(1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud.
(2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.
(3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud:
1) alkohoolse joogi liik ja nimi;
2)
3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus – alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks.
(4) Alkohoolse joogi müügikohas tehakse õigusaktidest tulenev, tarbijapakendi märgistusel esitatav kohustuslik teave kirjalikult kättesaadavaks eesti keeles.
Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud.
(1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobeseisundile viitavate tunnustega isikule.
(2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobeseisundile viitavate tunnustega isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist.
(1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki.
(2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud.
(3) Alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse isikut tõendava dokumendi alusel. Isikut tõendava dokumendi alusel ei pea valduse omandaja vanust tuvastama, kui ta on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada. Kui valduse omandaja ei ole senisele valdajale teadaolevalt täisealine ning ta ei esita isikut tõendavat dokumenti, ei või senine valdaja anda alkohoolse joogi valdust üle.
(4) Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada või üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:
1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;
2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.
(6) Kui alkohoolne jook on alaealise omandisse üle läinud pärandvara koosseisus, tagab tema seaduslik esindaja, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusesse.
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, alkoholi impordi ja ekspordiga seonduvad nõuded ning käesoleva seaduse §-s 46 ning § 47 lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud nõuded, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Riiklikku järelevalvet alkoholi käitlemisega seonduvate nõuete, välja arvatud toiduohutuse ning alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.
(3) Riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle teostab oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.
(5) Riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle teostab politseiametnik.
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-des 37, 38, 39, 40, 42, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(4) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove ja näidiseid ning vajaduse korral tellida ekspertiise. Kui vallasasja näidis või proov on eksperdi arvamuse kohaselt nõuetekohane, kannab korrakaitseorgan ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja vallasasja näidise või proovi mittetagastamise korral hüvitab ettevõtjale selle maksumuse. Kui vallasasja näidis või proov ei ole eksperdi arvamuse kohaselt nõuetele vastav, kannab kontrollimisel tekkinud dokumentaalselt tõendatud kulud ettevõtja ning vallasasja näidise või proovi tagastamata jätmise korral selle maksumust ettevõtjale ei hüvitata.
(1) Korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud meetmeid võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning valla- või linnavalitsus kohaldada üksnes sisenemisel alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse ja ruumi või avades tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul.
(2) Korrakaitseorganil on täiendavalt õigus:
1) plommida või pitseerida hoiukoht, kus olev alkohol kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele;
2) kui ta avastab mootorsõidukis või selle haagises alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, suunata see mootorsõiduk alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoida.
3)
(1) Hoiulevõetud alkoholi hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle hoiule võtnud korrakaitseorgani asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis.
(2) Kui hoiulevõetud alkoholi ei ole sellises koguses võimalik selle hoiule võtnud korrakaitseorgani asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis hoida, antakse see vastutavale hoiule tollilattu, aktsiisilattu või ajutise ladustamise kohta.
(3) Hoiulevõetud alkoholi hoidmise tollilaos, aktsiisilaos või ajutise ladustamise kohas korraldab tolliasutus.
(4) Hoiulevõetud alkoholi tollilaos, aktsiisilaos või ajutise ladustamise kohas hoidmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.
(5) Politseiametnikul on õigus korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiulevõetud alkohol üle anda alaealise seaduslikule esindajale.
(1) Kui käesoleva seaduse §-s 49¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeetmega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet alkoholiga kauplemise nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib § 49 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgan riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 49¹ sätestatud riikliku järelevalve erimeetmega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet § 47 lõigetes 2–4 sätestatud nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib § 49 lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud korrakaitseorgan riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kontrolltehingu tegemisse võib korrakaitseorgan vajaduse korral kaasata avaliku korra eest mittevastutava isiku vaid tema nõusolekul. Kaasatav isik peab olema vähemalt kuueteistaastane. Alla kaheksateistaastase isiku kaasamiseks on lisaks tema enda nõusolekule vajalik ka tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
(4) Kontrolltehingu tegemise otsustab korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametiisik.
(5) Kontrolltehing on müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingut tegev ametiisik või kaasatud isik võib varjata isiku eest, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast esitlema, samuti ei pea ametiisik kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud.
(6) Kontrolltehingu tegemisel ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁷ tähenduses.
(7) Korrakaitseorgan teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Korrakaitseorgan võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata edasi selle isiku teavitamise, kelle suhtes kontrolltehing tehti, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.
(8) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kontrolltehingu protokollis märgitakse kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused kontrolltehingu asjaolude ja tulemuste kohta, kontrolltehingu tulemusena üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui selle isiku teavitamine, kelle suhtes kontrolltehing tehti, lükatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud alustel ja korras edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(9) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise või kaubanduslikul eesmärgil ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.
(3) Käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
§ 54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine ja edasitoimetamine
(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt hoidmise või edasitoimetamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2) Käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
§ 55. Puskariaparaadi valmistamine, hoidmine, edasitoimetamine, omandamine ja edasiandmine
(1) Puskariaparaadi valmistamise, hoidmise, edasitoimetamise, omandamise või edasiandmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
(3) Käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
(1) Nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.
(1) Alkoholi ekspordil, hulgimüügil, jaemüügil või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamisel nõuetekohase saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
(1) Alkoholi hulgimüügil või ekspordil nõuetekohase saatedokumendi koostamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
(1) Alkoholi omandamisel või müügil käesoleva seadusega sätestatud sularahata arveldamise nõude järgimata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.
(1) Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu kassaaparaadis fikseerimata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
§ 64. Alkoholi hoidmine või ladustamine müügisaalita müügikohas
(1) Alkoholi hoidmise või ladustamise eest müügisaalita müügikohas –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
§ 65. Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumine
(1) Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.
(1) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
(1) Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.
(1) Alkohoolse joogi müümise eest joobeseisundile viitavate tunnustega isikule –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.
Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega isikule –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Maksu- ja Tolliamet;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
4) Põllumajandus- ja Toiduamet;
5) valla- või linnavalitsus.
Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 53–72 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
§ 75. Toimingud konfiskeeritud ainete ja esemetega
(1) Konfiskeeritud alkohol hävitatakse või denatureeritakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavaks.
(2) Konfiskeeritud alkoholi võõrandajal on õigus nõuda seda alkoholi omandada soovivalt isikult tõendeid, mis kinnitavad tema kavatsust ja võimalusi kasutada omandatavat alkoholi tehnilisel otstarbel, ning kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas antud isiku ettevõttes.
(3) Konfiskeeritud alkoholi võõrandaja peab hiljemalt selle alkoholi üleandmise päeval edastama Maksu- ja Tolliametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile teatise võõrandatud alkoholikoguse ning alkoholi omandanud isiku kohta.
(4) Maksu- ja Tolliametil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus kontrollida konfiskeeritud alkoholi omandanud isiku ettevõttes selle alkoholi edasist kasutamist.
(5) Konfiskeeritud puskariaparaat hävitatakse.
(1) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse § 10 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omaja kohta majandustegevuse registris tehtava registreeringuni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast.
(2) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse § 10 lõike 2 punktides 7–10 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omajale väljastatud kauplemisloa õigusaktiga kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist riiklikus alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidis, välja arvatud viina tootenäidis, tagastatakse tootenäidise esitanud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või registri volitatud töötleja algatusel ja selle kohta koostatakse akt. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt.
(3¹) Enne 2015. aasta 1. juulit riiklikus alkoholiregistris säilitamiseks võetud viina tootenäidis tagastatakse tootenäidise esitanud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või registri volitatud töötleja algatusel ja selle kohta koostatakse akt. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt.
(4) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse alusel antud õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja kuni uute õigusaktide vastuvõtmiseni, aga mitte kauem kui neli kuud, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast.
(5) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 sätestatud tarbijapakendi märgistusel esitatav kohustuslik teave peab olema eesti keeles kirjalikult kättesaadavaks tehtud alates 2013. aasta 1. juulist.
(6) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 4 kohaldatakse 2016. aasta 30. juunini.
(7) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.
(8) Majutusettevõtja, kelle majutusettevõtte registreeringus majandustegevuse registris sisaldub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisel märge alkohoolse joogi jaemüügi kohta majutusettevõtte majutus- või vastuvõturuumis, peab vastava majandustegevuse jätkamisel esitama käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusalal majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 76 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.
§ 76¹. Riikliku alkoholiregistri registrikande kehtivuse kaotamine
(1) Riiklikus alkoholiregistris enne 2004. aasta 1. juunit tehtud registrikanded kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. juunil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtivuse kaotava registrikande kehtivust võib pikendada käesoleva seaduse § 13¹ lõikes 2 sätestatud korras.
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku alkoholiregistrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002. aasta 1. septembril kehtinud redaktsioonis.
§ 76³. Riikliku alkoholiregistri registriandmete säilitamine
Enne 2026. aasta 1. novembrit arhiveeritud riikliku alkoholiregistri registriandmed ja registritoimikud antakse üle Põllumajandus- ja Toiduametile, kes säilitab neid kümme aastat alates 2026. aasta 1. novembrist, et tagada nende kättesaadavus avaliku ülesande täitmiseks või õigustatud huvi korral. Säilitustähtaja möödumisel registriandmed kustutatakse.