§ 38. Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse koostöö järelevalveasutustega
(1) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus teeb koostööd tarbijaõigusi käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisega tegelevate riikliku järelevalve ülesannet täitvate asutustega.
(2) Koostöö hõlmab eelkõige vastastikust teabevahetust tarbijate korduvalt esitatud kaebuste kohta seoses konkreetses ettevõtlussektoris kasutatava praktikaga. Koostöö hõlmab ka riikliku järelevalve ülesannet täitvate asutuste poolt tehniliste hinnangute ja teabe andmist vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele, kui see hinnang või teave on vajalik konkreetse vaidluse lahendamiseks ja seda on võimalik anda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastastikuse koostöö ja teabevahetuse puhul järgitakse isikuandmete kaitse seaduses ja ärisaladuse kohta konkurentsiseaduses sätestatut.
§ 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus ja pädevus
(1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus.
(2) Komisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning lahendab vaidlusi sõltumatult, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest.
(3) Komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis.
(4) Komisjon ei lahenda vaidlust, mis on seotud:
1) mittemajandusliku üldhuviteenuse osutamisega;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute pakutava haridusteenusega;
3) tervishoiuteenusega, mida osutavad tervishoiutöötajad patsientidele nende tervise hindamiseks, säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine.
(5) Komisjon ei lahenda vaidlust, mille puhul kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest, samuti vaidlust, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud vaidlused lahendatakse maakohtus või muus pädevas institutsioonis.
(1) Komisjoni kuuluvad komisjoni esimees ja liikmetena ettevõtlus- või kutseliitude ja tarbijate huve esindavate organisatsioonide või asutuste esindajad.
(2) Komisjoni esimeheks peab olema isik, kellel on magistrikraad õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² kohaselt, kes tunneb tarbijaõigust ja kellel on vaidluste lahendamise alal vajalikud oskused.
(3) Ettepaneku isiku kandmiseks komisjoni esimeeste nimekirja teevad õiguse mõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades valdkonna eest vastutavale ministrile kandidaadi kohta järgmised andmed:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) töökoht ja kontaktandmed.
(4) Komisjoni esimehe kandidaat esitab enda kandmiseks komisjoni esimeeste nimekirja kirjaliku nõusoleku koos elulookirjeldusega valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutav minister võib moodustada komisjoni, kes valib kandidaatide hulgast komisjoni esimeheks sobivad isikud.
(5) Komisjoni esimeeste nimekirja kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga viieks aastaks.
(6) Ettepaneku isiku kandmiseks komisjoni liikmete nimekirja teevad ettevõtlus- või kutseliidud ning tarbijate huve esindavad organisatsioonid või asutused, esitades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile isiku nõusolekul tema kohta järgmised andmed:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) töökoht ja kontaktandmed.
(7) Komisjoni liikmete nimekirja kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor käskkirjaga neljaks aastaks.
(8) Komisjoni esimees arvatakse nimekirjast välja esimehe enda kirjalikul taotlusel, mis esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile.
(9) Komisjoni liige arvatakse nimekirjast välja liikme esitanud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel, mis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(10) Komisjoni esimeeste nimekirja ja liikmete nimekirja võib vajaduse korral täiendada uute esimeeste ja liikmetega.
(11) Iga vaidluse lahendamiseks kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud nimekirjadesse kantud isikute hulgast komisjoni koosseisu.
(11¹) Komisjoni koosseisus on vähemalt kolm liiget: esimees ning võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja määratakse komisjoni koosseisu sõltuvalt vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate esindajana ei määrata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.
(11²) Komisjoni koosseisu võib kinnitada üheliikmelisena, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada käesoleva seaduse § 51 lõike 2 kohases kirjalikus menetluses. Üheliikmeline komisjoni koosseis koosneb komisjoni esimehest.
(12) Komisjoni esimehed ja liikmed ei või avaldada neile komisjoni menetluses teatavaks saanud andmeid, mille avaldamine on seadusega keelatud.
§ 42. Komisjoni esimehe ja liikme taandumise kohustus
(1) Komisjoni esimees ja liige ei või vaidluse lahendamises osaleda ning on kohustatud taanduma, kui esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada komisjoni esimehe või liikme sõltumatust ja erapooletust või mida võidakse käsitada tema sõltumatust ja erapooletust mõjutavatena või millest võib tekkida huvide konflikt lahendatava vaidluse ühe või teise poolega.
(2) Komisjoni esimees ja liige on kohustatud ennast taandama:
1) oma abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase kaebuse asjas, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase õe või venna või otseliinis sugulase kaebuse asjas, isegi kui abielu, registreeritud kooselu või kooselu on lõppenud;
2) otseliinis või külgliinis sugulase või sellise isiku abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase kaebuse asjas;
3) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda komisjoni esimehe või liikme erapooletuses.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ei või vaidluse lahendamises osaleda ja on kohustatud ennast taandama ettevõtjate huvide esindajana komisjoni liikmeks olev isik:
1) asjas, milles tarbija kaebus on suunatud kaupleja vastu, kellega ta on ise või kellega on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud otseselt seotud, sealhulgas osanikuna, äriühingu nõukogu või juhatuse liikmena;
2) asjas, milles ta on andnud arvamuse eksperdina.
Kui komisjoni esimees või liige leiab, et esineb asjaolu, mis on tema taandumise aluseks, teeb ta selle teatavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud isikule, kes asendab komisjoni esimehe või liikme esimesel võimalusel ja kinnitab käesoleva seaduse § 41 lõigete 11–11² kohaselt uue komisjoni koosseisu.
(1) Komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Komisjoni sekretariaat tegeleb tarbijavaidluse lahendamise ettevalmistamisega, tagab komisjoni asjaajamise, istungi ruumi, istungi protokollimise ja otsuste avaldamise, korraldab komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe avaldamise ja aruannete esitamise.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel ning teeb taotluse korral püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni kohta ja komisjoni aastaaruande.
§ 45. Komisjoni tööga ja vaidluse menetlemisega seotud kulud
(1) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selleks eraldatud vahendite arvel.
(2) Komisjoni esimehe töötasustamise määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026030&id=116032016003;126022026023 määrusega.
(3) Komisjoni liikme tööd ei tasustata.
(4) Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta.
(5) Poolte menetluses osalemisega seotud kulud, nagu sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, ning vajaduse korral tõlgikulud kannavad vaidlevad pooled ise.
(1) Avalduse tarbijavaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonis saab esitada tarbija, kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega.
(2) Tarbija esitab komisjonile avalduse kirjalikult paberil või muul püsival andmekandjal ja komisjoni sekretariaat registreerib esitatud avalduse.
(3) Avalduses märgitakse:
1) tarbija nimi, elukoht ja muud kontaktandmed;
2) kaupleja ärinimi või nimi ja tegevuskoha aadress;
3) vaidluse sisu ja tarbija selgelt väljendatud nõue ning seda põhjendavad asjaolud;
4) tarbija kinnitus selle kohta, et vaidlust ei menetle teine tunnustatud vaidluste lahendamise üksus või et vaidlust ei menetle või ei ole eelnevalt menetlenud kohus;
5) tarbija kinnitus eelnevalt kaupleja poole pöördumise kohta;
6) vaidluse suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane tahteavaldus.
(4) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele.
(5) Avaldusele lisatakse tõendid, võimaluse korral tehingu tegemist tõendava dokumendi koopia ning kauplejale esitatud kaebuse ja saadud vastuse koopiad.
(6) Kui tarbija nimel esitab avalduse tarbija esindaja, lisatakse avaldusele ka esindusõigust tõendav volikiri.
(7) Komisjoni sekretariaat registreerib tarbija esitatud avalduse.
(8) Kui avaldus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud nõuetele, määrab komisjoni sekretariaat mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Mõistlikuks peetakse üldjuhul 14-päevast tähtaega.
(9) Komisjoni sekretariaat võib avalduse esitanud tarbijale teha ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui kohaldatavate õigusaktide, komisjoni otsuste või jõustunud kohtuotsuste alusel on põhjendatud eeldada, et vaidlus lahendatakse tarbija kahjuks.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus välja töötada tarbijavaidluste komisjonile esitatava avalduse vorm ja teha see kättesaadavaks oma veebilehel.
§ 47. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja menetluse lõpetamine
(1) Komisjoni sekretariaat jätab avalduse menetlusse võtmata, kui:
1) tarbija ei ole eelnevalt pöördunud kaebusega kaupleja poole;
2) tarbija ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul;
3) vaidluse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõigetes 4 ja 5 sätestatu alusel;
4) samade poolte sama vaidlus samal alusel on teise tunnustatud vaidluste lahendamise üksuse või kohtu menetluses või on olnud kohtu menetluses;
5) tarbija vastaspoole suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest teavitatakse tarbijat kirjalikult viie tööpäeva jooksul tarbija avalduse saamise päevast või avalduses puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. Menetlusse võtmata jätmist peab kirjalikult põhjendama.
(3) Komisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada, kui:
1) avaldus ei ole esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks;
2) tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu;
3) vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus;
4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise nõudega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel tarbija avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul. Avalduse menetlusse võtmata jätmisest teavitatakse pooli kirjalikult 21 päeva jooksul tarbija avalduse saamise päevast või avalduses puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumist või menetluse lõpetamist peab kirjalikult põhjendama.
§ 48. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse algus ja ettevalmistamine vaidluse lahendamiseks
(1) Vaidluse lahendamise menetlus algab tarbija esitatud avalduse menetlusse võtmisega.
(2) Komisjoni sekretariaat teavitab tarbijat tema avalduse menetlusse võtmisest kirjalikult viie tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast või avalduses puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates.
(3) Komisjoni sekretariaat saadab tarbija esitatud avalduse koopia pärast avalduse menetlusse võtmist avalduses märgitud kauplejale, kes annab selle kohta kirjaliku vastuse. Vastuses võtab kaupleja seisukoha avalduses sisalduvate väidete ja tarbija nõude kohta ning pakub võimaliku lahenduse vaidluse lõpetamiseks. Kaupleja kirjaliku vastuse koopia saadetakse avalduse esitanud tarbijale, kes teatab kirjalikult oma nõustumisest või mittenõustumisest kaupleja pakutud otsusega ja esitab oma arvamuse.
(4) Sekretariaat selgitab pooltele lisatõendite esitamise vajadust või kogub tõendeid omal algatusel ning küsib vajaduse korral pädeva järelevalveasutuse seisukoha vaidluse lahendamisel tähtsust omavates küsimustes. Sekretariaadil on õigus võtta ühendust avalduse esitanud tarbija ja avalduses nimetatud kauplejaga, et pooli lepitada.
(5) Sekretariaat edastab vaidlevatele pooltele pädeva järelevalveasutuse hinnangu ning kogutud tõendid ja teise poole esitatud teabe.
(6) Sekretariaat määrab mõistliku tähtaja, mille jooksul vaidlevad pooled peavad esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud arvamused ja sekretariaadi nõutava muu teabe. Kui kaupleja ei esita arvamust tähtaja jooksul, võetakse vaidluse lahendamisel aluseks tarbija avaldus ja olemasolev teave. Kui tarbija ei teata määratud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest kaupleja pakutud otsusega, loetakse, et tarbija on avalduse tagasi võtnud.
(7) Tarbijavaidlus on lahendatud ja sekretariaat lõpetab menetluse, kui:
1) kaupleja rahuldab tarbija nõude;
2) tarbija nõustub kaupleja pakutud lahendusega;
3) tarbija võtab avalduse tagasi.
(8) Sekretariaat lõpetab menetluse ka juhul, kui menetluse käigus selgub käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 toodud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus.
(9) Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus pooled lahenduseni ei jõua, edastab sekretariaat tarbija avalduse koos selle juurde kuuluva materjaliga komisjoni esimehele.
Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist.
(1) Tarbijal ja kauplejal on õigus menetluse ajal kasutada õigusalaste eriteadmistega isikut või õigusnõustajat või kasutada võimalust, et teda abistab või esindab muu isik. Pooled võivad omal kulul kasutada eksperte ja esitada kirjalikke eksperdiarvamusi.
(2) Tarbija avalduse menetlusse võtmisel teavitab sekretariaat tarbijat sellest, et tal on võimalik igal ajal teatada soovist avaldus tagasi võtta. Pooli teavitatakse võimalusest pöörduda sama vaidlusega maakohtusse, kui nad menetluse tulemusega ei nõustu.
(1) Vaidlus lahendatakse poolte kirjalikult esitatud ning sekretariaadi kogutud teabe ja tõendite alusel.
(2) Kui tarbija ei ole avaldanud soovi asja suuliselt arutada ja komisjoni esimees ei pea poolte suulist ärakuulamist vajalikuks, lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses.
(3) Vaidluse suuline arutamine poolte osavõtul korraldatakse juhul, kui tarbija on selleks soovi avaldanud või kui komisjoni esimees peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks.
(4) Kui vaidlev pool ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel ja teatab sellest enne istungi algust ning selgitab, mis tema ilmumist takistab, lükatakse vaidluse lahendamine edasi.
(5) Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi tema kohalolekuta.
(6) Komisjoni esimees võib vajaduse korral kokku kutsuda korraldava istungi selle kindlakstegemiseks, et ei ole alust vaidluse menetlemisest keelduda.
(7) Vaidlevad pooled ja komisjoni esimees võivad mis tahes menetlusetapis teha omapoolse ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppe teel.
(1) Komisjon arutab vaidlust istungil, mille töökeeleks on eesti keel. Istungit juhatab komisjoni esimees. Esimees teeb teatavaks tarbija avalduse sisu ja komisjoni koosseisu ning selgitab taandumise kohustust.
(1¹) Kirjalikus menetluses toimuva komisjoni istungi võib korraldada asjakohaseid suhtlusvahendeid kasutades. Käesoleva seaduse § 41 lõikes 11² nimetatud üheliikmeline komisjon istungit ei korralda.
(2) Kui istungile on kutsutud ka vaidlevad pooled, teeb komisjoni esimees kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused ning selgitab pooltele menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.
(3) Komisjoni esimees selgitab istungil vaidluse olemust ja asjakohaseid õigusnorme. Istungil tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning hinnatakse neid.
(4) Istungile võib kutsuda ja ära kuulata eksperte. Istungil võib osaleda ka vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnik.
(5) Vaidlevad pooled võivad istungil esitada lisatõendeid.
(6) Poolte osavõtul toimuval istungil võivad pooled vaidluse arutamise käigus teha omapoolseid ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kokkuleppe sõlmimise teel. Lepitusettepaneku võib esitada ka komisjon, kui see on konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik.
(7) Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostab komisjoni esimees kirjaliku kokkuleppe, mille vaidluse pooled allkirjastavad.
(8) Komisjon võib asja arutamise edasi lükata, kui:
1) komisjoni liige taandub komisjoni istungilt;
2) vaidluse lahendamiseks on vajalik eksperdiarvamuse saamine;
3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada.
(1) Vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil vajaduse korral õigus tellida vaidlusaluse kauba või teenuse kohta eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse tellimisel arvestab komisjon poolte arvamusi. Ekspertiisi tähtaja määrab komisjoni esimees kokkuleppel eksperdiga.
(2) Eksperdiarvamus saadetakse mõlemale vaidlevale poolele.
(3) Kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud kannavad vaidlevad pooled võrdsetes osades ja tasuvad need enne ekspertiisi tegemist, kui komisjon ei otsusta teisiti.
(4) Komisjon võib otsustada, et eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba või teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise või teenuse osutamise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust kauba või teenuse puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.
(5) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmine ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega seotud kulud.
(1) Poolte osavõtul toimuv istung protokollitakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi protokollimise vajaduse otsustab komisjoni esimees.
(1¹) Istungi protokolli märgitakse järgmised andmed:
1) istungi toimumise kuupäev ja koht;
2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
3) komisjoni esimehe ja liikmete nimed ning protokollija nimi;
4) vaidluse poolte nimed;
5) andmed vaidluse poolte istungil osalemise kohta;
6) poolte seletuste, nõudmiste ja vastuväidete põhisisu;
7) andmed pooltevahelise kokkuleppe kohta, kui see on asjakohane;
8) protokollile allakirjutamise kuupäev.
(2) Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.
(3) Istungite protokolle säilitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis.
(1) Komisjoni menetlus lõpeb:
1) tarbija poolt avalduse tagasivõtmisega;
2) pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisega;
3) komisjoni poolt otsuse tegemisega.
(2) Komisjon võib vaidluse lahendamise menetluse lõpetada, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 3 sätestatud alused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel vaidluse lahendamise menetluse lõpetamise otsustab komisjoni esimees. Menetluse lõpetamisest ja lõpetamise põhjustest teavitatakse vaidlevaid pooli viivitamata kirjalikult.
(1) Tarbija esitatud avaldus vaadatakse läbi ja vaidluse lahendamise menetluse tulemus tehakse pooltele kättesaadavaks 90 päeva jooksul tarbija avalduse menetlusse võtmisest arvates.
(2) Keeruliste vaidluste korral võib komisjon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega. Vaidlevaid pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja vaidluse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast.
(1) Komisjon teeb otsuse pärast vaidluse läbivaatamist. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed.
(1¹) Käesoleva seaduse § 41 lõikes 11² nimetatud üheliikmelise komisjoni otsuse teeb komisjoni esimees ja sellele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5.
(2) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning põhinema vaidluse asjaolude õiguslikul hinnangul. Otsuse tegemisel hindab komisjon kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
(3) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
(4) Otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, mis kajastatakse komisjoni otsuses.
(5) Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks.
(1) Komisjoni otsuse vormistab komisjoni esimees kirjalikult ning see koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Otsusele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(2) Otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja poolte nimed;
2) tarbija nõue ja kaupleja vastuväited;
3) komisjoni tuvastatud asjaolud ja tõendid ning neile tuginevad komisjoni järeldused, samuti õigusaktid ja nende sätted, mida komisjon on kohaldanud;
4) komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(1) Otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti või e-posti teel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.
(2) Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.
(1) Komisjoni otsuse järgimiseks on kauplejal 30 päeva arvates selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega.
(2) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.
(3) Kaupleja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult otsuse järgimisest või samas asjas maakohtusse pöördumisest, lisades ärakirja maakohtule esitatud hagiavaldusest.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kaupleja kantakse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja, kui ta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.
(5) Nimekirja kantud kaupleja kustutatakse nimekirjast, kui:
1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist;
2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 12 kuu.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana komisjonis lahendatud vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui kaupleja ei ole järginud komisjoni tehtud otsust ja vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise või tarbijate kollektiivse huvi seisukohalt.
(1) Kollektiivse esindushagi menetlust on võimalik kasutada juhtudel, kui kauplejapoolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve.
(2) Kollektiivse esindushagiga on võimalik taotleda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 49¹. peatükis sätestatule tarbijate või andmesubjektide kollektiivsete huvide kaitseks:
1) kaupleja rikkumise tuvastamist ja lõpetamist või edasise rikkumise keelamist;
2) tarbijatele või andmesubjektidele individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.
§ 60². Riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused
(1) Nimekirja käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendustest või muudest juriidilistest isikutest, kellel on õigus esitada § 60¹ lõikes 2 nimetatud riigisisene kollektiivne esindushagi (edaspidi pädev üksus), kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026030&id=103012025010 määrusega.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendus või muu juriidiline isik võib taotleda enda nimetamist pädevaks üksuseks, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust või saneerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;
2) ta on sõltumatu ja teda ei mõjuta isikud, kes ei ole tarbijad, ning eelkõige ei mõjuta teda ettevõtjad, kes on majanduslikult huvitatud esindushagi esitamisest, sealhulgas juhul, kui tegemist on menetlusvälise isiku rahastatud esindushagiga;
3) ta on loonud käesoleva lõike punktis 2 kirjeldatud mõju ennetamise korra ning iseenda, oma rahastajate ja tarbijate huvide konflikti ennetamise korra;
4) ta on avalikustanud lihtsas ja arusaadavas keeles asjakohasel viisil, eelkõige oma veebilehel, teabe, mis tõendab tema vastavust käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tingimustele, ning teabe oma rahastamisallikate kohta üldiselt ning teabe oma organisatsioonilise, juhtimis- ja liikmeskonna struktuuri, põhikirjajärgsete eesmärkide ja tegevuse kohta.
(3) Taotlus esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi pädev asutus).
(4) Riigisisese pädeva üksuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 66² lõikeid 4, 5 ja 10–12.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimekirja ./dyn=103072026030&id=103012025010 kantakse riigisisese pädeva üksusena ka:
1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
2) Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas oleva õigusakti rikkumisest tulenevalt;
3) Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud õigusaktide rikkumisest tulenevalt;
4) taotluse alusel muu valitsusasutus oma vastutusvaldkonnas.
(6) Pädev asutus teeb tunnustatud pädevate üksuste nimekirja kättesaadavaks oma veebilehel.
(7) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimekirja kandmisest, lubab kohus kollektiivse esindushagi esitada ka juriidilisel isikul, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.
(8) Pädev asutus kontrollib vähemalt iga viie aasta järel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas nimetatud pädevate üksuste vastavust lõikes 2 sätestatud tingimustele.
(9) Kahtluse korral hindab pädev asutus pädeva üksuse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele väljaspool lõikes 8 nimetatud korralist hindamist. Kui pädev üksus ei vasta ühele või mitmele lõikes 2 sätestatud tingimusele, kaotab ta pädeva üksuse staatuse ja kustutatakse lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjast.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 66² lõikeid 5 ja 6.
(11) Pädev üksus on tarbijate ja andmesubjektide esindaja individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kohta tehtud kohtulahendi täitmisel täitemenetluses. Tarbijal ja andmesubjektil on õigus loobuda pädevast üksusest esindajana.
(1) Käesoleva seaduse § 60² lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja kantud pädevat üksust, § 66² lõike 2 alusel sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja kantud pädevat üksust või tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 497⁴ lõike 2 tingimustele vastavat pädevat üksust võib rahastada menetlusväline isik.
(2) Kui esindushagi rahastab menetlusväline isik, tuleb vältida huvide konflikti. Kui menetlusvälisel rahastajal on majanduslik huvi kollektiivse esindushagi esitamise või tulemuse vastu, on tal huvide konflikti vältimiseks keelatud:
1) mõjutada ebakohaselt esindushagi menetluse raames pädevat üksust, sealhulgas kokkuleppeid käsitlevaid otsustusi viisil, mis kahjustaks kollektiivse esindushagiga ühinenud tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve;
2) rahastada esindushagi oma konkurendi vastu või isiku vastu, kellest ta sõltub;
3) suunata muul viisil esindushagi kõrvale tarbijate kollektiivsete huvide kaitselt.
(3) Kollektiivset esindushagi võib rahastada organisatsiooni liikmete võrdsetest sissemaksetest või annetustest, sealhulgas kauplejate annetustest ettevõtja sotsiaalse vastutuse algatuste või ühisrahastuse raames, kui selline rahastamine on läbipaistev ja sõltumatu ning välditakse huvide konflikti.
(4) Kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi rahastamine on rahastajaga kokku lepitud selliselt, et rahastajal on esindushagi edukuse korral õigus osale tarbijatele või andmesubjektidele väljamõistetavast hüvitisest, ei või kokku leppida rahastaja õiguses suuremale osale kui 30 protsenti väljamõistetavast hüvitisest. Tarbijaid ja andmesubjekte tuleb sellisest esindushagi rahastamise mudelist ja selle tingimustest enne nende menetlusega ühinemist teavitada.
(5) Pädev üksus peab esitama kohtule, kellele esitati individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivne esindushagi, finantsülevaate, milles on individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi rahastamisallikad ja mis sisaldab teavet, mis võimaldab kohtul hinnata rahastuse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.
(6) Kui kohtule teatavaks saanud asjaolude kohaselt ei vasta kollektiivse esindushagi rahastamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, kuna pädev üksus tegutseb huvide konfliktis või ei suuda rahastamist selgitada või lõikes 3 kokkulepitud rahastamise kokkulepe on vastuolus tarbijate või andmesubjektide huvidega, kaotab pädev üksus selles menetluses pädeva üksuse staatuse.
(7) Kokkulepe, millega tarbija või andmesubjekt kohustub kollektiivse esindushagi rahuldamata jätmise korral hüvitama avaldajalt väljamõistetud menetluskulud või tasuma muud pädeva üksuse kulud, on tühine.
(1) Käesoleva seaduse § 60² lõigetes 1 ja 5 ning § 66² lõigetes 1 ja 7 nimetatud pädev üksus avaldab oma veebilehel teabe:
1) kollektiivse esindushagi kohta, mille ta kavatseb kohtule esitada;
2) tema poolt kohtule esitatud kollektiivse esindushagi staatuse kohta;
3) tema poolt kohtule esitatud esindushagi tulemuste kohta.
(2) Pädev üksus avaldab oma veebilehel teabe, mis võimaldab tarbijatel või andmesubjektidel teha teadliku otsustuse kollektiivse esindushagi menetlusega ühinemise kohta, sealhulgas:
1) esindushagi reguleerimisese;
2) esindushagi võimalikud õiguslikud tagajärjed;
3) esindushagist puudutatud tarbijate või andmesubjektide rühma kirjeldus;
4) teave selle kohta, milliseid samme tuleb tarbijatel või andmesubjektidel menetlusega ühinemiseks teha;
5) teave selle kohta, milliseid samme tuleb menetlusega ühinenud tarbijatel või andmesubjektidel teha, sealhulgas säilitada vajalikke tõendeid;
6) teave esindushagi rahastamismudeli ja selle tingimuste kohta, kui õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi rahastatakse käesoleva seaduse § 60³ lõikes 4 sätestatud viisil või kui tarbijatel tuleb menetlusega ühinemiseks tasuda §-s 60⁵ sätestatud osalustasu.
(3) Muudatuste korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabes ajakohastab pädev üksus oma veebilehel avaldatud teabe.
(4) Pädev üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 märgitud teabe vajaduse korral täiendavalt ka meedias või muul viisil.
Juriidilisest isikust pädeval üksusel on õigus küsida individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagiga ühinevalt tarbijalt või andmesubjektilt esindushagiga ühinemise tasu sellises suuruses, mis ei takista tarbija või andmesubjekti õiguste tõhusat teostamist.
Pädevad üksused teevad koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Koostöö hõlmab eelkõige teabevahetust ning heade tavade ja kogemuste vahetamist ja levitamist seoses juhtumite lahendamisega, kui kauplejapoolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve.
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(1¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60 I, 02.03.2018, lk 1–15), rakendamise ning teostab järelevalvet määruses sätestatud nõuete täitmise üle.
(1²) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L 168, 30.06.2017, lk 1–11) sisalduvate tarbija õigusi puudutavate nõuete täitmise üle.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid:
1) Terviseamet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse nõuete ja tervisekaitse valdkonnas kauplemisvõtete nõuete täitmise üle, kui ta teeb teenuse või kauba üle järelevalvet eriseaduse alusel;
2) kohaliku omavalitsuse üksus tarbijatele pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna avaldamise nõuete ning kauba märgistuse ja kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil.
(3) Riiklikku järelevalvet ei teostata nende nõuete järgimise üle, millele kohaldatakse tunnustamise menetlust.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Terviseamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30−32 ja 49−51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 62¹. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet kolmandalt isikult
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, sealhulgas krediidiasutuselt, makseasutuselt, side- ja infoühiskonna teenuse osutajalt, samuti riigiasutuselt asjakohase teabe, dokumentide ja andmete esitamist, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud õigusaktidest (edaspidi tarbijate huve kaitsvad liidu õigusaktid) tulenevate nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kaupleja esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ametil on õigus saada võimalus tutvuda asjakohaste korrarikkumisega seotud mis tahes vormis või vormingus teabe, dokumentide ja andmetega.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet, dokumente ja andmeid või nendega tutvumise võimalust nõutakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas taotluses, milles nimetatakse teabe nõudmise eesmärk ja õiguslik alus, samuti vajaduse korral selle kaupleja nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle tegevusega seoses teavet kogutakse. Taotluses viidatakse teabe esitamata jätmise eest ettekirjutuse tegemise võimalusele.
(4) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda kaupleja poole, välja arvatud juhul, kui puuduvad andmed kaupleja asu- või tegevuskoha kohta, kaupleja ei ole teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab menetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist või kui on kahtlus, et kaupleja esitatud teave ei ole tõene.
§ 62². Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist
(1) Kui esineb tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine ja selle lõpetamiseks ning tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha infoühiskonna teenuse osutajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist, veebiliidesele juurdepääsu piiramist või veebiliidesele juurdepääsul tarbijatele hoiatuse lisamist.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on veebiliides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 artikli 3 punktis 15 nimetatud tarkvara, milleks võib olla veebileht, selle osa või muu rakendus.
(3) Internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel blokeerima ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.
(4) Domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja on kohustatud ameti ettekirjutuse alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil see domeeninimi registreerida.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregister või domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või tarbijate huve kaitsvatest liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või korrarikkumise väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 62–62² sätestatud meetmetega.
(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata tehingu tegemise eesmärki.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁶ tähenduses.
(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine tarbija. Kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.
(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.
(8) Protokollis esitatakse:
1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;
2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud;
3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;
4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;
5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.
(9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada ning jälgida kontrolltehingu käigus teenuse osutamist.
(11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
§ 64. Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamine
(1) Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse.
(1¹) Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse tuvastamiseks ja lõpetamiseks või edasise kahjustamise keelamiseks ning individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pöörduda pädeva üksusena kollektiivse esindushagiga teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtusse või Eesti Vabariigi nimel maakohtusse.
(2) Kollektiivseid huve kahjustavaks tegevuseks on mis tahes tegu, mis riivab või võib riivata määramata arvu tarbijate ühiseid huve ning mis on vastuolus käesolevas seaduses, võlaõigusseaduses ja teistes seadustes sätestatuga, eeskätt ebaausa kauplemisvõtte kasutamine või selle kasutamise kavatsus.
(3) Ettekirjutus toimetatakse kauplejale kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori või tema volitatud ametiisiku tehtud ettekirjutuse täitmine on kauplejale kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta kauplejat selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti.
§ 65. Võlaõigusseaduse ning euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse sätetega vastuolus oleva tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 14¹, 48 ja 48¹, § 49 lõikes 2³, §-des 54–55¹, § 55² lõikes 1, § 56 lõikes 2⁴ ning §-des 62¹, 62², 380, 403¹–404², 406–408, 417¹, 418, 711, 711¹, 711³, 711⁵, 711⁶, 718¹, 727, 727¹ ja 867–870 sätestatud teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
(1¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda pädeva üksusena Eesti Vabariigi nimel kollektiivse esindushagiga maakohtusse võlaõigusseaduse §-des 14¹, 48 ja 48¹, § 49 lõikes 2³, §-des 54–55², § 56 lõikes 2⁴ ning §-des 62¹, 62², 380, 403¹–404¹, 406–408, 417¹, 418, 711, 711¹, 711³, 711⁵, 711⁶, 718¹, 727, 727¹ ja 867–870 sätestatud teavitamiskohustuste rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks või edasise rikkumise keelamiseks ning individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 28¹, 42, 56⁴, 113², 401², 406², 419², 419³, 710¹ ja 721¹–721⁴, § 721⁵ lõikes 1 ning § 725 lõikes 9 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel kollektiivse esindushagiga maakohtusse ning nõuda tarbijate õiguste rikkumise tuvastamist ja lõpetamist või edasise rikkumise keelamist võlaõigusseaduse §-des 45, 50, 61, 62²¹, 236, 387, 420, 656 ja 881 sätestatu kohaselt ning individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.
(3¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse ning nõuda kauplejalt, kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 5¹ ja 5² sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.
(4) Enne avaldusega maakohtusse pöördumist teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kauplejat maakohtusse pöördumise kavatsusest ja võimaldab tal selle suhtes seisukohta avaldada.
(5) Käesoleva paragrahviga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud ametiisikule antud õigusi kohaldatakse Finantsinspektsiooni juhatusele või tema volitatud ametiisikule krediidiandjate ja -vahendajate üle järelevalve teostamisel krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste ulatuses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikega 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile või tema volitatud ametiisikule antud õigusi kohaldatakse Finantsinspektsiooni juhatusele või tema volitatud ametiisikule võlaõigusseaduse §-s 733¹³ sätestatud õiguste ja kohustuste ulatuses.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kokkuleppel kauplejaga ettekirjutuse asemel sõlmida haldusmenetluse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud halduslepingu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud halduslepinguga võtab kaupleja endale kohustuse kindlaks tähtpäevaks korrarikkumine lõpetada ja heastada sellest tekkinud kahju tarbijatele. Kui halduslepingus sätestatud tähtpäevaks ei ole korrarikkumine lõpetatud ja tarbijatele tekitatud kahju heastatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(1) Piiriülene kollektiivne esindushagi on esindushagi, mille esitab Euroopa Liidu liikmesriigis määratud ja Euroopa Komisjoni peetavasse avalikku loetellu kantud pädev üksus teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule.
(2) Piiriülese kollektiivse esindushagiga on võimalik taotleda Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt:
1) tarbijate või andmesubjektide kollektiivsete huvide rikkumise tuvastamist ja lõpetamist või edasise rikkumise keelamist;
2) tarbijatele või andmesubjektidele individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 04.12.2020, lk 1–27), lisas 1.
(1) Nimekirja asutustest ja isikutest, kellel on õigus esitada teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule käesoleva seaduse § 66¹ lõikes 2 nimetatud kollektiivne esindushagi (edaspidi piiriülene pädev üksus), kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026030&id=103012025010 määrusega.
(2) Piiriüleseks pädevaks üksuseks määramist võib taotleda tarbijaühendus, sealhulgas tarbijaühendus, kes esindab enam kui ühe Euroopa Liidu liikmesriigi tarbijaid, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) ta on enne määramistaotluse esitamist vähemalt 12 kuud reaalselt avalikult tegutsenud tarbijate huvide kaitsmisel;
2) tema põhikirjajärgse eesmärgi kohaselt on tal õigustatud huvi kaitsta tarbijate huve kooskõlas käesoleva seaduse § 66¹ lõikes 3 nimetatud direktiivi lisas 1 loetletud õigusaktidega;
3) ta on mittetulunduslikku laadi;
4) tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega saneerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;
5) ta on sõltumatu ja teda ei mõjuta isikud, kes ei ole tarbijad, ning eelkõige ei mõjuta teda ettevõtjad, kes on majanduslikult huvitatud esindushagi esitamisest, sealhulgas juhul, kui esindushagi rahastab menetlusväline isik;
6) ta on loonud käesoleva lõike punktis 5 kirjeldatud mõju ennetamise korra ning iseenda, oma rahastajate ja tarbijate huvide konflikti ennetamise korra;
7) ta on avalikustanud lihtsas ja arusaadavas keeles asjakohasel viisil, eelkõige oma veebilehel, teabe, mis tõendab tema vastavust käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tingimustele, ning teabe oma rahastamisallikate kohta üldiselt ning teabe oma organisatsioonilise, juhtimis- ja liikmeskonna struktuuri, põhikirjajärgsete eesmärkide ja tegevuse kohta.
(3) Taotlus esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi pädev asutus).
(4) Taotleja esitab taotluses andmed, mis võimaldavad hinnata tema vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
(5) Pädeval asutusel on taotluse menetlemisel õigus nõuda taotlejalt asjasse puutuvaid lisaandmeid ja -dokumente ning paranduste ja täienduste tegemist taotlusse ja selle lisadesse.
(6) Pädev asutus võib moodustada taotluse läbivaatamiseks ja pädeva üksuse hindamiseks nõuandva komisjoni ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte.
(7) Piiriülene pädev üksus ./dyn=103072026030&id=103012025010 on ka:
1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevusega esitada kollektiivne esindushagi kõigi käesoleva seaduse § 66¹ lõike 3 alusel kehtestatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;
2) Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate käesoleva seaduse § 66¹ lõike 3 alusel kehtestatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;
3) Finantsinspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate käesoleva seaduse § 66¹ lõike 3 alusel kehtestatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;
4) taotluse alusel muu valitsusasutus tema vastutusala valdkonnas.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4–6 taotluse kohta sätestatut.
(9) Pädev asutus koostab nimekirja tunnustatud piiriülestest pädevatest üksustest ja nende põhikirjajärgsetest eesmärkidest ning edastab selle Euroopa Komisjonile. Pädev asutus teavitab Euroopa Komisjoni nimekirjas tehtud muudatustest.
(10) Pädev asutus teeb Euroopa Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste konsolideeritud nimekirja kättesaadavaks oma veebilehel, esitades lingi Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele.
(11) Pädev asutus kontrollib vähemalt iga viie aasta järel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas nimetatud piiriüleste pädevate üksuste vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
(12) Kahtluse korral, sealhulgas juhul, kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus on esitanud kahtluse piiriülese pädeva üksuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavuse kohta, hindab pädev asutus piiriülese pädeva üksuse vastavust samas lõikes sätestatud tingimustele väljaspool lõikes 11 nimetatud korralist hindamist. Kui pädev üksus ei vasta ühele või mitmele lõikes 2 sätestatud tingimusele, kaotab ta piiriülese pädeva üksuse staatuse ja kustutatakse lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjast.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud hindamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6.
(14) Kui kohus teavitab pädevat asutust kahtlusest teise Euroopa Liidu liikmesriigi piiriülese pädeva üksuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavuse kohta, edastab pädev asutus teabe selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kes määras piiriülese pädeva üksuse.
(15) Kontaktasutuseks käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud ülesannete täitmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.