Estonia · regulation
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-07-27, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e547270a9e3a68a8509ba24638e5d476642b49c4458b12947e22bbc1b4926b94
No one has proposed a change to this act yet.
Käesolevas määruses sätestatakse nõuded keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, selle täitmise kontrollimise ning aruandluse kord.
Propose a changeToetust antakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Propose a change(1) Keskkonnaprogramm käesoleva määruse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valdkondlike programmide kogum, mida rahastatakse toetatavate ja teostatavate projektide kaudu. (2) Keskkonnaprogramm koosneb järgmistest valdkondlikest programmidest: 1) atmosfääriõhu kaitse; 2) kalandus; 3) keskkonnateadlikkus; 4) looduskaitse; 5) merekeskkond; 6) metsandus; 7) ringmajandus; 8) veemajandus; 9) kaasrahastamine; 10) Ida-Viru maakonna programm. (3) Taotluste hindamise lihtsustamiseks võib valdkondlikud programmid jaotada alamprogrammideks.
Propose a change(1) Keskkonnaprogrammi vahendite kasutamist korraldab keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 1 kohaselt sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK). (2) SA KIK võib keskkonnaprogrammi vahendite kasutamise korraldamiseks Kliimaministeeriumiga kooskõlastatult kehtestada lisaks käesolevas määruses sätestatule täiendavaid taotlemise ja taotluste menetlemise, kulude abikõlblikuks lugemise ja toetuse maksmise nõudeid ja tingimusi, sealhulgas ühikuhindu, arvestades toetatava valdkonna projektide eripära, käesolevas määruses sätestatud nõudeid ning käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavad nõuded ja tingimused avaldatakse SA KIK veebilehel.
Propose a change(1) Taotlusvoore võib korraldada ühe või mitme käesoleva määruse § 3 lõikes 2 loetletud valdkondliku programmi, selle alamprogrammi või täpsemalt piiritletud tegevuste või kulude rahastamiseks, mis määratakse taotlusvooru korraldamise otsuses. (2) Rahastatavat tegevust või kulu võib taotlusvooru korraldamise otsuses piiritleda toetuse sihtrühma, geograafilise ulatuse või muude näitajate kaudu, mis aitavad keskkonnaprogrammi eesmärke ellu viia võimalikult efektiivselt, arvestades keskkonnaprogrammi rahastusmahtu.
Propose a change(1) Toetust võivad taotleda kõik juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja asutused, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (2) Taotleja on kohustatud: 1) SA KIK nõudmisel tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama koos taotlusega SA-le KIK nõutavad dokumendid ning nõudmisel lisateavet; 3) võimaldama SA-l KIK kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas käia kohapeal kontrollimas; 4) teavitama SA-d KIK viivitamata taotluses esitatud andmete muudatusest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 5) esitama SA-le KIK muud informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta on täitnud kõik projekti tegevustega seotud õigusaktides sätestatud nõuded ning tema maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ta on tagasimaksmisele kuuluva riikliku toetuse tagasi maksnud nõude täitmise tähtpäevaks; 3) tal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) ta suudab tasuda omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud ning on SA KIK finantshinnangu alusel finantsiliselt jätkusuutlik; 5) tal ei ole aruandevõlgnevusi SA KIK või riiklike registrite ees; 6) tal on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus ja pädevus.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Riigiabi puhul on maksimaalne toetuse osakaal sätestatud riigiabi käsitlevates õigusaktides. (2) Vähese tähtsusega abi andmisel ning juhul, kui ettevõtjale antav toetus ei ole riigiabi, on toetuse osakaal maksimaalselt 50% abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (3) Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustel, ja riigile kuuluvatel kõrgharidusasutustel peab omafinantseering olema vähemalt 20% toetatava projekti abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (4) Toetuse osakaal võib olla 100% abikõlblikest kuludest: 1) valitsus- ja riigiasutuste projektidel; 2) kohaliku omavalitsuse üksustel, kui hooldatakse või korrastatakse riigi maal või omandis olevaid objekte. (5) Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel peab omafinantseering olema vähemalt 10% projekti või projekti etapi abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. (6) Omafinantseering peab olema rahaline ja tasutud enne SA KIK tehtavat lõppmakset. (7) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha ühe projekti toetuse maksimaalse ja minimaalse suuruse.
Propose a change(1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmiseks kehtestab ja avaldab SA KIK oma veebilehel Euroopa Liidu riigiabi aktide ja konkurentsiseaduse nõuete kohased abimeetmed. (2) Kui käesoleva määruse alusel antav otsene või kaudne toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abimeetmetes sätestatust. (3) Kui toetus on riigiabi, ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antava riigiabiga. (4) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (5)
Propose a change(1) Keskkonnaprogrammi toetuse abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamisest ja lõpeb 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui käesoleva määruse valdkondlikke programme reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. Uuringute, arendustööde ja inventuuride puhul on abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud. Põhjendatud juhtudel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada. (2) (3) Kiireloomuliste projektide abikõlblikkuse periood algab kiireloomulisuse vajaduse ilmnemisel.
Propose a change(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt ning on kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, taotluse rahuldamise otsusega ning SA KIK veebilehel avaldatud juhendmaterjalidega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. (3) Toetuse andmisel loetakse kulu tekkinuks abikõlblikkuse perioodil, kui kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse taotluse rahuldamise otsuses näidatud projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatud. (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga. (4¹) Projekti, eeldatava kogumaksumusega kuni 200 000 eurot ja veemajanduse programmis kuni 400 000 eurot, toetatakse kindlasummalise makse alusel, kui nii on sätestatud vooru korraldamise otsuses. Kulu loetakse abikõlblikuks, kui kulude kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud. (4²) Kui projekti toetatakse ühikuhinna alusel, siis loetakse kulu abikõlblikuks, kui tegevused on tehtud või tulemus saavutatud. (5) Käibemaks on abikõlblik kulu, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või kui toetuse saajal on võimalik tõendada, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi on toetuse saaja lõpptarbija, kellel ei ole õigust projekti käigus tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või tagasi taotleda, ning käibemaksu ei hüvitata toetuse saajale ka muul moel. (6) Abikõlblikkuse eritingimused on sätestatud käesoleva määruse 3. peatükis ja kehtestatud SA KIK poolt.
Propose a change(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja seaduses sätestatud korras; 3) seadusest tulenevad maksud ja maksed käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kuludelt; 4) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 5) konverentsi- ja seminari osavõtukulu. (2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti käigus tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aeg tööajatabeliga või määratud tööaja osakaalu kohaselt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele. (4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkivast personalikulust loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui teenuste eest makstavad tasud on eristatud. (5) Kui projekti sisuks on asjade ostmine, ei ole personalikulu abikõlblik.
Propose a changeAsja ostmise kulu on abikõlblik, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 1) Asja ostmise kulu on abikõlblik, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) see vastab selle asja kohta kehtivatele nõuetele; 2) kasutatud asja ostmisel ei ole sama asja ostmiseks eelnenud seitsme aasta jooksul kasutatud avaliku sektori toetust.
Propose a change(1) Projektijuhtimise ja üldkulu on abikõlblik, kui see on kohane, mõistlik ja proportsionaalne projekti tegevuste suhtes. (2) Projektijuhtimise kulu on abikõlblik maksimaalselt 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. (3) Üldkulu on abikõlblik maksimaalselt 5% ulatuses projekti abikõlblikest otsestest kuludest, kui projekti põhirahastuse tingimustest ei tulene teisiti. Otsesteks kuludeks loetakse kõik projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud üldkulud. (3¹) Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, seahulgas interneti-, telefoni- ja postikulud; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) projekti administreerimiseks vajalike ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) projekti administratiivse personali (raamatupidaja, personalispetsialist, IT spetsialist, teised projekti abistavad töötajad) tööjõukulud. (3²) Üldkulu ei pea dokumentaalselt tõendama. (4) Kui projekti sisuks on ainult asjade ostmine, ei ole projektijuhtimise ja üldkulu abikõlblik. (5) Sõiduauto kasutamise kulu abikõlblikkuse ülemmäär on 0,5 €/km. Eriotstarbelise mootorsõiduki kasutamise kulu on abikõlblik mõistlikus suuruses asjakohase metoodika järgi. Sõidukite kasutamise kulu on abikõlblik vaid sellekohase arvestuse pidamisel.
Propose a changeKui käesoleva määruse valdkondlikke programme reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti, ei ole abikõlblikud järgmised kulud: RT I 2024-03-06 4 106032024004 2024-03-09 1 1) Kui käesoleva määruse valdkondlikke programme reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti, ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) maa ja kinnisvara ost; 2) külaliste või äripartnerite vastuvõtmisega seotud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamise kuludele või tulumaksuga maksustatavatele kingitustele ja annetustele lisanduv võimalik tulumaks; 3) toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu; 4) projekti finantskulu (intressikulu, lepingutasu, tehingukulu, ülekandetasu, valuutavahetustasu, valuutavahetuskahjum, pangakulu ja muud sellised kulud); 5) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis; 6) juriidiliste teenuste kulu, sealhulgas notari- ja advokaaditasud ja kohtukulud; 7) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon; 8) kindlustusmaksed, välja arvatud reisikindlustusmaksed seoses lähetusega; 9) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses; 10) organisatsiooni juhtimiskulu; 11) taotluse ettevalmistamise kulu (näiteks tehnoloogilised ja eelprojektid, detailplaneeringud, tasuvusuuringud, arengukavad, keskkonnamõjude hindamine).
Propose a change(1) Kui projekti tegevuste tulemusena tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tekkepõhine netotulu, võib seda kasutada omafinantseeringu katteks. Omafinantseeringut ületav tulu arvatakse projekti abikõlblikest kuludest maha. (2) Kui toetuse saaja korraldab projekti elluviimise perioodil või pärast projekti lõppu projekti käigus ostetava või valmiva asja või ehitise kasutamist taotluses kirjeldatud otstarbest erineval viisil ja selle tulemusena tekib tulu, siis on toetuse saaja kohustatud hindama projekti mõju tulu tekkimisele ja sellest rakendusüksust teavitama. SA KIK võib tagasiulatuvalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu tunnistada vastavas ulatuses projekti kulud abikõlbmatuks.
Propose a change(1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi parandamist, välisõhu kvaliteedi parandamist ja kiirgusohutuse tagamist. (2) Atmosfääriõhu kaitse programmi alamprogrammid on: 1) välisõhu kvaliteedi parandamine; 2) 3) kiirgusohu vähendamine; 4) mürast tingitud häiringu vähendamine. 5) (3) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2) osoonikihti kahandavate ainete ning fluoritud kasvuhoonegaaside kontroll ja kasutamise piiramine ning fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele ainetele ja -tehnoloogiatele üleminek; 3) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 4) saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele; 5) välisõhu kvaliteedi tagamiseks ja seireks vajalike seadmete soetamine ja ajakohastamine ning seireandmete kvaliteedi, võrreldavuse ja kasutatavuse parandamiseks vajalike metoodiliste lahenduste arendamine. (4) (5) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele; 3) kiirguse mõõtmismeetodite ühtlustamine ja akrediteerimine. (6) Mürast tingitud häiringu vähendamisega seoses toetatakse mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamist, müra vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamist ja müra valdkonnast ülevaate andmist avalikkusele. (7)
Propose a change(1) (2) (3) (4) (5) (6) Käesoleva määruse § 18 lõike 5 punktis 1 nimetatud tegevuse korral võib toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. (7) (8)
Propose a change(1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada looduslik mitmekesisus, kalavarude pikaajaline säilimine ning luua püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele. Kalavarude all peetakse silmas ka agarikuvarusid. (2) Kalanduse programmi alamprogrammid on: 1) kalandusuuringud; 2) vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamine; 3) kalanduse arendusprojektid; 4) kalavarude kaitse ja järelevalve. (3) Kalandusuuringute alamprogrammist toetatakse valdkonna arengusuundade otsustamiseks vajalike kalandusprognooside tegemist ning muid valdkonnaga seotud uuringuid, et seada ja viia ellu arengu- ja tegevuskavade eesmärke. (4) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise alamprogrammist toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomine, taastamine või nendele juurdepääsu tagamine ning nende ettevalmistustööd; 2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning harrastuskalapüügiks oluliste kalaliikide asustamine või taasasustamine. (5) Kalanduse arendusprojektide alamprogrammis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevus- ja majandamiskavade koostamine tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil; 2) kalapüügivõistluste, seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite korraldamine, et arendada keskkonnateadlikku ja säästvat kalandust; 3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumine ja avaldamine; 4) kalandusliitude osalemine rahvusvahelises kalanduskoostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste korraldamine Eestis; 5) keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, paadisildade, vettelaskmis- ja parkimiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamine avalikes huvides; 6) innovaatilised kalanduse arendusprojektid; 7) kalanduse valdkonna valitsusväliste katusorganisatsioonide toetamine. (5¹) Kalanduse valdkonna valitsusvälise katusorganisatsiooni all mõistetakse organisatsiooni kes ise ja kelle liikmed on valitsusvälised harrastuskalastuse edendamisega tegelevad organisatsioonid. (6) Kalavarude kaitse ja järelevalve alamprogrammis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalve. 2)
Propose a change(1) Käesoleva määruse § 20 lõigetes 3, 4, 6 ja lõike 5 punktides 1, 3, 4 ja 7 nimetatud tegevuste korral võib sihtasutustele ja mittetulundusühingutele antava toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. (2) Kalade rändeteede avamiseks on maa, hoonestusõiguse ja kinnisvara ostmine abikõlblik kulu. (3) Seminaride, koolituste, õpitubade ja teabepäevade korraldamisel, et arendada teadlikkust õiguskuulekast ja säästvast kalandusest, on toetus kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. (4) (5) Käesoleva määruse § 20 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal maksimaalselt 70% abikõlblikest kuludest. (6) Käesoleva määruse § 20 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral võib toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest: 1) 2) projektidel, mille eesmärk on tagada kalade läbipääs riigi maal või riigi omandis või osaliselt riigimaal või riigi omandis oleval paisul.
Propose a change(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, meie majandustegevuse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub loodusest ning looduse hüvesid kasutades peame arvestama piiridega, mida ületades ohustame kogu elu Maal. Programmist toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside, sh kliimamuutuste ja nendega kohanemise, ning elurikkuse tundmaõppimine. (2) Keskkonnateadlikkuse programmi alamprogrammid on: 1) formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö arendamine keskkonnateadlikkuse suurendamiseks; 2) keskkonnahariduse võrgustiku arendamine; 3) keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas. (3) Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö arendamisel keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) aktiivõppeprogrammide läbiviimine põhikooli ja gümnaasiumi klassidele ning lasteaia koolieelsele rühmale keskkonnahariduse keskustes; 2) loodus- ja keskkonnavaldkonna süva- ning erihuviga õpilastele suunatud tegevuste toetamine; 3) kestlikku arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste programmide koordineerimine ja nendega seotud tegevused. (4) Keskkonnahariduse võrgustiku arendamiseks toetatakse mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamist. (5) Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ühiskonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine; 2) erinevate sihtrühmade keskkonnateadlikkust suurendavate sündmuste, mille põhiteemaks on keskkonnahoid, korraldamine; 3) teabekandjate loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine.
Propose a change(1) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse eritingimused on järgmised: 1) taotlejaks saab olla keskkonnahariduse keskus, kes vastab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskavas toodud definitsioonile; 2) omafinantseering ei ole kohustuslik. (2) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul saab olla taotlejaks üldhariduskool, huvikool või keskkonnahariduse keskus. (3) Käesoleva määruse § 22 lõikes 4 nimetatud tegevuse eritingimused on järgmised: 1) toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu on abikõlblik; 2) sihtasutuste ja mittetulundusühingute toetuse osakaal võib olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. (4) Käesoleva määruse § 22 lõike 5 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. Ettevõtjatel on vastava tegevuse toetus kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, kui riigiabi reeglitest ei tulene väiksemat toetuse osakaalu. (5) Käesoleva määruse § 22 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuste eritingimused on järgmised: 1) toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest; 2) vahendite soetamise toetuse osakaal on maksimaalselt 20% abikõlblikest kuludest. (6) Keskkonnateadlikkuse programmis ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) ehituse ja remondi kulu; 2) sõiduvahendite soetuskulu; 3) meenete soetuskulu.
Propose a change(1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. (2) Looduskaitse programmi alamprogrammid on: 1) looduskaitse pikaajalise arengu kavandamine ja arengu jätkusuutlikkuse tagamine; 2) looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamine ja kaitse korraldamine; 3) üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamine; 4) loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonide toetamine. (2¹) Käesolevas määruses mõistetakse loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusvälise organisatsiooni katusorganisatsiooni all organisatsiooni, kes ise ja kelle liikmed vastavad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 lõigetele 1 ja 2. Katusorganisatsiooniks loetakse ka organisatsioon, kellel ei ole liikmeid, kuid on regionaalsed osakonnad. (3) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kaitstavate või väheuuritud elupaikade ning looma-, taime- ja seeneliikide, kultuuriväärtusega loodusobjektide ja ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud; 2) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine; 3) kaitstavate loodusobjektide kaitsemeetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine; 4) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine; 5) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine. 6) (4) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine; 2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine; 3) kaitstavatel aladel pärandniitude taastamine; 4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade elluviimine. (5) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe ekspositsioonide rajamine; 2) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine. (6) Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonidele antakse tegevustoetust selliste tegevuste nagu huvikaitse, loodushariduse edendamine, valdkonna ekspertarvamuste ja analüüside koostamine, siseriiklik ja EL tasemel rahvusvaheline koostöö ning täiendkoolituste korraldamine loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas elluviimiseks katusorganisatsioonide endi või nende liikmete poolt.
Propose a change(1) (2) Looduskaitse programmist pärandniitude hooldamiseks karja ja töövahendite (niiduk, vaaluti, kaaruti, presskogur, esilaadur, pallihaarats ning palliveohaagis) soetamise korral on toetus kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseering peab olema vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest. Karja soetamisel ei ole toetussumma suurem kui 1500 eurot ühe hobuse kohta, 835 eurot ühe veise kohta ja 165 eurot ühe lamba või kitse kohta. (3) Pärandniitude hooldamiseks vajamineva karja soetamisel peavad soetatavad hobused olema vanuses 2–4 aastat, veised vanuses 1–3 aastat ja lambad või kitsed vanuses 6 kuud kuni 2 aastat looma vastuvõtmise ajal. (4) Pärast pärandniitude taastamist peab toetuse saaja tagama taastatud aladel hoolduse viie aasta jooksul. (5) Seminaride, koolituste ja muude sarnase eesmärgiga tegevuste korraldamisel ning infomaterjalide väljaandmisel on toetus kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonide toetamise alamprogrammi tegevuste toetus on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. (6) (7) Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonide toetamise alamprogrammi projektides on organisatsiooni juhtimiskulu, õigusabi ja kohtukulu abikõlblik ning üldkulu määraks maksimaalselt 15% abikõlblikest tööjõukuludest. (8) Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonide toetamise alamprogrammis ei kohaldata käesoleva määruse § 16 punkte 2–4. (9) Loodus- ja keskkonnakaitse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioonide toetuse kasutamist tõendatakse tegevusaruandega. Kuludokumendid tuleb esitada SA KIK nõudmisel põhjendatud juhtudel.
Propose a change(1) Merekeskkonna programmi eesmärk on toetada Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist ja säilitamist. (2) Merekeskkonna programmi alamprogrammid on: 1) rakendatavad meetmed; 2) uuringud ja arendustööd; 3) reostustõrje. (3) Rakendatavate meetmete alamprogrammist toetatakse merestrateegia meetmekava meetmeid ja tegevusi või muid tegevusi mere ökosüsteemi teenuste tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks. (4) Uuringute ja arendustööde alamprogrammist toetatakse järgmisi tegevusi: 1) mere seisundi hindamine, selleks vajalike andmete kogumine ja metoodika arendamine ning merestrateegia osades toodud arendusvajaduste tagamine; 2) mere kasutamise hindamine, selleks vajalike andmete kogumine ja metoodika arendamine; 3) mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtt. (5) Reostustõrje alamprogrammist toetatakse laevadest ja sadamatest lähtuva reostuse tõrjeks järgmisi tegevusi: 1) sadama reostustõrjeplaani täitmise tagamine; 2) reostuse tagajärjel kahjustatud rannikualade, loodus- ja elukeskkonna taastamine; 3) ennetav koolitus, väljaõpe või teavitustöö; 4) reostustõrjeks valmisoleku suurendamine.
Propose a change(1) Metsanduse programmi eesmärk on: 1) metsanduse pikaajaliste arengusuundade elluviimine; 2) metsade uuendamise tagamine; 3) metsaökosüsteemide kaitse edendamine; 4) säästva metsanduse teemaliste koolituste ja uuringute edendamine; 5) jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine; 6) ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste parandamine. (2) Metsanduse programmi alamprogrammid on: 1) metsandus; 2) jahindus. (3) Metsanduse alamprogrammist toetatakse järgmisi meetmeid: 1) metsanduse jätkusuutliku arengu tagamine; 2) metsaökosüsteemide kaitse; 3) metsade majandamine ja uuendamine; 4) metsateadus ja -haridus. (4) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamise meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: 1) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse kui riigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustaja olulisuse hindamiseks; 2) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine; 3) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine. (5) Metsaökosüsteemide kaitsemeetmest toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs; 3) erineva majandamisrežiimiga metsade mitmekesisuse suurendamiseks metoodika väljatöötamine; 4) majanduslik analüüs, et leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks. (6) Metsade majandamise ja uuendamise meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: 1) metsaseemnevaru loomine ning geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine; 2) metsapuutaimede tootmine. (7) Metsateaduse ja -hariduse meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: 1) metsandusõppurite ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppeprogrammides ning võistlustel osalemine; 2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri ajakohastamise vajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine ning seadmete soetamine, lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest; 3) metsade teaduspõhist majandamist tutvustava erialakirjanduse koostamine; 4) 5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu, eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine; 6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 7) 8) erametsaomanike koolitamine. (8) Jahinduse alamprogrammis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 2) 3) jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine.
Propose a change(1) (2) Jahiseaduse § 45 lõike 1 alusel moodustatud reservfondist tasutud nõuete osalise katmise taotlusi hinnatakse üks kord aastas pärast jahiaasta lõppu. Jahiaasta lõpeb veebruari viimasel päeval. (3) Jahiseaduse § 45 lõike 2 alusel osalise toetuse taotlemisel on abikõlblikud ainult need kulud, mille väljamaksed on tehtud taotlusvoorule eelnenud jahiaasta jooksul. Sellised kulud on abikõlblikud 10–30% ulatuses tehtud väljamaksetest. (4) Kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 27 lõike 7 punkti 6 alusel metsatööstuse jaoks uuringu või tootearenduse tegemiseks, tuleb taotlejal esitada metsatööstusettevõtja, nende alaliidu või muu uuringu tulemuste kasutaja kinnitus, et ta on uuringu tulemustest huvitatud ja katab vähemalt 10% projekti kogumaksumusest. Uuringu tulemuse kasutaja panus võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalise panuse puhul suureneb selle võrra kohustuslik omafinantseeringu määr.
Propose a change(1) Ringmajanduse programmi eesmärk on suurendada ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtmist keskkonnakorralduse, jäätme- ja maapõuevaldkonna ning teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu. (2) Ringmajanduse programmi alamprogrammid on: 1) keskkonnakorraldus; 2) jäätmed; 3) maapõu; 4) ringmajanduse teadus- ja arendustegevus. (3) Keskkonnakorraldusega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2) 3) keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks vajalikud eeltegevused ja registreerimine, mille eelduseks on rakendatud ja toimivad tootmisprotsessid ning mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45); 4) 5) Euroopa Liidu ökomärgise taotlemine, sh toote või teenuse vastavusse viimine Euroopa Liidu ökomärgise kriteeriumidega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1–19); 6) 7) 8) üldhariduskoolides jäätmete liigiti kogumise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine, millega võimaldatakse koolimajas vähemalt pakendijäätmete, biojäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine tingimusel, et vastavate jäätmeliikide regulaarne äravedu ja jäätmetekitaja juhendamine on tagatud; 9) Zero Waste sertifikaadi (ZW city – omavalitsustele) taotlemiseks vajalikud eeltegevused ja auditeerimine, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise (ELT L, 2024/825, 6.3.2024). (4) Jäätmetega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) jäätmetekke vältimine ja korduskasutus; 2) selliste jäätmete käitlemine, mille kulud on jäänud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kanda; 3) ohtlike jäätmete, välja arvatud eterniidi, kogumisringide korraldamine; 4) maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimine ning kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamine ja sellest tekkinud jäätmete käitlemine, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamine ja maa-ala koristamine; 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas; 12) jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse üksuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 4 tähenduses on: 1) põllumajandusehitis – endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone, põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu- või muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone); 2) tööstusehitis – endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn), seejuures ei käsitata tööstusehitisena eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (näiteks raudteega seotud ehitised, rajatised); 3) militaarehitis – endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis). (6) Maapõuevaldkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) paljandite, geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 2) geoparkide rajamine; 3) endiste mäetööstusalade kujundamine üldkasutatavateks rekreatsioonialadeks, kasutades maksimaalselt sekundaarseid toormeid, kaevandamisjäätmeid või karjääride sõelmeid ning soodustades samaaegselt looduslikku mitmekesisust ja ala head keskkonnaseisundit. (7) Ringmajanduse teadus- ja arendustegevuse korral toetatakse teadusuuringuid ning tegevusi, mis toetavad keskkonnakorralduse, maapõue- ja jäätmevaldkonna arengut.
Propose a change(1) (2) (3) (4) (5) (6) Taotledes toetust käesoleva määruse § 29 lõike 3 punktis 3 nimetatud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) rakendamise ja registreerimise projektile ning kasutades selleks väliste konsultantide abi, peab vähemalt üks kaasatud konsultant oleme liitunud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) keskkonnajuhtimise hea tavaga, mille leiab EKJA kodulehelt. (6¹) (7) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktides 3 ja 11 nimetatud tegevusteks saab toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik. (8) Kui käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktides 2, 3 ja 11 nimetatud tegevusteks taotleb toetust kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema taotluse rahuldamise otsuse ajaks kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri või nende koostamine algatatud, ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusel korraldatud jäätmevedu. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid kohaldatakse ka juhul, kui toetust taotleb 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik, selle isiku omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (9) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste korral on toetatav jäätmete kogumine ja vedu vaid varem kokkulepitud kogumiskohtadest. (10) (11) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 4 nimetatud maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamise korral saab ühe kinnistu kohta esitada ühe taotluse. (11¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul ei ole lammutusprojekti koostamine abikõlblik. (12) (13) (14) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 3 nimetatud ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisel ja punktis 11 nimetatud elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamisel jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas ei ole abikõlblikud töötasud, projektijuhtimise kulu ja koolitustasud ega probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduskulud. (15) (16) (17) Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel võib toetuse osakaal olla kuni 80% abikõlblikest kuludest. (18) (19) (20) (21) Määruse § 29 lõike 4 punkti 12 tegevuse taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus või koostööorganisatsioon, mille liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse üksused ja mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 62. (22) Määruse § 29 lõike 4 punkti 12 tegevusteks ei ole abikõlblikud §-s 14 nimetatud asjade soetamise kulud, abikõlblikud on § 16 punktides 6 ja 11 nimetatud kulud. (23) Määruse § 29 lõike 4 punkti 12 tegevuste elluviimisel on toetuse osakaal: 1) 60% üksiktaotleja puhul; 2) 70% sellise kahe kohaliku omavalitsuse üksuse koostöös esitatud projekti taotluse puhul, mille tulemused edendavad mõlema kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust; 3) 80% sellise kolme ja enama kohaliku omavalitsuse üksuse või koostööorganisatsiooni koostöös esitatud projekti taotluse puhul, mille tulemused edendavad vähemalt kolme kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldust, samuti saartel elluviidavate projektide puhul.
Propose a change(1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi. (2) Veemajanduse programmi alamprogrammid on: 1) reoveekäitlus ja joogiveevarustus; 2) jääkreostus; 3) mitteehituslikud tööd; 4) siseveekogude ja rannikuvee tervendamine ja korrashoid; 5) väikesed reoveekogumisalad. (3) Reoveekäitluse ja joogiveevarustusega seoses toetatakse olemasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. (4) Reoveekäitluse ja joogiveevarustusega seoses toetatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist üle 500 ie reoveekogumisaladel. (5) Reoveekäitluse ja joogiveevarustusega seoses toetatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist alla 500 ie reoveekogumisaladel üksnes terviseohutuse ja keskkonnakaitse kaalutlustel, kui süsteeme rajatakse piirkonnas, kus: 1) puuduvad alternatiivsed lahendused elanike terviseohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks (näiteks endistel kaevandusaladel või nitraaditundlikul alal); 2) süsteeme rajatakse kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel või halvas seisundis maapinnalähedase põhjaveekogumi alal; 3) reovee kohtkäitlusel on veekogu vee kvaliteedile otsene negatiivne mõju või otsese negatiivse mõju oht. (6) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist ei toetata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ega rajamist üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel. (7) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist ei toetata sademeveesüsteemide rajamist. (8) Reoveekäitlusega seoses ei toetata tegevusi, mis on seotud prügilate või muude jäätmekäitlusobjektide opereerimisel tekkiva reovee käitlemisega. (9) Joogiveevarustusega seoses ei toetata tuletõrje veevarustuse rajamist ega rekonstrueerimist iseseisva süsteemina. (10) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel. (11) Mitteehituslike töödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid. (12) Siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali. (13) Väikeste reoveekogumisalade alamprogrammis toetatakse reoveekogumisaladel reostuskoormusega kuni 100 inimekvivalenti (kaasa arvatud) olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.
Propose a change(1) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama kõigile järgmistele tingimustele: 1) olema ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõtja; 2) olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või taotlejale peab kuuluma projekti piirkonna veemajandustaristu; 3) olema piirkondlik vee-ettevõtja. (2) Piirkondlik vee-ettevõtja käesoleva määruse tähenduses on vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on reostuskoormusega üle 2000 ie. (3) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist või väikeste reoveekogumisalade alamprogrammist ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemisel peavad projekti tegevused olema kavandatud kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. (4) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist või väikeste reoveekogumisalade alamprogrammist ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemisel peavad kõik taotletava projektiga samal kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuvad veeseaduse alusel kehtestatud reoveekogumisalad olema vastavuses tegeliku olukorraga. (5) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist või väikeste reoveekogumisalade alamprogrammist veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemiseks peab taotleja olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik, kes on ühtlasi: 1) tööstus- ja tootmisettevõte; 2) avalikes huvides tegutsev tulundusühistu, sihtasutus või mittetulundusühing või 3) ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv eraõiguslik juriidiline isik. (6) Tööstus- ja tootmisettevõte saab veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist või väikeste reoveekogumisalade alamprogrammist toetust taotleda ainult eelpuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks. (7) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000 eurot ilma käibemaksuta, välja arvatud projektid tööstus- ja tootmisettevõtete eelpuhastite ehitamiseks. Tööstus- ja tootmisettevõtte eelpuhasti ehitusprojekti maksimaalne toetus on 200 000 eurot ilma käibemaksuta, võttes arvesse kohaldatavaid riigiabi eeskirju. (8) Jääkreostuse alamprogrammist toetuse taotlejale on abikõlblikud jääkreostuse likvideerimise kulud ja jääkreostusest keskkonnale või inimese tervisele tekitatavate negatiivsete mõjude leevendamiseks vajalikud kulud. Abikõlblikest kuludest lahutatakse maa väärtuse kasv, kui toetuse taotleja või toetuse abil korrastatava maa omanik on ettevõtja. Ettevõtjast taotlejale on jääkreostuse alamprogrammist toetuse maksimaalseks suuruseks 400 000 eurot ilma käibemaksuta. (9) Toetuse taotlemisel veemajanduse programmist on abikõlblikud üksnes nende tegevuste kulud, mis on kavandatud nii taotluse tegevustes kui ka eelarves. Kui tegevus on kirjeldatud ainult ühes eelnimetatuist, ei ole sellise tegevusega seotud kulu abikõlblik. (10) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi ning väikeste reoveekogumisalade alamprogrammi projektide toetuse osakaal on maksimaalselt 65% abikõlblike kulude maksumusest. (11) Ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti rekonstrueerimise või rajamise korral on projekti vastava etapi toetuse osakaal maksimaalselt 50% abikõlblike kulude maksumusest järgmistel juhtudel: 1) ükskõik millise saasteaine koormusest või vooluhulgast põhjustab üle 50% tööstus-, tootmis-, kaubandus- või teenindusettevõtja reovesi ning selle tulemusena on vaja asulareoveepuhastit rekonstrueerida või laiendada; 2) rajatakse või rekonstrueeritakse tööstus- või tootmisettevõtte eelpuhastit. (12) Veemajanduse programmi siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi projektide toetuse osakaal on maksimaalselt 70% abikõlblikest kuludest. Projektidele, mille eesmärk on tagada kalade läbipääs riigi maal või riigi omandis või osaliselt riigimaal või riigi omandis oleval paisul, antakse toetust kuni 100% ulatuses. (13) Veemajandusprogrammi jääkreostuse alamprogrammi projektide maksimaalne toetuse osakaal on 70% abikõlblikest kuludest. Projektidele, mille eesmärk on reostusohu vähendamine riigi maal või riigi omandis või osaliselt riigimaal või riigi omandis oleval jääkreostusobjektil antakse toetust kuni 100% ulatuses. (14) Veemajandusprogrammi mitteehituslike tööde alamprogrammi projektide maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on järgmine: 1) kuni 50% äriühingutele ning oma liikmete huvides tegutsevatele mittetulundusühingutele; 2) kuni 80% kohaliku omavalitsuse üksustele, haridus- ja teadusasutustele ning avalikes huvides tegutsevatele mittetulundusühingutele; 3) kuni 100% haridus- ja teadusasutusele uuringuks, mis on ette nähtud kehtiva veemajanduskava meetmeprogrammis tingimusel, et taotleja on uuringuprogrammi kooskõlastanud Kliimaministeeriumiga.
Propose a changeVeemajanduse programmi abikõlblikkuse täiendavad eritingimused, mis koosnevad abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loeteludest alamprogrammide lõikes, kehtestab Kliimaministeeriumiga kooskõlastatult SA KIK ja avaldab need oma veebilehel taotlusvooru väljakuulutamisel.
Propose a change(1) Kaasrahastamise programmi eesmärk on välisallikatest rahastatavates projektides nõutava omafinantseeringu katmise toetamine. Kaasrahastatava projekti eesmärk peab vastama käesoleva määruse §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ning arvestama § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke. (2) Kaasrahastatavale projektile kohaldatakse käesoleva määruse üldtingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu põhirahastaja tingimustega. (3) Kui SA KIK toetus kaasrahastatavas projektis on üle 50%, siis esitatakse taotlus üldises korras keskkonnaprogrammi.
Propose a change(1) Kaasrahastamise programmis on ühe projekti toetuse maksimaalne suurus 100% kaasrahastamise programmi aastaeelarvest. (2) Kaasrahastamise taotlus esitatakse SA-le KIK pärast põhirahastajalt positiivse rahastusotsuse saamist. Põhjendatud juhul võib SA KIK võtta vastu ka sellest varem esitatud taotluse. (3) SA KIK teeb taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, nähes vajaduse korral ette kaasrahastamise tingimused, mille eesmärk on viia projekt põhirahastusmeetme tingimuste piires paremini vastavusse käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondlike programmide eesmärkidega ning §-des 38–40 sätestatud kriteeriumidega, konsulteerides selleks ka Kliimaministeeriumiga. (4) Kui kaasrahastavas projektis on Eestis mitu partnerit, võib kaasrahastamist taotleda vaid põhipartner. Selleks lepivad projekti Eesti partnerid vajaduse korral omavahel kokku, kes neist tegutseb kaasrahastamist taotledes teiste nimel põhipartnerina. (5) Kaasrahastava projekti kulud peavad olema põhjendatud ja mõistlikud, tehtud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides, sealhulgas peavad töö- ja teenustasud vastama vastava valdkonna Eesti tavalisele keskmisele tasemele. (6) SA KIK kaasrahastab põhirahastaja Eesti-poolsete kulude katmata summast äriühingute projekte kuni 50% ulatuses, avalik-õiguslike juriidiliste isikute projekte kuni 80% ulatuses, sihtasutuste ja mittetulundusühingute projekte kuni 90% ulatuses ning valitsus- ja riigiasutuste projekte kuni 100% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Riigiabi puhul kohaldatakse vastavaid riigiabi piirmäärasid.
Propose a changeIda-Viru maakonna programmi eesmärk on toetada projekte, mis on suunatud Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise või töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetulekule ning mis vastavad käesoleva määruse §-s 2 sätestatud keskkonnaprogrammi üldeesmärgile ja arvestavad § 3 lõikes 2 nimetatud vastava valdkondliku programmi eesmärke.
Propose a change(1) Taotleja saab olla Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus või raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus. (2) Toetuse osakaal võib olla kuni 90% abikõlblikest kuludest. Nimetatud toetuse osakaal kehtib ka vähese tähtsusega abi andmisel. (3) Ida-Viru maakonna programmis on lisaks käesoleva määruse §-des 12–15 nimetatud kuludele abikõlblikud järgmised kulud: 1) toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu; 2) taotluse ettevalmistamise kulu (tehnoloogilised ja eelprojektid, tasuvus- ja teostatavusuuringud, keskkonnamõjude hindamine). (4) Taotlus peab sisaldama kirjeldust, kuidas projektis kavandatud tegevused aitavad kaasa Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise või töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega toimetulekule. (5) Taotlusele peab olema lisatud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu digiallkirjastatud kinnitus taotluse rahastamise toetamise kohta.
Propose a change(1) Taotlusvoor korraldatakse toetatava tegevuse põhjal tähtajalise või tähtajatuna ja see märgitakse taotlusvooru korraldamise otsuses. (2) Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse SA KIK veebilehel: 1) tähtajalise taotlusvooru korral vähemalt 30 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva; 2) tähtajatu taotlusvooru korral vähemalt 30 päeva enne taotlusvooru avamist. (2¹) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Taotlusvooru kohta teate avaldamisel ei pea järgima lõikes 2 sätestatud korda, kui sihtrühm on selgelt piiritletud ning kogu sihtrühma piisav teavitamine on tagatud muul viisil.
Propose a change(1) Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse SA KIK taotluste sisestamiseks ettenähtud infosüsteemis SA KIK kehtestatud taotlusvormidel. (2) Taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tegevuste seotus käesoleva määruse asjakohase programmi toetatavate tegevustega ja nimetatud toetuse andmise eesmärgiga. (3) Taotlusele tuleb lisada SA KIK nõutud dokumendid, mille nimekiri avaldatakse SA KIK veebilehel. (4) Taotluse võib esitada ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi. (5) SA KIK võib nõuda taotluses esitatu täpsustamist. Samuti võib SA KIK nõuda taotlejalt põhjendatult muude lisatingimuste täitmist või dokumentide esitamist, mis on vajalikud projekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja teostatavuse hindamiseks. (6) Tähtajalise taotlusvooru korral tuleb taotlus esitada taotlusvooru korraldamise otsuses märgitud tähtpäevaks. Sellest tähtpäevast hiljem esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata. (7) Tähtajatu taotlusvooru korral: 1) esitab taotleja taotluse pärast taotlusvooru väljakuulutamist ja enne taotlusvooru sulgemist; 2) menetletakse taotlused nende laekumise järjekorras; 3) nõuetele vastavad taotlused rahuldatakse kuni eelarve ammendumiseni; 4) teatab SA KIK eelarve ammendumisel oma veebilehel taotlusvooru sulgemisest.
Propose a change