(1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel.
(2) Patendiamet on Madridi protokolli tähenduses päritoluametiks ja märgitud lepinguosalise ametiks.
(3) Litsentsi Büroo rahvusvahelisse registrisse kandmise taotlus esitatakse otse Büroole.
(1) Eesti kodanik või Eestis elu- või asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet omav isik võib esitada rahvusvahelise registreerimise taotluse (edaspidi rahvusvaheline taotlus) sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille suhtes tal on Eestis esitatud taotlus või registreeritud kaubamärk.
(2) Rahvusvaheline taotlus peab vastama Madridi protokollis ja selle juhendis sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Rahvusvahelise taotluse Patendiametile esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega ./dyn=106012023028&id=110012012012 .
(3) Rahvusvahelise taotluse dokumendid esitatakse inglise keeles.
(4) Rahvusvahelist taotlust ei edastata Büroole, kui ei ole tasutud riigilõivu rahvusvahelise taotluse esitamise eest.
(5) Madridi protokolli artikli 8 lõigete 2–7 kohased rahvusvahelised tasud makstakse otse Büroole.
(1) Patendiamet kontrollib rahvusvahelises taotluses märgitud andmete vastavust rahvusvahelise taotluse aluseks oleva taotluse või registreeringu andmetele, tõendab rahvusvahelises taotluses märgitud andmete õigsust ja edastab rahvusvahelise taotluse Büroole.
(2) Rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev ja kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu (edaspidi rahvusvaheline registreering) number kantakse registrisse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud registreeringu alusel, või tehakse sellekohane märge menetluses olevasse taotlusesse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selle alusel.
(1) Eestis kehtivast rahvusvahelisest registreeringust tulenev õiguskaitse on võrdne riigisisesest registreeringust tuleneva õiguskaitsega ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgist tulenevad õigused ja kohustused võrdsed riigisiseselt registreeritud kaubamärgist tulenevatega.
(2) Rahvusvaheline registreering ei kehti Eestis, kui õiguskaitse andmisest keeldutakse rahvusvahelise registreeringu menetluse tulemusena.
(3) Kui riigisiseselt registreeritud kaubamärk registreeritakse samade kaupade ja teenuste suhtes ka rahvusvaheliselt, tehakse kaubamärgiomaniku nõudel registrisse märge riigisisese registreeringu asendamise kohta, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline taotlus on esitatud käesoleva seaduse § 67 lõike 1 alusel.
(1) Patendiamet teeb ekspertiisi rahvusvahelistele registreeringutele, milles Eesti on märgitud lepinguosaliseks.
(2) Patendiamet teeb ekspertiisi ja menetleb rahvusvahelisi registreeringuid käesolevas seaduses sätestatu kohaselt, arvestades Madridi protokollist ja selle juhendist tulenevaid erisusi.
(3) Õiguskaitset keeldutakse andmast, kui on olemas õiguskaitset välistavad asjaolud.
(4) Patendiamet peab teatama õiguskaitse andmisest keeldumisest Büroole 18 kuu jooksul kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast arvates.
(5) Madridi protokolli artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatud juhul ja tingimustel võib Patendiamet õiguskaitse andmisest keeldumisest Büroole teatada pärast 18 kuu möödumist kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast arvates.
(6) Kui õiguskaitset välistavad asjaolud puuduvad, avaldatakse teade rahvusvahelise registreeringu kohta Patendiameti ametlikus väljaandes.
(7) Rahvusvahelise registreeringu kohta tehtud Patendiameti otsuste ja taotleja õiguse vaidlustamine toimub käesolevas seaduses sätestatu kohaselt, arvestades Madridi protokollist ja selle juhendist tulenevaid erisusi. Vaidlustamisest ja selle kohta tehtud lahendist teatatakse Büroole.
(8) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, riigisisese menetluse andmekogu asutab ja peab Patendiamet.
(9) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute riigisisese menetluse andmekogust väljastatakse käesoleva seaduse § 51¹ lõikes 1 nimetatud andmeid.
(10) Teabe väljastamise eest rahvusvaheliste registreeringute riigisisese menetluse andmekogudest tasutakse riigilõiv.
§ 71. Rahvusvahelise registreeringu kehtivuse kaotamine ja muutmine
(1) Kui rahvusvaheline registreering kaotab kehtivuse, kaotab samast kuupäevast kehtivuse ka rahvusvaheline registreering Eestis.
(2) Kui kaubamärgi rahvusvaheline registreering on Madridi protokolli artikli 6 lõike 4 kohaselt kustutatud, võib selle kaubamärgi registreerida riigisisese kaubamärgina rahvusvahelises registreeringus sisaldunud kaupade ja teenuste suhtes, kui kaubamärgiomanik esitab taotluse Patendiametile kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreeringu kustutamise kuupäevast arvates. Sellise taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohane taotlus peab vastama käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud nõuetele.
(4) Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisel rahvusvaheliseks registreeringuks, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, või riigisiseseks taotluseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklile 202 kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 71³ sätestatut ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1001 ei tulene teisiti.
(1) Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel.
(2) Patendiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 tähenduses tööstusomandi õiguskaitse keskamet.
§ 71³. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmine riigisiseseks taotluseks
(1) Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmisel riigisiseseks taotluseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 XI peatüki 3. jaos sätestatule loetakse riigisisese taotluse esitamise kuupäevaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või vanemusekuupäev.
(2) Vanemusekuupäev loetakse taotluse esitamise kuupäevaks üksnes juhul, kui Euroopa Liidu kaubamärgi vanemuse aluseks oli Eestis registreeritud riigisisene või Madridi protokolli alusel Eestis kehtinud kaubamärk.
(3) Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmisel riigisisese kaubamärgi taotluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 139 alusel tasub taotleja riigilõivu ja esitab kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametist vastava taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates:
1) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu tõlke eesti keelde;
2) välisriigi isiku korral tema Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadressi või volitatud patendivoliniku andmed.
(4) Patendiameti toimingud muutmise taotluse menetlemisel sätestatakse kaubamärgimääruses ./dyn=106012023028&id=110012012012 .
(5) Patendiamet teeb ekspertiisi ja menetleb muutmise taotlusi käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatu kohaselt, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1001 tulenevaid erisusi.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi või nende taotluse muutmisel riigisisese kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi taotluseks.
Kui registreeritud või registreerimiseks esitatud Euroopa Liidu kaubamärgi suhtes on nõutud varasema registreeritud kaubamärgi või Madridi protokolli alusel Eestis kehtiva kaubamärgi vanemust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklile 39 või 40, võib nõuda varasema kaubamärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist või lõppenuks tunnistamist vastavalt käesolevale seadusele isegi juhul, kui see varasem kaubamärk on registrist kustutatud kehtivusaja pikendamata jätmisel või kaubamärgiomaniku loobumisel kaubamärgist.
§ 71⁵. Kohtumenetluse erisused Euroopa Liidu kaubamärgi asjades
(1) Euroopa Liidu kaubamärkide õiguskaitse ja kehtivusega seotud asju vaatab esimese astme Euroopa Liidu kaubamärgi kohtuna läbi Harju Maakohus.
(2) Esimese astme Euroopa Liidu kaubamärgi kohtu peale esitatud kaebusi vaatab teise astme Euroopa Liidu kaubamärgi kohtuna läbi Tallinna Ringkonnakohus.
§ 71⁶. Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamise keelamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklis 137 või 138 või artikli 209 lõikes 5 sätestatud tingimustel võib varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku vastu esitada käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi Euroopa Liidu kaubamärgi Eestis kasutamise keelamiseks.
(2) Kui varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja on esitanud ainuõiguse kaitse hagi käesoleva paragrahvi lõikele 1 tuginedes, võib ta taotleda käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud täiendavate kaitsenõuete kohaldamist üksnes Eestis asuvate kaupade suhtes.
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse taotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega ./dyn=106012023028&id=128062019017 .
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(2) Kaubamärgiomaniku ainuõigust ei tunnistata lõppenuks käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 alusel, kui selles punktis nimetatud viieaastane periood algas enne 2004. aasta 1. maid ning kaubamärki kasutati viieaastase perioodi alguse ja 2004. aasta 1. mai vahelisel ajal vastavalt selle kasutamise ajal kehtinud kaubamärgiseadusele.
(3) Patendiameti menetluses olevatele taotlustele, mille kohta ei ole enne 2004. aasta 1. maid tehtud kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, kohaldatakse käesolevat seadust.
(4) Taotlustele, mille esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui 2004. aasta 1. mai, ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkte 6 ja 7.
(5) Enne 2004. aasta 1. maid Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.
(5¹) Kui Patendiameti poolt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele enne 2004. aasta 1. maid kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi läbivaatamisel.
(6) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjoni tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadust.
(7) 2004. aasta 1. mail Patendiameti menetluses olevatele taotlustele arvestatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2 nimetatud tähtaegu käesoleva seaduse jõustumise kuupäevast.
(8) Enne 2004. aasta 1. maid õigusrikkumise toimepannud isiku suhtes kohaldatakse talle soodsamat normi.
(9) Kui enne 2004. aasta 1. maid kehtinud aegumistähtaeg ei ole käesoleva seaduse jõustumise ajaks möödunud ja käesolevas seaduses sätestatakse sellest erinev aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.
(10) Käesoleva seaduse Euroopa Liidu kaubamärki käsitlevad sätted jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
(11) Kaubamärgiseaduse alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tunnistatakse kehtetuks või viiakse käesoleva seadusega vastavusse.
(12) Otsuse tegemisel Patendiameti menetluses oleva taotluse kohta, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid ja mille kohta ei ole enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja selle menetlemisel lähtutakse menetlustoimingu tegemise ajal kehtivast menetlusnormist.
(13) Kui kaubamärgi registreerimise otsus on tehtud enne 2019. aasta 1. aprilli, võib asjast huvitatud isik vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse § 41 lõigete 2 ja 5 järgi ka § 9 lõikes 1 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul.
(14) Patendiameti tehtud otsuse peale esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamisel ning otsuse tühistamise korral uue otsuse tegemisel taotluse kohta, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. aprilli ja mille kohta on tehtud otsus pärast 2004. aasta 1. maid, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.
(15) Kui kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele 2004. aasta 1. maist kuni 2019. aasta 31. märtsini kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka asjaomase kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse ja hagi läbivaatamisel.
(16) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 9 kohaldatakse ka sellise geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamisel, mis oli registreerimiseks esitatud või registreeritud enne 2000. aasta 10. jaanuari. Avalduse rahuldamise korral tunnistatakse ainuõigus kaubamärgi suhtes tühiseks 2000. aasta 10. jaanuarist arvates.
(17) Käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2¹ ja 2², § 41 lõikes 2¹ ning § 52 lõigetes 4 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.
(18) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse tähtaja arvutamise alguskuupäeva kindlaksmääramisel lähtutakse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal kehtivast seadusest.
(19) Garantiimärke registreeritakse enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud taotluste alusel ja neile kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud seadust.
(20) Enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud kaubamärgi registreerimise otsuse korral tasutakse registreeringu tegemise eest riigilõivu vastavalt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal kehtinud seadusele.
(21) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.
(22) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.