§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda.
Propose a changeLaw
Töövaidluse lahendamise seadus
Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2020-12-04, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e433e91722f66eb01b69b06583ae59146a026eaddda0ef60e04e913746a85beb
Contents: 71 provisions
- § 1. Seaduse reguleerimisala
- § 2. Seaduse kohaldamisala
- § 3. Töövaidluse kokkuleppeline lahendamine
- § 4. Töövaidluskomisjon
- § 5. Töövaidluse lahendamise asukoht
- § 6. Töövaidluskomisjoni liikmed
- § 7. Töövaidluskomisjoni juhataja
- § 8. Kaasistujale esitatavad nõuded
- § 9. Töötajate esindaja ja tööandjate esindaja kaasistujaks esitamine ning valimine
- § 10. Kaasistujate osavõtt töövaidluskomisjoni tööst
- § 11. Töövaidluse andmete töötlemine
- § 12. Töövaidluskomisjoni töötingimused ja kulud
- § 13. Menetluse üldpõhimõte
- § 13¹. Töökeel
- § 14. Töövaidluskomisjoni juhataja määrus
- § 15. Riigilõiv töövaidluskomisjoni pöördumisel
- § 16. Menetluskulude kandmine
- § 17. Esindamine
- § 18. Menetlustoimingu avalikkus
- § 19. Menetluse kinniseks kuulutamine
- § 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine
- § 21. Taandumise kohustus
- § 22. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine
- § 23. Protokollimine
- § 24. Menetlusdokumendi kättetoimetamine
- § 25. Töövaidlusasja alluvus
- § 26. Avalduse esitamine
- § 27. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
- § 28. Avalduse tagasivõtmine
- § 29. Avalduse täpsustamine
- § 30. Avalduste liitmine
- § 31. Nõuete eraldamine
- § 32. Vastunõude esitamine
- § 33. Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis
- § 34. Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine
- § 35. Lepituskokkuleppe sõlmimine
- § 36. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumine
- § 37. Töövaidluse läbivaatamise ettevalmistamine
- § 38. Avalduse läbivaatamise tähtaeg
- § 39. Kirjalik menetlus nõude tunnustamisel
- § 40. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus
- § 41. Poolte kutsumine istungile
- § 42. Poolte osalemine istungil
- § 42¹. Menetluskonverentsina peetav istung
- § 43. Istungi läbiviimise kord
- § 44. Tõend ja selle liigid
- § 45. Tõendite esitamine ja kogumine
- § 46. Tõendi hindamine
- § 47. Tunnistaja kaasamine
- § 48. Õigus keelduda ütluste andmisest
- § 49. Tunnistaja ütluste andmine
- § 50. Menetluse lõpetamise alused
- § 51. Kompromiss
- § 52. Menetluse lõpetamise kord
- § 53. Menetluse lõpetamise tagajärjed
- § 54. Otsuse tegemine
- § 55. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
- § 56. Otsuse sisu
- § 57. Otsuse teatavakstegemine töövaidlusasja läbivaatamisel istungil
- § 58. Kohtusse pöördumine
- § 59. Otsuse jõustumine
- § 60. Otsuse tühistamine
- § 61. Vigade parandamine otsuses
- § 62. Jõustunud otsuse avalikustamine
- § 63. Otsuse kandmine töötamise registrisse
- § 64. Otsuse täitmine
- § 65. Otsuse viivitamatu täitmine
- § 66. Töövaidluse läbivaatamisele kohaldatav seadus
- § 67.
- § 74.
- § 75. Seaduse jõustumine
Proposed changes to this act
No one has proposed a change to this act yet.
71 provisions
§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse töövaidluskomisjonis järgmiste töövaidluste lahendamisele: 1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus); 2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (individuaalne töövaidlus); 3) kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (kollektiivne töövaidlus). (2) Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamisele. (3) Töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (4) Töövaidlusasi on töövaidluskomisjonis lahendatav käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidlus.
Propose a change§ 3. Töövaidluse kokkuleppeline lahendamine
1) Võimaluse korral lahendatakse töövaidlusasi vaidlevate poolte (edaspidi pool või pooled) kokkuleppel: 1) enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel; 2) töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust.
Propose a change§ 4. Töövaidluskomisjon
(1) Töövaidluskomisjon (edaspidi ka komisjon) on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. (2) Töövaidluskomisjon on sõltumatu ja lähtub otsuste tegemisel seadustest ning muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest.
Propose a change§ 5. Töövaidluse lahendamise asukoht
Töövaidluse lahendamise asukohad sätestatakse Tööinspektsiooni põhimääruses.
Propose a change§ 6. Töövaidluskomisjoni liikmed
Töövaidluskomisjoni liikmed on töövaidluskomisjoni juhataja ning töövaidluskomisjoni koosseisuliseks liikmeks nimetatud töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste esitatud töötajate esindaja ning tööandjate keskliitude esitatud tööandjate esindaja (edaspidi kaasistuja).
Propose a change§ 7. Töövaidluskomisjoni juhataja
(1) Töövaidluskomisjoni juhataja nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt valdkonna eest vastutav minister. (2) Töövaidluskomisjoni juhatajaks võib nimetada isiku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist; 3) on ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises; 6) ei ole kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud; 7) ei ole advokatuurist välja heidetud. (3) Töövaidluskomisjoni juhataja põhipalk moodustab 80–100 protsenti riikliku lepitaja põhipalgast. Põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav minister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. (4) Ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale sobivuse, sealhulgas tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmise hindamiseks korraldatakse üks kord kolme aasta jooksul hindamine. (5) Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=124112020006&id=129122017028 määrusega. (6) Hindamisel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel. (7) Töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, §-e 21 ja 22, § 23 lõike 2 punkte 2–7, §-e 24, 30, 33, 45, 46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.
Propose a change§ 8. Kaasistujale esitatavad nõuded
1) Kaasistuja on isik: 1) kes on teovõimeline Eesti kodanik; 2) kelle elukoht on Eestis; 3) kes oskab eesti keelt B2-tasemel; 4) kes on kaasistuja tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega; 5) kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises; 6) kes ei ole pankrotivõlgnik; 7) kelle terviseseisund sobib kaasistuja tegevuseks.
Propose a change§ 9. Töötajate esindaja ja tööandjate esindaja kaasistujaks esitamine ning valimine
(1) Töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate keskliidud esitavad Tööinspektsiooni määratud arvule vastava nimekirja võimalikest kaasistujateks nimetatavatest isikutest, kes on kirjalikult kinnitanud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust. Tööinspektsioon võib igal ajal nõuda nimekirja täiendamist või muutmist. (2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nimekirjast kaasistujaks isikud, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele.
Propose a change§ 10. Kaasistujate osavõtt töövaidluskomisjoni tööst
(1) Kaasistujaks nimetatud töövaidluskomisjoni liikmele teatatakse istungi toimumisest mõistliku aja jooksul enne istungit ja võimaldatakse töövaidlusasjaga tutvumiseks juurdepääs menetlusdokumentidele. (2) Kui kaasistujaks nimetatud töövaidluskomisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik istungil osaleda, teavitab ta sellest viivitamata töövaidluskomisjoni juhatajat. Sellisel juhul valib töövaidluskomisjoni juhataja esitatud nimekirjast uue kaasistuja. (3) Tööandja vabastab kaasistujaks nimetatud isiku istungil osalemise ajaks tööülesannete täitmisest. Kaasistujaks nimetatud isiku nõudmisel väljastab töövaidluskomisjoni juhataja kinnituse kaasistuja istungil osalemise kohta. (4) Kaasistujale makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest. Tasu istungil osalemise ühe tunni eest on võrdne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga. (4¹) Kaasistujale arvestatakse toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu töövaidlusega seotud asjaajamise jaoks töövaidlusasja kohta pool tundi tasustatud tööaega lisaks istungil osaletud ajale. (5) Kaasistujale hüvitatakse töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kulud Tööinspektsiooni eelarvest tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel töötaja kohta sätestatud ulatuses ja korras.
Propose a change§ 11. Töövaidluse andmete töötlemine
(1) Töövaidluse andmeid töödeldakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töökeskkonna andmekogus. (2) Paberdokumendid skaneeritakse ja salvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogus asjakohase menetluse juures. Andmekogusse salvestatud dokumendid asendavad paberdokumente. (3) Töövaidluse andmeid ja dokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik poolte või muude isikute huvides või avalikes huvides.
Propose a change§ 12. Töövaidluskomisjoni töötingimused ja kulud
(1) Töövaidluskomisjoni töötingimused ja asjaajamise tagab Tööinspektsioon. (2) Töövaidluskomisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse Tööinspektsiooni eelarvest.
Propose a change§ 13. Menetluse üldpõhimõte
(1) Töövaidluskomisjoni ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega. (2) Töövaidluskomisjon peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni juhataja võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni.
Propose a change§ 13¹. Töökeel
(1) Menetlus, sealhulgas protokollimine, toimub eesti keeles. Töövaidluskomisjoni istungi võib poolte ja töövaidluskomisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles. (2) Menetlusosaline võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui menetlusosalise hinnangul ei ole tema keeleoskus vaidluse lahendamiseks piisav. (3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, peab ta leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. (4) Töövaidluskomisjon ei hüvita tõlkimisega seotud kulusid.
Propose a change§ 14. Töövaidluskomisjoni juhataja määrus
(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tehakse menetlustoiminguid määrusega. Määruse andmise õigus on töövaidluskomisjoni juhatajal. (2) Määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu.
Propose a change§ 15. Riigilõiv töövaidluskomisjoni pöördumisel
Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba.
Propose a change§ 16. Menetluskulude kandmine
(1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (2) Töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses.
Propose a change§ 17. Esindamine
(1) Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. (2) Esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. (2¹) Töövaidluskomisjonis ei saa esindajaks olla piiratud teovõimega isik. (3) Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.
Propose a change§ 18. Menetlustoimingu avalikkus
(1) Töövaidlusasja arutamine töövaidluskomisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Töövaidluskomisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.
Propose a change§ 19. Menetluse kinniseks kuulutamine
(1) Töövaidluskomisjon kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või poole taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. (2) Töövaidluskomisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid.
Propose a change§ 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine
Töövaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.
Propose a change§ 21. Taandumise kohustus
(1) Töövaidluskomisjoni liige peab ennast kohe töövaidlusasja menetlemisest taandama, kui ta on olnud samas asjas lepitajaks või kui ta põhjendatult ei saa jääda töövaidlusasja lahendamisel erapooletuks või kui esineb mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu. (2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.
Propose a change§ 22. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine
(1) Töövaidluskomisjoni liikme taandamise avaldus esitatakse töövaidlusasja lahendavale töövaidluskomisjonile, kelle koosseisu taandatav kuulub, hiljemalt istungil enne töövaidlusasja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse võib hiljem esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast töövaidlusasja sisulise arutamise algust. (2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus käesoleva seaduse § 40 lõike 2 alusel määratud täiendavate avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul. (3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (4) Kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi töövaidluskomisjoni juhataja. Taandamisavalduse rahuldamisel asendatakse taandatud kaasistuja vastavalt töövaidluskomisjoni moodustamise korrale. (5) Töövaidluskomisjoni juhataja taandamise avalduse vaatavad läbi kaasistujateks nimetatud töövaidluskomisjoni liikmed. Taandamisavaldus tuleb rahuldada, kui selle poolt on vähemalt üks kaasistuja. Kui kaasistujad ei rahulda töövaidluskomisjoni juhataja vastu esitatud taandamisavaldust, võib töövaidluskomisjoni juhataja taandamiseks pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest arvates töövaidlusasja lahendava töövaidluskomisjoni kaudu Tööinspektsiooni peadirektori poole. (6) Ainuisikulises koosseisus töövaidluskomisjoni juhataja või kolmeliikmelise töövaidluskomisjoni koosseisu taandamise otsustab ja uue töövaidlust läbi vaatava töövaidluskomisjoni juhataja määrab Tööinspektsiooni peadirektor. (7) Kui kaasistujad otsustavad taandada töövaidluskomisjoni juhataja või Tööinspektsiooni peadirektor otsustab taandada töövaidluskomisjoni juhataja või komisjoni kolmeliikmelise koosseisu, antakse töövaidlusasi teisele töövaidluskomisjoni juhatajale lahendada.
Propose a change§ 23. Protokollimine
(1) Töövaidluskomisjoni istung ja muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli märgitakse: 1) menetlustoimingu tegemise aeg ja koht, nõuete lühikirjeldus ja töövaidlusasja number; 2) töövaidlusasja läbivaatava töövaidluskomisjoni koosseis ja protokollija nimi; 3) poolte, nende esindajate ja tunnistajate ilmumine ja ilmumata jätmine; 4) töövaidlusasja pooltele selgitatud õigused ja kohustused; 5) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta; 6) andmed avalduse tagasivõtmise, avalduste liitmise, nõuete eraldamise, avalduse muutmise ning vastunõude esitamise kohta; 7) poolte muud avaldused ja taotlused; 8) nõude tunnustamine, nõudest loobumine ja kompromiss; 9) poolte seletuste, nõuete ja vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhisisu; 10) istungil tehtud korraldused; 11) andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta; 12) andmed asitõendite ja vaatluse kohta; 13) andmed töövaidluskomisjoni liikmete taandamise kohta; 14) otsuse teatavakstegemise aeg ning andmed otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta; 15) protokolli allkirjastamise kuupäev. (2) Protokolli allkirjastavad töövaidluskomisjoni juhataja ja protokollija kolme tööpäeva jooksul arvates istungi toimumisest. (3) Protokoll edastatakse poolele tema taotlusel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. Poolel on õigus esitada protokollile vastuväiteid kahe tööpäeva jooksul arvates protokolli kättetoimetamisest. Vastuväited lisatakse protokollile. (4) Protokolli märgitakse andmed protokolli või salvestatu tutvustamise või tutvumisest loobumise kohta.
Propose a change§ 24. Menetlusdokumendi kättetoimetamine
Menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.
Propose a change§ 25. Töövaidlusasja alluvus
(1) Töötaja võib avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Tööandja võib avalduse esitada töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile. (2) Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile. (3) Poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel võib töövaidlusasja lahendada kokkulepitud töövaidluskomisjonis. (4) Töövaidluskomisjon kontrollib töövaidlusasja alluvust ning vajaduse korral saadab avalduse töövaidluskomisjonile, kellele vaidlus allub.
Propose a change§ 26. Avalduse esitamine
(1) Töövaidluskomisjon võtab töövaidluse menetlusse kirjaliku avalduse alusel. (2) Avalduses märgitakse: 1) käesoleva seaduse §-s 25 nimetatutest valitud töövaidlusasja alluvus; 2) avaldaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite andmed; 3) isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid; 4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma; 5) nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, millega nõuet põhjendatakse; 6) tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 7) kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil; 8) kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlusasja alluvusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõiget 3. (3) Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mille loetelu märgitakse avalduses. (4) Kui avalduse esitab esindaja, lisatakse avaldusele volikiri. (5) Mitu avaldajat võivad esitada ühisavalduse sama vastaspoole vastu või mitme vastaspoole vastu, kui: 1) vaidluse esemeks on mitme isiku ühine õigus; 2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest; 3) vaidluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. (6) Iga avaldaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Avaldaja ja vastustaja toimingust ei tulene kaasavaldajale või -vastustajale õiguslikke tagajärgi.
Propose a change§ 27. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
(1) Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab määrusega avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. (2) Töövaidluskomisjoni juhataja keeldub avalduse menetlusse võtmisest määrusega, kui: 1) nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse; 2) nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus; 3) nõue on juba esitatud töövaidluskomisjonile või kohtule; 4) vaidlevad pooled on sõlminud vahekohtu või õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe sama vaidluse lahendamiseks; 5) vaidlevad pooled on töövaidluskomisjonis sõlminud lepituskokkuleppe sama vaidluse lahendamiseks; 6) avaldaja on varem esitanud töövaidluskomisjoni sama nõude, kuid avalduse tagasi võtnud; 7) avaldaja on varem esitanud töövaidluskomisjoni või kohtusse sama nõude, kuid sellest seaduses ettenähtud korras loobunud. (3) Kui avaldus ei vasta käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud nõuetele ja avalduse puudused takistavad avalduse menetlemist, annab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. (4) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine tehakse avaldajale viivitamata kirjalikult teatavaks.
Propose a change§ 28. Avalduse tagasivõtmine
(1) Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta kuni avalduse menetlusse võtmiseni. (2) Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud. (3) Avalduse tagasivõtmine tehakse töövaidluskomisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt protokollituna. Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud tagasivõtmise avaldus esitatakse kirjalikult või kui vastaspool puudub istungilt, toimetatakse tagasivõtmise avaldus vastaspoolele kätte kirjalikult. (4) Avalduse tagasivõtmise korral kuni selle menetlusse võtmiseni keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. (5) Avalduse tagasivõtmise korral pärast selle menetlusse võtmist jätab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse määrusega läbi vaatamata. (6) Avalduse tagasivõtmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.
Propose a change§ 29. Avalduse täpsustamine
(1) Avaldaja võib pärast avalduse menetlusse võtmist taotleda: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) avaldaja nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. (2) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse või täienduse võib avaldaja esitada ka suuliselt töövaidluskomisjoni istungil. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust või täiendust ei peeta avalduse muutmiseks. (5) Avalduse muutmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõikeid 1 ja 2 ning käesolevas seaduses avalduse kohta sätestatut.
Propose a change§ 30. Avalduste liitmine
(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib liita avaldused määrusega ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. (2) Avalduste liitmine on põhjendatud eelkõige juhul, kui töövaidluskomisjoni menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist avaldust: 1) milles on samad pooled; 2) mille on esitanud üks avaldaja eri vastaspoolte vastu; 3) mille on esitanud mitu avaldajat sama vastaspoole vastu. (3) Avalduste liitmisel liidetakse hiljem esitatud avaldus ühiseks läbivaatamiseks esimesena esitatud avaldusega.
Propose a change§ 31. Nõuete eraldamine
(1) Kui töövaidluskomisjoni juhataja leiab, et ühes avalduses esitatud nõuete või avalduse ja vastunõude eraldi arutamine võimaldab töövaidlusasja kiiremini läbi vaadata või lihtsustab menetlust oluliselt või kui avaldused on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvateks menetlusteks. (2) Töövaidluskomisjoni juhataja võib nõuete eraldamise määrusega tagasi võtta, kui selgub, et eraldamine ei olnud põhjendatud.
Propose a change§ 32. Vastunõude esitamine
(1) Vastaspoolel on õigus töövaidluskomisjoni juhataja või sekretäri määratud tähtaja jooksul või kirjalikus menetluses kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada avaldaja vastu nõue ühiseks läbivaatamiseks põhinõudega (edaspidi vastunõue), kui: 1) vastunõue on suunatud põhinõude tasaarvestamisele; 2) vastunõude rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhinõude rahuldamise; 3) vastunõude ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja õiget ja kiiremat läbivaatamist. (2) Vastunõude käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võtab töövaidluskomisjoni juhataja vastunõude põhinõudega ühisesse menetlusse üksnes juhul, kui vastunõude õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude ühisesse menetlusse võtmine on töövaidluskomisjoni arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ning mõistlik. (3) Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut. Kui töövaidluskomisjoni juhataja ei võta vastunõudena esitatud avaldust vastunõudena menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, välja arvatud juhul, kui vastunõude esitaja on taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes vastunõudena. (4) Pool võib esitada avaldusele menetlusliku tasaarvestuse vastuväite, kui asjas ei ole esitatud tasaarvestatava nõude sissenõudmiseks vastunõuet ja kui tasaarvestus ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu.
Propose a change§ 33. Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis
(1) Lepitusmenetlusele töövaidluskomisjonis kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (2) Töövaidluskomisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks lepitusseaduse tähenduses töövaidluskomisjoni juhataja.
Propose a change§ 34. Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine
(1) Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut. (2) Töövaidluse lahendamise kestel lepitusmenetluse alustamiseks võib avaldaja esitada taotluse töövaidluse lahendamise aluseks olnud avalduse menetlusse võtmiseks töövaidluskomisjoni lepitusmenetluses. (3) Töövaidluse lahendamise kestel saab töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani poole pöörduda kuni töövaidlusasjas otsuse tegemiseni. (4) Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku. (5) Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses.
Propose a change§ 35. Lepituskokkuleppe sõlmimine
(1) Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimata jätmisel loetakse lepitusmenetlus lõppenuks.
Propose a change§ 36. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumine
(1) Kui lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumisel vaatab töövaidlusasja läbi töövaidluskomisjoni juhataja, kes ei olnud samas asjas lepitajaks. (2) Kui töövaidlusasja menetlemisel alustatud lepitusmenetluses pooled kokkulepet ei sõlmi, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates lepitusmenetluse lõppemisest.
Propose a change§ 37. Töövaidluse läbivaatamise ettevalmistamine
(1) Töövaidluskomisjon vaatab töövaidluse läbi kolmeliikmelises koosseisus, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 39 ja § 40 lõikes 1 sätestatud juhul. (2) Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ja teeb töövaidluse lahendamiseks vajalikud toimingud. (3) Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär määrab istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise istungist osavõtvatele isikutele ning määrab vastaspoolele tähtaja nõude tunnistamiseks ning vastuväidete, tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks. (4) Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär saadab vastaspoolele avalduse ja selle lisade ärakirjad ning asja istungil läbivaatamise korral kutse.
Propose a change§ 38. Avalduse läbivaatamise tähtaeg
(1) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või käesolevas seaduses sätestatust. (2) Istungi edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja töövaidlusasja arutamiseks uue istungi aja. Uus istung peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise päevast. (3) Puuduste kõrvaldamise nõudmisel või poole põhjendatud taotlusel võib töövaidluskomisjoni juhataja käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegu pikendada.
Propose a change§ 39. Kirjalik menetlus nõude tunnustamisel
Kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab, rahuldab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses.
Propose a change