§ 39. Kaubamärgi registreerimise otsus ja kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus
(1) Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on sellised ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud.
(2) Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ilmnenud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid taotleja ei ole kõrvaldanud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse osade kaupade ja teenuste suhtes, kui õiguskaitset välistav asjaolu ei kehti kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida.
(4) Kehtetu
§ 40. Kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamine
(1) Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes «Eesti Kaubamärgileht» (edaspidi Patendiameti ametlik väljaanne).
(2) Patendiameti ametliku väljaande struktuur ja väljaandmise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega ./dyn=106012023028&id=110012012012 .
(1) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 2 ja § 62¹ lõikes 4 nimetatud Patendiameti otsuste peale võib taotleja esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.
(2) Asjast huvitatud isik võib apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates.
(2¹) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus vaidlustada taotleja õigust kaubamärgile ulatuses, milles ta ei ole varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.
(3) Vaidlustusavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja teeb kaubamärgi registreerimise kohta uue otsuse.
(4) Kehtetu
(5) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks.
(6) Kaebuse, vaidlustusavalduse või hagi osalise või täieliku rahuldamise korral jätkab Patendiamet taotluse menetlust, lähtudes jõustunud apellatsioonikomisjoni otsusest või kohtulahendist.
(1) Iga isik võib esitada Patendiametile kirjaliku märkuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolule või kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi puhul sellele, et § 62¹ lõikes 1 sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud.
(2) Märkuse võib esitada kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates.
(3) Patendiamet vaatab märkuse läbi ühe kuu jooksul.
(4) Kui Patendiamet leiab, et märkus on põhjendatud, teeb Patendiamet kaubamärgi registreerimise otsuse tühistamise otsuse ja taastab kaubamärgi ekspertiisi. Patendiamet teatab nimetatud otsusest ja ekspertiisi taastamisest taotlejale ning märkuse esitanud isikule.
(5) Kui Patendiamet leiab, et märkus ei ole põhjendatud, teatab ta sellest märkuse esitanud isikule. Patendiamet ei pea oma seisukohta põhjendama.
(6) Märkuse esitanud isik ei ole kaubamärgi registreerimise menetluse menetlusosaline.
(7) Kui Patendiamet teeb pärast kaubamärgi ekspertiisi taastamist kaubamärgi registreerimise otsuse, ei alga selle otsuse kohta teate avaldamisest uus vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg. Patendiameti esimese otsuse kohta esitatud vaidlustusavalduse menetlus peatatakse kuni Patendiameti uue otsuse tegemiseni ja seda käsitatakse uue otsuse kohta esitatud vaidlustusavaldusena.
(1) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaega ei saa pikendada.
(2) Patendiamet pikendab käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 ja § 38 lõikes 2 nimetatud tähtaega taotleja avalduse alusel vähemalt kahe kuu kaupa, kuid kokku mitte üle 13 kuu. Avaldus tähtaja pikendamiseks peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud enne toimingu jaoks määratud tähtaja lõppemist.
(1) Kui kaubamärgi registreerimise otsus sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest, peatab Patendiamet hilisema kaubamärgi registreerimise menetluse varasema kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumiseni, teavitades sellest taotlejat.
(2) Patendiamet võib taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada menetluse kokku kuni 24 kuuks.
(3) Peatatud menetlust jätkatakse menetluse peatamise aluse kadumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tähtaja lõppemisel.
(1) Taotleja võib taotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Taotlust võib jagada kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni, samuti nende otsuste kohta esitatud kaebuste või neist otsustest tulenevate vaidlustusavalduste menetluse lõpuni. Taotluse jagamiseks tuleb esitada avaldus ja tasuda riigilõiv.
(2) Jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse taotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi.
(3) Taotleja võib piirata taotluses sisalduvat kaupade ja teenuste loetelu. Piiramine jõustub avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval.
Taotleja võib kuni registreeringu või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni teha taotlusesse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda taotluse esitamise kuupäeval selles esitatud kaubamärgi reproduktsiooni ega laienda kaupade ega teenuste loetelu.
1) Registreering tehakse, kui:
1) selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kaubamärgi registreerimise otsust ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile vaidlustatud ega esitatud Patendiametile käesoleva seaduse § 41¹ lõikes 1 nimetatud märkust või
2) kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile jäävad vaidlustamisele või märkuse esitamisele vaatamata jõusse.
§ 47. Taotluse tagasivõtmine, menetluse lõpetamine ja taastamine
(1) Taotleja võib taotluse kuni registreeringu tegemiseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Taotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval.
(2) Kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tagasi võetud või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 ja § 38 lõikes 2 nimetatud juhtudel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loetud, lõpetatakse vastavas osas taotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale. Menetluse lõpetamise korral taotluse dokumente ega riigilõivu ei tagastata.
(3) Taotleja võib nõuda menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud menetluse, lugedes taotluse osaliselt või täielikult tagasivõetuks käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel.
(4) Patendiamet taastab menetluse, kui taotleja esitab kirjaliku avalduse, tasub menetluse taastamiseks ettenähtud riigilõivu ja sooritab toimingud, mille sooritamata jätmise tõttu taotlus käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loeti. Patendiamet teatab taotlejale menetluse taastamisest.
(5) Menetluse taastamise avaldus tuleb esitada, riigilõiv tasuda ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingud sooritada kahe kuu jooksul menetluse lõpetamisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatut kohaldatakse ka prioriteedi ennistamisel.
(1) Registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel.
(2) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) kaubamärgi reproduktsioon;
3¹) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;
4) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega;
5) värvide loetelu, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;
6)
6¹) märge kaubamärgi liigi kohta;
6²) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;
7)
8) kaubamärgiomaniku nimi ja tema elu- või asukoha aadress;
9) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi korral sellekohane märge;
10) kaubamärgiomaniku esindaja nimi, kui kaubamärgiomanikul on esindaja;
11) välisriigi isiku Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat;
12) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev;
13) taotluse number;
14) taotluse esitamise kuupäev;
15) prioriteediandmed, kui on rahuldatud prioriteedinõue.
(1) Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse.
(1¹) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise kaubamärgitunnistuse ärakiri paberkandjal. Ärakiri antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
(2) Kehtetu
(3) Kaubamärgi võõrandamisel osa kaupade või teenuste suhtes, samuti registreeringu jagamisel antakse uue registreeringu omanikule kaubamärgitunnistus 20 tööpäeva jooksul uue registreeringu andmete registrisse kandmisest arvates.
(4) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda kaubamärgitunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
(5) Kaubamärgitunnistusel esitatavate andmete loetelu, selle väljaandmise kord ja vajaduse korral vorminõuded kehtestatakse kaubamärgimäärusega ./dyn=106012023028&id=110012012012 .
(1) Kaubamärgiomanik võib ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist nõuda kehtivusaja pikendamist. Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv.
(1¹) Patendiamet teatab kaubamärgiomanikule kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemisest vähemalt kuus kuud enne kehtivusaja lõppemist. Patendiamet ei vastuta teatamiskohustuse rikkumise eest.
(2) Kaubamärgiomanik võib nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist. Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks ning täiendav riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamiseks.
(2¹) Patendiamet ennistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaja kaubamärgiomaniku nõudel kuue kuu jooksul pärast avalduse esitamise tähtaja möödumist, kui avalduse esitamiselt nõutav riigilõiv on tasutud tähtaegselt.
(3) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivusaja lõppemise kuupäeva.
(4) Kui kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist nõutakse vaid seoses osaga kaupadest või teenustest, mille suhtes kaubamärk on registreeritud, pikendatakse kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega ainult nende kaupade või teenuste suhtes.
§ 50¹. Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrisse kandmise taotlemine
(1) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks on taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus.
(2) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.
(3) Kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument.
(4) Registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.
(5) Kaubamärgi võõrandamisel ainult osa kaupade ja teenuste suhtes lisatakse avaldusele võõrandatavate kaupade või teenuste loetelu ja kaubamärgi registreeringu andmetesse allesjäävate kaupade ja teenuste loetelu.
§ 50². Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel
(1) Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.
(2) Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta kaubamärki ega selle õiguskaitse ulatust, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud juhul.
(3) Kui avalduse kaubamärgialase toimingu tegemiseks esitab kaubamärgiomaniku nimel mõni teine esindusõigusega isik kui registrisse kantud esindaja, siis märgitakse avalduse esitanud isik esindajana registrisse senise esindaja asemel, välja arvatud juhul, kui avalduses on märgitud sõnaselgelt teisiti või kui uus esindaja ja registrisse kantud esindaja tegutsevad sama äriühingu kaudu.
(1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus.
(2) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid.
(2¹) Litsentsi kohta registrisse kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.
(3) Litsentsilepingu kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsi registreerimise avalduse esitanud isiku nõudel.
(1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.
(2) Avaldusele lisatakse pandi seadmise kokkulepe, mis on notariaalselt tõestatud, ja tasutakse riigilõiv.
(3) Pandilepingu tingimuste muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud pandilepingu lisa, kohtuotsuse või muu muutmist tõendava dokumendiga ja tasutakse riigilõiv.
(4) Pandipidaja isiku muutmiseks esitatakse avaldus koos muutmist tõendava dokumendiga, mis on notariaalselt tõestatud, ja tasutakse riigilõiv.
(5) Registerpandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos nende isikute kokkuleppega, kelle õiguste järjekoht muutub, ja tasutakse riigilõiv.
(6) Registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel.
(7) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.
(8) Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel on nõutav nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada.
§ 50⁷. Paragrahvides 50–50⁶ nimetatud avalduse menetlemine
(1) Kui käesoleva seaduse §-des 50–50⁶ nimetatud avalduse esitab ühine esindaja, lisatakse avaldusele volikiri. Volikirja ei ole vaja lisada, kui avaldusele on alla kirjutanud kõik esindatavad või kui selle toimingu sooritamiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib.
(2) Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.
(3) Teade kande tegemise kohta avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(4) Kui mõned kande tegemiseks vajalikud andmed või dokumendid puuduvad, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui määratud tähtajaks esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kannet teha, ei loeta avaldust esitatuks.
(5) Kui kannet ei ole võimalik teha muul seaduses sätestatud põhjusel, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast avalduse Patendiametisse saabumist.
(1) Kaubamärk kustutatakse registrist kuue kuu möödumisel kehtivusaja lõppemisest, kui ei ole nõutud kaubamärgi kehtivusaja pikendamist. Kustutamine jõustub tagasiulatuvalt kehtivusaja lõppemise kuupäeval.
(2) Kaubamärk kustutatakse registrist ennetähtaegselt juhul, kui Patendiametile on esitatud sellekohane jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus või kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud.
(3) Kaubamärk kustutatakse registrist asjast huvitatud isiku taotlusel, kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks.
(1) Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on lubatud registrist väljastada kaubamärgi reproduktsiooni koos asjakohasel juhul kirjelduse ja üldtunnustatud värvikoodidega, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmeid, taotleja nime, taotleja esindaja nime, kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid.
(2) Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja, isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba, või isik, kes tõendab, et taotleja on lubanud pärast kaubamärgi registreerimist süüdistada teda oma kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumises.
(3) Pärast kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega.
(4) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv. Taotlejale ja kaubamärgiomanikule on oma kaubamärgi registritoimikuga tutvumine tasuta.
(5) Patendiametilt sellise prioriteeti tõendava dokumendi saamiseks, mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast, esitab taotleja või kaubamärgiomanik kirjaliku avalduse ja tasub riigilõivu.
(6) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega ./dyn=106012023028&id=110012012012 .
(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.
(1¹) Asjast huvitatud isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud avalduse võib esitada:
1) viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist;
2) tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt.
(3) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi agendi või esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada apellatsioonikomisjonile avaldus kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.
(4) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist ulatuses, milles ta ei ole oma varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva või enne ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.
(5) Kehtetu
(6) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval ei oleks varasema kaubamärgi alusel esitatud ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldust rahuldatud ühel järgmistest põhjustest:
1) varasem kaubamärk, mille suhtes esineb mõni käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul mõni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis b, c või d sätestatud absoluutne keeldumispõhjus, ei olnud veel omandanud eristusvõimet vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõikele 3;
2) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud piisavalt kõrget eristusvõimet, et oleks olnud tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt;
3) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud tuntust selle sätte tähenduses.
(7) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud aluseid kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi endale üleandmise nõudes või üleandmise aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.
(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui:
1) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes ta on registreeritud;
2) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;
3) registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud;
4) kaubamärki, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel, ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ei saa esitada lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel, kui registreeritud kaubamärki on enne avalduse esitamist hakatud käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kaubamärgi käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne avalduse esitamist ning juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast avalduse esitamise kavatsusest teada saamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.
§ 55. Ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise tagajärjed
(1) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral loetakse registreering õigustühiseks algusest peale.
(2) Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks apellatsioonikomisjonile avalduse või kohtule käesoleva seaduse § 59 lõike 1 alusel esitatud vastuhagi esitamise kuupäevast arvates. Avalduse esitaja või vastuhageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist avalduse või vastuhagi aluseks oleva asjaolu tekkimise kuupäevast arvates.
(3) Ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine ei ole aluseks enne vastava otsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele.
Kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes.
(1) Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu:
1) õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.
(2) Kui ainuõigust rikub ettevõtja töötaja või esindaja, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ettevõtja vastu.
(3) Litsentsisaajal on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul. Ainulitsentsisaaja võib pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud.
(4) Litsentsisaajal on õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks ühineda kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse hagi alusel algatatud kohtumenetlusega.
(1) Kui kaubamärgiomanik on esitanud käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada.
(2) Kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda ainuõiguse rikkujalt kohtu kaudu teavet õigusvastaselt tähistatud kauba päritolu, levitamise viisi, teede ja koguste kohta, sealhulgas kauba tootja, varustaja, eelmiste omanike ja edasimüüjate nimede ning aadresside kohta.
§ 59. Ainuõiguse vaidlustamine vastuhagis ja süüteomenetluses
(1) Isik, kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse vastuhagis.
(2) Isik, kelle suhtes on algatatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisel põhinev süüteomenetlus, võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel. Avalduse menetlemise ajaks süüteomenetlus peatatakse.
(1) Kaubamärgi õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.
(2) Kehtetu
(3) Kohus saadab Patendiametile kaubamärgivaidluses tehtud lahendi ärakirja teadmiseks.
(1) Patendivolinik võib olla kaubamärgialase vaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ja ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.
(2) Kaubamärgiomanikku võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon, mille liige ta on.
(1) Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena kaubamärgi taotlemisel ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.
(2) Sertifitseerimismärk on kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena kaubamärgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses materjali, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, nendest kaupadest või teenustest, mida ei ole sertifitseeritud.
§ 61¹. Kollektiivkaubamärki ja sertifitseerimismärki taotlema õigustatud isikud
(1) Kollektiivkaubamärki võivad taotleda õigusvõimelised tootjate, teenuse osutajate ja kauplejate ühendused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
(2) Sertifitseerimismärki võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegele äritegevusega, mis on seotud sertifitseeritud kaupade tarnimise või teenuste osutamisega.
§ 62. Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi põhikiri
(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise taotluses peab sisalduma kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi põhikiri (edaspidi põhikiri).
(1¹) Kollektiivkaubamärgi puhul peab põhikiri sisaldama loetelu nendest ühenduse liikmetest, kelle kaupu või teenuseid kollektiivkaubamärgiga tähistatakse, ühenduse liikmeks astumise tingimusi ja korda ning kaubamärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas karistusi. Sellise kollektiivkaubamärgi puhul, mis kaubanduses võib tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, peab põhikiri võimaldama igal isikul, kelle kaubad või teenused pärinevad vastavast geograafilisest piirkonnast, saada ühenduse liikmeks, kui ta täidab põhikirja muid tingimusi.
(1²) Sertifitseerimismärgi puhul peab põhikiri sisaldama nende isikute määratlust, kellel on lubatud sertifitseerimismärki kasutada, sertifitseerimismärgiga sertifitseeritavaid tunnuseid ning teavet selle kohta, kuidas sertifitseerimisasutus neid tunnuseid testib ja sertifitseerimismärgi kasutamist kontrollib, samuti sertifitseerimismärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas karistusi.
(1³) Põhikiri ei tohi olla vastuolus avaliku korra ja heade tavadega.
(1⁴) Täpsemad nõuded põhikirjale kehtestatakse kaubamärgimäärusega ./dyn=106012023028&id=128062019017 .
(2) Kehtetu
(3) Põhikirja muutmisel tuleb esitada Patendiametile muudetud põhikiri. Põhikirja muudatused jõustuvad nende registrisse kandmisel. Põhikirja muudatused kantakse registrisse ainult juhul, kui muudetud põhikirja puhul on täidetud käesoleva seaduse § 62¹ lõikes 1 sätestatud tingimused.
§ 62¹. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi registreerimine
(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise otsus tehakse, kui:
1) taotletav kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk ning taotleja vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele;
2) puuduvad käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud, arvestades § 63 lõikest 4 tulenevaid erisusi;
3) põhikiri vastab käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1¹–1³ sätestatud nõuetele ja
4) ei esine asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avalikkust võidakse eksitada kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi olemuse või tähtsusega, eriti et seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks või sertifitseerimismärgiks.
(2) Kui kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja. Patendiamet pikendab nimetatud tähtaega vastavalt käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatule.
(3) Kui taotleja ei vasta Patendiameti määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatele, loetakse taotlus tagasivõetuks. Taotleja võib nõuda menetluse taastamist vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatule.
(4) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ning taotleja ei kõrvalda puudusi Patendiameti määratud tähtaja jooksul, teeb Patendiamet kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimisest keeldumise otsuse.
§ 63. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi õiguskaitse erisused
(1) Kehtetu
(2) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamine selleks õigustamata isiku poolt on keelatud.
(3) Kollektiivkaubamärki või sertifitseerimismärki võib kasutada iga isik, kellel on põhikirja kohaselt õigus seda kasutada.
(4) Kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk võib viidata sellega tähistatavate kaupade või teenuste geograafilisele päritolule. Sellise kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses head äritava järgides kaupade või teenuste geograafilist päritolu näitavaid tähiseid.
(5) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamist iga selle kasutamiseks õigustatud isiku poolt loetakse kaubamärgi kasutamiseks käesoleva seaduse § 17 tähenduses.
§ 64. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise ning lõppenuks tunnistamise täiendavad alused
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise alustele, arvestades § 63 lõikest 4 tulenevaid erisusi, tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omaniku ainuõigus tühiseks, kui kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk on registreeritud vastuolus § 62¹ lõikega 1, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kõrvaldab vastuolu apellatsioonikomisjoni või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul põhikirja muutmise teel.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alustele tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omaniku ainuõigus lõppenuks, kui:
1) kaubamärgiomanik ei rakenda mõistlikke meetmeid, et takistada kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamist vastuolus põhikirjaga;
2) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikud on kasutanud kaubamärki viisil, mis võib eksitada avalikkust kaubamärgi olemuse või tähtsusega, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks või sertifitseerimismärgiks;
3) põhikirja muudatused on kantud registrisse vastuolus käesoleva seaduse § 62 lõikega 3, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik muudab apellatsioonikomisjoni või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul põhikirja selliselt, et muudetud põhikiri vastab registrisse kandmise tingimustele;
4) sertifitseerimismärgi omanik ei vasta enam käesoleva seaduse § 61¹ lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 65. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi ainuõiguse kaitse erisused
(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikul on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul.
(2) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikul on õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks ühineda kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse hagi alusel algatatud kohtumenetlusega.
(3) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist kaubamärgi kasutamiseks õigustatud isikute nimel, kes on kandnud kaubamärgi õigusvastase kasutamise tõttu kahju.