(1) SA KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust 30 tööpäeva jooksul:
1) taotluste esitamise tähtajast arvates tähtajalise taotlusvooru korral;
2) taotluse esitamisest arvates tähtajatu taotlusvooru korral.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui:
1) taotletav tegevus ei vasta valdkondliku programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud;
2) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
3) taotleja ei paranda taotluse puudusi selleks antud lisatähtaja jooksul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel teeb SA KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209–212, 217² või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
(1) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha, et toetuse taotlemine toimub kahes etapis – eelhindamine ja lõpphindamine. Sellisel juhul valitakse eelhindamisel lihtsustatud alustel välja edasisse hindamisse sobilikud prioriteetsed projektid.
(2) Eelhindamise kohaldamisel nähakse taotlusvooru korraldamise otsuses ette, millised dokumendid ja andmed esitatakse taotlemisel selles etapis ning milliste kriteeriumide alusel valitakse välja prioriteetsed projektid, mis suunatakse lõpphindamisele.
(3) Eelhindamise tulemuste kohta tehakse põhjendatud otsus.
(4) Eelhindamisel prioriteetseks tunnistatud projektide kohta esitatakse taotlusvooru täiemahuline taotlus kõigi nõutavate lisadega ning taotlusi menetletakse käesolevas määruses sätestatud korras.
(1) Kiireloomuline on käesoleva määruse tähenduses selline taotlus, mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks.
(2) Kiireloomulisena võib menetleda riigi poolt rahastavate projektide kaasrahastamise taotlusi, kui see on vajalik kaasrahastatava projekti tähtaegade tõttu ja selline võimalus on ette nähtud asjaomase meetme alusdokumendis.
(3) Kiireloomuliste taotluste menetlemisel kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei takista käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülekaalukate eesmärkide saavutamist.
(4) Kiireloomulised taotlused edastab SA KIK esimesel võimalusel Kliimaministeeriumile arvamuse avaldamiseks, välja arvatud juba rahastatud projektide kallinemisega seotud taotlused.
(1) Taotluste hindamiseks moodustab valdkondliku programmi juhi ettepanekul töörühmad valdkonna eest vastutav minister või SA KIK, kui see ülesanne on üle antud keskkonnatasude seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga. Töörühmadesse kaasatakse Kliimaministeeriumi teenistujad ja valdkondlikud eksperdid Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest ja mujalt.
(2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotlusi käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
(3) Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.
(1)
(1¹) SA KIK otsustab taotluse rahastamise 80 tööpäeva jooksul:
1) taotluste esitamise tähtajast arvates tähtajalise taotlusvooru korral;
2) taotluse esitamisest arvatest tähtajatu taotlusvooru korral.
(1²) Taotluse rahastamise otsuse tegemise tähtaega pikendatakse taotluse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.
(2) Hindamise tulemusena võib teha ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või taotlusi on esitatud kinnitatud eelarvest väiksemas summas.
(3) Valdkonna rahastamise eelarvet arvestades rahastatakse hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlusi, mis on saanud vähemalt 60% (2,4 punkti) võimalikust koondhindest.
(3¹) Kui vooru eelarve piires ei ole võimalik kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusi rahastada ning taotlused on saanud võrdse koondhinde, heidetakse valiku tegemiseks taotluste seas liisku.
(4) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud käesoleva peatüki 2. jaos nimetatud hindamiskriteeriumi „projekti vajalikkus” alusel 0 punkti.
(5) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
(6) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtajaks ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
2) toetuse saaja rikub oluliselt toetuse kasutamise tingimusi;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta.
(1) Hindamistulemuste ja rahastamisettepaneku alusel teeb SA KIK taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija andmed ja otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus;
5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest, kui projektis peab olema omafinantseering;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
8) projekti abikõlblikkuse periood;
9) toetuse saaja kohustused, mis on vajalikud projekti nõuetekohaseks elluviimiseks ja selle kontrollimiseks;
10) võimalikud osalise rahuldamise tingimused ja kõrvaltingimused;
11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
13) vaidlustamisviide.
(2¹) Kindlasummalise makse rakendamisel määrab SA KIK selle suuruse taotluse rahuldamise otsuses taotlusele lisatud hinnapakkumiste või turuanalüüsi alusel. SA KIK määrab taotluse rahuldamise otsuses tegevused, mis peavad olema tehtud või tulemused, mis peavad olema saavutatud toetuse kindlasummalise maksena osaliselt või täies ulatuses saamiseks.
(3) Taotlejale võib saata otsuse elektrooniliselt või teha teatavaks SA KIK taotluste menetlemiseks ette nähtud infosüsteemi kaudu.
Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal on järgmine: 1 1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest);
2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest);
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest);
4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest).
(1) Projekti vajalikkust hinnatakse selle järgi, kas projekt on vajalik valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
(2) Projekti teostatavust hinnatakse selle järgi, kas projekti põhitegevus sobib kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastab kavandatud tegevusele, taotleja suudab projekti ellu viia ning kui suur on projekti kohustuslikule omafinantseeringule lisanduv omafinantseering. Ühikuhinna alusel rahastatavate projektide taotluste puhul eelarvet ja omafinantseeringu suurust ei hinnata.
(3) Projekti jätkusuutlikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine.
(4) Projekti keskkonnakaitse mõju hinnatakse, milline on projekti mõju:
1) kalanduse programmis – kalavarude jätkusuutlikkusele;
2) atmosfääriõhu kaitse programmis – välisõhu kvaliteedi parandamisele, kiirgusohu vähendamisele, mürast tingitud häiringu vähendamisele ja keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamisele ning elukvaliteedi parandamisele;
3) looduskaitse programmis – liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele;
4) merekeskkonna programmis – Eesti mereala hea seisundi saavutamisele, säilitamisele ja kaitsele;
5) metsanduse programmi metsanduse alamprogrammis – metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisele, metsaökosüsteemide kaitsele, metsandusteaduse edendamisele ja keskkonnateadlikkuse suurenemisele;
6) metsanduse programmi jahinduse alamprogrammis – jahiulukiarvu taastusvaruna säilimisele ja ulukikahjustuse ulatuse vähendamisele ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme parandamisele ja teadlikkuse suurendamisele jahindusest;
7) ringmajanduse programmis – ressursside tõhusamale kasutamisele, jäätmete ja heitmete tekke vähendamisele, keskkonnaseisundi parandamisele, ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu edendamisele ning avalikkuse teadlikkuse paranemisele;
8) veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogivee varustuse alamprogrammis – pinnaveekogumitele, põhjaveele, joogivee kvaliteedile, varustuskindlusele ja põhjavee reostusohu vähendamisele;
9) veemajanduse programmi jääkreostuse alamprogrammis – joogiveehaardele, veekogumile, põhjaveele ja inimese tervisele;
10) veemajanduse programmi mitteehituslike tööde alamprogrammis – mõju pinna- ja põhjaveekogumi hea seisundi saavutamisele või hea või väga hea seisundi säilitamisele või elanikkonnale nõuetekohase joogivee ning reoveekäitluse tagamisele;
11) veemajanduse programmi veekogude tervendamise alamprogrammis – veekogu hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele;
12) Ida-Viru maakonna programmis – Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise või töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetuleku toetamisele ning käesoleva lõike teistes punktides nimetatud vastava programmi hinnatavatele näitajatele;
13) keskkonnateadlikkuse programmis – sihtrühma suurust ja mõju projektis osalejate teadmiste suurenemisele ja oskuste arengule ning väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujunemisele keskkonnahoidlikuks, vältimaks ja vähendamaks negatiivset keskkonnamõju.
(1) Toetuse saaja on kohustatud järgima kulude tegemisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suuteline nende põhimõtete järgimist veenvalt dokumentaalselt tõendama.
(2) Kui toetuse saaja kuulub omandisuhte või hääleõiguse kaudu eraõiguslikule isikule, peab ta hanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle 30 000 euro, tegema elektrooniliselt riigihangete registris. Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 10 000–30 000 eurot, peab toetuse saaja esitama SA-le KIK vähemalt kolm digitaalselt allkirjastatud hinnapakkumust eri pakkujatelt.
(3) Kui riigihangete seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud hankija riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle 30 000 euro, tuleb riigihange teha elektrooniliselt riigihangete registris. Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 10 000–30 000 eurot, peab hankija esitama SA-le KIK vähemalt kolm digitaalselt allkirjastatud hinnapakkumust eri pakkujatelt.
(4) Toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse kohaselt hankija, peab alates hanke eeldatavast maksumusest ilma käibemaksuta üle 30 000 euro tegema hanke elektrooniliselt riigihangete registris. Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 10 000–30 000 eurot, peab hankija esitama SA-le KIK vähemalt kolm digitaalselt allkirjastatud hinnapakkumust eri pakkujatelt.
(5) Toetuse saaja peab jääkreostuse likvideerimise, ehitustööde, omanikujärelevalve ning siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu hangetes kehtestama pakkujale kvalifitseerimise tingimused, mis sisaldavad minimaalse käibe nõuet ning varem lepingu esemele sarnaste lepingute täitmise nõuet.
(6) Maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisel ja kaitstavatel aladel pärandniitude taastamiseks loomade ostmisel peab toetuse saaja tegema hanke elektrooniliselt riigihangete registris olenemata hanke maksumusest.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisel võib põhjendatud juhtudel esitada pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui asjaomase valdkonna turuolukorras ei ole kolme pakkumuse saamine võimalik, peab toetuse saaja seda selgitama ning tõendama, et ta on mõistlikult teinud kõik endast oleneva tegeliku konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks.
Toetuse saaja on kohustatud: 1 1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) viima projekti ellu käesoleva määruse, projekti tegevuste suhtes kehtivate õigusaktide, esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ja tagama nõutud tulemuse saavutamise;
2) sõlmima tööde tegijatega lepingud mõistlikel tingimustel ja projekti tähtaegu ja maksetingimusi arvestades ning tegema järelevalvet lepingute täitmise üle viisil, mis tagab tööde tegemise ja tulemuslikkuse;
3) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud ühikuhinna ja kindlasummalise makse toetusalusel rahastatava projekti puhul;
4) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti elluviimise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil;
5) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täidetust;
6) teatama SA-le KIK viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete olulisest muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmed, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest;
7) teatama SA-le KIK viie aasta jooksul projekti lõppemisest kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja võimet täita asja säilitamise ja keskkonnaalase kasutamise kohustust, seejuures kehtib vesiehitiste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja hoonete rajamisega seotud projektide puhul teatamiskohustus kümme aastat pärast projekti lõppmakse tegemist;
8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal enne projekti elluviimist, selle ajal ning pärast projekti lõppemist viie aasta jooksul viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
9) esitama dokumendid, mida SA KIK nõuab toetuse kasutamise kontrollimiseks, kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest;
10) reaalselt ja proportsionaalselt projekti kulude katmiseks ära kasutama eelarves näidatud omafinantseeringu;
11) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
12) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
13) andma kolmandatele isikutele infot projekti käigu ning sisu kohta ja vajaduse korral esitama ka asjakohaseid dokumente õigusaktides kehtestatud korras;
14) vältima huvide konflikti ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest SA-d KIK ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes;
15) näitama vastavalt SA KIK nõuetele ehitusinfo- ja tänutahvlitel, ehitisel, projekti raames valminud trükistel, telesaadete ja filmide tiitrites ja muudes sobivates kohtades ning teatama raadiosaadetes ning projekti tutvustamiseks korraldatud üritustel ja muudel selliselt juhtudel, et projekti on rahastanud SA KIK;
16) võimaldama üldsusel ja huvitatud isikutel projekti tulemusel valminud intellektuaalomandiõiguse esemeid vabalt ja tasuta kasutada, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole märgitud teisiti;
17) esitama projekti raames valminud trükise, andmekogu, teadustöö või uuringu aruande või muu sellise tulemuse SA-le KIK ühes eksemplaris elektrooniliselt või paberkandjal;
18) esitama tähtajaks nõuetekohases vormis aruande toetuse kasutamise kohta ning kooskõlastama aruande SA KIK nimetatud isikutega.
(1) Põhjendatud juhtudel ja SA KIK nõusolekul võib elluviidavas projektis teha muudatusi võrreldes rahuldatud taotluses kavandatuga.
(2) Toetuse saaja on kohustatud projekti muudatuse kooskõlastama SA-ga KIK, kui toetuse saaja soovib projektis muuta:
1) tegevust või selle ulatust, seahulgas jätta tegevuse ära või lisada uue tegevuse;
2) tegevuse eelarvet enam kui 20%, välja arvatud projektide korral, mille abikõlblike kulude summa on väiksem kui 10 000 eurot;
3) muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust;
4) algus- või lõpptähtaega;
5) tegevuste elluviimiseks sõlmitud hankelepingut.
(2¹) Projektis kavandatud tegevuste kallinemisel ning juhul, kui projekti mahu vähendamine ei ole tehniliselt võimalik, võib põhjendatud juhtudel projekti erilise olulisuse korral ning valdkondliku programmi eelarves selleks ette nähtud vabade vahendite olemasolul toetuse summat suurendada kuni 30%.
(3)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata projekti muudatuste põhjendused esitatakse projekti lõpparuandes.
(1) Enne projekti tööde tegemist võib ehitusprojektide korral ettemaksuna maksta kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% toetuse kogusummast, kui see on kooskõlas projekti raames asjaomase valdkonna tavalistel tingimustel sõlmitud lepingutega ning kavandatud või elluviidava tegevuse olemusega.
(2) Vahemaksed teeb SA KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö tegija on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud.
(3) Lõppmakse tehakse pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist.
(4) Põhjendatud juhul võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha käesolevas paragrahvis sätestatust erinevad maksemäärad.
(5) Riigieelarvelistele asutustele võib toetuse välja maksta ettemaksetena.
(6) Kindlasummalise makse rakendamisel maksab SA KIK toetuse välja pärast projekti tegevuste tegemise või tulemuste saavutamise tõendamist. Kui taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud kindlasummalise makse võimalus osaliselt tehtud tegevuse või saavutatud tulemuse korral, siis makstakse toetus välja nende tingimuste täitmisel.
(1) Kui toetuse saaja ei täida õigusaktidest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi keskkonnatasude seaduse § 59¹ kohaselt.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui esineb vähemalt üks all nimetatud asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata projektiga seotud kohustuse või nõude;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik;
5) projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja on rikkunud hanke nõudeid ja sellega võis kaasneda mõju hangitud töö või teenuse maksumusele;
8) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel nõutakse tagasi 10% eraldatud toetusest. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50%-list tagasinõude määra. Väga olulise, sealhulgas tõenäoliselt tahtliku või potentsiaalselt väga suure mõjuga rikkumise korral nõutakse tagasi kogu toetus.
(4) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täies ulatuses kehtetuks.
(1) Toetuse abil ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses taotluses märgitud otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem.
(2) Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest arvates.
(3) Vara võõrandamisel peab vara uus omanik vastama kõikidele toetuse andmise hetkel toetuse saaja kohta kehtinud tingimustele.
(4) Vara võõrandamisel on toetuse saaja kohustatud sellest toetuse andjat teavitama.
§ 46. Taotluse rahuldamise otsuse täitmise kontrollimine
(1) SA-l KIK on õigus kontrollida projekti elluviimist, sealhulgas investeeringu kasutamist, teha kohapeal eelkontrolli, järelkontrolli ja vajaduse korral auditeid. Taotleja ja toetuse saaja on kohustatud esitama kõik SA KIK poolt selleks põhjendatult nõutavad dokumendid ja selgitused ning võimaldama kontrolli kohapeal.
(2) SA-l KIK on õigus kontrollida projekti nõuetekohasust viis aastat, vesiehitiste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja hoonete rajamisega seotud projektide korral 15 aastat pärast projekti lõppmakse tegemist.
Projektidele, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kohaldatakse käesolevat määrust taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis.