§ 38. Juurdepääs üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele
(1) Avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta, mis on seotud õiguserikkumise või õnnetusega, peab teabevaldaja avalikustama enne õiguserikkumise või õnnetuse asjaolude lõplikku selgitamist ulatuses, mis ei takista uurimist või järelevalvet või õnnetuse põhjuste selgitamist. Sellise teabe avalikustamise ulatuse otsustab pädev uurimist või järelevalvet korraldav või õnnetuse asjaolusid selgitav ametnik.
(2) Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.
(3) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata.
(3¹) Kui seadusega sätestatud juhul taotletakse avalike ülesannete täitmiseks juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele, teatatakse teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk.
(4) Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve.
(1) Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Teabevaldaja on kohustatud pidama arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati.
(3)
(1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.
(1¹) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teabele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kehtib juurdepääsupiirang teabe loonud riigi või organisatsiooni määratud tähtaja lõpuni.
(2) Riiklikku järelevalvet, haldusjärelevalvet ja teenistuslikku järelevalvet ning täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitlevate dokumentide suhtes kohaldatakse juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata.
(3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist.
(1) Teabe tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht.
(1¹) Asutuse juht kehtestab dokumentide loetelus sarjad, milles sisalduvatele dokumentidele võib juurdepääsupiirangud kehtestada, märkides ära käesolevas seaduses või muus seaduses sisalduva aluse. Konkreetsele dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamise otsustab asutuse juht või vastavalt asutuse juhi kehtestatud dokumentide loetelule asutuse juhi poolt määratud pädev töötaja, lähtudes dokumendi sisust ja juurdepääsupiirangu eesmärgist.
(2) Kui teabekandja seda võimaldab, teeb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud dokumendile või dokumendi kogumile dokumendi vormistaja suurtähtedega märke «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» või kasutab selle lühendit AK. Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev.
(3) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega dokumentidele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, lisatakse käesoleva paragrahvi lõikele 2 vastav eestikeelne märge juhul, kui teabe loonud riik või organisatsioon seda nõuab, kui see on ette nähtud välislepingus või kui see aitab selgitada juurdepääsupiirangut või selle tähtaega.
(4) Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistanud teabevaldaja teavitab viivitamata teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisest teabevaldajaid, kellele see teave on edastatud.
(1) Teabevaldaja on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle kehtestamise põhjus on kadunud.
(2) Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamise kohta tehakse dokumendile märge.
(2¹) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega dokumentidele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, tehakse juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamise kohta märge ka siis, kui neid ei ole märgistatud käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt.
(3) Teabevaldaja teavitab viivitamata juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamisest teabevaldajaid, kellele see teave on edastatud.
(1) Teabevaldaja peab rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, et kaitsta asutusesisese teabe:
1) terviklust – juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest;
2) käideldavust – juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest;
3) konfidentsiaalsust – juhusliku või tahtliku volitamata juurdepääsu eest.
(2) Organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid tuleb rakendada asutusesisese teabe kaitseks olenemata teabe vormingust nii digitaalkujul kui ka paberkandjal teabe osas.
(3) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026009&id=109012024025 võib määrusega kehtestada asutusesisese teabe tervikluse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse kaitseks rakendatavate organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete loetelu.
(1) Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.
(2) Andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest.
(3) Andmekogusse andmete kogumisel lähtutakse andmete ühekordse küsimise põhimõttest.
(1) Riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud, mis on infosüsteemi andmevahetuskihiga liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud, ning andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega ./../vaheleht.html kehtestada riigi infosüsteemi infotehnoloogilise auditeerimise korra ja nõuded riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamisele, läbiviimisele ja aruandlusele.
(1) Andmekogu asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga.
(2) Keelatud on asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid.
(3) Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga.
(4) Ainult organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks või asutustevaheliseks dokumentide menetlemiseks peetavat ja riigi infosüsteemi mittekuuluvat andmekogu ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras kooskõlastama.
(5) Riigi Infosüsteemi Ametiga ning Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlastamise täpsemad tingimused ja kord ning vajadusel andmekogu asutamise ja pidamise tehnilised ja korralduslikud nõuded sätestatakse käesoleva seaduse § 43⁹ lõike 1 punktis 6 nimetatud kindlustavat süsteemi kehtestavas määruses ./dyn=130062026009&id=13147268 .
(1) Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.
(1¹) Andmehalduse valdkonda koordineerib Statistikaamet.
(1²) Andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused sätestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026009&id=119052022008 või tema volitatud minister ./../vaheleht.html määrusega.
(2) Andmekogu vastutav töötleja võib volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.
(3) Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse.
(4) Andmekogu vastutav töötleja korraldab riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud või delegeeritud ülesannete täitmiseks asutatud andmekogu keskse tehnoloogilise keskkonna loomise ja haldamise.
(1) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(2) Andmeandjaks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud, kui neil on seadusega või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud kohustus andmekogusse andmeid esitada või kui nad teevad seda vabatahtlikult.
(1) Põhiandmed on riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus.
(2) Andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed.
(3) Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 43³ lõike 3 kohaselt kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni alusel riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist.
(4) Õiguslik tähendus antakse andmetele seadusega.
(1) Enne andmekogu kasutusele võtmist tuleb see registreerida riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Andmekogu registreerimise kord sätestatakse käesoleva seaduse § 43⁹ lõike 1 punktis 6 nimetatud kindlustavat süsteemi kehtestavas määruses ./dyn=130062026009&id=13147268 .
(2) Enne riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu registreerimist kontrollib ja kooskõlastab vastavat pädevust omav Riigi Infosüsteemi Ameti ametnik või töötaja andmekogu tehnilise vastavuse ning kogutavate andmete koosseisu ja allikate vastavuse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga kehtestatud nõuetele.
(1) Andmekogus töödeldavad andmed peavad olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut.
(2)
(3) Julgeolekuasutust puudutavate andmete kajastamisel riigi andmekogudes võib julgeolekuasutuse juhi salajase käskkirja alusel kasutada variandmeid.
(1) Andmekogude pidamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega järgmised kindlustavad süsteemid:
1) klassifikaatorite süsteem ./dyn=130062026009&id=12910889 ;
2) geodeetiline süsteem ./dyn=130062026009&id=128102011003 ;
3) aadressiandmete süsteem ./dyn=130062026009&id=118062021032 ;
4)
5) infosüsteemide andmevahetuskiht ./dyn=130062026009&id=127092016004 ;
6) riigi infosüsteemi haldussüsteem ./dyn=130062026009&id=13147268 .
(2) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026009&id=12913180;116062021006 võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustavate süsteemide ja nende rakendamise korra kehtestamise õiguse anda asjaomasele ministrile.
(3) Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Käesoleva seaduse § 43³ lõikes 4 nimetatud andmekogu pidamiseks on kohustuslikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud kindlustavad süsteemid.
(4) Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide kasutamise kohustuse suhtes võib kooskõlastatult Justiits- ja Digiministeeriumiga teha erandi rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogule.
(5) Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodu ei piira andmevahetust infosüsteemide andmevahetuskihil muude juriidiliste isikute vahel.
§ 43¹⁰. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu
(1) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on asutatud järgmistel eesmärkidel:
1) võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule, võtta tagasi antud nõusolekuid, anda isikule ülevaade tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus;
2) võimaldada selle vastutaval töötlejal kontrollida juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku volituse olemasolu ja ulatust ning võimaldada isikul keskselt hallata tema poolt ja temale antud volitusi riigi infosüsteemis.
(2) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1) andmenõusoleku andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärkidel;
2) volituste haldamise andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärkidel.
(3) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) andmeedastuse nõusoleku andmestikus – enda isikuandmete edastamiseks nõusoleku andnud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime piiramise andmed, eelnimetatud nõusoleku andmise ja tagasivõtmise aeg, nõusoleku kehtivuse lõppkuupäev ning nõusolekuga seotud muud andmed;
2) volituste haldamise andmestikus – lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, volitusega antud esindusõiguse andmed ning isiku teovõime piiramise andmed.
(4) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.
(5) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldavaid andmeid säilitatakse kolm aastat andmenõusoleku andmestikus nõusoleku kehtivuse lõppemisest ning volituste haldamise andmestikus volituse lõppemisest arvates.
(6) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu infosüsteemide pidamise, haldamise ja kasutamise korrad ning andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ülesanded;
2) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord, sealhulgas vajaduse korral andmekogus töödeldavate isikustamata andmete koosseis;
3) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu infosüsteemidega liidestamise täpsemad tingimused;
4) andmeandjad ja nende poolt edastatavad andmed;
5) muud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu infosüsteemide pidamise, haldamise ja kasutamisega seotud korralduslikud küsimused.
Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad järelevalvet: 1 1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad järelevalvet:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
2) Riigi Infosüsteemi Amet;
3) Statistikaamet;
4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(1) Andmekaitse Inspektsioon teostab teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt:
1) teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel;
1¹) veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel, välja arvatud ligipääsetavuse nõuete täitmisel;
2) asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe kaitsmisel;
3) andmekogude asutamisel, kasutuselevõtmisel, pidamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel.
(2) Andmekaitse Inspektsioon võib järelevalvemenetluse algatada vaide alusel või oma algatusel.
(3)
(4) Andmekaitse Inspektsioon võib anda soovituslikke juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks.
§ 46. Vaide või kaebuse esitamine teabenõude täitmisest keeldumise või mittenõuetekohase täitmise peale
(1) Isik, kelle käesolevas seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib vaidega pöörduda käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse kas isiklikult või esindaja kaudu.
(2) Kui Andmekaitse Inspektsioon jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda teabevaldaja vastu halduskohtusse.
Andmekaitse Inspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Andmekaitse Inspektsioon võib teha teabevaldajale ettekirjutuse seadusliku olukorra taastamiseks, kui ta leiab, et teabevaldaja:
1) on ebaseaduslikult keeldunud teabenõude täitmisest;
2) ei ole teabenõudele vastanud ettenähtud tähtajal;
3) ei ole teabenõuet täitnud nõuetekohaselt;
4) ei ole teabenõuet menetlenud nõuetekohaselt;
5) on jätnud avalikustamisele kuuluva teabe nõuetekohaselt avalikustamata;
6) ei ole nõuetekohaselt täitnud veebilehe pidamise kohustust;
7) on teabele ebaseaduslikult kehtestanud juurdepääsupiirangud;
8) on jätnud seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamata;
9) on väljastanud käesoleva seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirangutega teavet.
(2)
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Andmekaitse Inspektsioon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.
(1) Teabevaldaja võtab ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatab sellest Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioon avalikustab teate oma veebilehel.
(2)
(1) Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse Inspektsioon pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
(2) Teenistusliku järelevalve teostaja või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik on kohustatud taotluse läbi vaatama selle saamisest alates ühe kuu jooksul ja esitama oma põhjendatud arvamuse Andmekaitse Inspektsioonile. Teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse algatamise korral on järelevalve teostajal või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omaval isikul kohustus teavitada Andmekaitse Inspektsiooni viivitamata selle tulemustest.
(1) Riigi Infosüsteemi Amet teostab haldus- ja riiklikku järelevalvet infosüsteemide andmevahetuskihiga liitumise üle.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel võib Riigi Infosüsteemi Amet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 53³. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise kohta.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda soovituslikke juhiseid veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete rakendamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 53⁴. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse täitmine
Teabevaldaja võtab ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ning teatab sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab teate oma veebilehel.
§ 53⁵. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlus teenistusliku järelevalve korraldamiseks
(1) Kui teabevaldaja jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse täitmata, võib amet pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
(2) Teenistusliku järelevalve teostaja või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik on kohustatud taotluse läbi vaatama selle saamisest alates ühe kuu jooksul ja esitama oma põhjendatud arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse algatamise korral on järelevalve teostajal või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omaval isikul kohustus teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata selle tulemustest.
§ 54. Andmekaitse Inspektsiooni ettekanne seaduse täitmisest
(1) Andmekaitse Inspektsioon esitab Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning õiguskantslerile iga aasta 1. aprilliks ettekande käesoleva seaduse täitmise kohta eelmisel aastal.
(2) Ettekandes esitatakse ülevaade seaduserikkumistest ja need toime pannud teabevaldajatest, vaietest, ettekirjutustest, alustatud väärteomenetlustest ja määratud karistustest ning muudest seaduse rakendamisega seotud asjaoludest.
(3) Ettekanne avalikustatakse Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralisele ettekandele lisaks võib Andmekaitse Inspektsiooni juht esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile ettekandeid käesoleva seaduse täitmise üle teostatud järelevalve käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta.
§ 54¹. Avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumine
(1) Teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2)
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
(1) Ministrid oma valitsemisalas ning riigisekretär ja maavanemad enda hallatavate riigiasutuste osas kehtestavad 2001. aasta 1. juuniks ajakavad käesoleva seaduse nõuetele vastava veebilehe pidamisele üleminekuks.
(2) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud teabevaldajad alustavad käesoleva seaduse nõuetele vastava veebilehe pidamist mitte hiljem kui 2002. aasta 1. märtsist.
§ 56¹. Veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete rakendamine
(1) Pärast 2018. aasta 23. septembrit esimest korda avaldatud veebilehtede suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatut alates 2019. aasta 23. septembrist.
(2) Enne 2018. aasta 23. septembrit avaldatud veebilehtede suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatut alates 2020. aasta 23. septembrist.
(3) Käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud mobiilirakenduse pidamise nõudeid kohaldatakse alates 2021. aasta 23. juunist.
§ 57. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavatele andmetele juurdepääsu korra kooskõlla viimine seadusega
Vabariigi Valitsus, ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse organid viivad andmekogude pidamist reguleerivad õigusaktid käesoleva seadusega ja käesoleva seaduse kohaselt andmekogude seaduses tehtavate muudatustega kooskõlla 2002. aasta 1. jaanuariks.
§ 58. Asjaajamiskorra kooskõlla viimine käesoleva seadusega
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskorra alused 2001. aasta 1. märtsiks.
(2) Teabevaldajad viivad oma asjaajamiskorrad käesoleva seadusega kooskõlla 2001. aasta 1. juuniks.
(1) Andmekogude seadusega kooskõlas asutatud riiklike registrite pidamise põhimäärused ja nende alusel peetavad andmekogud ning muud riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogud viiakse käesoleva seadusega kooskõlla kuue kuu jooksul andmekogude seaduse kehtetuks tunnistamisest arvates.
(1¹) Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide rakendamiseks võib käesoleva seaduse § 43⁹ lõike 1 alusel kehtestatud määrustes näha ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast pikemaid tähtaegu.
(2) Riigi infosüsteemiga mitte koostoimelised andmekogud, andmeid dubleerivalt koguvad või üksteisega seotud andmeid sisaldavad andmekogud ühendatakse, nende pidamine lõpetatakse või nad muudetakse koostoimeliseks vastavalt käesoleva seaduse 5¹. peatüki nõuetele kuue kuu jooksul andmekogude seaduse kehtetuks tunnistamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud üleminekut koordineerib Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium.
(4) Enne käesoleva seaduse 5¹. peatüki jõustumist andmekogude riiklikus registris registreeritud andmekogu loetakse registreerituks riigi infosüsteemi haldussüsteemis käesoleva seaduse 5¹. peatüki jõustumisel. Andmekogu haldaja peab aktualiseerima andmekogu andmed riigi infosüsteemi haldussüsteemis hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse 5¹. peatüki jõustumist. Andmekogu andmete aktualiseerimisel määratakse kindlaks andmekogu põhiandmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 esimest lauset ei kohaldata andmekogude riiklikus registris registreeritud, kuid infosüsteemi andmevahetuskihiga liitumata andmekogule.
(6) Riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud või käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt registreerituks loetud ja infosüsteemi andmevahetuskihiga liitunud andmekogu loetakse riigi infosüsteemi kuuluvaks andmekoguks.
(7) Enne käesoleva seaduse 5¹. peatüki jõustumist andmekogude pidamiseks sõlmitud lepingud jäävad kehtima nendes toodud tähtaja lõpuni.
(8) Käesolevas seaduses riigi infosüsteemi kuuluvale andmekogule kehtestatud nõudeid rakendatakse Riigi Teatajale ja Ametlikele Teadaannetele alates tehniliste võimaluste loomisest, kuid hiljemalt 2011. aasta 1. juulist.
§ 58². Avaliku teabe taaskasutamist reguleerivate sätete rakendamine
(1) Teabevaldaja avalikustab käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud avaandmed lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 29 sätestatust hiljemalt 2016. aasta 1. veebruariks.
(2)
(3)