Law

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2025-01-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 20bddbbf3378e4c3cdb562b564242103ef9e159cdcaa5af1b080f4696a32c478

Contents: 175 provisions
  1. § 1. Seaduse ülesanne
  2. § 2. Tsiviilõiguse allikad
  3. § 3. Seaduse tõlgendamine
  4. § 4. Analoogia
  5. § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
  6. § 6. Õigusjärglus
  7. § 7. Füüsilise isiku õigusvõime
  8. § 8. Füüsilise isiku teovõime
  9. § 9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine
  10. § 10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing
  11. § 11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
  12. § 12. Alla 7-aastase alaealise tehing
  13. § 13. Otsusevõimetu isiku tehing
  14. § 14. Elukoht ja selle muutmine
  15. § 15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht
  16. § 16. Tegevuskoht
  17. § 17. Teadmata kadunud isik
  18. § 18. Isiku vara hooldus
  19. § 19. Isiku surnuks tunnistamine
  20. § 20. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg
  21. § 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek
  22. § 22. Surma tuvastamine
  23. § 23. Surmaaja muutmine
  24. § 24. Juriidilise isiku mõiste
  25. § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
  26. § 26. Juriidilise isiku õigusvõime
  27. § 27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine
  28. § 28. Juriidilise isiku põhikiri
  29. § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
  30. § 30. Juriidilise isiku nimi
  31. § 31. Juriidilise isiku organid
  32. § 32. Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes
  33. § 33. Hääle andmine
  34. § 33¹. Elektrooniliste vahendite abil organi koosolekul osalemine
  35. § 34. Juriidilise isiku esindamine
  36. § 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
  37. § 36. Pankrotiavalduse esitamise kohustus
  38. § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus
  39. § 38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
  40. § 39. Juriidilise isiku lõpetamine
  41. § 40. Juriidilise isiku sundlõpetamine
  42. § 41. Likvideerimine
  43. § 42. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine
  44. § 43. Nõuete rahuldamine ja vara jagamine
  45. § 44. Pankrotiavalduse esitamine
  46. § 45. Juriidilise isiku lõppemine
  47. § 46. Dokumentide säilitamine
  48. § 47. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
  49. § 48. Eseme mõiste
  50. § 49. Asja mõiste
  51. § 50. Kinnisasi ja vallasasi
  52. § 51. Asendatav asi
  53. § 52. Äratarvitatav asi
  54. § 53. Oluline osa
  55. § 54. Kinnisasja osad
  56. § 55. Ehitise osad
  57. § 56. Mõtteline osa
  58. § 57. Päraldis
  59. § 58. Dokumendid päraldisena
  60. § 59. Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldised
  61. § 60. Põllumajandusliku kinnisasja päraldised
  62. § 61. Päraldise lõppemine
  63. § 62. Kasu
  64. § 63. Kulutused
  65. § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel
  66. § 65. Eseme väärtus
  67. § 66. Vara mõiste
  68. § 66¹. Ettevõte
  69. § 67. Tehingu mõiste
  70. § 68. Tahteavalduse liigid
  71. § 69. Tahteavalduse tegemine
  72. § 70. Lepingu rikkumisest teatamine
  73. § 71. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse sisu
  74. § 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
  75. § 73. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
  76. § 74. Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule
  77. § 75. Tahteavalduse tõlgendamine
  78. § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine
  79. § 77. Tehingu vormivabadus
  80. § 78. Kirjalik vorm
  81. § 79. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
  82. § 80. Elektrooniline vorm
  83. § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine
  84. § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
  85. § 83. Tehingu vormi järgimata jätmine
  86. § 84. Tehingu tühisus
  87. § 85. Tehingu ühe osa tühisus
  88. § 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
  89. § 87. Seadusega vastuolus olev tehing
  90. § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
  91. § 89. Näilik tehing
  92. § 90. Tehingu tühistamise mõiste
  93. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
  94. § 92. Eksimus
  95. § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
  96. § 94. Pettus
  97. § 95. Teatamiskohustus
  98. § 96. Ähvardus ja vägivald
  99. § 97.
  100. § 98. Tühistamise kord
  101. § 99. Tühistamise tähtajad
  102. § 100. Tehingu kinnitamine
  103. § 101. Kahju hüvitamine
  104. § 102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  105. § 103. Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
  106. § 104. Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine
  107. § 105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg
  108. § 106. Käsutused hõljumisajal
  109. § 107. Kahju hüvitamine
  110. § 108. Võimatu tingimus
  111. § 109. Seadusvastane tingimus
  112. § 110. Tähtpäeva määramine
  113. § 111. Nõusoleku avaldamine
  114. § 112. Eelneva nõusoleku tagasivõetavus
  115. § 113. Heakskiidu tagasiulatuv mõju
  116. § 114. Õigustamata isiku käsutustehing
  117. § 115. Tehingu tegemine esindaja kaudu
  118. § 116. Tehingu tegemine esindatava nimel
  119. § 117. Esindusõigus
  120. § 118. Volituse andmine
  121. § 119. Edasivolitus
  122. § 120. Esindusõiguse ulatus
  123. § 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
  124. § 122. Esindamine mitme esindaja korral
  125. § 123. Esindaja ja esindatava teadmine asjaoludest
  126. § 124. Esindamine piiratud teovõimega isiku poolt
  127. § 125. Esindusõiguse lõppemise alused
  128. § 126. Volituse tagasivõtmine
  129. § 127. Volituse kehtivus kolmandate isikute suhtes
  130. § 128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing
  131. § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
  132. § 130. Esindusõiguseta isiku vastutus
  133. § 131. Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu
  134. § 132. Teise isiku eest vastutamine
  135. § 133. Teise isiku teadmise omistamine
  136. § 134. Tähtaja mõiste
  137. § 135. Tähtaja algus ja lõpp
  138. § 136. Tähtpäeva saabumine
  139. § 137. Tähtaja möödumine
  140. § 138. Hea usu põhimõte
  141. § 139. Heausksuse eeldus
  142. § 140. Hädakaitse
  143. § 141. Hädaseisund
  144. § 142. Aegumise mõiste
  145. § 143. Aegumise arvestamine kohtu poolt
  146. § 144. Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
  147. § 145. Kokkulepe aegumise kohta
  148. § 145¹. Aegumise tagajärjed tagatisele
  149. § 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
  150. § 147. Aegumistähtaja algus
  151. § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine
  152. § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  153. § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  154. § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
  155. § 152. Aegumine nõuete konkurentsi korral
  156. § 153. Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine
  157. § 154. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
  158. § 155. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumine
  159. § 156. Aegumine õigusjärgluse korral
  160. § 157. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine
  161. § 158. Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
  162. § 159. Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega
  163. § 160. Aegumise peatumine hagi esitamisega
  164. § 160¹. Aegumise peatumine tarbijate või andmesubjektide kollektiivsetes huvides ettekirjutuse tegemise ja esindushagi esitamisega
  165. § 161. Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral
  166. § 162. Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul
  167. § 163. Aegumise peatumine vääramatu jõu tõttu
  168. § 164. Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal
  169. § 165. Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul
  170. § 166. Aegumise peatumine pärimise korral
  171. § 167. Aegumise peatumine läbirääkimiste korral
  172. § 167¹. Aegumise peatumine juriidilise isiku registrist kustutamise korral
  173. § 168. Peatumise toime
  174. § 169. Aegumise peatumine nõuete konkurentsi korral
  175. § 170. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

175 provisions

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted.

Propose a change

§ 2. Tsiviilõiguse allikad

(1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.

Propose a change

§ 3. Seaduse tõlgendamine

Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

Propose a change

§ 4. Analoogia

Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.

Propose a change

§ 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused

Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

Propose a change

§ 6. Õigusjärglus

(1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.

Propose a change

§ 7. Füüsilise isiku õigusvõime

(1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.

Propose a change

§ 8. Füüsilise isiku teovõime

(1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

Propose a change

§ 9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine

(1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada.

Propose a change

§ 10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing

Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.

Propose a change

§ 11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing

(1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. (2) Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. (3) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. (4) Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.

Propose a change

§ 12. Alla 7-aastase alaealise tehing

(1) Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. (2) Alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Propose a change

§ 13. Otsusevõimetu isiku tehing

(1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. (3) Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

Propose a change

§ 14. Elukoht ja selle muutmine

(1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.

Propose a change

§ 15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht

(1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

Propose a change

§ 16. Tegevuskoht

Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.

Propose a change

§ 17. Teadmata kadunud isik

Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.

Propose a change

§ 18. Isiku vara hooldus

(1) Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. (2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. (6) Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma.

Propose a change

§ 19. Isiku surnuks tunnistamine

(1) Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. (2) Kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. (3) Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. (4) Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu puudumisel surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest. (5) Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.

Propose a change

§ 20. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg

(1) Surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. (2) Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. (3) Kui isik tunnistatakse surnuks käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. (4) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud asjaoludel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal.

Propose a change

§ 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek

(1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.

Propose a change

§ 22. Surma tuvastamine

Kui surmaakti ei ole koostatud või surm ei ole rahvastikuregistris registreeritud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal.

Propose a change

§ 23. Surmaaja muutmine

Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta.

Propose a change

§ 24. Juriidilise isiku mõiste

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

Propose a change

§ 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik

(1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. (4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.

Propose a change

§ 26. Juriidilise isiku õigusvõime

(1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.

Propose a change

§ 27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine

(1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada.

Propose a change

§ 28. Juriidilise isiku põhikiri

(1) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega.

Propose a change

§ 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht

(1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (1¹) Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.

Propose a change

§ 30. Juriidilise isiku nimi

Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest.

Propose a change

§ 31. Juriidilise isiku organid

(1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. (5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. (6) Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 32. Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes

Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Propose a change

§ 33. Hääle andmine

(1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu. (4) Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust.

Propose a change

§ 33¹. Elektrooniliste vahendite abil organi koosolekul osalemine

(1) Juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.

Propose a change

§ 34. Juriidilise isiku esindamine

(1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. (2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused

Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.

Propose a change

§ 36. Pankrotiavalduse esitamise kohustus

Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

Propose a change

§ 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus

(1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise korral võib nõude juriidilise isiku nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud. (4) Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

Propose a change

§ 38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus

(1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. (2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. (3) Kehtetu (4) Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. (5) Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi. (6) Kohus ei aruta organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse. (7) Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. (8) Organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

Propose a change

§ 39. Juriidilise isiku lõpetamine

1) Juriidiline isik lõpetatakse: 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; 4¹) 5) 6) 7) kohtumäärusega sundlõpetamise kohta; 8) muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel.

Propose a change

← Find another law