(1) Kriisilahenduskava peab sisaldama järgmist vajaduse ja võimaluse korral kvantifitseeritud informatsiooni:
1) ülevaade kava põhielementidest;
2) ülevaade pärast viimase kriisilahendusinformatsiooni esitamist krediidiasutuses toimunud olulistest muutustest;
3) üksikasjalik ülevaade erinevatest kriisilahendamise strateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;
4) krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide, põhiäriliinide ja vara väärtuse määramise ning turustatavuse protsessi üksikasjalik kirjeldus;
5) kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine ja digitaalne tegevuskerksus;
6) kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;
7) ülevaade konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute vastastikusest sõltuvusest;
8) krediidiasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike oluliste toimingute ja süsteemide kirjeldus, sealhulgas küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 sätestatud võrgu- ja infosüsteemide kirjeldus;
9) kriisilahendamise rahastamise võimaluste selgitus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;
10) käesoleva peatüki 2. jao kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus ja hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistuste kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
11) üksikasjalik ülevaade meetmetest, millega tagatakse, et krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatav teave on alati ajakohastatud ning Finantsinspektsioonile tema kriisilahendamise ülesannete täitmiseks kättesaadav;
12) ülevaade võimalustest säilitada juurdepääs makse- ja arveldusteenustele ja muudele infrastruktuuridele ning hinnang klientide nõuete või kohustuste üle antavuse kohta;
13) analüüs, millist mõju avaldab kava krediidiasutuse töötajatele, sealhulgas hinnang sellega seotud võimalikele kuludele, ja kriisilahendamise vältel töötajatega konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, mis näeb vajaduse korral ette krediidiasutuse töötajate usaldusisikuga konsulteerimise;
14) meedia ja avalikkusega suhtlemise plaan;
15) käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt nõutavate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ning selle rakendamise korral miinimumnõude täitmise tähtaeg;
16) kui see on rakendatav, käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaste omavahendite ja kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepingute sõlmimise teel täidetav miinimumnõue ning vajaduse korral selle nõude täitmise tähtaeg;
17) olemasolu korral kriisilahenduskava kohta väljendatud krediidiasutuse arvamus;
18) analüüs, kuidas ja millal võib krediidiasutus kavas käsitletavate tingimuste korral taotleda Eesti Panga vahendeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vahendeid, ning määrata kindlaks eeldatavalt tagatisena kvalifitseeruv vara.
(1¹) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 28 lõike 6 teises lauses sätestatut silmas pidades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud tähtaegade määramisel arvesse krediidiasutuste seaduse §-s 104³ sätestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ette nähtud tähtaega.
(1²) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste, sealhulgas kohustuste teisendamise rakendamise järel kohaldatakse miinimumnõude täitmisele asjakohast üleminekuperioodi, mis võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade määramisel.
(2) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas:
1) esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave konsolideerimisgrupi kohta ja vajaduse korral ka konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate kohta;
2) määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas kolmandas riigis asutatud isiku suhtes, kui käesoleva seaduse 9. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud ja kui seda nõuet on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide suhtes;
2¹) märgitakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele;
3) analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule, võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes;
4) selgitatakse välja koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud, ja kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud üksusi, määratakse kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise kord ning selle mõju Euroopa Liidus toimuvale kriisilahendusmenetlusele;
5) tuuakse välja meetmed, et kiirendada konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlust, sealhulgas konsolideerimisgrupi teatavate funktsioonide või tegevusalade õiguslikku ja majanduslikku eraldamist;
6) määratakse kindlaks, kuidas konsolideerimisgrupi kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rahastatakse, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, ning kui on vaja kasutada Tagatisfondi või teise lepinguriigi kriisilahendusfondi vahendeid, nähakse ette põhimõtted rahastamisalase vastutuse jagamiseks lepinguriikide vahel;
7) sätestatakse kõik täiendavad meetmed, sealhulgas need, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ja allkonsolideerimisgrupi kaupa;
7¹) määratakse kindlaks kriisilahendusmeetmed ning hinnatakse meetmete mõju iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist;
8) kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki olulisi kriisilahenduskõlblikkuse takistusi, ning kui see on vajalik ja proportsionaalne, kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada takistavad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 34 sätestatuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud rahastamise vastutuse jagamise põhimõtted tuleb kehtestada tasakaalustatud ja õiglaste kriteeriumide alusel, võttes seejuures arvesse eelkõige Tagatisfondi seaduse §-s 73²¹ sätestatut ja kõigi asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele avalduvat mõju.
(3¹) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.
(4) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel ei tohi eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi ega sellise likviidsusabi kasutamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, ega erakorralise avaliku finantstoetuse kasutamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite kasutamist.
(5) Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel võetakse arvesse asjakohased stsenaariumid, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus või see võib hõlmata kogu süsteemi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave avaldatakse krediidiasutusele või konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
(7) Finantsinspektsioon edastab konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja kõik muudatused selles teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele.
(8) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskaval ei tohi olla ebaproportsionaalset mõju ühelegi lepinguriigile.
(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostöös nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning pärast konsulteerimist teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ja kriisilahendusasutustega, kui nendes lepinguriikides asuvad konsolideerimisgrupi olulised filiaalid ja kui see on filiaalide puhul vajalik. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisse kaasata nende kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulised filiaalid, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja teise sellise lepinguriigi kriisilahendusasutusega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik.
(2¹) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana iga kriisilahendussubjekti ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kohta, kes on § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.
(3) Finantsinspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teabe, mis on asjakohane seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse rolliga konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluse kavandamises.
(4) Finantsinspektsioon ei ole kohustatud kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjatega seotud teavet edastama ilma asjaomase kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse või kriisilahendusasutuse nõusolekuta.
(5) Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et jõuda nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamist või pärast vastava teabe saamist konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuselt teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega ühisotsusele konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta.
(6) Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c kriisilahendusasutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui enne neljakuulise tähtaja lõppu ei jõuta ühisotsusele, võib Finantsinspektsioon sama määruse artikli 19 kohaselt pöörduda ka erimeelsuste korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone.
(7¹) Finantsinspektsioon esitab väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta tehtavas otsuses oma otsuse põhjendused ning teeb otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.
(7²) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende kriisilahendusasutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi.
(7³) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta oma otsuse, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab oma otsuses põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks.
(8) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ühisotsusele ei jõuta ning teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutused ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluva kriisilahenduse allkonsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning esitama põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks.
(9) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega, välja arvatud juhul, kui teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutuse hinnangul võib erimeelsusi tekitav küsimus avaldada mõju tema riigieelarvele või tuua kaasa eelarvelisi kohustusi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.
(11) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus teavitab Finantsinspektsiooni, et käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 9 kohaselt tehtud ühisotsus avaldab mõju tema riigieelarvele või võib tuua kaasa eelarvelisi kohustusi, siis algatab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusena konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ümberhindamise, mis muu hulgas hõlmab omavahendite miinimumnõude ja kõlblike kohustuste ümberhindamist.
§ 31. Kriisilahenduskava koostamine lihtsustatud kujul
(1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse koostada kriisilahenduskava lihtsustatud kujul (edaspidi lihtsustatud kriisilahenduskava), võttes arvesse, millist mõju avaldaks krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluse alusel finantsturgudele, teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.
(2) Finantsinspektsioon peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel arvestama krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, suurust ja õiguslikku staatust, krediidiasutuse seotust teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist krediidiasutuste kaitseskeemi ning seda, kas krediidiasutus osutab investeerimisteenuseid.
(3) Lihtsustatud kriisilahenduskava koostamisel võib:
1) vähendada käesoleva seaduse §-s 29 kriisilahenduskava sisule esitatud nõudeid või jätta need osaliselt kohaldamata;
2) jätta osaliselt kohaldamata käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud kriisilahenduskava ajakohastamise nõude;
3) alandada käesoleva peatüki 2. jaos käsitletud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalikkuse taset.
(4) Finantsinspektsioon võib igal ajal koostada kriisilahenduskava täies mahus.
(5) Lihtsustatud kriisilahenduskava koostamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni õigust rakendada kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet.
(6) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga.
(7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest.
(8) Lihtsustatud kriisilahenduskava ei või koostada käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud krediidiasutuste kohta.
(1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse jätta kriisilahenduskava koostamata, kui krediidiasutus on otseselt seotud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga või konsolideerimisgrupis keskse finantseerimist korraldava isikuga ja ta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud.
(2) Kui Finantsinspektsioon ei koosta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kriisilahenduskava, koostab ta kriisilahenduskava konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskse isiku ja sellega seotud krediidiasutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses.
(3) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest.
§ 33. Krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
(1) Kui krediidiasutus ei kuulu konsolideerimisgruppi, hindab Finantsinspektsioon vajaduse korral pärast konsulteerimist nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, millisel määral krediidiasutus on kriisilahenduskõlblik, ilma et kriisilahendusmenetluses oleks vajalik eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi saamist või sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, või erakorralise avaliku toetuse saamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite saamist.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik, ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana.
(2¹) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tuleb lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele hinnata vastavalt käesoleva peatüki 1. jaole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduskõlblikkust iga allkonsolideerimisgrupi kohta eraldi.
(2²) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikute kriisilahenduskõlblikkuse hindamises.
(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava.
(4) Krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel hinnatakse vähemalt järgmisi asjaolusid:
1) krediidiasutuse võimalus paigutada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ümber teistesse juriidilistesse isikutesse;
2) krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi õiguslike ja organisatsiooniliste struktuuride kooskõla põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonidega;
3) kehtivate kokkulepete olemasolu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi oluliste töötajatega kindlustamiseks, infrastruktuuri toimimiseks, rahastuse ja likviidsuse tagamiseks ning kapitaliga varustamiseks, et toetada põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone ning säilitada nende toimimine;
4) krediidiasutuse teenuslepingute, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutamisega seotud lepingute püsivus ja täielikult täitmisele pööratavus krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse korral;
4¹) kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu- ja infosüsteemide digitaalne tegevuskerksus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatud teavitusi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest, kui see on asjakohane, ja määruse IV peatüki kohase digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemusi;
5) krediidiasutuse juhtimisstruktuuri asjakohasus krediidiasutuse teenuslepingutega seonduvate sise-eeskirjade järgimise haldamiseks ja tagamiseks;
6) niisuguse korra olemasolu krediidiasutuses, mille alusel kanda kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide eraldamise korral teenuslepingute alusel pakutavad teenused üle kolmandatele isikutele;
7) kehtivad plaanid ja meetmed ettenägematu olukorra lahendamiseks, et tagada pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele;
8) juhtimisinfosüsteemide asjakohasus täpse ja kõikehõlmava teabe kogumise tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kohta, et need aitaksid kaasa kiirete otsuste vastuvõtmisele;
9) juhtimisinfosüsteemide suutlikkus pakkuda igal ajal krediidiasutuse tulemuslikuks kriisilahenduseks vajalikku teavet;
10) krediidiasutuse juhtimisinfosüsteemide testimise ulatus Finantsinspektsiooni välja töötatud raskustesse sattumise stsenaariumide korral;
11) krediidiasutuse suutlikkus tagada oma juhtimisinfosüsteemide katkematu toimimine nii kahjustatud krediidiasutuses kui ka uues krediidiasutuses, kui kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid teistest funktsioonidest ja äriliinidest eraldatakse;
12) krediidiasutuse asjakohased protsessid, mis on vajalikud, et esitada Finantsinspektsioonile teave hoiustajate ja Tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud summade kindlaksmääramiseks;
13) kui konsolideerimisgrupis kasutatakse konsolideerimisgrupisiseseid garantiisid, siis kirjeldust, et neid garantiisid antakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende garantiidega seotud riskijuhtimissüsteemid;
14) kui konsolideerimisgrupp tegeleb kompensatsioonitehingute sõlmimisega, siis kirjeldust, mis määral neid tehinguid sõlmitakse turutingimustel ja kuivõrd usaldusväärsed on nende tehingutega seotud riskijuhtimissüsteemid;
15) mis määral konsolideerimisgrupisiseste garantiide andmine või kompensatsioonitehingute sõlmimine suurendab konsolideerimisgrupisisest finantsraskuste ülekandumist;
16) mis määral konsolideerimisgrupi õiguslik struktuur takistab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, seda sõltuvalt konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute arvust, konsolideerimisgrupi struktuuri keerukusest või raskustest äriliinide ja konsolideerimisgrupi ettevõtjate kokkuviimisel;
17) krediidiasutuse teisendatavate kohustuste summa ja liik;
18) kui hindamine hõlmab segavaldusettevõtjat, siis kas konsolideerimisgrupi krediidiasutuste, investeerimisühingute või finantseerimisasutuste kriisilahendus võiks avaldada negatiivset mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei ole seotud finantstegevusega;
19) teenustaseme kokkulepete olemasolu ja usaldusväärsus;
20) kas kolmanda riigi ametiasutustel on vajalikud kriisilahendusmeetmed ja -õigused, et toetada Finantsinspektsiooni kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, ning kui ulatuslik on Finantsinspektsiooni ja kolmanda riigi ametiasutuste vaheline kooskõlastatud tegevus;
21) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamise võimalikkus viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse kasutada olevaid meetmeid ja õigusi ning krediidiasutuse struktuuri;
22) kas konsolideerimisgrupi struktuur võimaldab Finantsinspektsioonil kriisilahendusmenetlust kogu konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgrupi ühe või enama ettevõtja suhtes läbi viia ning selle lõpetada, ilma et see põhjustaks märkimisväärset otsest või kaudset ebasoodsat mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele, ning pidades silmas konsolideerimisgrupi kui terviku väärtuse maksimeerimist;
23) kokkulepped ja viisid, mille abil saaks kriisilahendust lihtsustada konsolideerimisgruppide puhul, kuhu kuuluvad eri riikides asutatud tütarettevõtjad;
24) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste usaldusväärne kasutamine viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse võimalikku mõju võlausaldajatele, vastaspooltele, klientidele ja töötajatele ning võimalikke meetmeid ja õigusi, mida võivad rakendada kolmanda riigi ametiasutused;
25) mis määral saab adekvaatselt hinnata krediidiasutuse kriisilahenduse mõju finantssüsteemile ja finantsturu usaldusele;
26) kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel on märkimisväärne otsene või kaudne ebasoodne mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele;
27) kuidas kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise abil saaks piirata finantsraskuste ülekandumist teistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või finantsturgudele;
28) kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel võib olla oluline mõju makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.
(5) Krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et:
1) krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või
2) kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ning väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti ja teiste lepinguriikide konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale või filiaalile ning Eesti ja teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiemat finantsilist ebastabiilsust tekitavate või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse ka laiemat finantsilist ebastabiilsust kogu finantssüsteemi haaravate sündmuste korral, lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et nimetatud funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada või muul viisil nende täitmist tagada.
(6) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(7) Allkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse kohta antud hinnangut võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes.
§ 34. Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemine ja nende kõrvaldamine
(1) Kui krediidiasutuse käesoleva seaduse § 33 kohasel kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel tuvastatakse pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutusi ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid.
(2) Krediidiasutus peab esitama nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist Finantsinspektsioonile ettepaneku, milles toob välja võimalikud meetmed teates märgitud oluliste takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Finantsinspektsioon hindab, kas pakutud meetmetega on võimalik kõnealuseid takistusi vähendada või kõrvaldada.
(2¹) Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed oluliste takistuste kõrvaldamiseks kriisilahendusmenetlusest ja nende rakendamise ajakava, millega tagatakse käesoleva seaduse §-s 18 või 19 ja krediidiasutuste seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmine, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:
1) krediidiasutus täidab krediidiasutuste seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks sama seaduse § 86⁵⁰ lõigetes 1–3¹ nimetatud nõuetele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1;
2) krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse §-des 17² ja 17³, § 17⁴ lõigetes 1–5 ning § 18¹ lõigetes 1–5 nimetatud nõudeid.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu põhjusi.
(2³) Pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist hindab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.
(3) Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, nõuab Finantsinspektsioon ettekirjutusega, et krediidiasutus rakendaks alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.
(3¹) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangus arvesse kriisilahenduse takistustest tuleneva ohu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.
(3²) Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kättesaamist plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks.
(3³) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alternatiivsete meetmete nõudmise otsust finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ning, kui see on asjakohane, Eesti Pangaga, et hinnata nende meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.
(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi mõnelt üksuselt:
1) konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist;
2) teatava vara võõrandamist;
3) mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või lõpetamist;
4) maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist;
5) uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või olemasolevate toodete võõrandamist;
6) otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse õiguslike või organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;
7) emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus;
8)
9) meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas eelkõige püüet uuesti läbi rääkida tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust antud kohustuse või instrumendi allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad antud kohustust või instrumenti;
10) võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbivaatamist või nende puudumisel nimetatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate isikutega selliste teenuslepingute koostamist, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist.
(4¹) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale.
(4²) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda krediidiasutuselt või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtjalt:
1) kava esitamist selle kohta, kuidas taastada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme vastavus käesoleva seaduse §-dele 18 ja 19;
2) kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse §-s 18 või 19 sätestatud nõuded;
3) võtta käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutusele muid meetmeid, eelkõige kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud tegevusi;
4) pädeva järelevalveasutusega kokkuleppel omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste tähtajaprofiili muutmist;
5) juhul kui tegemist on segavaldusettevõtja tütarettevõtjaga, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste käesoleva seaduse 4. peatükis nimetatud kriisilahendusmeetmete kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.
(4³) Kui Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas § 22 lõikega 2¹ ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt §-le 71 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt §-le 72 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui kümme protsenti, hindab Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele.
(4⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 4³ nimetatud mõju hindamisel arvestatakse ühtlasi kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõjuga, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja teisendamise õiguste kasutamisel võidakse mitte täita käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud võlausaldajatele kahju hüvitamise eeldusi.
(4⁵) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi, kui ta jõuab lõikes 4³ nimetatud järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust ja need põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu.
(5) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangust ja selgitab krediidiasutusele tema pakutud meetmete puudusi ja alternatiivsete meetmete sobivust kriisilahendusmenetluse takistuste kõrvaldamiseks. Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni hinnangu saamist alternatiivsete meetmete elluviimise kava.
(6) Enne krediidiasutuse teavitamist oma hinnangust konsulteerib Finantsinspektsioon vajaduse korral Eesti Pangaga ja hindab vastavate meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.
§ 35. Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemine ja nende kõrvaldamine konsolideerimisgrupi puhul
(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud hinnangu alusel on tuvastatud konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ühisotsusele käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmete rakendamiseks kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes. Enne ühisotsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, kui see on olulise filiaali puhul vajalik.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve asutusega ning pärast teiste seotud finantsjärelevalve asutustega konsulteerimist aruande, milles analüüsitakse olulisi takistusi, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruandes analüüsitakse mõju kogu grupi ärimudelile ning antakse soovitusi proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete rakendamiseks konsolideerimisgrupi tasandil ning vajaduse korral allkonsolideerimisgruppide suhtes, kui meetmeid on lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või need on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks.
(2²) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2¹ nimetatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega konsulteerimist antud pärssiva asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat.
(2³) Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja peab kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud teate saamisest arvates esitama konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava.
(3) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad aruande nende vastutusalas olevatele vastavatele tütarettevõtjatele.
(4) Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande kättesaamist võib konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitada Finantsinspektsioonile oma tähelepanekud ja teha ettepaneku alternatiivsete meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes nimetatud takistused kõrvaldada. Emaettevõtja pakutud meetmetest teavitab Finantsinspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, kui see on olulise filiaali puhul asjakohane.
(5) Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud emaettevõtja tähelepanekute esitamist või pärast lõikes 4 sätestatud neljakuulise tähtaja möödumist, olenevalt kumb on varasem, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda kriisilahenduskolleegiumis ühisotsusele nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, oluliste takistuste suhtes, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes, ning kui see on vajalik, siis lõike 4 kohaselt tehtud emaettevõtja ettepaneku ja kriisilahendusasutuste poolt takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks nõutavate meetmete suhtes. Enne ühisotsuseni jõudmist konsulteerib Finantsinspektsioon nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, ja finantsjärelevalve asutustega.
(5¹) Kui Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tähelepanekuid esitanud, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et ühisotsusele jõutaks ühe kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud neljakuulise tähtaja möödumist.
(5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ühisotsusele kriisilahenduskõlblikkust pärssiva asjaolu suhtes, mille on tinginud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2¹ nimetatud olukord, peab jõudma kahe nädala jooksul pärast seda, kui Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 esitanud oma tähelepanekud.
(6) Ühisotsuse tegemisel tuleb arvesse võtta meetmete võimalikku mõju kõikidele lepinguriikidele, kus konsolideerimisgrupp tegutseb. Ühisotsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja Finantsinspektsioon esitab selle konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
(7) Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c kriisilahendusasutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui enne neljakuulise tähtaja lõppu ei jõuta ühisotsusele käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punktides 6, 7 ja 10 nimetatud meetmetes, võib Finantsinspektsioon vastavalt sama määruse artiklile 19 pöörduda erimeelsuste lahendamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(8) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse, milliseid käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmeid konsolideerimisgrupi tasandil rakendada. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
(8¹) Kui Finantsinspektsioon ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kuid konsolideerimisgrupi tütarettevõtja asub Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 34 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse kriisilahendussubjektile.
(8²) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon lõikes 8¹ nimetatud otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon juhul, kui konsolideerimisgrupi tütarettevõtja asub Eestis, oma otsuse, milliseid käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmeid tütarettevõtja suhtes rakendada.
(10) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.
(1) Finantsinspektsioon võib rakendada varajase sekkumise meetmeid, kui krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise tõttu seoses likviidsuse vähenemise või finantsvõimenduse määra, krediidiriski tingimuste või riskide kontsentreerumise piirmäära suurenemisega krediidiasutus rikub või võib lähitulevikus tõenäoliselt rikkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artiklites 3–7, 14–17 ja 24–26, krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise põhjusi hinnatakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel, mis võivad hõlmata olukorda, kui krediidiasutuse omavahendite taseme ja minimaalse nõutava omavahendite taseme vahe on väiksem kui 1,5 protsenti.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil kohaldada krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid ega muid järelevalvemeetmeid, muu hulgas kehtestada krediidiasutusele moratooriumi.
(4) Finantsinspektsioon võib varajase sekkumise meetmena ettekirjutuse alusel mõistliku tähtaja jooksul nõuda:
1) krediidiasutuse juhatuselt kindlaks määratud ajaks finantsseisundi taastamise kavas esitatud korra või meetme rakendamist või finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist juhul, kui asjaolud, mis tõid kaasa varajase sekkumise, erinevad esialgses finantsseisundi taastamise kavas esitatud eeldustest, ning rakendada ajakohastatud kavas esitatud korda või meedet, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorrast hoidumine;
2) krediidiasutuse juhatuselt olukorra uurimist, tuvastatud probleemide lahendamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramist ning nende probleemide kõrvaldamise tegevuskava ja selle elluviimise ajakava koostamist;
3) krediidiasutuse juhatuselt krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku viivitamatut kokkukutsumist, kindla päevakorra määramist või küsimuse päevakorda võtmist;
4) krediidiasutuse juhatuselt kava koostamist võlgade restruktureerimise üle läbirääkimistesse astumiseks, arvestades võimaluse korral finantsseisundi taastamise kava;
5) muudatuse tegemist krediidiasutuse äristrateegias, õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris;
6) vajalikku informatsiooni, sealhulgas kohapealse kontrolli teostamist, ja Finantsinspektsioonile kogu teabe esitamist, mis on vajalik kriisilahenduskava ajakohastamiseks ja krediidiasutuse võimaliku kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks ning krediidiasutuse vara ja kohustuste hindamiseks.
(5) Kui krediidiasutuse juhatus ei kutsu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatule kokku aktsionäride üldkoosolekut, võib Finantsinspektsioon ise kutsuda kokku üldkoosoleku ja määrata selle päevakorra.
(6) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeldused on täidetud, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus võtaks ühendust võimalike omandajatega kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.
(7) Kui krediidiasutuse finantsseisund on oluliselt halvenemas või kui ta on rikkunud õigusakte, haldusakte või krediidiasutuse sise-eeskirju ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud meetmed ei ole olnud piisavad, võib Finantsinspektsioon kutsuda tagasi ühe või kõik krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikmed. Tagasikutsutud juhatuse või nõukogu liikme asemele võib nimetada uue liikme üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon otsustada, et uue liikme nimetamisel ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 48, 56 ja 57 krediidiasutuse juhtide kohta sätestatut.
(1) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumine käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel andnud soovitud tulemusi krediidiasutusega seotud olukorra parandamiseks, võib Finantsinspektsioon määrata krediidiasutusele ühe või mitu ajutist erihaldurit. Ajutise erihalduri määramise otsus avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.
(2) Ajutise erihalduri võib määrata töötama koos juhatusega ja nõukoguga. Kui ajutine erihaldur määratakse töötama koos juhatusega, täpsustab Finantsinspektsioon ajutise erihalduri ning juhatuse ja nõukogu omavahelised ülesanded, õigused ja kohustused, muu hulgas krediidiasutuse juhtorganile kehtestatud nõuded seoses vajadusega konsulteerida ajutise erihalduriga või saada temalt nõusolek enne mõnede otsuste tegemist või meetmete rakendamist.
(3) Finantsinspektsioon määrab kindlaks ajutise erihalduri õigused, rolli ja ülesanded tema ametisse nimetamisel, täpsustades ajutisele erihaldurile seatavaid piiranguid.
(4) Ajutine erihaldur võib teostada mõnesid või kõiki krediidiasutuse põhikirjast või seadusest tulenevaid juhatuse liikme õigusi, sealhulgas juhtorgani haldusfunktsioone. Ajutise erihalduri ülesannete hulka võib kuuluda krediidiasutuse finantsseisundi kindlakstegemine ning majandustegevuse või selle osa juhtimine eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse finantsseisund ja rakendada meetmeid krediidiasutuse majandustegevuse aruka ja usaldusväärse juhtimise taastamiseks.
(5) Ajutisel erihalduril peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, laitmatu kutse- ja ärialane maine ja haridus ning ta peab vältima huvide konflikti ega tohi teha huvide konflikti põhjustavaid tehinguid. Ajutise erihalduri määramisele ja tema tegevusele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 6 ning § 113 lõigetes 1, 2 ja 5–7 moratooriumihalduri kohta sätestatut.
(6) Finantsinspektsioon võib seada ajutisele erihaldurile kohustuse saada enne mõnede õiguste kasutamist, sealhulgas krediidiasutuse vara käsutamist, või muude toimingute tegemist Finantsinspektsioonilt nõusolek.
(7) Ajutine erihaldur on kohustatud Finantsinspektsiooni määratud ajavahemike tagant ja volituste lõppemisel koostama aruande krediidiasutuse finantsseisundi ning kohustuste täitmise käigus tehtud toimingute kohta.
(8) Ajutine erihaldur nimetatakse kuni üheks aastaks. Seda perioodi võib erandkorras pikendada, kui ajutise erihalduri nimetamise eeldused on jätkuvalt täidetud, sellise otsuse tegemisel peab Finantsinspektsioon seda aktsionäridele põhjendama.
(9) Ajutine erihaldur võib kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku ja koostada üldkoosoleku päevakorra üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul.
(10) Ajutise erihalduri nimetamine ei sea piiranguid krediidiasutuse aktsionäride äriseadustikust tulenevatele õigustele. Ajutise erihalduri tegevusest tekkinud nõuetele ei kohaldata äriseadustiku §-s 289² sätestatut.
(11) Erihaldur saab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele ja kvalifikatsioonile. Erihalduri tasu suuruse määrab Finantsinspektsioon.
(12) Ajutine erihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega üksnes süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise erihalduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise erihalduri tegevuse lõppemise päevast arvates.
(13) Finantsinspektsioon võib ajutise erihalduri igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda. Samuti võib Finantsinspektsioon ajutise erihalduri nimetamise tingimusi igal ajal muuta.
(14) Ajutise erihalduriga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Ajutise erihalduri lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
§ 38. Varajase sekkumise meetmete rakendamise koordineerimine konsolideerimisgrupi puhul
(1) Kui tingimused varajaseks sekkumiseks on käesoleva jao kohaselt täidetud ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta varajase sekkumise meetme rakendamise või ajutise erihalduri nimetamise kavatsusest teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning konsulteerima teiste järelevalvekolleegiumisse kuuluvate finantsjärelevalve asutustega.
(2) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet, peab ta vastava meetme rakendamise või ajutise erihalduri nimetamise kavatsusest teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja konsulteerima konsolideeritud järelevalvet teostava finantsjärelevalve asutusega.
(3) Konsulteerimise järel otsustab Finantsinspektsioon, kas ja milliseid varajase sekkumise meetmeid kohaldada. Oma otsusest teavitab Finantsinspektsioon teisi järelevalvekolleegiumisse kuuluvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(4) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud kavandatavatest varajase sekkumise meetmetest või ajutise erihalduri nimetamisest ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, võib ta kolme päeva jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastavata teate saamisest arvates edastada talle oma hinnangu, millist mõju avaldab nende meetmete rakendamine konsolideerimisgrupile või konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele.
(5) Kui konsolideeritud järelevalvet teostav teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsioonile andnud oma hinnangu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule, peab Finantsinspektsioon arvestama oma otsuse tegemisel seda hinnangut.
(6) Kui samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mitme isiku suhtes kavatsetakse rakendada varajase sekkumise meetmeid või nimetada ajutine erihaldur, kaalub Finantsinspektsioon koos teiste asjaomaste finantsjärelevalve asutustega enne vastavate meetmete rakendamist, kas on sobivam nimetada üks ja sama ajutine erihaldur kõigile konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele või ühtlustada kavandatavaid varajase sekkumise meetmeid, et soodustada krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamist. Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et jõuda teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ühisotsusele viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamisest arvates.
(7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalve teostaja, koostab ta ühisotsuse, mis peab olema põhjendatud, ja esitab selle konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
(8) Finantsinspektsioon võib esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele taotluse vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31, et saada abi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kokkuleppe saavutamisel.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, oma otsuse ajutise erihalduri nimetamiseks või muu varajase sekkumise meetme rakendamiseks.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 9 sätestatud Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste finantsjärelevalve asutuste seisukohti ning reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale või tütarettevõtjale.
(11) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud perioodi lõppu, kui ei jõuta ühisotsusele või kui Finantsinspektsioon ei ole nõus järelevalvekolleegiumisse kuuluva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekuga rakendada käesoleva seaduse § 36 lõike 4 punktis 1, 4 või 5 sätestatud varajase sekkumise meedet, võib Finantsinspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(12) Kui teise asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole kolme päeva jooksul teate saamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
§ 39. Kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused
(1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) järelevalve käigus saadud informatsiooni põhjal on Finantsinspektsiooni hinnangul tõenäoline, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks;
2) arvestades nii ajakriteeriumi kui ka muid olulisi asjaolusid, ei aita ükski muu meede või õigus, sealhulgas eraõiguslik ja järelevalvemeede ega ka kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamine või teisendamine, krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;
3) meede või õigus on avaliku huvi seisukohast vajalik.
(2) Krediidiasutuse maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:
1) krediidiasutus rikub või on ilmne, et ta lähitulevikus hakkab rikkuma tegevusloa andmise aluseks olevaid nõudeid, eelkõige põhjusel, et krediidiasutus on kahjumis või tal tõenäoliselt tekib kahjum, mille tõttu vähenevad tema omavahendid olulises ulatuses;
2) krediidiasutuse vara ei kata tema kohustusi või on ilmne, et krediidiasutuse vara ei kata lähiajal tema kohustusi;
3) krediidiasutus ei suuda või on ilmne, et ta lähitulevikus ei suuda oma kohustusi tasuda nende sissenõutavaks muutumisel;
4) krediidiasutus taotleb erakorralist avalikku finantstoetust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatu all ei peeta silmas olukorda, kui riigigarantiid soovitakse seoses:
1) Eesti Panga väljastatud likviidsuslaenuga;
2) uue krediidiasutuse väljastatavate võlakohustustega;
3) aktsiakapitali suurendamisega või kapitaliinstrumentide omandamisega turutingimustel, kusjuures ükski käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 5 nimetatud tingimustest ei esine juba erakorralise avaliku finantstoetuse andmise ajal.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse riigigarantii suhtes, mis antakse maksevõimelisele krediidiasutusele ajutise proportsionaalse ettevaatusabinõuna tähtajaliselt, et leevendada tõsiste häirete tagajärgi. Riigigarantii abil saadud vahendeid ei või kasutada sellise kahjumi katmiseks, mis krediidiasutusel on tekkinud või lähiajal tõenäoliselt tekib.
(3²) Riigigarantii andmisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 alusel on selle suurus piiratud kapitali vajadusega, mis on kindlaks tehtud pädeva järelevalveasutuse läbi viidud stressitestide, varade kvaliteedi hindamise või muu samaväärse tegevuse käigus.
(4) Kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt avaliku huvi seisukohast vajalikuna, kui see aitab kaasa ühe või mitme kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks ja on proportsionaalne ning krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke saavutada.
(5) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse tütarettevõtjast finantseerimisasutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused nii finantseerimisasutuse enda kui ka konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja puhul.
(6) Finantsinspektsioon võib finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused nii finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja enda kui ka tema tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul. Kui nimetatud krediidiasutus on asutatud kolmandas riigis, peab olema selle riigi pädev asutus määranud, et kriisilahenduse eesmärgid on selle riigi õiguse kohaselt täidetud.
(7) Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtjast vahendaja kaudu, peab kriisilahenduskava kohast vahendajast finantsvaldusettevõtjat käsitama kriisilahendussubjektina. Nimetatud juhul võib konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kehtestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada selle vahendajast finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes.
(8) Kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ega segavaldusettevõtja puhul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimusi täidetud, võib Finantsinspektsioon nende suhtes siiski rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui:
1) finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja on kriisilahendussubjekt;
2) üks või mitu finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna ning kriisilahendusmeetme rakendamine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.
(9) Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 8 sätestatule hinnatakse, kas kriisilahenduse eesmärgid on finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul täidetud, võib Finantsinspektsioon leppida selle välisriigi, kus on asutatud nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja, kriisilahendusasutusega kokku, et sellisel juhul ei arvestata konsolideerimisgrupisiseseid kapitali ega kahjumi ülekandmise võimalusi, kaasa arvatud võimalikku kapitaliinstrumentide allahindamist või teisendamist.
§ 39¹. Keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse algatamise erisused
(1) Finantsinspektsioon võib kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(2) Krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kelle puhul Finantsinspektsioon leiab, et käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused on täidetud, kuid ei ole täidetud nimetatud lõike punktis 3 nimetatud avaliku huvi tingimus, likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus.
(1) Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeetmeid või -õigusi kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
1) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katavad esimeses järjekorras aktsionärid;
2) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katavad teises järjekorras võlausaldajad pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule pankrotimenetluses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed kutsutakse tagasi ja vahetatakse välja, välja arvatud juhul, kui kriisilahenduse eesmärkide paremaks saavutamiseks peetakse vajalikuks kõigi või mõnede juhatuse või nõukogu liikmete ametisse jäämist;
4) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed peavad osutama igakülgset abi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;
5) füüsilised ja juriidilised isikud vastutavad krediidiasutuse maksejõuetuse põhjustamise eest; kui maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on ajutine erihaldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud;
6) ühe ja sama nõude rahuldamisjärgu võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
7) ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas kui see, mida ta oleks katnud, kui krediidiasutus või tema tütarettevõtjast finantseerimisasutus või finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses ning kooskõlas käesoleva seaduse §-s 80 sätestatuga;
8) tagatud ja hüvitamisele kuuluvad hoiused on täielikult kaitstud;
9) kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendatakse kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud kaitsemeetmetega.
(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, peab Finantsinspektsioon kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama nii, et negatiivne mõju konsolideerimisgrupi teistele üksustele ning konsolideerimisgrupile tervikuna oleks minimaalne, samuti mõju Eesti finantsstabiilsusele ja teistele lepinguriikidele, eelkõige nendele, kus konsolideerimisgrupi teised üksused tegutsevad. Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel arvestama ka Euroopa Liidu riigiabi alaseid õigusakte.
(3) Kui krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes rakendatakse käesoleva seaduse § 55 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kriisilahendusmeetmeid, ei kohaldata krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku töötajate suhtes töölepingu seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.
(4) Finantsinspektsioon teavitab kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisel vajaduse korral vastava isiku töötajate esindajaid ning konsulteerib nendega. Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeetmeid ja kasutab kriisilahendusõigusi selliselt, et see ei piira töötajate esindatust äriühingu juhtorganites.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus peatada krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused (edaspidi peatamisõigus), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on tehtud kindlaks, et krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks;
2) kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud eraõiguslikku meedet, mis krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks;
3) peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine;
4) peatamisõiguse kasutamine on vajalik avaliku huvi tuvastamiseks või sobivate kriisilahendusmeetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahendusmeetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks.
(2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja peab enne peatamisõiguse kasutamist konsulteerima finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ja viimane peab vastama viivitamata.
(3) Peatamisõigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:
1) makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide või nende korraldajate ees;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus nimetatud määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;
3) keskpankade ees.
(4) Finantsinspektsioon määrab peatamisõiguse kasutamise perioodi vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka tagatud kõlblike hoiuste suhtes, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.
(5) Peatamisõiguse kasutamise aeg on võimalikult lühike, see ei ole pikem minimaalsest ajavahemikust, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgil rakendada, ega tohi kesta kauem kui lõikes 9 nimetatud peatamisteate avaldamisest kuni avaldamispäevale järgneva tööpäeva keskööni krediidiasutuse või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja lepinguriigi aja järgi.
(6) Peatamisõiguse kasutamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse selle mõju finantsturgudele, arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases maksejõuetusmenetluses. Finantsinspektsioon võtab arvesse riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse avaliku huvi tuvastamise tulemusena.
(7) Peatamisõiguse kohaldamisel peatuvad samaks ajavahemikuks ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused.
(8) Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita peatamisõiguse kohaldamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu.
(9) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata krediidiasutust või muud konsolideerimisgrupi ettevõtjat ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud asutusi, kui ta kasutab peatamisõigust pärast seda, kui § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist.
(10) Finantsinspektsioon avaldab peatamisõiguse kohaldamise otsuse ning peatamise tingimused ja ajavahemiku käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud viisil.
(11) Finantsinspektsioon võib kasutada peatamisõiguse perioodi jooksul õigust:
1) seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid tagatisest tulenevate õiguste jõustamisele, arvestades käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud erisusi;
2) peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus, arvestades käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1–5 ja §-s 44 sätestatud nõudeid.
(12) Kui Finantsinspektsioon on tulenevalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktist 1 kindlaks teinud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ning on pärast seda kasutanud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 11 kohast õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes võetud kriisilahendusmeede, ei kasuta Finantsinspektsioon selle krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud õigust peatada teatavaid kohustusi või piirata tagatisest tulenevaid õigusi.
(1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse kriisilahendusmenetluse algatamiseks, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele. Kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse aluseks on krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku varalisele seisundile antud Finantsinspektsiooni esialgne hinnang või sõltumatu eksperdi hinnang vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.
(2) Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmenetluse algatamise kohta peab olema põhjendatud ja selles nähakse ette:
1) kriisilahendusmeetmed ja -õigused, mida kavatsetakse rakendada;
2) kriisilahendusmenetluse algatamise kuupäev ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise alguse kellaaeg;
3) vajaduse korral erihalduri määramine;
4) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud varalise seisundi hindamise kord, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse aluseks on Finantsinspektsiooni läbi viidud varalise seisundi esialgse hindamise tulemused;
5) kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39;
6) teenuste osutamise ja vahendite üleandmise kord kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 46;
7) vajaduse korral Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lõike 2 punktis 9 nimetatud avalduse esitamine;
8) muu asjakohane oluline teave.
(3) Finantsinspektsioon ei otsusta kriisilahendusmenetluse algatamist ja kriisilahendusmenetluse käigus käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata.
(4) Kui kriisilahendusmeetmeid või -õigusi on vaja rakendada kolmandas riigis asuva vara või kolmanda riigi õigusega reguleeritud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, varaliste õiguste või kohustuste suhtes ja on tõenäoline, et Finantsinspektsiooni otsus ei ole objektiivsete asjaolude tõttu täidetav, võib Finantsinspektsioon vastu võtta kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse kõrvaltingimusega.
(5) Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmenetluse algatamise kohta kehtib arvates selle avalikustamisest käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 ette nähtud korras ja see tuleb viivitamata täita. Otsuse täitmist ei saa peatada, ajatada ega muuta kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise viisi ja korda ning kriitiliste funktsioonide toimimise korraldust.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha otsuseid kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku aktsiate, varade ja kohustuste valitsemise ja käsutamise kohta, muu hulgas nõuda ettekirjutusega:
1) aktsiate või muude kapitaliinstrumentide allahindamist või tühistamist;
2) aktsiate või kõigi varade, õiguste ja kohustuste üleandmist või võõrandamist;
3) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist;
4) emiteeritud võlainstrumentide ja muude teisendatavate kohustuste täitmise tähtaja muutmist või sellistelt instrumentidelt ja muudelt teisendatavatelt kohustustelt makstava intressi summa või kohustuse täitmise tähtpäeva muutmist, millest alates tuleb hakata intressi maksma, maksete ajutiselt peatamist, välja arvatud tagatud kohustuste puhul;
5) tuletisinstrumentide lepingute lõpetamist käesoleva seaduse § 76 rakendamiseks;
6) märkimisõiguste tühistamist täiendavate aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandamiseks;
7) uute aktsiate või muude kapitaliinstrumentide emiteerimist;
8) sõlmitud lepingu tingimuste muutmist, lepingust taganemist või selle ülesütlemist.
(2) Finantsinspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel õigus nõuda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse:
1) teisendatavate kohustuste põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi vähendamist kuni nullini;
2) emiteeritud võlainstrumentide, välja arvatud tagatud kohustuste tühistamist;
3) teisendatavate kohustuste teisendamist selle krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku või sildasutuse, kellele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õigused või kohustused üle antakse, lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus viia läbi olulise osaluse omandaja hindamine ilma krediidiasutuste seaduse §-s 30¹ sätestatud menetlustähtaegu kohaldamata.
(4) Vajaduse korral on Finantsinspektsioonil õigus nõuda pädevalt reguleeritud väärtpaberituru korraldajalt reguleeritud väärtpaberiturul:
1) aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või võlainstrumentidega kauplemise või noteerimise peatamist või lõpetamist;
2) uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide noteerimist või kauplemisele lubamist;
3) allahinnatud võlainstrumentide uuesti noteerimist või kauplemisele lubamist, ilma et tuleks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) kohast prospekti avaldamise nõuet.
(5) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit, väärtpaberite keskdepositooriumi ja muid vastavaid registreid kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi.
(6) Kriisilahendusmenetluses ei kohaldata õigusnorme, mis sätestavad nõude saada tehingule või toimingule aktsionäri või võlausaldaja või muu kolmanda isiku eelnev heakskiit või nõusolek, ega õigusnorme eelneva teate või prospekti või muu sellesarnase teabe või dokumendi esitamise või registreerimise kohustuse kohta.
§ 43. Kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tagajärjed
(1) Kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti, läheb kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara valitsemise ja käsutamise õigus üle erihaldurile ning peatuvad:
1) krediidiasutuse aktsionäride või muude omandiõiguse instrumentide omanike hääleõigused;
2) krediidiasutuse kõigi või mõne juhtorganite liikme volitused, kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega ei ole juhtorgani liiget tagasi kutsutud;
3) viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine krediidiasutuse vastu suunatud nõudelt.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud teate avaldamisest kuni avaldamispäevale järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevad:
1) krediidiasutuse makse- või ülekandekohustused, samuti kõnealuse lepingu teise poole makse- või ülekandekohustused;
2) tagatud võlakohustuste omanike tagatistest tulenevad õigused;
3) ülesütlemisõigused kõigi lepingupoolte suhtes juhul, kui täidetakse makse-, üleandmis- ja ülekandekohustusi ning tagatise andmise kohustust.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste peatumist ei käsitata nende lepingute rikkumisena.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kehtib ühetaoliselt kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes tulenevalt sellest, kelle suhtes kriisilahendusmeedet rakendatakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemi või süsteemi korraldaja korrapärasest toimimisest;
1¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või sama määruse artikli 25 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt tunnustatud kesksetele vastaspooltele;
1²) keskpankadele vara suhtes, mille krediidiasutus on keskpangale pantinud või tagatiseks andnud.
2)
3)
(4) Finantsinspektsioon võib nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaldatakse ka kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse tütarettevõtja mis tahes lepingupoolega sõlmitud lepingu suhtes, kui:
1) kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi tagab või toetab muul viisil kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus;
2) ülesütlemisõigus põhineb üksnes kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse maksejõuetusel või finantsseisundil ja
3) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse suhtes on kasutatud või võidakse kasutada üleandmisõigust ning kõnealuse lepinguga seotud tütarettevõtja vara ja kohustused on üle antud ja saaja poolt vastu võetud või võidakse üle anda ja saaja poolt vastu võtta.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse juhul, kui Finantsinspektsioon pakub muul viisil piisava kaitse vastavatele lepingulistele kohustustele.
(4²) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka tagatud kõlblike hoiuste suhtes, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.
(5) Isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut, võib kasutada lepingust tulenevat ülesütlemisõigust enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemiku lõppu, kui ta saab Finantsinspektsioonilt teate, et lepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi ei anta üle teisele ettevõtjale või ei hinnata alla ega teisendata kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamisel.
(5¹) Kui Finantsinspektsioon kasutab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 või lõikes 4 ette nähtud õigust peatada lepingu ülesütlemise õigus ning kui ei ole esitatud lõike 5 kohast teadet, võib peatatud õigust pärast peatamisaja lõppu kasutada, arvestades käesoleva seaduse §-s 44 sätestatut, järgmiselt:
1) kui lepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle antud teisele ettevõtjale, võib vastaspool kasutada lepingu ülesütlemise õigust vastavalt asjaomase lepingu tingimustele üksnes saajast ettevõtja mis tahes jätkuva või järgneva täitmist tingiva juhtumi korral;
2) kui lepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele ning Finantsinspektsioon ei ole sellise lepingu suhtes rakendanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist kooskõlas käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktiga 1, võib vastaspool pärast peatamisaja lõppu kasutada lepingu lõpetamise õigust vastavalt lepingu tingimustele.
(6) Finantsinspektsioon võib taotleda kohtult kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara suhtes toimuva sundtäitmise või mis tahes kohtumenetluse peatamist, kui see on vajalik kriisilahendusmeetmete ja -õiguste tõhusaks rakendamiseks.
(7) Kui hagi tagamise abinõusid kohaldati enne erihalduri määramise otsustamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need erihalduri määramisel kehtima.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingute peatamise täpsema korra.
(1) Kriisiennetusmeetme või -õiguse rakendamise, teatud kohustuste peatamise ega kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise fakti ei käsitata krediidiasutuse sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena makse- ja arveldussüsteemide seaduse tähenduses. Kriisilahendusmenetluses ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 314³ ja 319² sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuse tütarettevõtja sõlmitud sellise lepingu suhtes, mis sisaldab kohustusi, mida tagab või toetab muul viisil emaettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja, või konsolideerimisgrupi ettevõtja sõlmitud sellise lepingu suhtes, mis sisaldab samaaegse makseviivituse sätteid.
(3) Kui krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist, ning tagatise andmist, ei ole kriisiennetusmeetme rakendamise, käesoleva seaduse §-s 40¹ sätestatud teatud kohustuste peatamise või kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise otsus ega selle kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus aluseks, et:
1) kasutada lõpetamise, peatamise, muutmise või tasaarvestuse õigust või lõpetamisel toimuva tasaarvestuse õigust, sealhulgas seoses tütarettevõtja sõlmitavate lepingutega, mille kohaseid kohustusi tagab või toetab muul viisil konsolideerimisgrupi ettevõtja ja mis sisaldavad vastastikuste kohustuste täitmata jätmise sätet;
2) saada enda omandisse, kontrollida või tagatisena sisse nõuda või muul viisil mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku vara lepingu puhul, mis hõlmab vastastikuste kohustuste täitmata jätmise sätet;
3) mõjutada krediidiasutuse või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku lepingulisi õigusi seoses lepinguga, mis sisaldab vastastikuste kohustuste täitmata jätmise sätteid.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikest 6 ei tulene teisiti, on keelatud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingust tulenevalt:
1) tagatiseks oleva vara üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka kohustus ja tagatisest saadav kasu;
2) tagatud kohustuse üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka tagatisest saadav kasu;
3) tagatisest saadava kasu üleandmine, välja arvatud juhul, kui antakse üle ka tagatud kohustus;
4) tagatiskokkuleppe muutmine või lõpetamine kriisilahendusõigusega kaasnevate õiguste kasutamisega, kui sellise muutmise või lõpetamise tagajärjel ei ole kohustus enam tagatud;
5) õiguste ja kohustuste, mis on hõlmatud omandiõiguse üleminekul põhineva finantstagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppega, üle andmine ilma kõiki vastava raamlepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi samaaegselt üle andmata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka pandikirjade ja struktureeritud finantskokkulepete, sealhulgas väärtpaberistamiste ja riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide suhtes, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on tagatud sarnaselt pandikirjadega.
(6) Kui see on vajalik tagamisele kuuluvate hoiuste kättesaadavuse tagamiseks, võib Finantsinspektsioon nõuda nende tagamisele kuuluvate hoiuste üleandmist, mis moodustavad osa finantstagatiskokkulepetest, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud tagatiskokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, samuti võib Finantsinspektsioon nõuda nimetatud vara ja õiguste või kohustuste üleandmist, nende muutmist või lõpetamist, andmata üle tagamisele kuuluvaid hoiuseid.
§ 45. Muud piirangud kriisilahendusmenetluse puhul
(1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui:
1) avalduse on esitanud võlgnikuna maksejõuetu krediidiasutus;
2) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta.
(2) Kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotiavalduse menetlusse võtnud enne kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist, lükkab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise lõpetamiseni.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus asjakohasel juhul ette näha kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse teenuste osutamise ja vahendite üleandmise kord, mis võimaldab tagada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist seoses mis tahes üle antud finantsinstrumendi, õiguse, vara või kohustusega.
(2) Finantsinspektsioonil on kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse teenuste osutamise või vahendite üleandmise tagamiseks õigus rakendada muu hulgas järgmisi meetmeid:
1) nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult selliste teenuste osutamist ja vahendite, välja arvatud rahaliste vahendite üleandmist, mis on omandajale vajalikud ja temale üle antud tulemuslikuks äritegevuseks;
2) jõustada teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutuse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuseid ja vahendeid konsolideerimisgruppi kuuluva Eestis asutatud isiku suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuseid osutatakse ja vahendeid antakse järgmistel tingimustel:
1) kui teenuseid osutati ja vahendid anti kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele vahetult enne kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist lepingu alusel, siis samadel tingimustel kõnealuse lepingu kestuse jooksul;
2) kui lepingut ei ole või leping on lõppenud, siis mõistlikel tingimustel.
§ 47. Erihalduri määramine, tema õigused ja kohustused
(1) Finantsinspektsioon võib, arvestades käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut, kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega määrata erihalduri või erihaldurid, kui Finantsinspektsioon ei ole erihaldurit määranud seoses juhtorgani liikmete tagasikutsumisega.
(2) Erihalduril on õigus esindada, juhtida ja kontrollida kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust. Erihalduril on kõik krediidiasutuse aktsionäride ja juhtorganite õigused.
(3) Erihalduril peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.
(4) Erihaldur on kohustatud tegutsema parimal võimalikul viisil, et kriis lahendada ja rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi kooskõlas Finantsinspektsiooni otsusega.
(5) Finantsinspektsioon määrab erihalduri volitused, kusjuures võib nõuda, et erihalduri tehtavate otsuste rakendamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev nõusolek.
(6) Finantsinspektsioon saadab erihalduri määramise kohta viivitamata avalduse vastava kande tegemiseks krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnasele teadaolevale registrile lepinguriigis, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaal, lisades erihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.
(7) Erihalduril on muu hulgas õigus:
1) peatada krediidiasutuse juhatuse või nõukogu otsuste täitmine;
2) valitseda krediidiasutuse Eestis või välisriigis asuvat või registreeritud vara, sealhulgas korraldada aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või vara, õiguste või kohustuste omandajale üleandmine;
3) teha muudatusi krediidiasutuse aktsionäride struktuuris;
4) suurendada krediidiasutuse aktsiakapitali, sealhulgas esitada äriregistrile avaldus aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks koos äriseadustiku § 343 lõikes 1 nimetatud dokumentidega;
5) koostada krediidiasutuse tegevuse reorganiseerimise kava;
6) korraldada aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste omandajaga vajaliku teabe vahetamist või muu asjakohase abi andmist.
(8) Erihaldur määratakse kuni üheks aastaks. Finantsinspektsioon võib tähtaega erandkorras pikendada, kui erihalduri määramise tingimused on jätkuvalt täidetud.
(9) Finantsinspektsioon võib erihalduri igal ajal tagasi kutsuda ja määrata uue. Kui tegemist on konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutusega, kaalub Finantsinspektsioon koos teise lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühe erihalduri määramist terve grupi kohta.
(10) Erihalduriga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Erihalduri lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
(11) Erihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega krediidiasutusele või tema aktsionärile või võlausaldajale ainult süüliselt tekitatud kahju eest. Erihalduri kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui kannatanu sai teada kahjust ja erihalduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta erihalduri volituste lõppemisest arvates.
(12) Erihaldur esitab Finantsinspektsioonile 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse varalise seisundi kohta ja erihalduri läbi viidud toimingute kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusaruanne).
(13) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada tegevusaruande vormi.
(14) Erihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
§ 48. Krediidiasutuse tegevuse reorganiseerimise kava
(1) Krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus või asjakohasel juhul erihaldur, kes on määratud vastutama juhtimise eest vastavalt käesoleva seaduse §-s 47 sätestatule (edaspidi käesolevas paragrahvis juhatus), peab ühe kuu jooksul kohustuste teisendamise meetme rakendamise otsuse tegemisest arvates koostama ja edastama Finantsinspektsioonile oma krediidiasutuse tegevuse reorganiseerimise kava (edaspidi reorganiseerimiskava), mis on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.
(2) Kui kohustuste teisendamise meedet on rakendatud vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 1 sätestatule rohkem kui kahe samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, koostab konsolideerimisgrupi emaettevõtja kõiki gruppi kuuluvaid ettevõtjaid hõlmava reorganiseerimiskava ning esitab selle konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusele.
(3) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta reorganiseerimiskava teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
(4) Finantsinspektsioon võib erandkorras pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega kuni kahe kuuni, kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks. Kui reorganiseerimiskava kohaselt on vaja teavitada Euroopa Liidu riigiabist Euroopa Komisjoni, võib Finantsinspektsioon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega samuti kuni kahe kuuni või kuni tähtpäevani, mis tuleneb Euroopa Liidu riigiabi reeglitest, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem.
(5) Reorganiseerimiskavas tuleb kirjeldada neid meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja jätkusuutlikkuse taastamiseks või osalise äritegevuse taastamiseks mõistliku aja jooksul. Meetmed peavad põhinema reaalsetel eeldustel, võtma arvesse majanduslikku ja finantsturgu mõjutavat keskkonda, kus nimetatud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja tegutseb.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule peab reorganiseerimiskava sisaldama vähemalt järgmist:
1) krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse põhjuste üksikasjalik analüüs;
2) vajalike meetmete rakendamise ajakava;
3) kava mõju krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja töötajatele.
(7) Reorganiseerimiskava koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta finantsturgude hetkeolukorda ja tuleviku väljavaateid ning kava peab kajastama parima ja halvima stsenaariumi eeldusi, sealhulgas sündmuste kombinatsiooni, mis võimaldab välja selgitada krediidiasutuse peamised haavatavad kohad. Eeldusi võrreldakse vastava sektori asjakohaste baas- või alusnäitajatega.
(8) Jätkusuutlikkuse taastamiseks rakendatavad meetmed võivad hõlmata järgmist:
1) krediidiasutuse sisemiste toimimissüsteemide ja infrastruktuuri muutmine;
2) selliste seniste tegevusalade arendamine, mida on võimalik konkurentsivõimeliseks muuta;
3) vara või äriliinide võõrandamine;
4) krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku tegevusalade reorganiseerimine, sealhulgas loobumine kahjumlikest tegevusaladest.
(9) Finantsinspektsioon hindab ühe kuu jooksul pärast reorganiseerimiskava esitamist, kui tõenäoline on, et sellise kava rakendamise korral taastatakse krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja jätkusuutlikkus.
(10) Kui Finantsinspektsioon on veendunud, et kava saavutab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse, esitab Finantsinspektsioon reorganiseerimiskava kinnitamiseks kohtule. Kava kinnitamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut.
(11) Kui Finantsinspektsioon on veendunud, et reorganiseerimiskava ei saavuta käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja pikaajalist jätkusuutlikkust, teavitab ta krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku juhatust kavas esinevatest probleemidest ja nõuab, et kava vastavalt muudetaks.
(12) Krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus peab esitama kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud hinnangu saamise kuupäevast arvates muudetud reorganiseerimiskava Finantsinspektsioonile heakskiitmiseks. Finantsinspektsioon hindab muudetud kava ja teavitab juhatust ühe nädala jooksul selle kättesaamisest arvates, kas väljatoodud probleemid on muudetud kavas lahendatud ning kas on vaja täiendavaid muudatusi.
(13) Juhatus peab rakendama reorganiseerimiskava sellisel kujul, nagu Finantsinspektsioon selle heaks kiitis, ja esitama vähemalt iga kuue kuu tagant Finantsinspektsioonile aruande reorganiseerimiskava rakendamise edenemise kohta.
(14) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on vaja reorganiseerimiskava korrigeerida käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, vaatab juhatus kava uuesti läbi ja esitab muudetud kava Finantsinspektsioonile uuesti hindamiseks.
(1) Krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku juhatus peab teavitama Finantsinspektsiooni, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks käesoleva seaduse § 39 lõike 2 tähenduses.
(2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktidele 1 ja 2 täidetud, teavitab Finantsinspektsioon viivitamata sellest:
1) finantsjärelevalve asutusi, kes teostavad järelevalvet kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üle, sealhulgas nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi, kus asub krediidiasutuse filiaal;
2) Eesti Panka;
3) Rahandusministeeriumi;
4) Tagatisfondi;
5) konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust, kui krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 97 ning Finantsinspektsiooni seaduse §-des 47³ ja 47⁵ sätestatut;
6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
(3) Finantsinspektsiooni teavitus selle kohta, kas ja milliseid kriisilahendusmeetmeid või -õigusi on vaja rakendada krediidiasutuse või vastava isiku puhul, peab sisaldama järgmist:
1) põhjendused, sealhulgas määratlus, mille kohaselt krediidiasutus vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele;
2) kriisilahendusmeetmed või -õigused, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada, sealhulgas asjakohasel juhul määratlus krediidiasutuse võimaliku lõpetamise ja likvideerimise kohta pankrotimenetluses.
§ 50. Teade kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse kohta
(1) Finantsinspektsioon teavitab kohe kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest, mis sisaldab informatsiooni rakendatavatest kriislahendusmeetmetest või -õigustest ja nende rakendamise tähtaegasid:
1) kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust;
2) finantsjärelevalve asutusi, kes teostavad järelevalvet kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üle, sealhulgas nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi, kus asub krediidiasutuse filiaal;
3) Eesti Panka;
4) Rahandusministeeriumi;
5) Tagatisfondi;
6) asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust;
7) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
8) Euroopa Komisjoni;
9) Euroopa Keskpanka;
10) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust;
11) makse- või arveldussüsteemi korraldajat, kui kriisilahendusmenetluses osalev isik on makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemis osaleja.
(2) Teade sisaldab informatsiooni rakendatavatest kriislahendusmeetmetest või -õigustest ja nende rakendamise tähtaegasid.
(3) Finantsinspektsioon avaldab teate käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse vastuvõtmise kohta ja teabe kriisilahendusmeetmete või -õiguste tagajärgede ning mõju kohta klientidele oma veebilehel. Finantsinspektsioon peab tagama, et eeltoodud informatsioon avaldatakse ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse veebilehel ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse veebilehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse kriisilahendusmenetluse käigus iga täiendavalt rakendatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta.
(5) Teate kriisilahendusmenetluse algatamise ja kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise võimalike tagajärgede ning mõju kohta klientidele avaldab Finantsinspektsioon ka Ametlikes Teadaannetes ja muudes massiteabevahendites.
(6) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või muud omandiõiguse või võlainstrumendid on võetud reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele, avaldatakse teave kriisilahendusmenetluse algatamise kohta teabe avaldamiseks kasutatavas meediakanalis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), artikli 21 lõikega 1.
(7) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või muud omandiõiguse- või võlainstrumendid ei ole võetud reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele, tagab Finantsinspektsioon, et teade kriisilahendusmenetluse algatamise kohta saadetakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse teadaolevatele aktsionäridele ja võlausaldajatele, kelle andmed on Finantsinspektsioonile kättesaadavad registrite või andmebaaside kaudu.
(1) Varajase sekkumise meetmete rakendamise, kriislahendusmenetluse käigus või muu käesolevas seaduses sätestatud tegevuse käigus saadud dokumente, teavet ja selgitusi (edaspidi käesolevas paragrahvis informatsioon) tuleb hoida konfidentsiaalsena. Nimetatud informatsiooni ei või edastada kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui:
1) see on vajalik käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks või varajase sekkumise meetmete, kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamiseks;
2) informatsiooni esitatakse või edastatakse sellisel kujul, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada krediidiasutuse või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üksikandmeid, või
3) krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik on andnud eelneva nõusoleku informatsiooni edastamiseks.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Rahandusministeeriumile, Eesti Pangale, Tagatisfondile, ajutisele erihaldurile, erihaldurile, moratooriumihaldurile, pankrotihaldurile, audiitoritele, võimalikele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiate omandajatele, teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustele, keskpankadele, ministeeriumidele, kriisilahendusfondidele ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele või kolmandate riikide kriisilahendusasutustele.
(2¹) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Riigikontrollile, kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkust finantskriisi ennetamise või lahendamise meetmete kohaldamisel.
(2²) Teise lepinguriigi pädevalt kriisilahendusasutuselt või Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.
(3) Kui Finantsinspektsiooni seaduse § 5¹ lõike 4 alusel kehtestatud sise-eeskirju teabevahetuse kohta on rikutud, hindab Finantsinspektsioon koostöös Eesti Pangaga rikkumise mõju finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga seonduvatele avalikele huvidele, füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduslikele huvidele ning kontrollidele, uurimisele või audiitorkontrollile. Teabe avaldamise mõju hindamine hõlmab finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduskavade ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamise tulemuste avaldamise mõju eraldi hindamist.
§ 52. Varalise seisundi hindamise eesmärk ja tingimused
(1) Enne kriislahendusmeetme või kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamist viiakse läbi krediidiasutuse, tema tütarettevõtjast finantseerimisasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja varalise seisundi hindamine (edaspidi käesolevas paragrahvis hindamine).
(2) Hindamise eesmärk on käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud kriisilahenduse tingimustele vastava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku vara ja kohustuste väärtuse kindlakstegemine. Finantsinspektsioon määrab varalise seisundi hindamiseks sõltumatu eksperdi.
(3) Hindamine viiakse läbi, et otsustada:
1) kas kriisilahendusmenetluseks vajalikud tingimused või kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise tingimused on täidetud;
2) sobivaima kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise üle;
3) aktsiate tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatus ja kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise ulatus, kui rakendatakse kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust;
4) teisendatavate kohustuste allahindamise või teisendamise ulatus, kui rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet;
5) vara, õiguste, kohustuste või aktsiate üleandmine või aktsionäridele makstav hüvitis, kui rakendatakse sildasutuse loomise või varade eraldamise meedet;
6) vara, õiguste, kohustuste või aktsiate üleandmine ja käesoleva seaduse § 59 kohaselt turutingimuste kindlaksmääramine, kui rakendatakse aktsiate ja varade võõrandamise meedet;
7) kahjumi arvessevõtmine täies ulatuses kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisel.
(4) Hindamine peab põhinema usaldusväärsetel eeldustel, sealhulgas tuleb arvesse võtta krediidiasutuse likvideerimise võimalust ja kõikvõimalike kahjude ulatust. Hindamisel ei tohi arvestada võimaliku erakorralise avaliku finantstoetusega, erakorralise likviidsuslaenu ega muu Eesti Panga erakorralise toetusega.
(5) Hindamisel võetakse arvesse kriisilahendusmenetluse läbiviimisel tekkivad põhjendatud kulud kooskõlas käesoleva seaduse § 55 lõikega 6 ja Tagatisfondi poolt kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele antud laenudelt ja tagatistelt tasutud intressid või muud tasud.
(6) Hindamisaktile lisatakse järgmine teave:
1) krediidiasutuse või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku raamatupidamise aruanded ajakohase seisuga;
2) analüüs ja hinnang vara raamatupidamisliku väärtuse kohta;
3) vajaduse korral analüüs ja hinnang vara ja kohustuste turuväärtuse kohta;
4) raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides kajastatud bilansiliste ja bilansiväliste kohustuste loetelu, milles on märgitud ka nende rahuldamisjärgud;
5) võlausaldajate jagamine klassidesse vastavalt nende nõuete rahuldamisjärkudele ning hinnang, kuidas aktsionäride ja võlausaldajate klasse oleks eeldatavalt koheldud, kui krediidiasutus või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses.
(7) Hindamine on lahutamatu osa Finantsinspektsiooni otsusest rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, sealhulgas otsusest kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust. Hindamine ei anna iseseisvat kaebeõigust.
§ 53. Varalise seisundi esialgne ja järelhindamine
(1) Finantsinspektsioon viib läbi krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud isiku varalise seisundi esialgse hindamise (edaspidi esialgne hindamine), kui:
1) ei ole võimalik läbi viia hindamist sõltumatu eksperdi poolt või
2) ajapuuduse tõttu ei ole käesoleva seaduse § 52 lõikes 6 nimetatud kogu teavet võimalik koguda.
(2) Esialgsel hindamisel arvestatakse kõikvõimalikke kahjumeid koos asjakohaste põhjendustega.
(3) Esialgse hindamise tulemused on põhjendatud alus kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemisel, samuti erihalduri määramisel või kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisel.
(4) Kui hindamine ei vasta kõigile käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud nõuetele, peetakse seda esialgseks seni, kuni sõltumatu isik viib läbi hindamise, mis vastab kõigile käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud nõuetele (edaspidi lõplik järelhindamine). Lõplik järelhindamine viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Lõplik järelhindamine võidakse läbi viia käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud aktsionäride ja võlausaldajate nõutud hindamisest eraldi või sellega koos ning sama sõltumatu isiku poolt, kuid lõplik järelhindamine peab toimuma eraldiseisvalt.
(5) Lõpliku järelhindamise eesmärk on:
1) tagada, et krediidiasutuse või muu käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud isiku vara vähendav kahjum võetakse nimetatud isiku raamatupidamisarvestuses täies ulatuses arvesse;
2) saada teavet selleks, et teha otsus võlausaldajate nõuete taastamiseks või hüvitise suurendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.
(6) Kui lõpliku järelhindamise tulemuse kohaselt on krediidiasutuse või muu käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud isiku vara netoväärtus suurem kui esialgse hindamise käigus leitud väärtus, võib Finantsinspektsioon:
1) kasutada õigust suurendada võlausaldajate või aktsionäride nõuete ja instrumentide väärtust, mis on kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamise käigus varem alla hinnatud;
2) anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korralduse suurendada võlausaldajatele või käesoleva seaduse § 80 kohaselt aktsionäridele seoses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õiguste ja kohustuste või aktsiatega makstavat hüvitist.
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestatud hindamisele tuleb läbi viia täiendav eraldiseisev hindamine sõltumatu eksperdi poolt. Täiendav hindamine viiakse läbi esimesel võimalusel pärast kriisilahendusmeetme või kapitaliinstrumentide allahindamise või teisendamise õiguse rakendamist eesmärgiga teha kindlaks, millises ulatuses erineb kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse alusel aktsionäride või võlausaldajate, sealhulgas Tagatisfondi, tegelik faktiline kohtlemine olukorrast, kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise päeval oleks tehtud kohtumäärus pankroti väljakuulutamise kohta.
(2) Täiendaval hindamisel eeldatakse, et kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tegemise päeval tehti kohtumäärus pankroti väljakuulutamise kohta ja kriisilahendusmeetmeid või -õigusi ei rakendatud.
(3) Täiendaval hindamisel ei tohi arvestada võimaliku erakorralise avaliku finantstoetusega, erakorralise likviidsuslaenu ega muu Eesti Panga finantstoetusega.
§ 55. Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise üldpõhimõtted
(1) Finantsinspektsioon võib rakendada järgmisi kriisilahendusmeetmeid:
1) aktsiate ja netovara (edaspidi aktsiad ja varad) võõrandamine;
2) sildasutuse loomine;
3) vara eraldamine;
4) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme rakendamise tulemusena kannavad võlausaldajad kahjusid või nende nõudeid teisendatakse, peab Finantsinspektsioon rakendama kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise ja teisendamise õigust vastavalt käesoleva peatüki 2. jaos sätestatule koos nimetatud kriisilahendusmeetme rakendamisega või vahetult enne seda.
(3) Kui krediidiasutus vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele ja Finantsinspektsioon otsustab tema suhtes algatada kriisilahendusmenetluse, peab Finantsinspektsioon kohaldama kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist kooskõlas käesoleva peatüki 2. jaos sätestatuga.
(4) Finantsinspektsioon võib kriisilahendusmeetmeid rakendada koos või eraldi, välja arvatud vara eraldamise meedet, mida võib rakendada üksnes koos mõne teise kriisilahendusmeetme rakendamisega.
(5) Kui rakendatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kriisilahendusmeedet ja seda meedet rakendatakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse, tema tütarettevõtjast finantseerimisasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja vara, õiguste või kohustuste osaliseks võõrandamiseks, siis lõpetatakse ja likvideeritakse isik, kelle varad, õigused või kohustused üle anti, pankrotimenetluse käigus. Nimetatud isiku lõpetamine ja likvideerimine viiakse läbi mõistliku aja jooksul, kusjuures võetakse arvesse teenuste osutamise vajadust vastavalt käesoleva seaduse §-s 46 sätestatule ja muid põhjusi, mis näitavad, et nimetatud isiku tegevuse jätkamine teatud aja jooksul aitab kaasa kriisilahendamise eesmärkide saavutamisele.
(6) Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium või Tagatisfond võib nõuda sisse kõik kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel või erakorralise avaliku finantstoetuse osutamisel tekkinud mõistlikud kulud järgmisel viisil:
1) lahutada vastava kulu maha makstavate hüvitiste summast;
2) nõuda see sisse kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutustelt või
3) lahutada vastava kulu sildasutuse või varade valitsemise ettevõtja tegevuse lõpetamisel tekkinud tulust.
(6¹) Kulude sissenõudmisel eelistatakse sissenõudmist käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutelt.
(7) Finantsinspektsioon võib kehtestada moratooriumi, teha ettepaneku krediidiasutuse aktsiate sundvõõrandamiseks või rakendada muid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) see ei takista käesolevas seaduses ette nähtud kriisilahendusmenetluse efektiivset läbiviimist konsolideerimisgrupi puhul;
2) see on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 4 ja 40 nimetatud kriisilahendamise eesmärkidega ja kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtetega.
(8) Erakorralist avalikku finantstoetust võib taotleda vastavalt käesoleva seaduse §-s 79 sätestatule, kui on esinenud süsteemse finantskriisi ilminguid ja kui on täidetud järgmised tingimused:
1) krediidiasutuse aktsionärid ja võlausaldajad on kahjumi katmise või kapitali taastamise eesmärgil panustanud kohustuste, sealhulgas teisendatavate kohustuste või kapitaliinstrumentide allahindamiseks, teisendamiseks või muul otstarbel kaheksa protsendi ulatuses krediidiasutuse kohustuste kogusummast, kaasa arvatud omavahenditest;
2) see on tingimuslik enne lõpliku heakskiidu saamist vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele.
(9) Finantsinspektsiooni rakendatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse §-des 110–116 sätestatut.
(10) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata äriseadustiku §-des 246, 247–249, 249¹, 292, 294, 294¹, 298 ja 339–342, § 343 lõike 1 punktides 1 ja 2, §-des 345, 349, 352–356 ja 358, § 359 lõike 1 punktides 1 ja 2² ning lõikes 2 ja §-s 361 sätestatut.
(11) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata ümberkujundamise, ühinemise ega jagunemise puhul aktsionäride õiguste suhtes äriseadustikus sätestatut, sealhulgas äriseadustiku §-des 391–405 ja 418–427 aktsiaseltsi ühinemise, §-des 433¹–433¹⁰ piiriülese ühinemise, §-des 462–471 aktsiaseltsi jagunemise, §-des 477¹–477¹⁰ piiriülese jagunemise, §-des 502–504 aktsiaseltsi ümberkujundamise ning §-des 491¹–491¹⁰ piiriülese ümberkujundamise kohta sätestatut.
(11¹) Kui kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise tulemusel krediidiasutus ühineb või jaguneb, ei kohaldata tema suhtes krediidiasutuste seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti.
(12) Kui aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, muude õiguste või kohustuste üleandmine hõlmab vara, mis asub teises lepinguriigis, või õigusi või kohustusi reguleeritakse teise lepinguriigi õigusaktidega, toimub üleandmine teise lepinguriigi õiguse kohaselt.
§ 56. Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja teisendamine
(1) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) on täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused ja järgitud kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtteid vastavalt käesoleva seaduse §-des 39, 39¹ ja 40 sätestatule;
2) Finantsinspektsioon on teinud kindlaks, et kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamiseta või teisendamiseta ei ole krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik jätkusuutlik;
3) need kapitaliinstrumendid on emiteerinud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja neid arvestatakse omavahendite nõude täitmisel nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel ning Finantsinspektsioon koos konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava lepinguriigi pädeva asutusega on käesoleva seaduse 9. peatüki kohaselt kindlaks teinud, et nende kapitaliinstrumentide allahindamiseta või teisendamiseta ei ole konsolideerimisgrupp jätkusuutlik;
4) need kapitaliinstrumendid on emiteerinud konsolideerimisgrupi emaettevõtja ja neid arvestatakse emaettevõtja omavahendite nõude täitmisel nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel ning konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava lepinguriigi pädev asutus on kindlaks teinud, et nende kapitaliinstrumentide allahindamiseta või teisendamiseta ei ole konsolideerimisgrupp jätkusuutlik;
5) krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on taotlenud erakorralist avalikku finantstoetust.
(1¹) Finantsinspektsioon võtab kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamise otsustamisel aluseks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud krediidiasutuse varalise seisundi hindamise eesmärke ja tingimusi.
(1²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatule peab Finantsinspektsioon võtma kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamise otsustamisel aluseks:
1) summa, mille võrra tuleb krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendeid vähendada ja asjaomaseid kapitaliinstrumente ja kõlblikke kohustusi alla hinnata või teisendada, arvestades käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 sätestatud nõuete rahuldamisjärke krediidiasutuse pankrotimenetluses;
2) kogusumma, mille Finantsinspektsioon on kindlaks teinud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 73.
(1³) Finantsinspektsioon võib kasutada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust kriisilahendusmeetmest sõltumatult üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 nimetatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikest 1 ning kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktiga 7.
(1⁴) Kui kriisilahendussubjekt on kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust koos sama õiguse kasutamisega selle ettevõtja emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib vastava krediidiasutuse.
(1⁵) Kui Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeedet kriisilahendussubjekti suhtes või erandlikel asjaoludel kriisilahenduskavast kõrvale kaldudes ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võtab Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse § 57 lõikega 4 sellise ettevõtja tasandil vähendatud, allahinnatud või teisendatud summat arvesse § 55 lõikes 8 või § 78 lõikes 3 või lõike 6 punktis 1 sätestatud künniste puhul, mida kohaldatakse asjaomasele ettevõtjale.
(2) Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamisel või teisendamisel käsitletakse krediidiasutust või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat isikut või kogu konsolideerimisgruppi jätkusuutmatuna üksnes juhul, kui nimetatud krediidiasutus, isik või konsolideerimisgrupp on maksejõuetu või tema maksejõuetus on tõenäoline ning eraõiguslikud meetmed või järelevalvemeetmed ei aita krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.
(3) Konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumente ja emaettevõtja emiteeritud sama järgu kapitaliinstrumente hinnatakse alla või teisendatakse samadel tingimustel.
(4) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asjaolud krediidiasutuse või piiriüleselt tegutseva konsolideerimisgrupi kohta, võtab Finantsinspektsioon otsuse tegemisel arvesse kriisilahendusmenetluse võimalikku mõju kõigis lepinguriikides, kus krediidiasutus või konsolideerimisgrupp tegutseb.
(5) Kui Finantsinspektsioon rakendab kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, teavitab ta sellest kohe Rahandusministeeriumi.
(6) Finantsinspektsioon rakendab kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, kui:
1) kapitaliinstrumendid on emiteerinud Eestis tegevusloa saanud või Eestis asutatud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ja vastavaid kapitaliinstrumente võetakse arvesse krediidiasutuse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 92;
2) kapitaliinstrumendid või kõlblikud kohustused on emiteerinud krediidiasutus, kelle üle Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud finantsjärelevalvet.
(7) Enne kui Finantsinspektsioon rakendab kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust ja on leidnud, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tingimused on täidetud, edastab ta teate koos põhjendustega konsolideerimisgrupiga seotud teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele ja finantsjärelevalve asutustele.
§ 57. Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamine
(1) Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt läbi viidud varalise seisundi hindamise andmed kahjumi katmiseks vajaliku taseme kohta, mis võimaldab krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku rekapitaliseerida.
(2) Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamisel või teisendamisel rakendatakse aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentide suhtes ühte või mõlemat järgmist meedet:
1) tühistatakse olemasolevad aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või need antakse üle võlausaldajatele, kelle nõuete suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet;
2) vähendatakse olulisel määral aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentide arvestuslikku väärtust, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse netovara väärtus on positiivne.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse, kui aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid emiteeriti või anti:
1) seoses võlainstrumentide teisendamisega aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks algsete võlainstrumentide lepinguliste tingimuste alusel sündmuse korral, mis eelnes käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud varalise seisundi hindamisele;
2) seoses kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste teisendamisega esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks.
(4) Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist rakendatakse kriisilahendusmenetluses vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele krediidiasutuse pankrotimenetluses järgmises järjekorras:
1) esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse esimesena proportsionaalselt kahjumiga ning kuni nende ammendumiseni kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üht või mõlemat meedet;
2) täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada kriisilahenduse eesmärgid, või kuni nende instrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
3) käesoleva seaduse § 56 lõikes 1⁴ nimetatud teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada § 4 lõikes 1 nimetatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni nende instrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;
4) käesoleva seaduse § 56 lõikes 1⁴ nimetatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või teisendatakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada § 4 lõikes 1 nimetatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.
(5) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1⁴ nimetatud kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine püsiv ja kooskõlas § 73 lõikes 3 ette nähtud võimaliku üleshindamismehhanismi kohaldamisega ning kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste omanikul ei ole nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule või kahju eest, mis tuleneb varem tekkinud kohustuste täitmisest või kapitaliinstrumendi või kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisest. Käesolev nõue ei kohaldu olemasolevate kohustuste ning kahjude eest tekkinud vastutuse suhtes, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel.
(6) Kapitaliinstrumente ja kõlblikke kohustusi võib teisendada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) need esimese taseme põhiomavahendite instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik kokkuleppel Finantsinspektsiooniga või kohaldatavuse korral teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega;
2) need esimese taseme põhiomavahendite instrumendid emiteeritakse enne seda, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on emiteerinud aktsiaid või omandiõiguse instrumente eesmärgil, et riik või valitsusasutus saaks teha sissemakseid omavahendite suurendamiseks;
3) need esimese taseme põhiomavahendite instrumendid antakse üle viivitamata pärast teisendamise õiguse kasutamist;
4) teisendamise määr, millega määratakse kindlaks iga kapitaliinstrumendiga või kõlbliku kohustusega seoses pakutavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide arv, on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud põhimõtetega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vastavate suunistega.
(6¹) Kui Finantsinspektsioon kavatseb vara võõrandada sildasutusele, tuleb kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamisel arvestada sildasutuse hilisemat täiendavat kapitalivajadust.
(7) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste teisendamiseks esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimist kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste omanikele.
(8) Esimese taseme põhiomavahendite instrumentide pakkumiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 6 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab eelnevalt saama Finantsinspektsiooni nõusoleku vastava arvu esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimiseks.
(9) Finantsinspektsioon teeb pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud täiendava hindamise kooskõlas § 53 lõike 6 punktiga 2 ja §-ga 80.
§ 58. Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kohaldamine konsolideeritud alusel
(1) Kui pärast asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist otsustab Finantsinspektsioon teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata selliste lepinguriikide kriisilahendusasutusi ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusi või nende puudumisel selliste lepinguriikide pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, keda tehtud otsus mõjutab.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, teeb ta kõik endast oleneva, et leppida ühisotsuseni jõudmise eesmärgil teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludes. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta.
(3) Kui Finantsinspektsioon otsustab kindlaks teha käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata, kuid hiljemalt 24 tundi pärast asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist:
1) konsolideeritud järelevalvet tegevat ametiasutust või selle puudumisel lepinguriigi asjaomast konsolideeritud järelevalvet tegevat finantsjärelevalve asutust;
2) teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kriisilahendusasutusi, kui konsolideerimisgrupp on otseselt või kaudselt ostnud käesoleva seaduse § 19 lõigete 2 ja 4–6 kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt § 19 lõikes 8 nimetatud kohustusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teates peab Finantsinspektsioon põhjendama oma otsust tuvastada käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud.
(5) Kui Finantsinspektsioon on edastanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud teate kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise kohta, hindab Finantsinspektsioon pärast lõigetes 1 ja 3 nimetatud ametiasutustega konsulteerimist järgmisi asjaolusid:
1) alternatiivse meetme olemasolu kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamiseks või teisendamiseks ja kas selle olemasolul on seda võimalik rakendada;
2) kas võib eeldada, et alternatiivse meetme rakendamisel kaovad mõistliku aja jooksul asjaolud, mis muidu eeldaksid käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud alternatiivse meetmena käsitatakse varase sekkumise meetmeid, krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid või konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt rahaliste vahendite või kapitali ülekandmist.
(7) Kui pärast teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega või muu pädeva ametiasutusega konsulteerimist leiab Finantsinspektsioon, et on olemas vähemalt üks alternatiivne meede ja seda on võimalik rakendada ning sellega saavutatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tulemus, peab Finantsinspektsioon tagama selle meetme rakendamise.
(8) Kui Finantsinspektsioon leiab, et ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, millega saavutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tulemus, otsustab Finantsinspektsioon, kas käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemine on konkreetsel juhul asjakohane.
(9) Kui Finantsinspektsioon on krediidiasutuse või piiriüleselt tegutseva konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlusega seoses kindlaks teinud käesoleva seaduse § 56 lõikes 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud, võtab ta arvesse kriisilahenduse võimalikku mõju kõigis lepinguriikides, kus krediidiasutus või konsolideerimisgrupp tegutseb.
(10) Kui Finantsinspektsioon on tütarettevõtja kriisilahendusasutus, rakendab ta kooskõlas käesoleva paragrahviga tehtud kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise otsust esimesel võimalusel.
(1) Finantsinspektsioon teeb kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele ettekirjutuse võõrandada krediidiasutuse kogu vara, kõik õigused ja kohustused (edaspidi 3., 4. ja 5. jaos vara) või tema emiteeritud aktsiad või osa nendest võimalikule ostjale aktsionäride või selle kolmanda isiku eelneva nõusolekuta, kes ei ole sildasutus.
(2) Finantsinspektsioon määrab, millistel tingimustel vara ja aktsiaid võõrandatakse, arvestades seejuures turutingimustel võõrandamise põhimõtet. Vara ja nende kogumeid võib võõrandada eraldiseisvalt. Vara müük toimub enampakkumisel, kui Finantsinspektsioon ei otsusta teisiti. Ilma enampakkumist korraldamata võib Finantsinspektsiooni nõusolekul müüa vara, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.
(2¹) Vara ja aktsiate võõrandaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 sätestatut.
(3) Vara ja aktsiate võõrandamisel nõuab Finantsinspektsioon krediidiasutuselt vara ja aktsiate ülekandmist omandajale. Finantsinspektsioon võib vara ja aktsiate võõrandamise õigust kasutada rohkem kui üks kord.
(4) Krediidiasutuse vara või aktsiaid võib võõrandada järgmistel tingimustel:
1) ühte võimalikku omandajat ei asetata põhjendamatult soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda, võrreldes teiste võimalike omandajatega;
2) puudub igasugune huvide konflikt;
3) ühelegi võimalikule omandajale ei anta ebaõiglast eelist;
4) võetakse arvesse vajadust kriisilahendusmeede võimalikult kiiresti lõpule viia;
5) võõrandamine toimub suurimat kasu andval viisil;
6) võõrandamine on läbipaistev.
(4¹) Krediidiasutuse vara või aktsiate või muude omandiõigust tõendavate instrumentide võõrandamisel saadav hüvitis peab olema otseselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse enda ja tema vara või aktsiate või vastavate instrumentide algsete omanike huvides, võttes arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 6 sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon leiab, et võõrandamine turutingimustel seaks ohtu ühe või mitme kriisilahendamise eesmärgi saavutamise ja eelkõige juhul, kui:
1) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse maksejõuetusega kaasneks oluline oht finantsstabiilsusele;
2) võõrandamisel turutingimuste järgimine kahjustaks vara ja aktsiate võõrandamise meetme rakendamise efektiivsust.
(5) Finantsinspektsioon võib omandaja nõusolekul vara ja aktsiate võõrandamise meedet rakendada ka tagasimüügi kohustuse tingimusega, kus omandajale üle antud vara või aktsiad või muud omandiõigust tõendavad instrumendid antakse tagasi kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või nende algsetele omanikele ning kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või algsed omanikud on kohustatud vara või aktsiad või muud omandiõigust tõendavad instrumendid tagasi võtma.
(6) Ülekandmisele, mis toimub kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või aktsiate algsete omanike ja sildasutuse vahel, kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatut.
(7) Kui Finantsinspektsioon rakendab vara ja aktsiate võõrandamise meedet osaliselt ning mitte kogu vara või kõiki aktsiaid ei anta üle teisele ettevõtjale, ei või selline üleandmine mõjutada makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide toimimist.
(1) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara või aktsiad on omandatud ülekandmise teel, peab nende omandajal olema vajaduse korral õigusaktides sätestatud tegevusluba, et jätkata majandustegevust.
(2) Omandaja võib olla makse- ja arveldussüsteemi liige ning reguleeritud väärtpaberituru osaline ja tal võib olla neile jätkuvalt juurdepääs, kui ta vastab nendes osalemise tingimustele. Juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemile või reguleeritud väärtpaberiturule ei või nende korraldajad piirata põhjusel, et omandajal puudub krediidireiting või et sildasutuse kui omandaja krediidireiting ei ole piisaval tasemel, et saada liikmeks või osaliseks.
(3) Kui omandaja ei täida makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise või reguleeritud väärtpaberiturul osalemise tingimusi, võib omandaja olla Finantsinspektsiooni nõusolekul ajutiselt kuni 24 kuu jooksul nimetatud süsteemi liige või turu osaline ilma juurdepääsuluba omamata.
(4) Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse nendel aktsionäridel või võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel, kelle vara ei ole omandajale üle antud, ei teki õigusi seoses omandajale üle antava varaga või selle suhtes.
(5) Finantsinspektsioon võib nõuda vara ja aktsiate tagasikandmist krediidiasutusele või algsetele aktsionäridele juhul, kui omandaja on nõus. Vara ja aktsiate üleandmise järel loetakse omanikuks krediidiasutus või algsed aktsionärid. Krediidiasutus ja algsed aktsionärid on kohustatud nimetatud vara ja aktsiad tagasi võtma.
(1) Kui aktsiate ülekandmise tulemusena omandatakse krediidiasutuses oluline osa või suurendatakse olulist osa, arvestab Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja krediidiasutuste seaduse §-des 29–33 sätestatud osaluse hindamisel ka kriisilahendamise eesmärkide saavutamist.
(2) Kui Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja ei ole viinud osaluse hindamist lõpule aktsiate ülekandmise kuupäevaks, siis:
1) kantakse aktsiad omandajale üle;
2) osaluse hindamisaja ja vara müügi perioodi jooksul on peatatud omandaja õigus hääletada seoses nende aktsiatega ja see õigus on ainult Finantsinspektsioonil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osaluse hindamisaja ja vara müügi perioodi jooksul võib Finantsinspektsioon jätta kohaldamata krediidiasutuste seaduse §-des 29–33 sätestatud olulise osaluse omandamise või võõrandamise nõudeid.
(4) Kui Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja on viinud osaluse hindamise lõpule, teavitab ta omandajat kirjalikult osaluse omandamise või sellest keeldumise otsusest vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 31 sätestatule.
(5) Kui Finantsinspektsioon teeb järelevalve teostajana otsuse osaluse omandamise kohta, võib omandaja teostada oma hääleõigust omandatud aktsiate suhtes selle otsuse teadasaamisest arvates.
(6) Kui Finantsinspektsioon kui järelevalve teostaja teeb otsuse osaluse omandamise keelamise kohta, siis:
1) kohaldatakse hääleõiguse kasutamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut;
2) Finantsinspektsioon võib teatud perioodi jooksul nõuda omandajalt aktsiate edasivõõrandamist, arvestades kehtivaid turutingimusi;
3) ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(1) Et tagada vähemalt kriitiliste funktsioonide jätkumine või teenuste osutamine, asutab Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul aktsiaseltsi või omandab aktsiaseltsi (edaspidi sildasutus) aktsiad, mille eesmärgiks on üle võtta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või kogu vara või osa nendest.
(2) Sildasutus on krediidiasutus või investeerimisühing ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatut, sealhulgas tegevusloa taotlemise kohta sätestatut. Erandkorras võib Finantsinspektsioon teha otsuse, mille kohaselt sildasutuse asutamisel ei järgita ajutiselt, kuid mitte rohkem kui kuue kuu jooksul krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatut, eelkõige seoses tegevusloa taotlemisega, kapitali- või likviidsusnõuete järgmisega või olulise osaluse omandamisega.
(3) Sildasutuse asutajaõiguste teostamisele, juhtimisele ja järelevalvele ei kohaldata riigivaraseaduse 6. peatüki 1. ja 3. jaos, välja arvatud §-s 88, sätestatut.
(1) Finantsinspektsioon nõuab kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt tema aktsiate või vara ülekandmist sildasutusele.
(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust kasutada mitu korda.
(3) Aktsiate või vara ülekandmine võib toimuda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäride või selle kolmanda isiku nõusolekuta, kes ei ole sildasutus, õiglase hüvitise eest. Aktsiate ülevõtmisele rahalise hüvitise eest ei kohaldata äriseadustiku 29¹. peatüki sätteid.
(3¹) Krediidiasutuse vara või aktsiate või muude omandiõigust tõendavate instrumentide ülekandmisel saadav hüvitis peab olema otseselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse enda ja tema vara või aktsiate või vastavate instrumentide algsete omanike huvides, võttes arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 6 sätestatut.
(4) Ülekandmisele, mis toimub kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või aktsiate algsete omanike ning sildasutuse vahel, kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatut.
(5) Aktsiate või vara ülekandmisel tuleb tagada, et sildasutusse üle kantud kohustuste koguväärtus ei ületa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse üle kantud vara koguväärtust.
(1) Rahandusministeerium teavitab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiate ülekandmisest viivitamata väärtpaberite keskdepositooriumi. Väärtpaberite keskdepositoorium kannab teate alusel krediidiasutuse aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Konto jääb blokeerituks väärtpaberite registri pidamise seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud alusel.
(2) Väärtpaberite keskdepositoorium kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiad Rahandusministeeriumi märgitud väärtpaberikontole.
(3) Väärtpaberite keskdepositoorium kustutab kolmandate isikute õigused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate suhtes enne aktsiate Rahandusministeeriumile ülekandmist.
(1) Sildasutuse juhtimisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 88 sätestatut.
(2) Finantsinspektsioon teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku oma esindaja või esindajate määramiseks sildasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeteks.
(3) Rahandusministeerium kooskõlastab Finantsinspektsiooniga:
1) sildasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete ülesanded ja tasud;
2) sildasutuse strateegilise plaani ja riskiprofiili.
(4) Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäridel või võlausaldajatel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara ei ole sildasutusele üle antud, ei ole õigusi üle antud vara suhtes. Eeltoodu ei piira käesoleva seaduse 8. peatüki kohaldamist.
(5) Sildasutuse nõukogu või juhatuse liikmed ei vastuta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäride või võlausaldajate ees kahju eest, mis tuleneb nende tegevusest või tegevusetusest töökohustuste täitmisel, kui sellise tegevuse või tegevusetusega ei kaasnenud rasket hooletust või tahtlust, mis oleks mõjutanud aktsionäride või võlausaldajate õigusi.
(6) Sildasutuse juhtimisel tuleb lähtuda eesmärgist, mille kohaselt võõrandatakse sildasutuse või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiad või vara kolmandale isikule mõistliku aja jooksul või käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul.
§ 66. Sildasutuse tegevuse jätkamise tingimused ja juurdepääs maksesüsteemidele
(1) Sildasutus võib jätkata teenuste osutamist samas ulatuses kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus ja kasutada üle antud vara suhtes kõiki õigusi, mida krediidiasutus kasutas.
(2) Sildasutus võib olla makse- ja arveldussüsteemi liige ning reguleeritud väärtpaberituru osaline ja omada neile jätkuvalt juurdepääsu, kui ta täidab liikmeks olemise ja osalemise tingimusi. Juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemile või reguleeritud väärtpaberiturule ei või nende korraldajad piirata põhjusel, et sildasutusel puudub krediidireiting või et sildasutuse krediidireiting ei ole piisaval tasemel, et saada liikmeks või osaliseks.
(3) Sildasutus on Tagatisfondi liige ja tasub osamakseid vastavalt Tagatisfondi seaduses sätestatule.
(4) Kui sildasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemides osalemise või liikmeks olemise tingimusi, võib sildasutus olla Finantsinspektsiooni nõusolekul kuni 24 kuu jooksul nimetatud süsteemi liige või turu osaline.
(5) Finantsinspektsiooni ettepanekul võidakse sildasutus vabastada Tagatisfondi osamaksete tasumisest 24 kuu jooksul Tagatisfondi liikmeks saamisest arvates.