§ 36. Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise koht
(1) Isik võib notari ametitoimingut või ametiteenust taotleda ükskõik milliselt notarilt, kui seadus ei sätesta teisiti.
(2) Notar teeb ametitoimingud oma büroos.
(3) Isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel ametitoimingu oma tööpiirkonnas väljaspool bürood.
(4) Notar võib avaldajate soovil abielu sõlmimise kinnitada väljaspool oma bürood ja tööpiirkonda.
(5) Ametiteenuseid osutab notar oma tööpiirkonnas. Käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 3–5 nimetatud ametiteenuseid võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonda.
(5¹) Ametitoiminguid on võimalik teha ka tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel.
(5²) Kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute nimekiri kehtestatakse tõestamisseaduse § 13 lõike 8 alusel.
(6) Väljaspool Eestit on notari ametitegevus keelatud ning seda keeldu rikkudes tehtud ametitoimingud ning ametiteenuse osutamisena tehtud tõestamistoimingud on tühised.
(7) Ametitoimingu tegemise korral tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel loetakse ametitoimingu tegemise kohaks Eesti.
(1) Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed.
(2) Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada tõestamisseaduse teise peatüki alusel, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist.
§ 38. Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise edasilükkamine ja peatamine
(1) Ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi:
1) täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni;
2) ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni;
3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks.
(2) Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine peatatakse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel kuni keelu äralangemiseni.
(1) Ametitoimingutele, ametiteenuse osutamisena tehtavatele tõestamistoimingutele ning vahekohtuniku teenuse osutamisele kohaldatakse tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid ja tühisuse aluseid. Muu hulgas on notaril keelatud:
1) osaleda vahekohtunikuna vaidluse lahendamises, kui vaidlus on tekkinud seoses tema või temaga ühist bürood pidava notari poolt tõestatud tehinguga;
2) kinnitada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tunnistusega oma allkirja või pitseri ehtsust ja enda pädevust;
3) tunnistada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 5 kohaselt täidetavaks enda vahendusel sõlmitud kokkuleppeid.
(2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar.
(3) Kui ametitegevuse piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari Notarite Koda.
§ 40. Notari ametitegevuse registreerimine ja aruandlus
(1) Kõik notari ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus.
(2) Notari ametitegevuse raamatute liigid, vormi ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=104122024022&id=131122010055 .
(3) Vajaduse korral antakse sellele isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti või kellele teenus osutati, tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust.
(4) Notar esitab Notarite Kojale iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande. Notarite Koda määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.
§ 41. Ametitoimingu tegemisest ja ametiteenuse osutamisest keeldumine
(1) Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel.
(2) Ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama.
(3) Kui notar nõustus ametiteenust osutama, võib ta edasisest osutamisest keelduda üksnes siis, kui ilmneb tõestamisseaduse §-s 4 loetletud asjaolu või muu mõjuv põhjus.
(4) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates.
(5) Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses.
(6) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5.
§ 42. Notari ametitoimingute tegemine ja ametiteenuste osutamine välismaalastele
Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindaja kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist ning ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud.
(1) Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid.
(2) Notarite Koda tegutseb käesoleva seaduse ning oma põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=104122024022&id=1019366 .
(3) Notarite Koja põhikirjas sätestatakse Notarite Koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, Notarite Koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse muid Notarite Koja pädevuses olevaid küsimusi.
(4) Haldusjärelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiits- ja Digiministeerium, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu.
(5) Notarite Koda esitab Justiits- ja Digiministeeriumile tema määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse, sealhulgas Notarite Koja poolt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punkti 7¹ alusel notaritele hüvitatud summade ning notari tasu maksmisest vabastamise juhtude arvu ja liigi kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal.
(6) Justiits- ja Digiministeerium, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse ja ettepanekud.
(7) Notarite Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
(1) Notarite Koja eesmärgiks on:
1) kontrollida notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist;
1¹) valvata notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle;
2) ühtlustada notarite ametialast praktikat;
3) korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust;
4) korraldada kandidaaditeenistust;
4¹) korraldada Notarite Koja vahekohtu tegevust;
5) teostada käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud haldusjärelevalvet ja osutada Justiits- ja Digiministeeriumile kaasabi haldusjärelevalve teostamisel;
6) hallata ja arendada Notarite Koja peetavaid infosüsteeme;
7) notari tasu maksmisest vabastamise kohta tehtud kohtulahendite täitmine.
(2) Oma eesmärkide täitmiseks Notarite Koda:
1) esindab notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
2) koostab soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks;
2¹) koostab soovituslikud lepitus- ning vahekohtukokkuleppe näidistekstid ja menetlusreeglid Notarite Koja vahekohtu vahenduseta läbiviidava lepitus- ja vahekohtumenetluse reguleerimiseks niivõrd, kuivõrd seadus ei sätesta kohustuslikke menetlusnorme;
2²) korraldab notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet;
3) nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajaduse korral algatab distsiplinaarmenetluse;
3¹) teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle;
4) kehtestab notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale;
5) loob Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti;
6) eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks;
7) vajadusel toetab oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid;
7¹) hüvitab oma eelarvest notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise korral notarile kohtulahendis märgitud notari tasu selle osa, mille tasumisest taotleja vabastati;
8) võib omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks;
9) kasutab teisi seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise.
(3) Notarite Kojal on õigus anda kooskõlas käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega täpsustavaid, notaritele siduvaid juhendeid:
1) käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4, § 11 lõikes 6 ning §-s 12 sätestatu tagamiseks;
2) ametitoimingus osalejate ning kolmandate isikute varaliste huvide kaitseks;
3) ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta;
4) notari avalikkuse ees esinemise ning notaribüroo välise tähistuse kohta;
5) notaribüroo töötajate töökoormuse ja väljaõppe korraldamise kohta;
6) notari erialase täiendõppe mahu ja selles osalemise kohta;
7) väljaspool notaribürood ja notari tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta;
8) notarikandidaadile notaribüroos antava väljaõppe kohta;
9) ametikohustuste kohta suhtlemisel teiste notarite, kohtute, ametiasutuste ja advokaatidega ning tõestamismenetlusse kaasatud isikutega;
10) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete ja protseduurireeglite täitmise kohta;
11) käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud dokumentide säilitamise tähtaegade ja säilitamise ning üleandmise korra kohta.
(4) Notarite Koda tagab tasuta avaliku ja äritoimikuga tutvumise ühe notaribüroo kaudu Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas.
(1) Notarite elektrooniline infosüsteem (edaspidi e-notar) sisaldab digitaalset notariaalarhiivi ja notari ametitegevuse raamatuid ning võib sisaldada muid notari tööks vajalikke funktsioone.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada, millises ulatuses peab e-notar võimaldama digitaalset andmevahetust riiklike andmekogudega.
(3) Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 1² alusel salvestatud dokumente.
(4) E-notarisse salvestatud andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad e-notari andmekaitse.
(5) Notaril on e-notaris juurdepääs enda salvestatud andmetele. Notar võib kontrollida teise notari salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge.
(1) Notarite poolt väljastatud tunnistuste (apostille’de) üle arvestuse pidamiseks peab Notarite Koda tunnistuste (apostille’de) registrit. Registrit peetakse elektrooniliselt. Register sisaldab ka Eesti avalikke dokumente väljastavate asutuste pitserinäidiseid, nimetatud dokumente allkirjastavate isikute allkirjanäidiseid ja andmeid allkirjastaja nime, ametinimetuse ning ametis oleku aja kohta, samuti kantakse registrisse selle isiku ees- ja perekonnanimi, kes esitab avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamiseks.
(2) Avalikke dokumente väljastav asutus saadab omal algatusel või Notarite Koja nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidised ja andmed Notarite Koja poolt kehtestatud vormi ning saatmise viisi järgides Notarite Kojale.
(3) Tunnistuste (apostille’de) registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=104122024022&id=13261879 määrusega.
(1) Notarite Koda peab pärimisregistrit.
(2) Pärimisseaduse § 177¹ lõikes 4 nimetatud juhul teeb Notarite Koda pärimisregistrisse kande.
(3) Pärimisseaduse § 179 lõikes 2² nimetatud juhul väljastab Notarite Koda teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingu eest on Notarite Kojal õigus võtta tasu pärimisseaduses sätestatud korras.
(1) Notarite Koda peab notarite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) aadress ja sihtnumber;
4) ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev;
5) ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev;
6) põhitegevusala;
7) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(1) Notarite Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe notarite kohta, eelkõige notaribüroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, ning käesoleva seaduse § 44 lõike 3 alusel antud juhendid.
(2) Notarite Koja veebilehel avaldatakse teave, milline notar milliseid käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud ametiteenuseid pakub.
§ 47. Notarite Koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine
(1) Notarite Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas.
(2) Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku:
1) Notarite Koja eestseisuse algatusel;
2) valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul;
3) vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete nõudel.
(3) Koosoleku kutsub kokku Notarite Koja eestseisus, teatades oma liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette.
(4) Valdkonna eest vastutav minister kutsub Notarite Koja koosoleku kokku, kui lahendamist vajavad edasilükkamatud notariaati puudutavad probleemid (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 2). Valdkonna eest vastutav minister määrab ka koosoleku päevakorra. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisel võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku uue eestseisuse valimiseks, kui Notarite Koda ei ole olulisel määral suutnud täita tema ees seisvaid ülesandeid.
(5) Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teine notar volikirja alusel.
(6) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(1) Notarite Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki Notarite Koja pädevusse kuuluvaid küsimusi.
(2) Ainult koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi:
1) põhikirja vastuvõtmine;
2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud juhendite andmine;
3) eestseisuse valimine;
4) aastaeelarve kinnitamine;
5) notarite poolt Notarite Kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine;
6) majandusaasta aruande kinnitamine;
7) revisjonikomisjoni valimine;
7¹) eksamikomisjoni valimine;
8) aukohtu valimine;
9) audiitori määramine.
(3) Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele koosolekule kinnitamiseks.
(1) Notarite Koja organid valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt:
1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
2) hääletamine on salajane;
3) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.
(2) Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed.
(3) Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
§ 49. Notarite Koja eestseisuse koosseis ja istungid
(1) Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest, aseesimehest ning eestseisuse liikmetest.
(2) Eestseisus valitakse kolmeks aastaks.
(3) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku Notarite Koja esimees.
§ 50. Notarite Koja eestseisuse ja esimehe pädevus ning saladuses hoidmise kohustus
(1) Notarite Koja eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult Notarite Koja koosoleku pädevusse. Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuste elluviimise.
(2) Notarite Koja esimees esindab Notarite Koda kõigis õigustoimingutes.
(3) Notarite Koja eestseisusesse, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad notarid ning Notarite Koja teenistujad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notari ametitoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast Notarite Koja organi koosseisust või Notarite Koja teenistusest lahkumist.
(1) Notarite Koja revisjonikomisjon revideerib Notarite Koja majandustegevust ja asjaajamist oma algatusel või vähemalt 1/5 notarite nõudel.
(2) Eestseisus esitab Notarite Koja majandusaasta aruande enne Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks.
(3) Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda eestseisusesse ega aukohtusse.
(4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega.
(1) Eksamikomisjon korraldab notarikandidaadi konkursi, notarikandidaadi arvestuse, notari ametikoha täitmise konkursi ja selle osaks oleva eksami, hindamisvestluse ning notari asendaja eksami ning kontrollib täiendusõppe kohustuse täitmist ja korraldab käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestluse.
(2) Eksamikomisjon koosneb viiest liikmest, kellest vähemalt kolm on notarid. Eksamikomisjoni notaritest liikmed valitakse Notarite Koja koosolekul. Notarite Koja eestseisus võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole Notarite Koja liige.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja.
(4) Eksamikomisjoni liikme äraolekul asendab teda eksamikomisjoni töös asendusliige. Eksamikomisjoni notaritest asendusliikmed valitakse Notarite Koja koosolekul.
(5) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt neli liiget. Eksamikomisjoni koosolekut juhib notarist esimees, kelle valivad endi hulgast liikmed lihthäälteenamusega.
(1) Notarite Koja aukohus (edaspidi aukohus) arutab isiku, notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiits- ja Digiministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju.
(2) Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Kui aukohus lahendab poolte soovil vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju, on asjaosalistel õigus viibida asja arutamise juures.
(3) Aukohtul on õigus algatada aukohtumenetlus või teha Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanek notari ametist vabastamiseks. Vahekohtuna on aukohtul õigus kohustada eksinud poolt vabandama. Aukohtu seisukohad arutlusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ning Justiits- ja Digiministeeriumile.
(4) Aukohus moodustatakse üheteistkümneliikmelisena kolmeks aastaks. Aukohtusse kuulub viis Notarite Koja koosoleku poolt valitud notarit, viis kohtunike täiskogu valitud ringkonna- või riigikohtunikku ja üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane. Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu esimees valitakse aukohtu liikmete hulgast.
(5) Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Taandunud liiget asendab asendusliige.
(6) Aukohtu liige ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni.
(7) Aukohtumenetlus viiakse läbi notari distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud korras.
(1) Notarite Koja vahekohus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ.
(2) Notarite Koda kehtestab vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu.
(3) Notarite Koja vahekohtu tegevuse suhtes ei kohaldata lepitusseaduse 6. peatükki.
(1) Tõestamistoimingu võivad notari asemel teha järgmised ametiisikud ja -asutused:
1) konsulaarametnik – konsulaarseaduses sätestatud tingimustel;
2) valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamisel;
3) avalik arhiiv – arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel;
4) kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär – kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel;
5) maamõõtja – piiriprotokollile ja kinnisasjade jagamise, liitmise, piiride muutmise ning kinnisasja osade vahetamise plaanile antud kinnisasja omaniku allkirja õigsuse kinnitamisel;
5¹) ümberkruntimist läbi viima õigustatud isik – maakorralduse osalise ja piiratud asjaõiguse omaja ümberkruntimiskavale antud allkirja õigsuse kinnitamisel;
5²) Maa- ja Ruumiamet – maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse kinnitamisel;
6) vandetõlk – dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel;
7) vangladirektor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata kohtute seaduse § 15 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 nimetatud registrite dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse kinnitamisele.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=104122024022&id=131122010055;128122012010 on õigus anda määrusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 4 ja 7 nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiits- ja Digiministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.
(1) Notarid, kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2003. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
(2) Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale. Atesteerimine toimub eksami vormis, mille sisu ja toimumise kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuuluvad kaks Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikku valdkonna eest vastutava ministri määramisel, kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit, kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks akadeemilise õigusteadusliku kõrgharidusega isikut valdkonna eest vastutava ministri määramisel. Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
(4) Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks.
(5) Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille möödumisel toimub kordusatesteerimine. Kordusatesteerimisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud lõpptähtaega.
(6) Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab valdkonna eest vastutav minister notari ametist.
(7) Notaril on õigus esitada kohtusse kaebus tema ametist vabastamise peale ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates.
(1) Vähemalt kaheaastase staažiga notaribüroo töötaja, kellel on akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus, võib sooritada notarieksami ilma kandidaaditeenistusse astumata ja osaleda notari ametikoha täitmise konkursil kuni 2002. aasta 31. detsembrini. Notari ametisse nimetatuna kuulub ta atesteerimisele käesoleva seaduse § 54 kohaselt.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kuni 2003. aasta 31. detsembrini lühendada õiguskäibe vajadustest lähtudes notari kandidaaditeenistust kuni kuue kuuni.
1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=104122024022&id=131122010055 annab määrusi:
1) notari ametitoimingute vormistuslikes ja tehnilistes küsimustes ./dyn=104122024022&id=131122010062 , sealhulgas notari ametipitsati kasutamise kohta;
2)
3) notari asendamise korra kohta;
4) järelevalve korraldamiseks notarite ja Notarite Koja üle;
5) notari ja Notarite Koja poolt statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kohta;
6) käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute tegemise korra kohta;
7) Notarite Koja ettepanekul digitaalse notariaalarhiivi kasutuselevõtmise tähtaja kohta.
Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 6 kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Enne käesoleva seaduse ametiteenuste regulatsiooniga täiendamist käesoleva seaduse § 15 kohaselt sõlmitud ametikindlustuslepingud kehtivad edasi käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 5–9 nimetatud ametiteenuste suhtes.
Enne 2009. aasta 8. juunit kandidaaditeenistusse võetud, notarieksami sooritanud kandidaadi kandidaaditeenistuse peatab valdkonna eest vastutav minister Notarite Koja ettepanekul käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel. Notarite Koda maksab kandidaadile tema kahe keskmise kuutasu suuruse hüvitise hiljemalt kandidaaditeenistuse peatumise päevale eelneval päeval.
(1) Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega.
(2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4 jõustuvad eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.