(1) Õnnemängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat peab:
1) mängutulemuste väljaselgitamiseks kasutama juhuslikkuse generaatorit;
2) elektrikatkestuse korral tagama andmete säilimise;
3) olema kaitstud väliste, sealhulgas elektromagnetiliste, elektrostaatiliste ning raadiolainetest tulenevate mõjutuste eest.
(2) Mängulaua või mänguautomaadi elektrooniline ühendatus teiste süsteemidega ei tohi omada mõju mängutulemuse selgitamise juhuslikkusele.
(3) Mänguautomaadil õnnemängu korraldamisel peab mänguautomaadi diagnostikasüsteem kontrollima mänguautomaadi kõiki süsteeme ja nende korrasolekut.
(4) Kui diagnostikasüsteem tuvastab mängu korraldamises vea, mis võib mõjutada mängu tulemust, käibe arvestust või elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi poolt andmete salvestamist, peab diagnostikasüsteem kohe võimaldama elektroonilisel arvestus- ja kontrollsüsteemil salvestada mänguautomaadi või mängu korraldamiseks kasutatava tarkvara vea andmed ja tekkimise aja ning peatama mänguautomaadil õnnemängu korraldamise.
(5) Diagnostikasüsteem peab registreerima ja salvestama vähemalt viie viimase mängu tulemused ning mängu jooksul toimunud tegevused.
(6) Kehtetu
§ 39. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri
(1) Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (edaspidi nimekiri) on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Nimekirja pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimäärusega.
(1¹) Nimekirja pidamise eesmärk on pakkuda isikutele võimalust piirata enda poolt hasartmängude mängimist, et vähendada isikule ja ühiskonnale hasartmängude mängimisega kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi.
(2) Kehtetu
(3) Nimekirja kantakse isik tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Nimekirja kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse esitamise kuupäevast alates ning see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem.
(4) Avaldus esitatakse Maksu- ja Tolliametile või õnnemängu, toto või klassikalise loterii korraldajale, kes edastab selle viivitamata Maksu- ja Tolliametile. Avaldusele lisatakse avalduse esitaja isikut tõendava dokumendi koopia.
(5) Nimekirja kantakse isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev, -kuu ja -aasta;
3) avalduse esitamise kuupäev;
4) tähtaeg, mille möödumisel saab isik esitada avalduse oma andmete nimekirjast kustutamiseks;
5) kas isik soovib piirata õnnemängu mängimist;
6) kas isik soovib piirata toto mängimist;
7) kas isik soovib piirata klassikalise loterii mängimist.
(6) Nimekirja kantud andmetega võivad tutvuda järelevalve teostaja, hasartmängukorraldaja töötaja, kellele see on tööülesannete täitmiseks vajalik, ja isik enda kohta käivate andmete osas. Hasartmängu korraldajal on keelatud nimekirja kantud andmeid töödelda tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks ja neid üle anda kolmandale isikule.
(7) Isiku avaldust nimekirja kandmiseks või nimekirjast kustutamiseks ei saa tagasi võtta ja sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
(8) Õnnemängu, toto ja klassikalise loterii korraldajad peavad kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata mängida nende korraldatavaid hasartmänge, mille mängimisele on isik nimekirja kandmisel piirangu seadnud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldust, selle lisa ja logifaile säilitab Maksu- ja Tolliamet ühe aasta isiku nimekirjast kustutamisest arvates.
(1) Õnnemänguturniiri korraldamise õigus on isikul, kellele on väljastatud õnnemängude korraldamise tegevusluba. Õnnemänguturniiri võib korraldada õnnemängu mängulaual, õnnemängu mänguautomaadil või kaughasartmänguna. Kui õnnemänguturniiri korraldatakse õnnemängu mänguautomaadil, ei tohi õnnemänguturniiri võidufondi summa ületada panuste summat.
(1¹) Ajutises mängukohas võib õnnemänguturniiri korraldada korraldusloata.
(2) Enne õnnemänguturniiri korraldamist, välja arvatud juhul, kui õnnemänguturniiri korraldatakse ringmängu või kaughasartmänguna, peab korraldaja Maksu- ja Tolliametile esitama kirjalikult taasesitatavas vormis teate, milles on märgitud:
1) õnnemänguturniiri korraldamise aeg ja koht;
2) millises õnnemängus õnnemänguturniiril osalejad võistlevad;
3) õnnemänguturniiri reeglid ning võitja väljaselgitamise kord;
4) osavõtutasu suurus;
5) võidufondi suurus, selle arvulise väljendamise võimatuse korral võidufondi kindlaksmääramise reeglid.
(1) Osavusmänguautomaadi vahendusel korraldatud osavusmängu võit peab olema ese, mis ei ole raha, ning selle väärtus ei tohi ületada 50 eurot. Osavusmängu võidu võib välja anda üksnes osavusmänguautomaat ning osavusmängukorraldaja ei tohi vahetada osavusmängu võitu rahaks või teenuseks ega sõlmida teiste isikutega kokkuleppeid, mille kohaselt vahetataks osavusmängu võit rahaks või teenuseks.
(2) Kaughasartmänguna korraldatud osavusmängu võidu väärtus ei tohi ületada 50 eurot.
(3) Osavusmängukorraldaja peab osavusmängu korraldamisel tagama, et:
1) oskustega mängijad saavutavad üldjuhul suuremaid võite kui oskusteta mängijad;
2) mängija ei saavuta olulist võitu aktiivselt mängu sekkumata;
3) mängija, kes otsustab mängida passiivselt, ei saavuta võitu või saavutab üksnes väheolulise võidu.
(1) Loteriipilet on loteriis osalemise õigust tõendav ese.
(2) Loteriipiletil peavad olema järgmised andmed:
1) loterii nimetus, korraldusloa number ning loteriikorraldaja nimi, aadress ja telefoninumber;
2) loteriivõitude väljaandmise koht (kohad) ja tähtaeg;
3) loteriimängija poolt tehtud panuse summa Eestis kehtivas vääringus;
4) mängijate poolt esitatavate pretensioonide lahendamise kord viitega Interneti-aadressile, kus on olemas loterii mängureeglid;
5) selge hoiatus loteriis osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ning nende organisatsioonide kontaktandmed, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele.
(3) Klassikalise loterii piletil peavad olema lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele:
1) loteriivõitjate selgitamise aeg;
2) loteriipileti kordumatu kood või arvud, millele loteriimängija on teinud panuse.
(4) Kiirloterii iga pilet peab kandma unikaalset numbrit. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele peavad kiirloterii piletil olema järgmised andmed:
1) loteriipiletite üldarv korraldatavas loteriis;
2) võiduga piletite arv võitude lõikes.
(5) Kõik kiirloterii piletid peavad olema varustatud Maksu- ja Tolliameti poolt heaks kiidetud turvaelementidega, mis vastavad kiirloterii korraldusloa taotlemisel koos loteriipileti kavandiga esitatud kirjeldusele.
(6) Võiduga piletid kiirloterii piletite tiraažis peavad olema enne loteriikorraldajale üleandmist jaotatud juhuslikult. Loteriikorraldaja ei tohi mõjutada võiduga piletite paiknemist tiraažis.
1) Loterii mängureeglid peavad lisaks käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatule sisaldama:
1) loteriipileti realiseerimishinda Eestis kehtivas vääringus, välja arvatud kaubandusliku loterii puhul, ning loteriipileti rikutuks tunnistamise korda;
2) klassikalise loterii tulemuste selgitamise ja avalikustamise aega, kohta ja korda;
3) kiirloterii piletite tiraaži;
4) kiirloterii algus- ja lõpukuupäeva.
§ 44. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse toetuseks loterii korraldamise taotlemine
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühing võib korraldada loterii, et koguda rahalisi vahendeid mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi toetuseks.
(2) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes soovib oma põhikirjalise eesmärgi toetuseks saada loterii korraldamisest rahalisi vahendeid (edaspidi toetus), esitab Rahandusministeeriumile loterii korraldamise taotluse, milles on märgitud:
1) mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi ja registrikood;
2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress ja kontaktandmed;
3) millise põhikirjalise eesmärgi toetuseks soovitakse loteriid korraldada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse:
1) mittetulundusühingu või sihtasutuse viimase kolme aasta majandusaasta aruanded, kui mittetulundusühing või sihtasutus on nii kaua tegutsenud ja majandusaasta aruanded pole kättesaadavad äriregistri elektroonilise teabesüsteemi kaudu;
2) mittetulundusühingu või sihtasutuse kinnitus, et toetust kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud põhikirjalise eesmärgi toetuseks;
3) kirjeldus, kuidas mittetulundusühing või sihtasutus kohustub toetust jagama põhikirjalise eesmärgi saavutamist tagavate tegevuste vahel (edaspidi toetuse kasutamise plaan);
4) kavandatava loterii kirjeldus, sealhulgas planeeritav loteriipiletite müügivõrgu kirjeldus.
(4) Taotlusele võib lisada täiendavaid materjale ja selgitusi mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse, eesmärkide ja maine kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse võib esitada mittetulundusühing või sihtasutus, mis on kantud tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja ning mis vastab nimekirja kantud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele kehtestatud nõuetele.
§ 45. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse toetuseks loterii korraldamine
(1) Kui mittetulundusühing või sihtasutus vastab käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 nimetatud nõuetele, esitab Rahandusministeerium loterii korraldamise taotluse käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühingule arvamuse avaldamiseks.
(2) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühing koostab ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates kirjaliku arvamuse, mis sisaldab hinnangu vähemalt järgmistele asjaoludele:
1) kas loterii korraldamine on kooskõlas vastutustundliku loteriimängimise põhimõtetega ja liigse mängimise ennetamise eesmärgiga;
2) loterii korraldamise majanduslikule otstarbekusele.
(3) Arvamus edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Rahandusministeeriumile ja käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud taotluse esitanud mittetulundusühingule või sihtasutusele.
(4) Mittetulundusühingule või sihtasutusele üle kantav toetus peab moodustama vähemalt 55 protsenti loterii korraldamise müügitulu ja kulude vahest. Kuludena arvestatakse loterii korraldamise otseseid kulusid ja loterii korraldamisega seotud kaudseid kulusid.
(5) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühing jätab toetuse mittetulundusühingule või sihtasutusele üle kandmata või see kantakse tagasi käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühingule, kui loterii korraldamise ajal:
1) esitab mittetulundusühing või sihtasutus käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühingule avalduse toetusest loobumiseks;
2) on Vabariigi Valitsuse korraldusega mittetulundusühingult või sihtasutuselt võetud õigus toetust saada;
3) on mittetulundusühing või sihtasutus kustutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist;
4) on Vabariigi Valitsus otsustanud mittetulundusühingu või sihtasutuse kustutada tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast.
(6) Mittetulundusühing või sihtasutus esitab käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühingule Eestis tegutseva krediidiasutuse garantii loterii korraldamise eeldatavate kulude ulatuses.
(7) Mittetulundusühingul või sihtasutusel ei ole õigust nõuda käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühingult selle müügivõrgu kasutamisõigust.
§ 46. Vabariigi Valitsuse otsus loterii korraldamiseks
(1) Rahandusministeerium esitab materjalid kolme kuu jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 44 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist Vabariigi Valitsuse istungile, kes otsustab mittetulundusühingule või sihtasutusele loterii korraldamisest toetuse saamiseks loa andmise või sellest keeldumise.
(2) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud äriühing lähtub loterii korraldusloa taotluse esitamisel käesoleva seaduse teise peatüki kolmandas jaos sätestatud korrast ja Vabariigi Valitsuse otsusest.
(3) Kui mittetulundusühing või sihtasutus rikub toetuse kasutamise plaani või ei kasuta toetust käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktis 3 nimetatud põhikirjalise eesmärgi toetuseks, võib Vabariigi Valitsuse korraldusega mittetulundusühingult või sihtasutuselt võtta õiguse toetust saada.
(4) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel kaotanud õiguse toetust saada, ei saa toetuse saamist taotleda kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest arvates.
(1) Kaubanduslikus loteriis osalemise õigus omandatakse koos kauba või teenuse omandamisega. Täiendavate varaliste kohustuste võtmise nõudmine kaubanduslikus loteriis osalejalt on keelatud.
(2) Kaubandusliku loterii korraldamisele ei laiene käesoleva seaduse 2. peatükk ega §-s 33, § 34 lõikes 3, § 42 lõike 2 punktides 3–5 ja lõikes 5 nimetatud nõuded.
(3) Kaubandusliku loterii mängureeglid peavad lisaks käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 ja § 43 punktides 2–4 nimetatule sisaldama andmeid väljaantavate võitude kohta, sealhulgas võidu rahalist väärtust.
(4) Maksu- ja Tolliametil on õigus kontrollida kaubandusliku loterii tulemuse selgitamise juhuslikkust ning vastavust mängureeglitele.
(5) Kaubandusliku loterii võidufond võib olla kuni 100 000 eurot.
(1) Kaubandusliku loterii korraldamiseks peab esitama majandustegevusteate Maksu- ja Tolliametile.
(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitatakse teates järgmised andmed:
1) kaubanduslikus loteriis osalemise algus- ja lõpukuupäev, tulemuse selgitamise ja avalikustamise koht, viis ja kuupäev ning võitude väljaandmise koht, viis ja ajavahemik;
2) kaubandusliku loterii võidufondi väärtus.
(3) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kaubandusliku loterii mängureeglid;
2) kaubanduslikus loteriis osalemise algus- ja lõpukuupäev ning tulemuse selgitamise ja avalikustamise koht, viis ja kuupäev;
3) kaubandusliku loterii võidufondi väärtus.
(4) Teatamiskohustust ei ole krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid osutavatel ettevõtjatel.
(1) Kaughasartmängu korraldamiseks kasutatavat tarkvara sisaldavas serveris peab säilitama andmeid mängija registreerimise, isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise, vanusepiirangust kinnipidamise kontrollimise, hasartmängu mängimise piirangu kontrollimise, mängusessiooni algatamise ning sisse- ja väljalogimise kohta käesoleva seaduse § 53 lõike 3 kohaselt.
(2) Kaughasartmängu korraldamiseks kasutatavat tarkvara sisaldava serveri valdaja ja kaughasartmängu korraldaja peavad tagama korrakaitseorganitele piiramatu ligipääsu käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele.
(3) Kui server ei paikne Eestis, peab kaughasartmängu korraldaja enne serveri kasutamise alustamist kaughasartmängude korraldamiseks esitama Maksu- ja Tolliametile tõendid, et serveri asukohariigi hasartmängujärelevalve teostajal ja rahapesu tõkestamisega tegeleval asutusel on õiguslik alus ja võimalused teha koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebürooga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendeid koostöö tegemise õigusliku aluse ja võimaluste kohta ei pea esitama, kui server asub riigis, kes on ühinenud arvutikuritegevusvastase konventsiooniga või kelle pädevad asutused on sõlminud Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebürooga koostöökokkuleppe hasartmängujärelevalvega seotud informatsiooni vahetamise kohta.
(5) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse ka toto korraldamisele, kui toto panus võetakse mängijatelt vastu ja võidud makstakse välja sidevahendi abil.
(1) Kaughasartmängu korraldamiseks peab hasartmängukorraldaja tagama:
1) meetmed Eestis kaughasartmängu mängivate, käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2 ja 3 nimetatud vanusest nooremate isikute mängimisvõimaluse välistamiseks;
2) iga mängija isikusamasuse tuvastamise;
3) iga mängija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel sünniaja ning mängukeskkonda sisenemise ja sealt lahkumise kellaaja ja kuupäeva registreerimise;
4) arvepidamise iga mängija tehtud panuste, hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete, mängijale tehtud tagasimaksete ja väljamakstud võitude kohta;
5) panuste ja hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete vastuvõtmise üksnes sama mängija krediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud kontolt või mängijalt sama hasartmängukorraldaja mängukohas;
6) väljamaksete tegemise üksnes samale krediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud kontole, millelt mängija on teinud hasartmängukorraldaja kontole makse hasartmängus panuste tegemiseks;
7) korrakaitseorganitele takistamatu juurdepääsu hasartmängu korraldamiseks kasutatavale mänguinventarile.
(2) Hasartmängu korraldamisel kaughasartmänguna avaldab hasartmängukorraldaja igale mängijale:
1) hasartmängukorraldaja nime, aadressi ning tegevusloa ja korraldusloa andmise otsuste numbrid;
2) mängureeglid või viite Interneti-aadressile, kus reeglid on kättesaadavad;
3) viite käesoleva seaduse §-st 34 tulenevatele nõuetele;
4) tähelepanu äratava hoiatuse hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ja nende organisatsioonide kontaktandmed, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele;
5) teabe kõikidest panuse tegemise, hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksetega seonduva arvepidamise või võitude väljamaksmisega tekkivatest kuludest, mis jäävad mängija kanda või mis kuuluvad tasaarveldamisele mängija saadud võidust või hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksetest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat viisil, mis võimaldab nende esitamist Maksu- ja Tolliameti, politsei või Rahapesu Andmebüroo päringule vastates.
(1) Hasartmängude korraldamisel kaughasartmänguna kasutatav mänguinventar peab tagama piisava kindlusega, et:
1) hasartmängu tulemuse selgitamise juhuslikkust ei saa mõjutada hasartmängukorraldaja ega mõni teine isik;
2) hasartmängu mängimisel olulist tähtsust omavad andmed säilitatakse mängu katkemise korral, olenemata katkestuse põhjusest;
3) mängu katkestused, mängu tulemused ning mängusüsteemis tehtud muudatused registreeritakse.
(2) Hasartmängude korraldamisel kaughasartmänguna võib Maksu- ja Tolliamet igal ajal nõuda sõltumatu eksperthinnangu esitamist kasutatava tarkvara vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat viisil, mis võimaldab nende esitamist Maksu- ja Tolliameti, politsei või Rahapesu Andmebüroo päringule vastates.
(1) Hasartmängukorraldaja peab enne mängija esmakordselt mängima lubamist tähelepanu ärataval moel pakkuma võimalust määrata ülempiir summale, mida mängija on ühe nädala või ühe kuu jooksul valmis selle korraldaja juures hasartmängu mängimise tulemusel kaotama. Korraldajal on keelatud võtta vastu panuseid, mis võivad mängija kaotust suurendada üle mängija määratud ülempiiri.
(2) Ülempiir on mängija poolt vabalt valitav ja mängija peab saama seda tõsta ja langetada. Hasartmängukorraldaja ei tohi ülempiiri tõsta, kui mängija pole vastavat soovi selle esitamisest vähemalt 48 tunni möödumisel kinnitanud. Hasartmängukorraldaja peab ülempiiri langetama kohe, kui mängija on sellise soovi esitanud.
(3) Kehtetu
(4) Mängijale peab olema pidevalt kuvatud selge teave selle kohta, kui kaua ta on mänginud, ning tal peab olema võimalik tutvuda andmetega enda tehtud panustest ja saadud võitudest.
(1) Andmete talletamise teenuse osutaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel selles märgitud tähtpäevaks kõrvaldama andmete talletamise teenuse kasutaja poolt talletatava, ebaseadusliku kaughasartmängu pakkumiseks kasutatava teabe või tõkestama sellele juurdepääsu.
(2) Interneti-ühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel ja selles märgitud tähtpäevaks blokeerima ettekirjutuses määratletud ebaseadusliku kaughasartmängu domeeninime talle kuuluvates nimeserverites (Domain name server).
(3) Numbriloa omanik, kelle Eesti numeratsiooniplaanis olevat numbrit kasutatakse ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks, on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel selles märgitud tähtpäevaks lõpetama selle numbri kasutamise võimaldamise ettekirjutuses määratletud ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks.
(4) Meediateenuse osutaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel selles märgitud tähtpäevaks lõpetama ettekirjutuses määratletud saate või programmi edastamise osas, milles selle saate või programmi vahendusel pakutakse ebaseaduslikku kaughasartmängu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud teenuse osutaja, numbriloa omanik või meediateenuse osutaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuse täitmisel tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest, teenuse osutamise, numbri kasutamise või saate või programmi edastamise piiramisest tuleneva kahju eest. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
§ 56¹. Makseteenuse pakkuja tegevus ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamise tõkestamisel
(1) Makseteenuse pakkuja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel lõpetama ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatava konto debiteerimise ja krediteerimise viivitamata pärast sellekohase ettekirjutuse saamist.
(2) Makseteenuse pakkuja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel tegema kättesaadavaks informatsiooni lõikes 1 nimetatud kontol olevate vahendite ning ettekirjutuses määratletud ajavahemikul toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontol on rahalisi vahendeid, avalikustab Maksu- ja Tolliamet oma kodulehel informatsiooni konto suhtes kehtestatud piirangutest ning määrab tähtaja, mille jooksul saab ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatud kontole makse teinud isik esitada Maksu- ja Tolliametile taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontol olevate rahaliste vahendite arvelt summa tagastamiseks tema tehtud makse ulatuses.
(4) Maksu- ja Tolliamet teeb makse teinud isiku taotluse ja sellele lisatud andmete ja dokumentide alusel otsuse kontol olevate rahaliste vahendite tagastamise kohta 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisest arvates ja teeb makseteenuse pakkujale ettekirjutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konto debiteerimiseks tagastamisele kuuluva summa ulatuses.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontole jääb tähtaja möödudes rahalisi vahendeid, mille suhtes tagastamist taotletud ei ole või mille osas ei ole tagastamisnõude olemasolu tõendatud, teeb Maksu- ja Tolliamet makseteenuse pakkujale ettekirjutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konto debiteerimiseks selle summa ulatuses, kandes rahalised vahendid riigi tuludesse.
(6) Makseteenuse pakkujal on õigus keelduda ärisuhte loomisest, tehingu tegemisest või teenuse pakkumisest, kui tehingus osalevat isikut või klienti on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuses nimetatud ebaseadusliku kaughasartmängu korraldajaks.
(7) Makseteenuse pakkuja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmisel tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest või teenuse osutamise piiramisest tuleneva kahju eest.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122025009&id=13268519 kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetest 1–5 tuleneva kontol olevate rahaliste vahendite tagastamise taotlemise või riigi tuludesse kandmise korra määrusega.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Hasartmängukorraldaja on kohustatud teatama Maksu- ja Tolliametile viivitamata kõigist muudatustest tegevusloa või korraldusloa saamiseks esitatud andmetes.
(4) Rahapesu Andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.
(1) Elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem on elektrooniline sidevõrk, mis ühendab hasartmängukorraldaja õnnemängu automaate või täiendavaid õnnemänge või kaughasartmängu või toto korraldamiseks kasutatavat mänguinventari. Hasartmängukorraldaja peab tagama võimaluse elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi ühendamiseks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga, et võimaldada ligipääs käesoleva paragrahvi kohaselt nõutavatele andmetele. Mängulaud peab olema ühendatud elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemiga, kui mängulauas teostatakse arveldusi või mängu korraldatakse täielikult või osaliselt elektrooniliste vahenditega.
(2) Elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem peab tagama andmete registreerimise ja salvestamise viisil, mis võimaldab igal hetkel arvutada hasartmängukorraldaja käibe ning mängijatele tehtud väljamaksete protsendi kõikide panuste summast iga mänguautomaadi, süsteemi ühendatud mängulaua ning kaughasartmängu kohta.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Elektroonilisse arvestus- ja kontrollsüsteemi salvestatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
(9) Elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem peab salvestama logifailis süsteemi sisenemise ja sellest lahkumise ning süsteemis muudatuste tegemise ja tegija.
(10) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122025009&id=126062012003 kehtestab määrusega:
1) andmete loetelu, mis tuleb elektroonilises arvestus- ja kontrollsüsteemis registreerida iga mänguautomaadi, mängulaua, mänguautomaadil või mängulaual mängimist võimaldava tarkvara, kaughasartmängu, täiendava õnnemängu, õnnemänguturniiri ja toto kohta;
2) elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemiga ühendamata mängulaua ning õnnemänguturniiri, täiendava õnnemängu ja toto kohta elektroonilisse arvestus- ja kontrollsüsteemi andmete sisestamise korra;
3) elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise korra;
4) tehnilised nõuded elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise viisile ning ühenduse kaudu toimuva andmevahetuse tingimused ja korra.
(11) Maksu- ja Tolliamet võib hasartmängukorraldajalt igal ajal nõuda sõltumatu eksperthinnangu esitamist elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi vastavuse kohta käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele.
(1) Hasartmängukorraldaja kasumiaruandes ei saldeerita omavahel tulusid ja kulusid. Saldeerida võib üksnes selliseid tulusid ja kulusid, mis ei ole tekkinud hasartmängukorraldaja põhitegevusest ja tulenevad ühest või mitmest samaliigilisest tehingust, mis ei avalda eraldivõetuna olulist mõju hasartmängukorraldaja majandustulemustele.
(2) Tulude hulgas kajastatud panuste summa, kulude hulgas kajastatud mängijatele tehtud väljamaksete summa ning tulude hulgas kajastatud panuste summa ja kulude hulgas kajastatud mängijatele tehtud väljamaksete summa vahe esitatakse hasartmängukorraldaja poolt koostatava raamatupidamise aastaaruande lisas «Panused ja väljamakstud võidud» järgmiste alajaotustena:
1) õnnemängud, eraldi iga alaliigi kohta;
2) loteriid, eraldi iga alaliigi kohta;
3) totod;
4) osavusmängud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud alajaotused tuuakse eraldi iga valla või linna kohta, kus hasartmängukorraldajal on korraldusluba hasartmängu korraldamiseks mängukohas.
(4) Hasartmängukorraldaja, kes korraldab hasartmängu kaughasartmänguna või õnnemänguturniiri, näitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud summad lisas «Panused ja väljamakstud võidud» eraldi kaughasartmänguna korraldatavate hasartmängude ja õnnemänguturniiri osas.
(5) Hasartmängukorraldaja esitab majandusaasta aruande lisana andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli hasartmängukorraldajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikele 2 ja väärtpaberituru seaduse § 10 lõikele 1.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130122025009&id=13156623 kehtestab määrusega lisa «Panused ja väljamakstud võidud» vormi ja selle täitmise juhendi.
Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Maksu- ja Tolliamet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda maatükile, ehitistesse, ruumidesse, laevadesse ja sõidukitesse, kus korraldatakse hasartmängu või mille kohta on alus arvata, et seal tegeletakse hasartmängu korraldamisega.
(2) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse, selle alusel antud õigusaktide või mängureeglite rikkumise kahtluse korral piirata, muu hulgas plommi või pitseriga, kontrollimise tulemuste selgitamiseni mänguinventari kasutamist hasartmängu korraldamisel.
(3) Maksu- ja Tolliamet võib selle kindlakstegemiseks, kas hasartmängu korraldamine vastab seadusele ja mängureeglitele, mängida kontrollitavat hasartmängu. Võidu korral kantakse tulu riigi tuludesse. Kui võit ei ole rahaline, võõrandab selle Maksu- ja Tolliamet riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Võõrandamise tulu kantakse riigi tuludesse.
§ 68. Korrakaitseorgani õigused loteriipiletite kontrollimisel
(1) Korrakaitseorganil on õigus loteriipiletite kontrollimiseks ära võtta müügikohtadest ja loterii korraldajalt loteriipileteid, kui:
1) loterii korraldamiseks ei ole välja antud korraldusluba või korraldusluba on tunnistatud kehtetuks;
2) on tekkinud kahtlus loteriipiletite vastavuses käesoleva seaduse nõuetele või Maksu- ja Tolliametile esitatud loteriipileti kavandile või turvaelementide kirjeldusele.
(2) Nõuetele vastavate, ehtsate ja kehtiva korraldusloa alusel antud loteriipiletite eest tasub Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet loterii korraldajale loteriipiletite hinna ülekandega tema arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul loteriipiletite äravõtmisest arvates. Loteriipiletite eest, mida pärast kontrollimist saab müüa, ei tasuta ning need tagastatakse loterii korraldajale posti teel väljastusteatega tähtkirjaga 15 tööpäeva jooksul korrakaitseorgani poolt kontrollakti tegemisest arvates.
(3) Kui korrakaitseorgani äravõetud loteriipiletiga, mille eest kontrolli teostaja on tasunud, kaasneb võit, kantakse see riigi tuludesse. Kui võit ei ole rahaline, võõrandatakse see riigivaraseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras ja võõrandamise tulu kantakse riigi tuludesse.
(1) Hasartmängu korraldamise seaduslikkuse kontrollimisel on korrakaitseorganil õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas andmete talletamise teenuse osutajalt, Interneti-ühendust pakkuva üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajalt, numbriloa omanikult, meediateenuse osutajalt ja makseteenuse pakkujalt, teavet hasartmängude korraldamise riikliku järelevalve teostamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, kui esineb avaliku korra rikkumine või sellise rikkumise oht. Vajaduse korral võib korrakaitseorgan kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma määratud ajal oma ametiruumidesse.
(2) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda hasartmängukorraldaja poole, välja arvatud juhul, kui korrakaitseorganil puuduvad andmed hasartmängukorraldaja asukoha kohta, hasartmängukorraldaja ei ole korrakaitseorganile teada oleval aadressil kättesaadav või takistab hasartmängu korraldamisega seotud asjaolude väljaselgitamist.
(3) Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab korrakaitseorgan korralduse, milles märgitakse selle hasartmängukorraldaja nimi, kelle hasartmänguga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ja käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenev alus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks ilmuma korrakaitseorgani juurde, märgitakse korralduses ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise aja pikendamist.
(4) Kolmanda isiku suulised ütlused protokollitakse ning protokollile võetakse ütluste andja allkiri. Allkirjastamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge.
(1) Mängukoha, kus tuvastatakse käesoleva seaduse või muude hasartmängu korraldamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mida ei ole võimalik kohe kõrvaldada ning mille tulemusena on mängijad seatud õigusaktide või mängureeglitega ettenähtust halvemasse olukorda, sulgeb hasartmängukorraldaja korrakaitseorgani ettekirjutuse alusel või peatab kaughasartmängu pakkumise kuni rikkumise kõrvaldamiseni.
(2) Kehtetu
(1) Kontrolli teostanud korrakaitseorgan on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe nädala jooksul kontrolli toimumisest või loteriipiletite äravõtmisest arvates. Kontrollaktis peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kontrolltoimingu nimetus;
2) kontrollakti koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;
3) kontrollakti koostamise koht ja kuupäev;
4) viide kontrollimise aluseks olnud sättele;
5) kontrollimise juures viibinud kontrollitava esindaja või hoone või ruumi valdaja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
6) kontrollimise juures viibinud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
7) kontrollimise algus- ja lõpuaeg ning tingimused;
8) kontrollimise käik ja tulemused vajaliku üksikasjalikkusega.
(2) Kontrollaktile kirjutab alla selle koostaja. Kontrollakt jääb korrakaitseorganile, selle koopia jääb kontrollitud isikule või tema esindajale.
(3) Kontrollitaval on õigus kahe nädala jooksul kontrollakti kättesaamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi. Hiljem esitatud selgitusi vastu ei võeta.
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Kui ettekirjutus tehakse üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu teavet edastavale või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu võimaldavale isikule või maksevahendajale, on rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.
(1) Käesoleva seadusega keelatud hasartmängu korraldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 26 000 eurot.
(1) Tegevusluba omava hasartmängukorraldaja poolt hasartmängu korraldamise eest ilma korraldusloata või korraldusloa andmise otsuses märkimata asukohas, samuti korraldusloa andmise otsuses märkimata hasartmängu korraldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 26 000 eurot.
§ 76. Hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmise korra rikkumine
(1) Hasartmängukorraldaja poolt hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmise eest, kui selleks puudus Maksu- ja Tolliameti kirjalik nõusolek, või olulise hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmise eest, kui sellega muutusid hasartmängukorraldaja kohustused mängijate ees või tingimused, millele vastavuse tõttu hasartmängukorraldajale anti tegevusluba või korraldusluba, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.