Määrusega sätestatakse Eesti Vabariigi õhuruumi kasutamise ja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamise kord, reguleerimaks lennutegevuse planeerimist ja korraldamist ning õhusõidukite käitamise ja teenindamisega seotud toiminguid.
Eesti õhuruumi kasutamisel ja lennuliikluse teenindamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas juhindutakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist, selle lisadest ja muudest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) dokumentidest ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) standarditest ning nõuetest ja Eesti õigusaktidest.
Transpordiamet jälgib rahvusvaheliste tsiviillennundusorganisatsioonide poolt väljaantavate soovituslike juhendite ja standardite täitmist ning Eesti õigusaktide vastavust ja teavitab Eesti õigusaktides sisalduvatest erisustest ettenähtud korras ICAO-d ja EUROCONTROL-i.
Lennuliikluse ohutuse ja otstarbekuse tagamiseks määrab Transpordiamet Tallinna lennuinfopiirkonna kontrollitavad ja mittekontrollitavad osad, samuti purilennu-, langevarjuhüpete, vigurlennu-, harjutus- ja muud vajalikud alad ning lennuprotseduurid ja marsruudid. Vajadusel kooskõlastab Transpordiamet need teiste ametkondadega, sealhulgas naaberriikide vastavate asutustega.
Lennutegevuses ja lennuliikluse teenindamisel Eesti õhuruumis juhindutakse «Lennundusseaduse» § 4 lõikes 3 nimetatud lennureeglitega ettenähtud õhuruumi klassifikatsioonist.
Kaitseministeerium võib kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga taotleda Vabariigi Valitsuselt piiritletud õhuruumi osa eraldamist Kaitseväe õhusõidukite õppeharjutusteks.
Eraldatud piiritletud õhuruumis korraldab lennutegevust Kaitseväe vastav struktuuriüksus koostöös lennuliiklusteenistustega, kelle vastutusalades toimuvat lennutegevust võivad Kaitseväe õhusõidukite lennud mõjutada.
Langevarjuhüpped, purilennud ja muu klubiline õhuruumi kasutamisega seotud tegevus tuleb iga kord eelnevalt koordineerida asjaomaste lennuliiklusteenistustega. Õhuruumi korduvalt kasutavatel lennuklubidel tuleb avaldada teave tegevushooaegadest ja kasutatavast õhuruumist ning sõlmida asjaomaste lennuliiklusteenistustega vastavasisulised koostöökokkulepped, kus ühe osana sisalduksid täpsed koordineerimisprotseduurid.
Kui valitsusasutuste ja eraõiguslike juriidiliste isikute mistahes eesmärgil õhuruumi kasutamine võib mõjutada lennuohutust ning lendude sujuvust, peavad nad kooskõlastama oma tegevuse Transpordiametiga, kes tagab vastava informatsiooni õigeaegse levitamise. Selliseks tegevuseks on muu hulgas: 1) kõrge intensiivsusega valgusseadmete käitamine ja valgusefekti omavate pürotehniliste vahendite kasutamine; 2) ulatuslikud lõhkamistööd; 3) Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeharjutused; [ RT I, 28.03.2013, 1 ./128032013001 - jõust. 01.04.2013] 4) õhusõidukitest erinevate lennuvahendite käitamine.
Kasutamata kütust võib õhusõiduki maandumismassi vähendamise eesmärgil lennu ajal välja lasta ainult ohuolukorra puhul või kui õhusõiduki kapten on veendunud, et seda tegemata satub õhusõiduk ohuolukorda, või kui õhusõiduki lennu normaalne jätkamine on ohtlik selle pardal olevatele reisijatele. Kõigil muudel juhtudel peab õhusõiduk vabanema üleliigsest kütusest seda lennul kulutades.
Transpordiamet määrab spetsiaalsed alad kütuse väljalaskmiseks õhusõiduki sattumisel ohuolukorda. Nimetatud alad ei tohi paikneda tihedalt asustatud elamis- ja tööstuspiirkondade või tuleohtlike piirkondade kohal.
Kütuse väljalaskmisel juhindutakse järgmistest nõuetest: 1) kütuse väljalaskmine peab toimuma lennujuhtimisteenistuse poolt lubatud ja selleks ettenähtud alal; 2) kütuse väljalaskmine peab üldjuhul toimuma maapinnast kõrgemal kui 6000 jalga (1800 m); 3) kütuse väljalaskmine maapinnast madalamal kui 6000 jalga (1800 m) või väljaspool selleks ettenähtud ala on lubatud, kui õhusõiduk on otseses ohus ega ole seetõttu võimeline seda tegema ettenähtud kõrgusel ja kohas.
Lennuliiklusteenistus ei luba 15 minuti jooksul kütuse väljalaskmise lõppemisest arvates teistel kontrollitavatel õhusõidukitel läbida õhuruumi, kus toimus kütuse väljalaskmine. Lennujuhtimisteenust mittesaavatele, kuid lennuliiklusteenistusele teadaolevatele õhusõidukitele annab lennuliiklusteenistus teavet kütuse väljalaskmisest ja selle toimumiskohast.
Kütuse väljalaskmise kohta teevad õhusõiduki kapten ja vastav lennuliiklusteenistus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul, kirjaliku ettekande Transpordiametile.
Välisriigi riiklikus lennunduses teenistuslikeks vajadusteks kasutatava või muu eriotstarbelise õhusõiduki sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti territooriumil ja lendu üle Eesti territooriumi reguleerib Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 345 «Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelisele õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord» ( RT I 2004, 3, 10 ./692668 ) või välisleping. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata Eesti õhuruumi kaitsel ja selle puutumatuse tagamisel (edaspidi õhuturbe teostamine) osalevatele välisriigi relvajõudude õhusõidukitele.
Lendamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangualas on vajalik Transpordiameti luba, välja arvatud lendamiseks otsingu- ja päästetööde, riikliku järelevalve, esmaabi või teadusliku uurimistöö eesmärgil või laskumiseks maandumiseks sertifitseeritud lennuväljale või kopteriväljakule või stardijärgseks tõusuks sellelt või kui seda nõuab lennuohutus. Loa andmisel peab Transpordiamet arvestama Kliimaministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti või muu asjaomase ametkonna seisukohta.
Taksolennuks loetakse kaupa või reisijaid vedava õhusõiduki mitteregulaarset lendu, millel on kuni 10 reisijakohta või mille suurim lubatud stardimass ei ületa 5700 kg.
Ühekordseteks taksolendudeks kopteriga, mis maandub või stardib mujalt kui lennuväljadelt või lennuväljakutelt, on vajalik kasutatava territooriumi valdaja eelnev nõusolek.
Tellimuslennuks loetakse sellise kaupa või reisijaid vedava õhusõiduki mitteregulaarset lendu, millel on vähemalt 11 reisijakohta või mille suurim lubatud stardimass ületab 5700 kg.
Tellimuslennuks on vaja Transpordiameti luba, kui lennu sooritab välisriigi lennuettevõtja ja see on seotud reisijate või kauba pealevõtmisega Eestist või mahapanemisega Eestis.
Regulaarliinilennud Eesti õhuruumis toimuvad Transpordiameti kinnitatud korduvlennuplaanide alusel, mis esitatakse kinnitamiseks vähemalt 30 päeva enne esimest plaanijärgset lendu.
Rahvusvaheliste regulaarliinilendude sooritamisel juhindutakse rahvusvahelistest lennunduslepingutest või nende puudumisel riikide lennundusvõimude kokkulepetest.
Transpondri kasutamine toimub kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) nõuetega. Piloot seab transpondril tunnuskoodi («squawk» – Code/FLT ID) lennuliiklusteenistuse juhiste kohaselt.
Sisenemisel Tallinna lennuinfopiirkonda peab piloot, kes on saanud lennuliiklusteenistuselt juhised tunnuskoodi seadmiseks transpondril, kasutama seda tunnuskoodi kuni uue juhise saamiseni. Piloot, kes ei ole saanud lennuliiklusteenistuselt juhiseid transpondri seadistuse kohta, käitab Tallinna lennuinfopiirkonda sisenemisel transpondrit tunnuskoodiga 2000 kuni juhise saamiseni.
Transpondrit kasutamata või kõrgusinformatsiooni mitteedastava transpondriga või kodeeriva kõrgusmõõturi puudumisel võib õhusõidukit kontrollitavas õhuruumis käitada ainult erijuhul (ühekordne lend hoolduskohta, otsimis- ja päästetööd vms) asjaomase lennuliiklusteenistuse nõusolekul. Ilma transpondrita purilennukiga võib lende teostada üksnes selleks ettenähtud alal.
Transpondri identifitseerimisrežiimi («squawk – IDENT») tohib kasutada vaid lennuliiklusteenistuse sellekohaste juhiste saamisel või ebaseadusliku sekkumise korral õhusõiduki lendu, hädaolukorras või raadioside katkemisel.
Juhul kui transpondrit kasutatakse mittekontrollitavas õhuruumis, kehtivad kõik §-des 31¹–31⁶ nimetatud nõuded. Kui need nõuded ei ole täidetud, tuleb mittekontrollitavas õhuruumis lennata väljalülitatud transpondriga.
Kõik jäigatiivalised turbiinmootoriga õhusõidukid suurima lubatud stardimassiga üle 5700 kg või lubatud istekohtade arvuga üle 19 peavad Eesti õhuruumis lendamisel olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) II seadmetega ja neid lennul kasutama.