(1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
(2) Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks muus õigusaktis sätestatule.
(3) Käesolev seadus ei laiene:
1) etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse tähenduses;
2) sünteetilisele alkoholile, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud alkoholile, välja arvatud juhul, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses;
3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktide 1, 1¹ ja 9–18 alusel aktsiisist vabastatud alkoholile;
4) alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;
5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse välisriigist vähemalt kaheksateistaastasele füüsilisele isikule Eestis kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil või mille füüsiline isik saadab mitteärilisel eesmärgil välisriiki;
6) alkoholile, mis saadetakse võrdluskatsete tegemise eesmärgil postisaadetisena välisriigi labori poolt Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile või Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labori poolt välisriigi laborile;
7)
8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 21 lõikes 6 sätestatud tingimustel.
(3¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=103072026033&id=12747270 .
(4¹) Kehtetu
(5) Euroopa Liitu, liikmesriiki ja liiduvälist riiki käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 1¹ tähenduses.
(6) Liidu alkoholina käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi, mis on liidu kauba staatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 5 punkti 23 tähenduses.
(7) Eestisse toimetamisena käsitatakse käesolevas seaduses liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud alkoholi vabasse ringlusse lubamist tolliseadustiku tähenduses või alkoholi toimetamist Eestisse teisest liikmesriigist.
(8) Alkoholi tarbimisse lubamist käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 4¹ tähenduses.
(1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
(2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
(3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
(4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.
(5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.
(6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
(7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
(8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.
(1) Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud:
1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine);
2) import alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 10 tähenduses (edaspidi import);
3) eksport alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);
4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük);
5) müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi jaemüük);
6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.
(3) Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva ettevõtja või asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest ja hoidmise või ladustamise eesmärgist, kui majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata alkoholi suhtes, mida kasutatakse toorainena toidu valmistamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul.
(1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele:
1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;
2)
3)
4)
5)
6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.
(2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=103072026033&id=101032011009 .
(3) Kehtetu
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu ei laiene:
1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi;
2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse§ 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel;
3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale või pardale toimetatavale alkoholile;
4) Eestisse toimetatud liidu alkoholile, mis ei ole tarbimisse lubatud ja mida ei kasutata tootmises;
5)
6) Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud alkoholile, mille sihtliikmesriik ei ole Eesti;
7) Eestisse toimetatud alkoholile selle tutvustamiseks messil, näitusel või muul samalaadsel üritusel.
(1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki.
(2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.
(3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.
(4) Kui tarbijapakendis alkohoolse joogi hulgimüüki teostaval ettevõtjal on selle alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust, võib ettevõtja teha seda tingimusel, et:
1) tootjapoolset märgistust ei kaeta lisamärgistusega, seda ei eemaldata, parandata ega tehta selle suhtes muid toiminguid, mis annaksid alust arvata, et märgistus on võltsitud;
2) lisamärgistus ei ole vastuolus õigusaktis sätestatud nõuetega või tootjapoolse märgistusega;
3)
(5) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusena ei käsitata tarbijapakendile kinnitatud maksumärki ega tarbijapakendile kantud pakendi tagatisraha suuruse märki.
(6) Siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ei kohaldata ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab liiduvälise riigi nõuetele.
(1) Keelatud on käidelda:
1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt;
3) piiritust, mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga;
4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi;
5) puskarit;
6)
7) sünteetilist alkoholi, esteraldehüüdfraktsiooni, puskariõli ja denatureeritud alkoholi, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses.
(2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.
(3) Kehtetu
(4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
(5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat.
(6) Puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud, vastava aparaadi leidmise korral tuleb sellest kohe teavitada politseid. Puskariaparaati võib eksponeerida riigi- ja munitsipaalmuuseumis museaalina ning Politsei- ja Piirivalveameti nõusolekul eramuuseumi kollektsioonis. Politsei- ja Piirivalveametil on õigus nõusoleku andmisest keelduda, kui see tooks kaasa olulise ohu ebaseaduslikuks alkoholi käitlemiseks.
(1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi.
(2) Kehtetu
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti käitleja suhtes, kes teostab ainult alkoholi jaemüüki.
(4) Kehtetu
(1) Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue ei kehti rahvusvaheliselt käitatava vee- või õhusõiduki pardal kasutamiseks mõeldud alkoholi suhtes.
(1) Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud:
1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused).
2)
3)
4)
(2) Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile.
(3) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav saatedokument.
(4) Nõuetekohane saatedokument tuleb korrakaitseorganile esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu.
(1) Alkoholi müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel:
1) jaekaubandus;
2) hulgikaubandus;
3) toitlustamine.
(1¹) Majandustegevusteadet ei esitata alkoholi müügiks avalikul üritusel.
(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress);
2) käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule, kusjuures vastavasisuline teave märgitakse iga tegevuskoha osas;
3) kui hulgikaubanduse tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkoholi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave;
4) kui jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkohoolse joogi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.
(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.
Alkoholi hulgimüük on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu, välja arvatud alkoholi ekspordil või juhul, kui alkoholi realiseeritakse selle edasisele käitlejale viimase tegevuskohas.
(1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni:
1) Vabariigi Valitsus – riigis tervikuna;
2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud politseiametnik – maakonnas tervikuna;
3) valla- või linnavalitsus – oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.
(2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu.
(3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade.
(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui selles ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:
1) müügisaaliga müügikohas, mis on jaekaubandusega tegeleva kaupleja valduses ning kus pakutakse ja müüakse kaupa (edaspidi kauplus);
2) toitlustusettevõttes;
2¹) väljaspool ettevõtja tegevuskohta, kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus;
3) majutusettevõttes;
4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil, kui seda tehakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks või kui alkohoolset jooki müüakse kaasa muuseumi ekspositsiooniga seonduvalt valmistatud meenena;
5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis;
6) reisirongi restoranvagunis;
7) müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvas kauba jaemüügiks kohandatud sõidukis;
8) avalikul üritusel;
9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;
10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus;
11) täitemenetluse käigus;
12) e-kaubanduse korras majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu.
(1¹) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 7 osundatud müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ette nähtud alal asuvas müügikohas ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal.
(1²) Alkohoolsed joogid tuleb kaupluses paigutada teistest kaupadest eraldi. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus asub kassaaparaat ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav.
(1³) Alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav väljastpoolt müügikohta.
(2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 ja 8–10 osundatud müügikohas. Alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
(2¹) Alkohoolse joogi esitlus on lubatud alkohoolse joogi müügile spetsialiseerunud müügikohas, messil, laadal või muul samalaadsel üritusel, välja arvatud peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal. Alkohoolse joogi esitlus on lubatud kaupluse alkoholimüügi alal, kui alkohoolse joogi esitlus ei ole märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist.
(3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1² teises lauses ja lõikes 1³ sätestatut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.
(1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil:
1) lastehoid, lasteaed, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager ning põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus, välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul;
2) tervishoiuteenuse osutaja;
3) hoolekandeasutus;
4) kinnipidamisasutus;
5) kaitsevägi.
(2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud:
1) aktsiisilaos;
2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;
3) kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist);
4) lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal.
(3) Alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on müügisaalita müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
(4) Kui alkohoolse joogi jaemüügi korral on õigusaktiga kehtestatud kitsendused alkohoolse joogi sortimendi suhtes, on alkohoolse joogi müügikohas keelatud hoida või ladustada lubatud sortimendi hulka mittekuuluvat alkohoolset jooki, sõltumata selle alkohoolse joogi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
(5) Alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
(6) Ettevõtjal on lubatud jaemüügi korras müüa üksnes majandustegevusteates määratletud alkohoolseid jooke üksnes majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu.
§ 42. Kohaliku omavalitsuse pädevus alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel
(1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil:
1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused;
2)
3) piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas korrakaitseseaduse § 56 lõikes 2 sätestatud ajavahemikus.
(2) Kehtetu