(1) Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.
(2) Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.
(3) Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.
(4) Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.
(5) Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.
(6) Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.
(1) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
(2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
(3) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood (edaspidi käesolevas jaos arvestusperiood) on:
1) isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;
2) teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
(4) Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.
(5) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ega sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvestatud sotsiaalmaksu.
(5¹) Kui vanemahüvitist arvutatakse olukorras, kus isik vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil töötas, ja selle aja eest maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval ajal või pärast seda, arvatakse tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaks isikustatud sotsiaalmaksu hulka.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kalendrikuude arv on arvestusperioodi kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagatuna 30-ga, kuid mitte suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.
(6¹) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.
(6²) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 14¹ kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest.
(6³) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 140² lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud.
(7) Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
(1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
(2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega.
(3) Ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise ülempiir 30-ga.
(4) Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
(5) Kehtetu
(6)
(1) Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
(2) Ühe kalendripäeva hüvitise määra arvutamiseks jagatakse ühe kalendrikuu hüvitise määr 30-ga.
(3) Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
(4) Kehtetu
(1) Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
(2)
§ 43. Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral
(1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat, on käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või sellega võrdne, arvutatakse vanemahüvitise suurus varasemast tulust.
(2) Kehtetu
(1) Töötasu alammäära muutumisel arvutatakse käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe kalendripäeva vanemahüvitis ümber, kui see on väiksem ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mis on arvutatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud töötasu alammäära järgi. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille suurus on töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis.
(2) Ühe kalendripäeva vanemahüvitist, mille suurus on määratud ühe kalendripäeva hüvitise ülempiiri suuruses või ühe kalendripäeva hüvitise määra suuruses, kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
(3) Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse eest korduvalt sama isik, ei arvutata tema ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul.
(4) Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.
§ 46. Vanemahüvitise määramine, maksmine ning sellest teavitamine
(1) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
(2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.
(3) Kui ema taotleb ema vanemahüvitist enne lapse sündi, määratakse ema vanemahüvitis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) sünnituslehe andmed on edastatud sotsiaalkaitse infosüsteemi;
2) emapuhkuse õigust omava isiku emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
(4) Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse;
2) isapuhkuse õigust omava isiku isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
(5) Kui emal ei ole enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, määratakse ema vanemahüvitis pärast taotluse esitamist, kui lapse sünniandmed on edastatud rahvastikuregistrisse.
(6) Vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja nende päevade eest, mille eest on isik taotluse esitamise kalendrikuus vanemahüvitist taotlenud. Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
(6¹) Sünnitusleht on lapse eeldatavat sünnikuupäeva kajastav vanemahüvitise määramise aluseks olev dokument või andmete koosseis, mille kirjutab isiku soovil välja naistearst, perearst või ämmaemand tervishoiuteenuse osutamise käigus ja mille tervishoiuteenuse osutaja edastab sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sünnituslehel kajastatakse ema üldised isikuandmed ja andmed seoses sünnitähtaja ja loodete arvuga ning tervishoiuteenuse osutaja ja teenusega seotud andmed.
(7) Sünnituslehe täpsema andmekoosseisu ning sünnituslehe väljakirjutamise ja Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026059&id=124032022011 määrusega.
(8) Sotsiaalkindlustusamet teatab tööandjale töötaja emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse taotlusest, sealhulgas puhkuse algus- ja lõpukuupäeva. Tööandja teavitab Sotsiaalkindlustusametit viie kalendripäeva jooksul, kui ta ei nõustu puhkuse andmisega taotlusel märgitud kuupäevadel.
§ 46¹. Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine ning vanemahüvitise saaja vahetamine
(1) Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.
(2) Vanemahüvitise maksmine peatub isiku määratud kuupäeval. Vanemahüvitise maksmine jätkub isiku määratud kuupäevast alates.
(3) Vanemahüvitise maksmise peatamine ja jätkamine määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ning teavitatakse vanemahüvitise saajat nende kalendripäevade arvust, mille eest on vanemahüvitist makstud, ja nende kalendripäevade arvust, mille eest on veel õigus vanemahüvitist saada.
(4) Vanemahüvitise maksmine loetakse peatatuks, kui vanemahüvitise saamise õigust ei ole kasutatud ühes kalendrikuus ühtegi päeva.
(5) Vanemahüvitise samale isikule maksmise jätkamisel ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhul.
(6) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral arvutatakse uue taotleja vanemahüvitise suurus käesoleva seaduse §-de 39–42 alusel, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitis on määratud § 43 alusel.
(7) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral rakendatakse uuele taotlejale tema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeval kehtinud hüvitise määra ja hüvitise ülempiiri.
(8) Vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgnevast kuust alates.
§ 46⁴. Vanemahüvitise tasaarvestamine ja tagasinõudmine
(1) Vanemahüvitis tasaarvestatakse või nõutakse tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ilmneb, et:
1) vanemahüvitise saajale makstud tulu oli väiksem kui vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või tulu pealt makstud sotsiaalmaks;
2) vanemahüvitise saajale on vanemahüvitist makstud rohkem seetõttu, et töötamise registris on emapuhkuse, isapuhkuse või vanemapuhkuse andmeid vanemahüvitise määramise ajaga võrreldes muudetud;
3) vanemahüvitise saaja poolt käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitatud omakäelises kinnituses nimetatud teine vanem ei ole sündinud lapse teine vanem rahvastikuregistri andmetel.
(2) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise maksmise kalendrikuude kohta vanemahüvitise maksmise perioodil ja neli kuud pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
(3) Kui selgub, et vanemahüvitise arvutamise aluseks olevad isikustatud sotsiaalmaksu andmed on muutunud, arvutatakse vanemahüvitis ümber ja enam makstud vanemahüvitis nõutakse vanemahüvitise saajalt tagasi.
(4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
(5) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib töötamise registrist emapuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse andmeid kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
(6) Kui isik tugineb vanemahüvitise saamisel käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 2 sätestatule, kontrollib Sotsiaalkindlustusamet:
1) lapse väidetava teise vanema surmaandmeid rahvastikuregistrist või vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel enne vanemahüvitise määramist;
2) lapse teise vanema andmeid rahvastikuregistrist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (edaspidi pankrotimenetlusaegne elatisabi).
(1) Elatisabi saama õigustatud isik on:
1) alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust;
2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
(2) Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
(1) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.
(2) Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (edaspidi hagi tagamise määrus).
(3) Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
(3¹) Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise algus- ja lõpukuul arvutatakse elatisabi suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on õigus elatisabi saada.
(4) Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.
(1) Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
(2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.
(3) Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.
(4) Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.
(5) Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.
(1) Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.
(2) Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.
(3) Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.
(4) Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.
(1) Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
(2) Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.
(3) Sotsiaalkindlustusamet algatab täitemenetlusaegse elatisabi menetluse kohtutäiturilt teate saamisega. Kohtutäitur edastab hiljemalt käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud arvestusperioodile järgneva kalendrikuu esimesel tööpäeval Sotsiaalkindlustusametile elatisabi taotleja taotluse, kui elatisabi taotleja on täitmisavalduses andnud nõusoleku täitemenetlusaegse elatisabi menetluse algatamiseks Sotsiaalkindlustusametis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate ja taotluse andmete loetelu ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026059&id=115112016005 määrusega.
(5) Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.
(6) Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
(7) Pankrotimenetlusaegse elatisabi taotluse andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
(1¹) Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
(2) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
(3) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuses märgitakse teave elatisnõude ülemineku kohta riigile.
(4) Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse kätte elatisabi taotlejale ja elatisnõude võlgnikule. Kui puuduvad andmed elatisabi võlgniku aadressi kohta või kui elatisabi võlgnik ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning otsust ei ole muul viisil võimalik teatavaks teha, avaldatakse elatisabi määramise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(4¹) Sotsiaalkindlustusamet teavitab pankrotihaldurit pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemisest.
(5) Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
(6) Sotsiaalkindlustusamet teeb sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu teatavaks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingu. Elatisabi taotlejale tehakse täitemenetlusaegne elatisabi määramise toiming teatavaks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.
(1) Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul väljamaksmise kuule vastavas elatisabi suuruses.
(2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.
(3) Pankrotimenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul sellele eelnenud perioodi eest. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul eelnevale kuule vastavas elatisabi suuruses.
(1) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks järgmise asjaolu esinemise kuule järgnevast kuust:
1) kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud;
2) kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud;
3) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
4) võlgniku surma korral;
5) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.
(2) Kui võlgnik tõendab, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud vastuväite, lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud tingimustel.
(3) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise enne pankrotimenetluse lõppemist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks järgmise asjaolu esinemise kuule järgnevast kuust:
1) kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;
2) võlgniku surma korral;
3) elatisabi saama õigustatud isiku surma korral.
(1) Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui:
1) elatisabi on makstud hoolimata sellest, et käesolevas seaduses sätestatud elatisabi maksmise alused ei olnud täidetud;
2) kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm;
3) kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile;
4) täitemenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust.
(2) Alusetult makstud täitemenetlusaegset või pankrotimenetlusaegset elatisabi ei ole lubatud tasaarvestada õigustatud isiku täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi nõudega.
(3) Kui kohtutäitur või pankrotihaldur saab teada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolust, teavitab ta sellest viivitamata Sotsiaalkindlustusametit.
(4) Kehtetu
(1) Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
(1¹) Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.
(2) Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.
(3) Elatise maksmise alusdokument käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes täitedokumendist tulenevad õigused.
(4) Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule kohtumenetlusaegse elatisabi nõude riigile üleminekust viivitamata pärast võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist.
(4¹) Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude riigile üleminekust viivitamata pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.
(5) Võlgnikule teatatakse kirjalikult, milline nõue, millisest hetkest, millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel on riigile üle läinud. Ühtlasi tehakse võlgnikule ettepanek kohtumenetlusaegse või pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmisest tulenev riigi nõue rahuldada ja antakse nõude rahuldamiseks vajalikke juhiseid.
(1) Kui kohtumenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
(1¹) Kui pankrotimenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda võla sisse pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.
(2) Riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab:
1) täitemenetlusaegse elatisnõude korral Maksu- ja Tolliamet;
2) kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisnõude korral Sotsiaalkindlustusamet.
(3) Täitemenetlusaegse elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui Sotsiaalkindlustusamet teavitab sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu elatist sissenõudvat kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisest või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamisest käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel.
(4) Riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile ühinenud täitemenetluses välja ainult siis, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud.
(5) Elatisabi ei nõuta sisse elatisabi saama õigustatud isikult, tema õelt ega vennalt ega nende seaduslikult esindajalt, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras.
(6) Riigile üleläinud ja võlgnikult sissenõutud elatisnõude ja elatisabi saajalt tagasinõutud elatisabi summad kantakse riigieelarvesse.
(1) Kui võlgniku suhtes ei saa Eestis täitemenetlust läbi viia, sest tal puudub Eestis vara, elu- ja asukoht ning taotlejale on teada, et võlgniku või tema vara asukoht võib olla välisriigis, peab elatisabi taotleja täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele asjakohasesse välisriiki. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud kohtutäiturile.
(2) Kui võlgniku vara, elu- või asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga, peab elatisabi taotleja esitama elatist väljamõistva kohtulahendi täitmisele vastavasse riiki Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu. Sel juhul esitab taotleja ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse Justiits- ja Digiministeeriumile.
(3) Elatisabi taotleja kohustub elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral volitama enda poolt valitud kohtutäiturit võtma vastu välisriigis võlgnikult sissenõutud elatist. Elatisabi taotleja märgib elatist väljamõistva kohtulahendi välisriiki täitmisele esitamise korral elatise saajaks volitatud kohtutäituri ja saaja kontoks selle kohtutäituri ametialase arvelduskonto.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud volikirja andmete loetelu, millega elatisabi taotleja volitab kohtutäiturit välisriigist sissenõutud elatist vastu võtma, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026059&id=115112016005 määrusega.
(5) Justiits- ja Digiministeerium edastab volitatud kohtutäiturile elatisabi taotluse, välisriiki saadetava kohtulahendi koopia ja taotleja poolt esitatud võlgnevuse kalkulatsiooni.
(6) Volitatud kohtutäitur avab välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku, milles peab arvestust lapsele ja riigile kuuluvate elatisnõuete üle tema arvelduskontole laekuva elatise ning talle esitatud andmete ja dokumentide alusel. Kohtutäitur esitab Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul elatisabi väljamakse suuruse samas sättes nimetatud arvestusperioodi eest, lähtudes tema poolt elatisabi taotlejale ülekantud elatise suurusest ning talle esitatud kirjalikest dokumentidest, millest nähtub, et elatisabi taotleja nõue on rahuldatud.
(7) Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis käesoleva jao kohaselt. Sellisel juhul volitab elatisabi taotleja välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma Eestis täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri.
(8) Kui elatisabi taotleja on algatanud elatist väljamõistva kohtulahendi alusel välisriigis täitemenetluse enne, kui ta esitab elatisabi taotluse, peab ta elatisabi saamiseks volitama Eesti kohtutäiturit käesoleva paragrahvi kohaselt välisriigis sissenõutud elatist vastu võtma ning teavitama välisriigis täitemenetlust läbiviivat asutust või isikut, et sissenõutud elatis tuleb kanda volitatud kohtutäituri ametialasele kontole. Elatisabi taotleja peab välisriigis alustatud täitemenetluse kohta esitama täitemenetlust läbiviiva asutuse väljastatud ning apostillitud või legaliseeritud kinnituse.
(9) Kui Justiits- ja Digiministeerium on välisriigi keskasutuselt saanud teabe, et täitemenetlust välisriigis ei ole alustatud või täitemenetlus on lõpetatud, edastab Justiits- ja Digiministeerium nimetatud teabe välisriigist elatist vahendama volitatud Eesti kohtutäiturile. Kohtutäitur lõpetab teabe saamise järel elatise vahendamise ning sulgeb elatise vahendamise toimiku.
§ 60. Välisriigist laekuv elatis, elatisabi väljamaksmine ja riigi nõude mahaarvamine
(1) Kohtutäitur, keda on volitatud vastu võtma välisriigis sissenõutud elatist on kohustatud tema kontole laekunud elatise kandma elatisabi taotleja kontole kümne tööpäeva jooksul.
(2) Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse alates ühe kuu möödumisest välisriigis sundtäitmisele pädeva isiku poolt kohtulahendi vastuvõtmise kohta kinnituse esitamisest. Kui kohtulahend on esitatud täitmisele Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, makstakse täitemenetlusaegset elatisabi alates ühe kuu möödumisest, kui Justiits- ja Digiministeerium on saanud välisriigi pädevalt keskasutuselt teate kohtulahendi täitmisele edastamise kohta.
(3) Kohtutäitur arvab riigile üleläinud elatisnõude maha välisriigist laekunud elatisest talle esitatud kohtulahendi ja nõude üleminekut tõendava dokumendi alusel, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies ulatuses välja makstud.
§ 62. Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 ja § 60 lõike 2 rakendamine
Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 ja § 60 lõikes 2 sätestatud ühekuulist ooteaega kohaldatakse tagasiulatuvalt täitemenetluses esitatud elatisabi avalduse suhtes, kui elatisabi ei ole välja makstud seetõttu, et varem kehtinud neljakuuline ooteaeg ei ole veel möödunud.
(1) Käesoleva seaduse järelhindamiseks koostab Sotsiaalkindlustusamet tegevuskava, kus sätestatakse järelhindamise aeg, vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid. Sotsiaalkindlustusamet esitab nimetatud tegevuskava Sotsiaalministeeriumile 2018. aasta 1. jaanuariks.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teeb järelhindamise lõpliku analüüsi 2020. aasta 1. jaanuariks ja esitab selle Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks.
(3) Vanemahüvitise suuruse arvutamisel töötusega arvestamise põhimõtte rakendamise sotsiaalse, sealhulgas demograafilise eeldatava olulise mõju järelhindamise teeb Sotsiaalministeerium hiljemalt 2024. aastal.
§ 63¹. Üleminekusätted vanemahüvitise ning lapsehooldustasu määramisel ja maksmisel
(1) Isikule, kellel oli õigus saada vanemahüvitist enne 2019. aasta 1. septembrit, ei kohaldata temale väljamaksmata vanemahüvitise suhtes 2019. aasta 1. septembril jõustunud perehüvitiste seaduse §-des 37–40 sätestatut.
(2) Isikule, kellel on õigus saada lapsehooldustasu kuni 2019. aasta 31. augustini kehtinud perehüvitiste seaduse alusel, määratakse ja makstakse lapsehooldustasu kuni 2024. aasta 31. augustini või lapsehooldustasu saamise õiguse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusamet kohaldab lapsehooldustasu määramisel ja maksmisel enne 2019. aasta 1. septembrit kehtinud perehüvitiste seadust.
(3) Isa vanemahüvitise saamise õigus on üksnes isal, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem, välja arvatud töölepingu seaduse § 139² lõigetes 1 ja 5 sätestatud juhtudel.
(4) Isikule, kellel tekkis õigus sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsioonis sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Sünnituslehe lõpupäevale järgnevast päevast tekib isikul käesoleva seaduse alusel õigus üksnes jagatavale vanemahüvitisele 435 päevaks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sünnitushüvitist saama õigustatud isikule, kellele makstav jagatav vanemahüvitis arvutatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel, hüvitatakse alates lapse sünnist jagatava vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse jagatavaks vanemahüvitiseks.
(6) Kui isikule on vanemahüvitis määratud enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse vanemahüvitise kasutamata kalendripäevadele käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni.
(7) Isikul, kellele maksti kuni 2022. aasta 1. aprillini isa täiendavat vanemahüvitist, vähendatakse isa vanemahüvitise saamise õigust nende kalendripäevade võrra, kui ta sai isa täiendavat vanemahüvitist.
(8) Isikule, kellel tekkis õigus lapsendamishüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsioonis sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
§ 63². Üleminekusäte vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni korral
Kui vanemahüvitise saajal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat ning käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või see on sellega võrdne, arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise ümber edasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juulist vastavalt käesoleva seaduse 2020. aasta 1. juulil jõustunud § 41 lõikele 1. Vanemahüvitis arvutatakse ümber ja makstakse välja Sotsiaalkindlustusameti toiminguga hiljemalt 2020. aasta 30. novembriks.
Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud juhul makstakse peretoetusi Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalemise korral alates 2021. aasta 1. aprillist.
§ 63⁴. Vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt lapse surnult sündimise korral
(1) Isal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 1² jõustumist, on õigus tagasiulatuvalt isa täiendavale vanemahüvitisele isapuhkust kasutamata. Sellisel juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatut taotlemise ajalist piirangut.
(2) Emal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 1² jõustumist ja kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus tagasiulatuvalt vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäeva.
Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6¹–6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.
§ 63⁷. Lasterikka pere toetuse maksmise jätkamine ja peretoetuste maksmine pärast 2023. aasta 1. jaanuari
(1) Kehtetu
(2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 4 või 5 alusel makstakse lasterikka pere toetus ajavahemiku eest 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. märtsini välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks.
(3) Kui lapsetoetuse maksmine on enne 2023. aasta 1. jaanuari lõpetatud ja toetus määratakse 2023. aasta 1. jaanuarist uuesti, makstakse peretoetused ajavahemiku eest 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. märtsini välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks.
(4) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 3, § 19 lõikes 3 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud peretoetuse 2023. aasta jaanuaris väljamakstud toetuse suuruse ja 2023. aasta 1. veebruarist jõustunud toetuse suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 2023. aasta 31. maiks.
§ 63⁹. 2026. aasta vanemahüvitise ülempiiri arvutamine
2026. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiiri arvutamise aluseks on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Sotsiaalkindlustusamet avaldab hüvitise ülempiiri oma veebilehel 2025. aasta 1. mail.