiandja pakutavatel krediidilepingutel, kaalub krediidivahendaja neid krediidilepinguid ja soovitab tarbija vajadusi ja finantsolukorda arvestades tarbijale ühe või mitu sobivat krediidilepingut. (5) Krediidivahendaja ei või nõustamisteenuse eest üheltki krediidiandjalt tasu saada, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Krediidivahendaja võib nõustamisteenuse eest krediidiandjalt saada tasu, kui ta kaalub erinevate turul pakutavate krediidilepingute sobivust ja esitab tarbijale teabe kõigi tarbijale sobivate krediidilepingute kohta, mida sellel turul tegutsevad krediidiandjad pakuvad. (6) Krediidiandja või -vahendaja esitab tarbijale püsival andmekandjal enne nõustamisteenuse osutamist või asjakohasel juhul enne nõustamisteenuse osutamise lepingu sõlmimist järgmise lepingueelse teabe: 1) kas isikustatud soovitus põhineb ühe või mitme krediidiandja pakutavatel krediidilepingutel; 2) kui nõustamisteenusega kaasneb tasu, mida tarbija maksab nõustamisteenuse eest, siis tasu suurus, või kui teabe esitamise ajal ei ole seda summat võimalik kindlaks määrata, siis selle arvutamise meetod. (7) Nõustamisteenus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) nõustamisteenust pakkuva töötaja teadmised, oskused ja kogemused ning tasustamine vastavad käesoleva seaduse §-des 40 ja 43 sätestatud nõuetele; 2) krediidiandja või -vahendaja peab koguma andmeid tarbija finantsolukorra ning tema eelistuste ja eesmärkide kohta, et soovitada tarbijale sobivat krediidilepingut, arvestades tarbija olukorda mõjutavaid riske kogu krediidilepingu kehtivuse ajal; 3) krediidiandja või -vahendaja peab isikustatud soovituse andmisel tegutsema tarbija huvides; 4) isikustatud soovitus peab olema tarbijale sobiv, vastama tema finantsolukorrale ja krediidi kasutamise eesmärkidele ning põhinema selle isikuga seotud asjaoludel; 5) krediidiandja või -vahendaja annab tarbijale soovituse püsival andmekandjal. (8) Krediidiandja või -vahendaja ei tohi julgustada ega soodustada isikustatud soovituse tegemiseks vajaliku teabe esitamata jätmist. (9) Krediidiandja või -vahendaja hoiatab tarbijat, kui kogutud andmete alusel ei ole krediidileping tarbija jaoks sobiv. (10) Krediidiandja või -vahendaja hoiatab tarbijat selle eest, et kui tarbija jätab teabe esitamata või esitab ebapiisava teabe või valeandmeid, ei ole krediidiandjal või -vahendajal võimalik kindlaks teha, kas kavandatud krediidileping on tarbija jaoks sobiv. (11) Krediidiandja või -vahendaja ei või nõustamisteenuse osutamise käigus soovitada tarbijale krediidilepingut, kui krediidiandja või -vahendaja ei saa nõustamisteenuse pakkumisel tarbijalt järgmisi andmeid: 1) tarbija sissetuleku suurus; 2) tarbija finantskohustuste suurus; 3) krediidi kasutamise eesmärk või otstarve.

Propose a change

§ 52. Nõuded fikseerimata intressimääraga krediidilepingule

Fikseerimata intressimääraga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tagab krediidiandja või -vahendaja, et: RT I 2016-03-11 1 111032016001 2016-03-21 1 1) Fikseerimata intressimääraga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tagab krediidiandja või -vahendaja, et: 1) intressi arvutamiseks kasutatav indeks või intressimäär on selge, rakendatav, objektiivne ning krediidilepingu poolte ja Finantsinspektsiooni kontrollitav; 2) intressi arvutamiseks kasutatava indeksi koostaja või krediidiandja säilitab varasemate perioodide andmed indeksi või intressimäära kohta vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Propose a change

§ 53. Tagatiseks oleva kinnisvara hindamine ja selle kohta teabe säilitamine

(1) Tarbijale elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi pakkumisel tuleb krediidiandjal kehtestada nõuded tagatiseks sobivale kinnisvarale ning hüpoteegi seadmise tingimused. (2) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamine peab olema piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et kinnisvara väärtuse hinnang oleks objektiivne ja erapooletu. Kinnisvara võib hinnata krediidiandja või -vahendaja töötaja või kolmas isik. Kui kinnisvara hindab töötaja või kolmas isik, peab ta olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega. (3) Kinnisvara hindamine tuleb dokumenteerida püsival andmekandjal. Krediidiandja või -vahendaja peab kinnisvara hindamise dokumendid säilitama muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (4) Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026024&id=117062016008 määrusega.

Propose a change

§ 53¹. Üldine teave elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu kohta

(1) Krediidiandja ja krediidiagent teevad elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingut käsitleva selge ja arusaadava üldise teabe tarbijale püsival andmekandjal või elektrooniliselt igal ajal kättesaadavaks. (2) Üldine teave peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) krediidiandja või -vahendaja nimi ja aadress; 2) eesmärgid, milleks krediiti võib kasutada; 3) tagatise liigid, sealhulgas asjakohasel juhul võimalus, et tagatis antakse teises liikmesriigis; 4) krediidilepingu võimalik kestus; 5) pakutava intressi liik, vastavalt kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimäära või mõlemaga, ning fikseeritud ja fikseerimata intressimäära omaduste lühikirjeldus, sealhulgas teave kummagi intressimääraga seotud tagajärgede kohta tarbijale; 5¹) võrdlusaluse ja selle halduri nimi ning võimalik mõju tarbijale, kui krediidileping viitab võrdlusalusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), artikli 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses; 6) teave välisriigi vääringu või vääringute kohta, sealhulgas selgitus välisriigi vääringus krediidilepingu sõlmimise võimalike tagajärgede kohta tarbijale, kui krediidiandja pakub lepingu sõlmimist välisriigi vääringus; 7) tüüpiline näide, mis kajastab kasutusse võetavat krediidisummat või krediidi ülempiiri, krediidi kogukulu tarbijale, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ja krediidi kulukuse määra; 8) lisakulud, mis ei sisaldu krediidi kogukulus tarbijale ja mis tuleb seoses tarbijakrediidilepinguga tasuda; 9) erinevad võimalused krediidi tagasimaksmiseks krediidiandjale, sealhulgas perioodiliste tagasimaksete summa, arv ja sagedus; 10) kohaldataval juhul selge ja kokkuvõtlik viide, et tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmine ei taga tarbijakrediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi tagasimaksmist; 11) krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega otseselt seotud tingimuste kirjeldus; 12) teave selle kohta, kas kinnisasja hindamine on vajalik ning kui hindamine on vajalik, siis kes vastutab selle eest, et hindamine läbi viiakse, samuti teave selle kohta, kas tarbijale tekib sellega seoses kulusid; 13) teave kohustuse kohta sõlmida kõrvalleping, kui krediidi saamiseks või pakutavatel tingimustel krediidi saamiseks on kohustuslik sõlmida kõrvalleping, ning kohaldataval juhul selgitus selle kohta, et kõrvallepingu võib sõlmida ka mõne muu isikuga peale krediidiandja; 14) üldine hoiatus tarbijakrediidilepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta.

Propose a change

§ 54. Krediidiandja või -vahendaja aktsia- ja osakapital

(1) Krediidiandja või äriühingust krediidivahendaja aktsia- või osakapital peab olema täielikult sisse makstud. (2) Krediidiandja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot.

Propose a change

§ 55. Krediidivahendaja vara hoidmine ja vastutuskindlustus

(1) Krediidivahendaja, kes on ka krediidi väljamaksja või kelle arvele laekuvad tarbijate tagasimaksed, on kohustatud hoidma krediidiandja ja tarbija makstud summad eraldi arvelduskontodel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvelduskontodel olevaid vahendeid ei või krediidivahendaja kasutada oma majandustegevuses, need ei kuulu tema pankrotivara hulka ja nende arvel ei saa rahuldada võlausaldajate nõudeid. (3) Tarbija poolt krediidivahendajale tasutud maksed loetakse krediidiandjale tasutuks olenemata sellest, kas vahendaja on need krediidiandjale edastanud või mitte. Kui krediidiandja maksab krediidi välja krediidivahendaja kaudu, loetakse krediit väljastatuks, kui tarbija on raha kätte saanud. (4) Kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab hüpoteekkrediidivahendaja sõlmima kohustusliku vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtum on hüpoteekkrediidivahendaja või tema esindaja poolt kutsealase hooletusega vahendatava krediidilepingu järgsele tarbijale otsese varalise kahju tekitamine; 2) kindlustussumma miinimumväärtus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1125/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks krediidivahendajate kutsealase vastutuskindlustuse või võrreldava tagatise miinimumväärtus (ELT L 305, 24.10.2014, lk 1–2), sätestatule; 3) kindlustuskaitse kehtib Euroopa Majanduspiirkonnas; 4) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul või mille nõue esitatakse kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustusleping katab hüpoteekkrediidivahendaja varalise vastutuse kuni lepingust tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni. (5) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis: 1) tekib hüpoteekkrediidivahendaja kohustuste tahtliku rikkumise tõttu; 2) on hüpoteekkrediidivahendaja vastutuskindlustuse lepinguid sõlmivate kindlustusandjate kindlustustingimuste kohaselt tavaliselt välistatud tulenevalt rahvusvahelisest kindlustus- või edasikindlustuspraktikast. (6) Vastutuskindlustuslepingu asemel võib hüpoteekkrediidivahendaja kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlmida kindlustusandjaga või krediidi- või finantseerimisasutusega garantiilepingu, mis peab olema samaväärne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatuga. (7) Vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole krediidiagendil, kelle suhtes on hüpoteekkrediidiandja andnud kinnituse, et ta vastutab tema vahendustegevuse eest.

Propose a change

§ 56. Raamatupidamise korraldamine

(1) Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, krediidiandja või -vahendaja põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule. (2) Raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise krediidiandja või -vahendaja finantsseisundi ja majandustegevuse kohta. (3) Krediidiandja või äriühingust krediidivahendaja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. (4) Krediidivahendaja või välisriigi krediidivahendaja Eesti filiaal kohustub raamatupidamise aastaaruandes kajastama tarbijatele vahendatud tarbimiskrediidi kogusumma.

Propose a change

§ 57. Aruanded ja nende esitamine

(1) Krediidiandja või -vahendaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Järelevalve eesmärgil Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on kvartal ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (3) Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon või krediidiandja või -vahendaja esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (4) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. (5) Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja, välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali ning Eestis piiriüleselt teenuseid osutava krediidiandja või -vahendaja aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026024&id=129122015052 määrusega.

Propose a change

§ 57¹. Krediidiostjate kohta andmete esitamine Finantsinspektsioonile

(1) Krediidiandja või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja, kes loovutab viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe: 1) krediidiostja või asjakohasel juhul tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja juriidilise isiku tunnus, selle puudumise korral krediidiostja või tema juhatuse liikmete ja olulist osalust omavate isikute nimed ja andmed ning krediidiostja ja tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja aadress; 2) loovutatud viivituses olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjääk, samuti nende nõuete või krediidilepingute arv ja iga krediidi suurus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teave peab muu hulgas sisaldama asjakohasel juhul teavet tarbijakrediidilepingute tagatiseks olevate varade liikide kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on kalendriaasta poolaasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse teave hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda aruande esitamist kord kvartalis, muu hulgas eesmärgiga jälgida täpsemalt kriisi ajal suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib esitada koos käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 ettenähtud aruannetega. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026024&id=119022025009 võib oma määrusega ette näha krediidiostjate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.

Propose a change

§ 58. Järelevalve eesmärgil esitatud aruande kontroll ja puuduste kõrvaldamine

(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust nõuetele esimesel võimalusel pärast aruande laekumist. (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest aruande esitajat. (3) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea. (4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus.

Propose a change

§ 59. Audiitorkontroll

Krediidiandja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.

Propose a change

§ 60. Audiitori informeerimiskohustus

(1) Audiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni krediidiandja või -vahendaja auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) krediidiandja või -vahendaja tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete oluline rikkumine; 2) krediidiandja või -vahendaja edasise tegevuse katkemise oht; 3) vastupidine arvamus või märkustega vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta; 4) olukord, mille tõttu krediidiandja või -vahendaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks; 5) krediidiandja või -vahendaja juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiandjale või -vahendajale või tarbijale. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitorile pandud konfidentsiaalsusnõuet.

Propose a change

§ 61. Ümberkujundamine

Krediidiandja või -vahendaja ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks.

Propose a change

§ 62. Ühinemine

(1) Krediidiandja või -vahendaja ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Kui krediidiandja või -vahendaja on ühendav ühing ja ta jätkab oma tegevust krediidiandja või -vahendajana, tuleb tal viivitamata pärast tema ühinemise äriregistrisse kandmist teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada teave muutunud andmete kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 94 sätestatule. (3) Krediidiandja või -vahendaja ühinemisel vastavalt äriseadustiku § 391 lõikele 1 teise äriühinguga või sama paragrahvi lõikele 2 uue äriühingu asutamise teel krediidiandja või -vahendaja tegevusluba üle ei anta. (4) Kui krediidiandja või -vahendaja ühineb uue äriühingu asutamise teel või muu ühendava äriühinguga, kellel ei ole tegevusluba krediidiandja või -vahendajana tegutsemiseks, peab krediidiandja või -vahendajana tegutsemiseks ühinemise tulemusel asutatav krediidiandja või -vahendaja või ühendav äriühing taotlema tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §-des 10–12 sätestatule enne ühinemise äriregistrisse kandmist.

Propose a change

§ 63. Jagunemine

(1) Krediidiandja või -vahendaja jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Krediidiandja või -vahendaja jagunemisel eraldumise teel vastavalt äriseadustiku § 434 lõikele 4 tegevusluba eralduvale äriühingule üle ei anta. Kui eraldumise teel jagunemisel jätkab jagunev krediidiandja või -vahendaja oma tegevust krediidiandja või -vahendajana, tuleb tal viivitamata pärast tema jagunemise äriregistrisse kandmist teavitada Finantsinspektsiooni ja esitada teave muutunud andmete kohta vastavalt käesoleva seaduse § s 94 sätestatule. (3) Krediidiandja või -vahendaja jagunemisel jaotumise teel vastavalt äriseadustiku § 434 lõikele 2 krediidiandja või -vahendaja tegevusluba üle ei anta ning krediidiandja või -vahendaja tegevusluba lõppeb. (4) Jagunemise korral krediidiandja või -vahendaja vara üleandmisel omandavale äriühingule, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, tuleb krediidiandja või -vahendajana tegutsemiseks omandaval äriühingul taotleda tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-des 10–12 sätestatule enne jagunemise äriregistrisse kandmist.

Propose a change

§ 64. Lõpetamine

(1) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal. (3) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa saamiseks esitab krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) krediidiandja või -vahendaja üldkoosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta; 2) krediidiandja või -vahendaja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele; 3) krediidiandja või -vahendaja regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni. (4) Krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas krediidiandja või -vahendaja lõpetamine vastab tema klientide huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut. (5) Otsuse krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist. (6) Finantsinspektsioon võib keelduda krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa andmisest, kui krediidiandja või -vahendaja lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega. (7) Otsuse krediidiandja või -vahendaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiandjale või -vahendajale teatavaks.

Propose a change

§ 65. Pankrot

(1) Krediidiandja või -vahendaja suhtes võib pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon. (2) Tegutsev krediidiandja või -vahendaja teavitab võlgnikuna enda suhtes või võlausaldaja poolt krediidiandja või -vahendaja suhtes pankrotiavalduse esitamisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

Propose a change

§ 66. Krediidiandja või -vahendaja tegevus välisriigis

(1) Eestis asutatud ja tegevusluba omav krediidiandja või -vahendaja võib välisriigis osutada käesoleva seaduse §-s 3 või 4 nimetatud teenust, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt. (2) Teises lepinguriigis hüpoteekkrediidivahendaja poolt krediidi vahendamise ja nõustamisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 71 ja 72 sätestatut. Muid teenuseid võib hüpoteekkrediidivahendaja osutada lepinguriigis vastavalt lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (3) Eesti krediidiandja või -vahendaja poolt, kes ei ole hüpoteekkrediidivahendaja, lepinguriigis ning Eesti krediidiandja või -vahendaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmas riik ning kolmas riik ja lepinguriik koos välisriik) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 67–70 sätestatut. Teenuste osutamisel välisriigis tuleb krediidiandjal ja -vahendajal järgida käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. (4) Piiriüleselt teenuse osutamine on krediidiandja või -vahendaja teenuse osutamine riigis, kus tema või tema filiaal ei ole registreeritud. (5) Kui krediidiandja soovib kasutada välisriigi krediidiagenti, peetakse krediidiagendi kasutamist võrdseks piiriüleselt teenuse osutamisega ja sellele kohaldatakse piiriüleselt teenuse osutamist reguleerivaid käesoleva peatüki sätteid.

Propose a change

§ 67. Krediidiandja või -vahendaja filiaal välisriigis

(1) Krediidiandja või -vahendaja, kes soovib asutada filiaali välisriigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas peatükis filiaali asutamise luba). (2) Filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis taotlus, andmed ja dokumendid koos taotlus): 1) selle välisriigi nimi, kus soovitakse filiaal asutada; 2) filiaali asukoha aadress välisriigis; 3) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina välisriigis tegutsemise kohta; 4) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta. (3) Taotlus esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega selle välisriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiandja või -vahendaja soovib filiaali asutada.

Propose a change

§ 68. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

(1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ning esitatud andmete, taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut. (2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates. (3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiandjale või -vahendajale teatavaks.

Propose a change

§ 69. Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui: 1 1) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui: 1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja juhtide suhtes kehtestatud nõuetele; 2) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 3) krediidiandja või -vahendaja organisatsiooniline ülesehitus ja krediidiandja või -vahendaja vahendid ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks välisriigis; 4) filiaali asutamine välisriigis või krediidiandja või -vahendaja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada krediidiandja või -vahendaja tegevuse usaldusväärsust Eestis või välisriigis; 5) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet välisriigis asutatud filiaali üle.

Propose a change

§ 70. Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

(1) Finantsinspektsioon võib tunnistada välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui: 1) krediidiandja või -vahendaja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid; 2) krediidiandja või -vahendaja on olulisel määral rikkunud asjaomase välisriigi õigusaktide nõudeid; 3) krediidiandja või -vahendaja või tema filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele; 4) krediidiandja või -vahendaja ei esita filiaali kohta Finantsinspektsioonile nõuetekohaseid aruandeid; 5) krediidiandja või -vahendaja või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või krediidiandja või -vahendaja või tema filiaali juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni; 6) krediidiandja või -vahendaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 7) krediidiandja või -vahendaja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 8) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud asjaolud. (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krediidiandjale või -vahendajale ning välisriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks. (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

Propose a change

§ 71. Hüpoteekkrediidivahendaja filiaal lepinguriigis

(1) Hüpoteekkrediidivahendaja, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle lepinguriigi nimi, kus filiaal soovitakse asutada; 2) filiaali asukoha aadress lepinguriigis; 3) filiaali juhtide nimed; 4) filiaalis osutada kavandatavate teenuste kirjeldus; 5) teave krediidiandja kohta, kellega hüpoteekkrediidivahendaja on seotud, ja selle kohta, kas krediidiandja vastutab hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse eest lepinguriigis täielikult ja tingimusteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus hüpoteekkrediidivahendaja soovib filiaali asutada. (3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata hüpoteekkrediidivahendajale teatavaks. (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui: 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud; 2) Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud. (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) hüpoteekkrediidivahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad taotluses nimetatud kavandatavate teenuste osutamiseks lepinguriigis; 2) filiaali asutamine või taotluses nimetatud kavandatavate teenuste osutamine võib kahjustada tarbijate huve, hüpoteekkrediidivahendaja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud. (6) Hüpoteekkrediidivahendaja võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (7) Hüpoteekkrediidivahendaja teavitab Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Finantsinspektsioon teavitab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata hüpoteekkrediidivahendajal tegutsemise teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest hüpoteekkrediidivahendaja poolt. (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse hüpoteekkrediidivahendajale viivitamata kätte. Hüpoteekkrediidivahendaja on kohustatud lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

Propose a change

§ 72. Teenuste osutamine piiriüleselt

(1) Krediidiandja või -vahendaja, kes kavatseb osutada välisriigis teenuseid piiriüleselt, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle riigi nimi, kus kavatsetakse osutada teenuseid piiriüleselt; 2) kavandatavate piiriüleselt osutatavate teenuste kirjeldus; 3) teave krediidiandjate kohta, kellega krediidivahendaja on seotud, ja selle kohta, kas krediidiandja vastutab krediidivahendaja tegevuse eest välisriigis täielikult ja tingimusteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. (3) Kui hüpoteekkrediidivahendaja kavatseb osutada teenuseid piiriüleselt lepinguriigis, esitab ta Finantsinspektsiooni nõudmisel andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus hüpoteekkrediidivahendaja soovib teenuseid piiriüleselt osutada. (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse hüpoteekkrediidivahendaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata hüpoteekkrediidivahendajale teatavaks. (5) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need: 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud; 2) Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud. (6) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) hüpoteekkrediidivahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad lepinguriigis teenuste osutamiseks piiriüleselt; 3) teenuste osutamine piiriüleselt võib kahjustada tarbijate huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust. (7) Krediidiandja või -vahendaja võib alustada teenuste osutamist piiriüleselt vastavalt välisriigi õigusaktides sätestatule. Hüpoteekkrediidivahendaja võib alustada lepinguriigis teenuste osutamist piiriüleselt ühe kuu möödumisel Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate saamisest. (8) Krediidiandja või -vahendaja teavitab Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Kui hüpoteekkrediidivahendaja osutab lepinguriigis teenuseid piiriüleselt, teavitab Finantsinspektsioon muudatusest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. (9) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiandjal või -vahendajal teenuste osutamise piiriüleselt, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) krediidiandja või -vahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad lepinguriigis teenuste osutamiseks piiriüleselt; 3) teenuste osutamine piiriüleselt võib kahjustada tarbijate huve, krediidiandja või -vahendaja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 4) välisriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud välisriigi õigusaktis sätestatud või välisriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiandja või -vahendaja poolt. (10) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ettekirjutuse krediidiandjale või -vahendajale viivitamata kätte. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud piiriüleselt teenuste osutamise lõpetama Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

Propose a change

§ 73. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja tegevus Eestis

(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib anda krediiti või vahendada krediiti või osutada nõustamisteenust, võib päritoluriigis pädeva järelevalveasutuse väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päritoluriigiks käesoleva seaduse tähenduses peetakse riiki, kus isik on asutatud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85) hüpoteekkrediidivahendajale kehtestatud nõuetele ja kes lepinguriigi õigusaktide kohaselt võib vahendada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või osutada nõustamisteenust (edaspidi lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja), võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt. Sellisele teenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 sätestatut. (3) Kui välisriigi krediidiandja soovib kasutada Eestis tegutsevat krediidiagenti, peetakse krediidiagendi kasutamist võrdseks piiriüleselt teenuste osutamisega ja sellele kohaldatakse piiriüleselt teenuste osutamist reguleerivaid käesoleva peatüki sätteid. (4) Teenuste osutamisel Eestis peab välisriigi krediidiandja või -vahendaja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata: 1) lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajale, kes vahendab krediidilepinguid, mida pakuvad krediidiandjad, kes ei ole krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), tähenduses ja kellel ei ole Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleselt teenuste osutamiseks luba; 2) ainult ühe lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajaga seotud krediidivahendajale.

Propose a change

§ 74. Välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaal Eestis ja piiriüleselt teenuste osutamine Eestis

(1) Välisriigi krediidiandja või -vahendaja on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleselt teenuste osutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas paragrahvis ning §-des 75 ja 76 luba). (2) Loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) krediidiandja või -vahendaja nimi ja aadress; 2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmed krediidiandja või -vahendaja juhtide ning filiaali juhtide kohta; 3) käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud andmed ja dokumendid krediidiandjas või -vahendajas olulist osalust omavate aktsionäride või osanike kohta; 4) krediidiandjale või -vahendajale väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutuse andmed; 5) filiaali asutamise korral selle ärinimi ja aadress; 6) filiaali asutamise korral äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid; 7) olemasolu korral kahe viimase majandusaasta aruanded; 8) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik krediidiandja või -vahendaja Eestis osutatavad teenused; 9) krediidiagendi olemasolu korral tema nimi, registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning aadress. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb välisriigi krediidiandjal või -vahendajal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse: 1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis või Eestis piiriüleselt teenuste osutamiseks; 2) kinnitus selle kohta, et krediidiandjal või -vahendajal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga; 3) andmed krediidiandja või -vahendaja finantsseisundi kohta, sealhulgas päritoluriigis krediidiandja või -vahendaja klientide suhtes rakendatava tarbijakaitseskeemi kirjeldus. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. 2015-02-18 RT I 2015-03-19 4 119032015004 2016-03-21

Propose a change

§ 75. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1) Loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16, 18 ja 19 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui: 1) krediidiandja või -vahendaja päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama piisavat järelevalvet või Finantsinspektsioonil on alust arvata, et välisriigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle; 2) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga; 3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et ei ole võimalik vajalikus ulatuses kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt; 4) välisriigi krediidiandja või -vahendaja organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule või ei ole tema finantsseisund Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev või 5) taotleja tegevuse suhtes ei kohaldata tema päritoluriigis käesoleva seadusega krediidiandjale või -vahendajale ettenähtud nõuetega vähemalt sama rangeid nõudeid. (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 16 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Propose a change

§ 76. Loa muutmine

(1) Välisriigi krediidiandja või -vahendaja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt loa muutmist. (2) Loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiandja või -vahendaja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 74 lõike 2 punktides 1–5 ja 8 nimetatud andmed ja dokumendid. (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ja loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16 sätestatut.

Propose a change

§ 77. Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja filiaal ja teenuste osutamine Eestis piiriüleselt

(1) Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja, kes soovib asutada filiaali või osutada Eestis teenuseid piiriüleselt, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) kavandatavate filiaali teenuste või piiriüleselt osutatavate teenuste kirjeldus; 2) teave krediidiandjate kohta, kellega hüpoteekkrediidivahendaja on seotud, ja selle kohta, kas krediidiandja vastutab hüpoteekkrediidivahendaja tegevuse eest täielikult ja tingimusteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada mõnes muus keeles. (3) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja võib asutada filiaali või alustada Eestis piiriüleselt teenuste osutamist ühe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise järel enne hüpoteekkrediidivahendaja filiaali asutamist või kahe kuu jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates teatab Finantsinspektsioon hüpoteekkrediidivahendajale Eestis krediidivahendajana tegutsemise tingimused, mis ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. (6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta. (7) Finantsinspektsioon avalikustab teabe lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja kohta oma veebilehel vastavalt käesoleva seaduse §-s 20 sätestatule.

Propose a change

← Find another law