(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot.
(2) Töövaidlusasja läbivaatamisel kirjalikus menetluses otsustab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega otsuse teatavakstegemise aja, täiendavate avalduste ja tõendite esitamise tähtpäeva ning teatab neist pooltele. Töövaidluskomisjoni juhataja võib määratud tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine.
(3) Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on poole isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu. Poole taotlusel tuleb ta istungil ära kuulata, sõltumata kirjaliku menetluse määramisest.
(4) Avaldaja võib kirjalikus menetluses esitatud nõudeid täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult.
(5) Kui pool ei ole nõus kirjaliku menetlusega, vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil.
(1) Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled ja nende esindajad istungile kutsetega.
(2) Kutses märgitakse:
1) istungile kutsutava isiku nimi;
2) töövaidluskomisjoni koosseis;
3) istungi toimumise aeg ja koht;
4) töövaidlusasja põhisisu;
5) kellena isik istungile kutsutakse;
6) adressaadi äraolekul kutse vastu võtnud isiku kohustus anda kutse esimesel võimalusel üle adressaadile;
7) kohustus teatada töövaidluskomisjoni istungile ilmumata jätmise põhjusest;
8) istungile ilmumata jätmise tagajärjed.
(1) Töövaidlusasi vaadatakse läbi poolte või nende esindajate juuresolekul.
(2) Kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist välja saadetud või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise kestel, vaadatakse töövaidlusasi läbi tema kohalolekuta.
(3) Töövaidluskomisjoni istungile kutsutud pool, kes ei saa istungile ilmuda, peab sellest töövaidluskomisjonile teatama enne istungi algust või viivitamata pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist ja põhistama istungile ilmumise takistatust.
(4) Kui pool ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile mõjuval põhjusel, lükatakse töövaidlusasja arutamine edasi.
(5) Kui avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks, lõpetatakse asja menetlus käesoleva seaduse § 50 punkti 3 alusel.
(6) Kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon vaadata avalduse läbi tema kohalolekuta.
(1) Töövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid.
(2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil peab olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning muud istungi tingimused nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest töövaidluskomisjonile ja vastupidi.
(1) Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja, kes teatab istungi avamisel, millist töövaidlusasja arutatakse, vaidluse olemuse ja vastavad õigusnormid.
(2) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks:
1) kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse;
2) kas istungilt puuduvad isikud on seaduse kohaselt istungile kutsutud;
3) kas poolte esindajatel on olemas esindusõigus;
4) kas puuduvad alused töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.
(3) Enne töövaidlusasja sisulist arutamist lahendab töövaidluskomisjon poolte taotlused.
(4) Pooled võivad istungil taotleda täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist, kui tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Täiendavate tõendite esitamisel antakse vastaspoolele võimalus oma seisukoha võtmiseks. Tõendite esitamisel otsustab töövaidluskomisjon nende vastuvõtmise.
(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendavad nõuded esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.
(6) Isik, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu.
(7) Sisulisel arutamisel toimub poolte selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine ja poolte lõppseisukohtade ärakuulamine.
(8) Pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäeva, kellaaja ja viisi.
(1) Tõendiks on igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
(2) Töövaidluskomisjonis võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend ja vaatlus.
(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(1) Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
(2) Diskrimineerimisvaidluste puhul rakendatakse võrdse kohtlemise seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses ettenähtud jagatud tõendamiskohustust.
(3) Pool on vabastatud töövaidluskomisjonile tõendite esitamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 231 sätestatud alustel.
(4) Töövaidluskomisjon võtab vastu tõendi, millel on töövaidlusasjas tähtsust. Tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab töövaidluskomisjon põhjendama.
(5) Poolel on õigus esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et töövaidluskomisjoni juhataja nõuaks määrusega teiselt poolelt tema käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist. Kui pool taotleb, et töövaidluskomisjon nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes.
(6) Kui seadusest tuleneb poole kohustus säilitada tõendeid või andmeid ning pool töövaidluskomisjonile neid põhjuseta ei esita, võib vastaspoole väiteid tõendi või andmete sisu kohta lugeda tõendatuks.
Töövaidluskomisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte.
(1) Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel üle kuulata tunnistaja. Poole esitatud taotluses tuleb märkida tunnistaja nimi ja asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab.
(2) Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.
(3) Töövaidluskomisjoni juhataja võib määrusega jätta poole taotluse tunnistaja kaasamiseks rahuldamata, kui tunnistaja kaasamine on vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlik.
(1) Tunnistaja võib vastata kirjalikult töövaidluskomisjoni esitatud küsimusele komisjoni määratud tähtaja jooksul, kui istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.
(2) Poolel on õigus tunnistajale töövaidluskomisjoni kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta tunnistaja vastust soovitakse, määrab töövaidluskomisjon. Kui tunnistaja vastab talle esitatud küsimustele kirjalikult, saadab töövaidluskomisjon tunnistaja vastused viivitamata pooltele.
(3) Vajaduse korral võib töövaidluskomisjon kutsuda tunnistaja istungile suuliselt ütlusi andma vaatamata kirjalikult antud ütlustele. Istungile ilmumise tagab pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse.
(4) Istungil osalevad tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Ülekuulamata tunnistajad ei või töövaidlusasja arutamise ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni töövaidlusasja arutamise lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda.
1) Töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui:
1) esineb käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus;
2) avaldaja loobub nõudest;
3) avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks;
4) pooled on sõlminud kompromissi ja töövaidluskomisjon kinnitab selle;
5) pooled on avaldanud soovi asja lahendamiseks lepitusmenetluses;
6) asjas pooleks olev füüsiline isik on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.
(1) Pooled võivad menetluse kuni otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
(2) Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna töövaidluskomisjonile või avaldavad kompromissi töövaidluskomisjonile protokolli kandmiseks.
(3) Kompromiss võib olla tingimuslik.
(4) Töövaidluskomisjoni juhataja ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
(5) Kui töövaidluskomisjoni juhataja ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse ja jätkab töövaidlusasja menetlemist.
(6) Kompromissi kinnitamise määrus jõustub allkirjastamisel. Kompromissi kinnitamise määrusele kohaldatakse käesolevas seaduses töövaidluskomisjoni otsuse täitmise kohta sätestatut.
(7) Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
(8) Kompromissi saab kohtus pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
(1) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa pool sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda töövaidluskomisjoni sama poole vastu.
(2) Kui töövaidlusasja menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 50 punkti 3 alusel, taastab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega töövaidlusasja menetluse, kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist põhjendatud taotluse töövaidlusasja menetluse taastamiseks.
(3) Menetlus loetakse taastatuks taastamise määruse kättetoimetamisega pooltele. Menetluse taastamisel jätkab töövaidluskomisjon töövaidlusasja menetlust varem lõpetatud menetlusstaadiumist.
(4) Kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 6 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras.
(1) Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Töövaidluskomisjon ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
(2) Töövaidlusasja arutamisel istungil teeb töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval.
(3) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Viimasena hääletab töövaidluskomisjoni juhataja. Töövaidluskomisjoni liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks.
(4) Hääletamisel vähemusse jäänud töövaidluskomisjoni kolmeliikmelisse koosseisu kuuluval liikmel on õigus eriarvamusele, mis lisatakse otsusele.
(5) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb töövaidluskomisjoni juhataja otsuse ainuisikuliselt.
(1) Töövaidluskomisjoni otsus peab põhinema seadusel ja olema põhjendatud. Töövaidluskomisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks.
(2) Töövaidluskomisjon võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kui töövaidluskomisjon hindab esile toodud asjaolu otsuses erinevalt menetluses osalejatest, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellele nende tähelepanu ja andnud võimaluse avaldada oma seisukoht.
(1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast.
(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) otsuse teinud töövaidluskomisjoni koosseis;
2) otsuse tegemise aeg ja koht;
3) töövaidlusasja number;
4) nõude ese;
5) poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad;
6) istungi aeg või viide töövaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses.
(3) Kui pool ei ilmunud istungile, tuleb sissejuhatuses seda märkida.
(4) Otsuse resolutsiooniga lahendab töövaidluskomisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest.
(5) Resolutsioonis märgitakse otsusega mittenõustumise korral sama töövaidlusasja kohtus läbivaatamise kord ja tähtaeg.
(6) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid.
(7) Otsuse põhjendavas osas märgitakse töövaidluskomisjoni tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud töövaidluskomisjoni järeldused, samuti õigusaktid, mida töövaidluskomisjon kohaldas. Töövaidluskomisjon peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu ühe või teise poole faktiliste väidetega.
(8) Töövaidluskomisjon peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui töövaidluskomisjon mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
§ 57. Otsuse teatavakstegemine töövaidlusasja läbivaatamisel istungil
(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse istungil osalevatele pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg.
(2) Otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte käesolevas seaduses sätestatud korras.
(1) Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.
(2) Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.
(3) Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.
(4) Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.
(6) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
(7) Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda. Avaldusest loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus.
(1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui:
1) kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust;
2) kohus jättis avalduse menetlusse võtmata;
3) kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata või
4) kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 alusel.
(1¹) Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas.
(2) Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.
(3) Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär lisab poole või puudutatud haldusorgani taotlusel otsusele jõustumismärke.
(4) Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga.
(1) Pärast otsuse teatavakstegemist ei saa otsuse teinud töövaidluskomisjon seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse määrusega käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 ja § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.
(1) Töövaidluskomisjoni juhataja parandab määrusega igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne määruse tegemist võib töövaidluskomisjon pooled ära kuulata.
(2) Otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja pärast määruse tegemist väljastatavale ärakirjale. Töövaidluskomisjon toimetab vea parandamise määruse pooltele kätte.
(3) Otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka määruses vigade parandamisele.
Jõustunud otsus avalikustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Otsuse avalikustamine ei mõjuta otsuse jõustumist.
1) Jõustunud otsuse alusel teeb töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär kande maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registrisse järgmiste andmete lisamiseks või muutmiseks:
1) töötaja tööle asumise aeg;
2) töötamise aluseks olnud õigussuhte liik;
3) töölepingu lõppemise kuupäev;
4) töölepingu lõppemise õiguslik alus.
(1) Töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist, välja arvatud juhul, kui see kuulub viivitamata täitmisele.
(2) Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korras.
(1) Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses.
(2) Viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel on õigus hagi tagamise korras taotleda viivitamatu täitmise peatamist.
§ 66. Töövaidluse läbivaatamisele kohaldatav seadus
Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust.