(1) Käesolev seadus sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116).
(1) Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
(2) Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused (edaspidi peretoetused), vanemahüvitis ja elatisabi.
(1) Perehüvitisi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele.
(1²) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule juhul, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps on vahetult enne toetuse taotlemist või vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul:
1) elanud Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alusel või
2) viibinud ja töötanud Eestis lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel.
(2) Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.
(3) Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.
(4) Perehüvitise saamise õigust ei ole isikul ulatuses, milles tal on õigus saada välisriigist samal eesmärgil makstavat hüvitist.
§ 5. Isikute teavitamine peretoetuste ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest
(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemaks (edaspidi hoolduspere vanem) olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
1¹) lapse eeldatav sünnikuupäev;
2) andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta.
(3) Lapse surnult sünni korral teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut sünnitoetuse ja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisest pärast seda, kui on kontrollinud lapse surnult sünni fakti ning isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Lapse surnult sünni kontrollimiseks edastatakse andmed tervise infosüsteemist sotsiaalkaitse infosüsteemi.
(1) Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.
(2) Perehüvitiste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse taotlemise päevaks taotluse lähtekohas postitamise kuupäev. Kui taotlus on esitatud elektrooniliselt, loetakse taotlemise päevaks taotluse esitamise päev.
(3) Sotsiaalkindlustusamet edastab teate perehüvitiste määramise kohta e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil sellele vanemale, kes ei esitanud perehüvitiste taotlust või kellele ei määratud peretoetusi käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
(4) Perehüvitiste taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026059&id=115112016005 määrusega.
(1) Peretoetuste suurused kehtestatakse konkreetse suurusena. Peretoetuste maksmise alguskuul arvutatakse toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.
(2) Vanemahüvitise arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu suurus. Vanemahüvitise maksmise kuul arvutatakse vanemahüvitis proportsionaalselt nende kalendripäevade arvuga, mille eest on isik vanemahüvitist taotlenud ning mille eest on tal õigus hüvitist saada.
(3) Kehtetu
(1) Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine.
(4) Perehüvitisi makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
(5) Kui perehüvitiste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi kojukandega, rakendatakse perehüvitiste väljamaksmiseks sama viisi.
(6) Perehüvitiste arvutamisel, määramisel, maksmisel ja tasaarvestamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.
1) Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust:
1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine;
2) pereliikme – vanema, eestkostja, hoolduspere vanema, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase või muu hüvitist saama õigustatud isiku – tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni;
3) perehüvitiste saamine välisriigilt.
Valla- või linnavalitsus teavitab Sotsiaalkindlustusametit viivitamata asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste maksmise peatamist, jätkamist või lõpetamist. Muu hulgas teavitab valla- või linnavalitsus lapse perest eraldamisest ja last tegelikult kasvatavast isikust, lapse turvakodusse või asendushooldusele paigutamisest ning asjaolust, et lapse elukohta ei ole olnud võimalik tuvastada valla või linna territooriumil, või perekonna kolimisest välisriiki.
§ 11. Politsei- ja Piirivalveameti teatamiskohustus
Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva jooksul.
§ 12. Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine
(1) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
(2) Kehtetu
(3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab perehüvitiste maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
(4) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul. Perehüvitiste maksmist jätkatakse teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.
(4¹) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmise karistuse kandmise ajaks.
(5) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui kojukandega makstavad hüvitised on välja võtmata vähemalt kaks kuud. Pärast taotluse esitamist makstakse hüvitised taotlejale välja.
(6) Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise perehüvitisi saavale isikule, kui tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus või kui ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab kõrvale vangistuse kandmisest. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui peatamise põhjus on ära langenud.
(7) Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust. Perehüvitiste maksmist jätkatakse akadeemilise puhkuse lõppemisel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel.
§ 14. Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamine
(1) Perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi käesoleva seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast.
(3) Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.
(4) Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(5) Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. Nimetatud juhul on Sotsiaalkindlustusametil õigus saada liikluskindlustuse registrist andmeid liiklusõnnetuse tagajärjel toitja kaotanud isikule kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja asjakohase kindlustusandja kohta.
§ 14¹. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise või sõjaseisukorra tõttu võimalik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last tegelikult kasvataval isikul.
(3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.
(1) Iga kuu makstavad peretoetused on:
1) lapsetoetus;
2)
3) üksikvanema lapse toetus;
3¹) toitjakaotustoetus;
4) eestkostetava lapse toetus;
5) lasterikka pere toetus;
6) kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus.
(2) Ühekordsed peretoetused on:
1) sünnitoetus;
2) lapsendamistoetus.
3)
(1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
(2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
(3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
(1) Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
(2) Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.
(3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.
(4) Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse järgmistel juhtudel:
1) isaduse tuvastamine;
2) isaduse omaksvõtt;
2¹) lapsele teise vanema lisandumine lapsendamise kaudu;
2²) lapse isa või teise vanema kohta kande tegemine rahvastikuregistrisse;
3) lapse vanema tagaotsimise lõpetamine või sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetuse määramine;
4) vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine.
(1) Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
(2) Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
(3) Õigus toitjakaotustoetusele lõpeb:
1) lapse 19-aastaseks saamisel;
2) lapse 21-aastaseks saamisel, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, õpib kutseõppe tasemeõppes või on keskhariduseta ja osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi;
3) teadmata kadunud vanema asukoha kindlakstegemisel või viie aasta möödumisel teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest;
4) lapsele teise vanema lisandumisel lapsendamise kaudu;
5) lapsele sama vanema eest teiste seaduste alusel toitjakaotuspensioni maksmisel.
(4) Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
(5) Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
(6) Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel arvutatud summad ümardatakse teise koha alusel pärast koma.
(8) Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
(9) Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
(1) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.
(2) Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.
(3) Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
(4) Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.
(1) Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
(2) Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
(3) Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
§ 21¹. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
(1) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.
(2) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
(1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.
(2) Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
(3) Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
(4) Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.
(5) Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.
(6)
(1) Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
(2) Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.
(3) Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
(1) Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
1)
2) last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3) last kasvatav isik, kes kasvatab ka ühist last lapse vanemaga;
4) iseseisvalt elama asunud üle 18-aastane peretoetustele õigust omav isik;
5)
6) lapse perest eraldamise korral last kasvatav isik;
7) eestkoste seadmise menetluse algatamise korral isik, kelle kasuks on eestkoste seadmise menetlus algatatud ning kes täidab kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
(2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati.
(1) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
(2) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
(3) Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele.
(4) Õppimise tõttu ajutiselt perest eemal viibiv laps arvatakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu.
(1) Iga kuu makstava peretoetuse suurus arvutatakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Toetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse suuruse kehtestamise kuupäevast arvates.
(2) Sünnitoetust ja lapsendamistoetust makstakse toetuse saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud toetuse suuruses.
(1) Igakuine peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse saamise õiguse tekkimise päevast, kui:
1) toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates või
2) toetus on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras.
(1¹) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul määratakse alates eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast kuni kohtulahendi teatavakstegemiseni üksnes lapsetoetus, kui lapsetoetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast arvates. Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta makstava lapsetoetuse suuruses.
(2) Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
(3) Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
(4) Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.
(5) Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
(6) Kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras, et kas isikud vastavad lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse või kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise tingimustele, ja tuvastamine on seotud teise või järgmise lapsega, määratakse nimetatud toetused toiminguga senisele peretoetuse saajale, kui:
1) eelmise lapse eest makstakse käesoleva seaduse alusel peretoetusi;
2) eelmise lapse vanemad on samad isikud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud peretoetused makstakse senisele peretoetuste saajale, kui ta ei ole 14 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud teate saamisest esitanud Sotsiaalkindlustusametile peretoetustest loobumise taotlust või kui teine vanem ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitanud peretoetuste saamise taotlust.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul esitab senine peretoetuste saaja peretoetustest loobumise taotluse või kui teine vanem esitab peretoetuste taotluse, loetakse lõike 6 alusel peretoetuste määramise toiming kehtetuks ning lõike 7 alusel peretoetusi ei maksta.
§ 29. Iga kuu makstavate peretoetuste maksmine üle 19-aastasele lapsele
(1) Lapse 19-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni. Kui keskhariduseta laps osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist kuni täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
(2) Kehtetu
(2¹) Kehtetu
(2²) Kui 19-aastane õppiv keskhariduseta laps arvatakse välja käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 19¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast, lõpetatakse peretoetuste maksmine nimekirjast väljaarvamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal õppeaastal käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 19¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud õppeasutuses või kursusel, makstakse toetusi pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist uuesti õppima asumisest jooksva õppeaasta lõpuni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
(3) Välismaal õppimise korral jätkatakse peretoetuste maksmist pärast õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui teatise esitamisele eelnenud kuue kuu eest.
(4) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus esitab Sotsiaalkindlustusametile andmed lapse täienduskoolituse kursusel osalemise ja kursuse mahu kohta iga aasta 31. augustiks. Täienduskoolituse kursuse lõpetanud või kursuse nimekirjast väljaarvatud lapse andmed esitab nimetatud asutus viie tööpäeva jooksul alates kursuse lõppemisest või nimekirjast väljaarvamisest.
(1) Kui käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud asjaolud mõjutavad peretoetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.
(2) Lapsele ei maksta peretoetusi:
1) välja arvatud toitjakaotustoetust, kui ta viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel;
2) kui ta viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
(3) Kui lapse suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist, makstakse peretoetused tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui laps mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.
(4) Kui lapsele on määratud eestkostja, kantakse kohtumääruse alusel peretoetused lapse arvelduskontole, kusjuures käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 nimetatud toetused jagatakse laste vahel võrdselt.
(5) Kui lapsele on määratud juriidilisest isikust eestkostja, võib peretoetusi maksta juriidilise isiku arvelduskontole.
(6) Emale, kes kasvatab kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastast (kaasa arvatud) last, makstakse peretoetust juhul, kui laps viibib emaga kinnipidamisasutuses.
(1) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist.
(2) Vanemahüvitist saama õigustatud isikule tagatakse sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses.
(1) Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
(2) Mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele ühel vanemal, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus vanemahüvitisele sellel vanemal.
§ 34. Vanemahüvitise liigid ning vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine
(1) Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
(2) Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
(3) Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal:
1) ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva;
2) lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva.
(4) Vanemahüvitise samal ajal maksmise korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra.
(5) Kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane ning sama lapse eest on vanemahüvitist makstud teisele isikule, on uuel taotlejal õigus saada vanemahüvitist, välja arvatud lapsendaja vanemahüvitist, nende kalendripäevade võrra vähem, mille eest eelmisele taotlejale vanemahüvitist maksti.
(6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.
(7) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.
(8) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.
(9) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.
(9¹) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.
(10) Isikule, kellel on õigus vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul järgmiselt:
1) eelmise lapse eest vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal isikule makstakse jagatavat vanemahüvitist eelmise lapse eest;
2) järgmise lapse eest vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest vanemahüvitise saamise õigus.
(1) Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.
(2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;
2) tal ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel ja tema lapse teine vanem on surnud või lapse teise vanema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus ning ema esitab Sotsiaalkindlustusametile omakäelise kinnituse, milles on märgitud lapse teise vanema nimi, isikukood või sünniaeg ja surmaaeg või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse korral menetluse alustamise aeg.
(3) Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema vanemahüvitise saamise aeg väheneb nende kalendripäevade võrra, mille võrra ema taotleb ema vanemahüvitist või jääb emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
(4) Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul sünnib laps rohkem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnikuupäevast, või kui ema täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, lapse sünnikuupäevale järgnevast päevast. Kui laps sünnib vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja ema ei ole hakanud kasutama oma õigust ema vanemahüvitisele, loetakse ema vanemahüvitise õiguse kasutamise alguskuupäevaks lapse sünnikuupäev, või kui ema täitis lapse sündimise päeval tööülesandeid, lapse sünnikuupäevale järgnev päev.
(6) Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.
(7) Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
(1) Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.
(2) Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.
(3) Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
(4) Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.
(5) Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.
(6) Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
(1) Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.
(3) Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
(4) Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.