(1) Finantsinspektsioon võib teha Rahandusministeeriumile ettepaneku kanda aktsiad või vara tagasi algsetele aktsionäridele või kolmandale isikule. Aktsiate ja vara üleandmise järel loetakse omanikeks algsed aktsionärid.
(2) Aktsiate või vara tagasikandmisel peab olema täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) aktsiate või vara tagasiandmise võimalus on ülekandmise lepingus kindlaks määratud;
2) aktsiad või vara ei kuulu tegelikult selliste aktsiate või vara hulka või ei vasta sellistele aktsiatele või varale seatud ülekandmise tingimustele, mis on kindlaks määratud ülekandmise lepingus.
(1) Sildasutuse tegevus lõpetatakse:
1) kui sildasutus ühineb krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 2 või 3 alusel;
2) kui sildasutus ei täida käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõudeid;
3) kui sildasutuse vara võõrandatakse kolmandale isikule;
4) kui sildasutuse põhikirjas seatud eesmärk on saavutatud;
5) kohtumäärusega sildasutuse sundlõpetamise kohta.
(2) Sildasutuse ühinemisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud otsuse võtab vastu Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul.
(4) Kui sildasutuse tegevust ei lõpetata ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul, algatatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel sildasutuse sundlõpetamine kahe aasta möödumisel kuupäevast, kui kriisilahendusmenetluses olevast krediidiasutusest tehti sildasutusele viimane aktsiate või vara ülekanne.
(5) Finantsinspektsioon võib erandkorras pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega, kui see:
1) aitab kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulemuste realiseerumisele;
2) tagab oluliste pangandus- või finantsteenuste kättesaadavuse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tehtud otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ning sisaldama detailset hinnangut turuolukorra ja sildasutuse tulevikuväljavaadete kohta.
(7) Sildasutuse tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulu saavad sildasutuse aktsionärid.
(8) Sildasutuse aktsiate või vara võõrandamisel tasu eest lähtutakse riigivaraseaduse 4. peatükis sätestatust.
(9) Kui sildasutust kasutatakse rohkem kui ühe kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara üleandmiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatut iga kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse üle antava vara suhtes.
(1) Finantsinspektsioon võib otsustada rakendada vara eraldamise meedet. Selle kohaselt asutab Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni ettepanekul aktsiaseltsi või omandab aktsiaseltsi (edaspidi vara valitsemise ettevõtja), kuhu kantakse üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara või osa sellest. Vara valitsemise ettevõtjale võib üle kanda ka eelnevalt asutatud sildasutuse vara.
(2) Vara valitsemise ettevõtja haldab talle üle kantud vara eesmärgiga see lõpuks maksimaalse hinna eest võõrandada või vara valitsemise ettevõtja lõpetada ja likvideerida. Vara võib üle kanda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäride või kolmanda isiku nõusolekuta õiglase hüvitise eest.
(3) Finantsinspektsioon võib otsustada rakendada vara eraldamise meedet, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
1) turuolukord vara võõrandamiseks pankrotimenetluse käigus on ebasoodne või vara võõrandamine võib tuua kaasa negatiivseid mõjusid finantsturgudele tervikuna;
2) vara ülekandmine on vajalik, et tagada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või sildasutuse korrapärane toimimine;
3) vara ülekandmine on vajalik, et seda oleks võimalik hiljem võõrandada maksimaalse hinnaga.
(4) Kui Rahandusministeerium asutab vara valitsemise ettevõtja või omandab selle aktsiad, nõuab Finantsinspektsioon kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või sildasutuselt tema vara ülekandmist vara valitsemise ettevõtjale.
(5) Finantsinspektsioon võib rakendada vara eraldamise meedet mitu korda.
(6) Rahandusministeerium kooskõlastab Finantsinspektsiooniga vara valitsemise ettevõtja:
1) asutamislepingu ja põhikirja;
2) nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ja nende ülesanded;
3) strateegilise plaani ja riskiprofiili.
(7) Finantsinspektsioon võib teha Rahandusministeeriumile ettepaneku kanda vara tagasi kriisilahendusmenetluses olevasse krediidiasutusse. Nimetatud krediidiasutus on kohustatud selle vara tagasi võtma.
(8) Vara võib tagasi kanda, kui vara tagasikandmise võimalus oli ülekandmise lepingus eelnevalt kindlaks määratud, või ka juhul, kui tagasikantav vara ei kuulu otseselt sellise varaklassi hulka või ei vasta ülekandmise lepingus varale seatud ülekandmise tingimustele.
(9) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatu kohaldamist, ei ole kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionäridel, võlausaldajatel ega kolmandatel isikutel, kelle vara ei ole vara valitsemise ettevõtjale üle kantud, õigusi üle kantud vara suhtes.
(10) Vara valitsemise ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmed ei vastuta krediidiasutuse aktsionäride või võlausaldajate ees, samuti aktsionäride või võlausaldajate ees kahju eest, mis tuleneb nende tegevusest või tegevusetusest töökohustuste täitmisel, kui sellise tegevuse või tegevusetusega ei kaasnenud rasket hooletust või tahtlust, mis mõjutab aktsionäride või võlausaldajate õigusi.
(11) Vara eraldamise meetme rakendamisel määrab Finantsinspektsioon hüvitise, mille eest vara valitsemise ettevõtja vara omandab, arvestades krediidiasutuse varade ja kohustuste suhtes läbi viidud hindamist ning Euroopa Liidu riigiabi reegleid. Makstav hüvitis peab olema otseselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse huvides. Hüvitist võib tasuda ka vara valitsemise ettevõtja emiteeritud võlakohustuste näol.
§ 70. Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise alused
(1) Kooskõlas kriisilahendusmenetluse põhimõtetega ja kriisilahenduse eesmärkide täitmiseks võib Finantsinspektsioon rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet (edaspidi kohustuste teisendamise meede), et:
1) rekapitaliseerida kriisilahenduse eeltingimustele vastav krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik vastavalt krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatud tegevusloa saamise tingimustele ja säilitada üldine usaldus selle krediidiasutuse või nimetatud isiku vastu või
2) teisendada kohustused omakapitaliks või vähendada nõudeõiguste või kohustuste põhisummat, kui need antakse üle sildasutusele tema kapitali suurendamiseks või aktsiate või varade võõrandamise või vara eraldamise meetmete rakendamiseks.
(2) Finantsinspektsioon võib rakendada kohustuste teisendamise meedet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil vaid juhul, kui on põhistatud eeldus, et selle meetme rakendamine koos muude asjakohaste meetmetega, sealhulgas meetmetega, mida rakendatakse kooskõlas käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud reorganiseerimiskavaga, aitab lisaks kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele taastada krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isiku finantsilise usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse.
(3) Finantsinspektsioon peab kohustuste teisendamise meetme rakendamisel arvestama krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku õiguslikku vormi ja võib algatada ka nimetatud isikute õigusliku vormi muutmise.
(1) Kohustuste teisendamise meedet võib kohaldada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kohustuste suhtes, välja arvatud järgmised kohustused:
1) tagamisele ja hüvitamisele kuuluvad hoiused;
2) tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja pandikirjaportfelli osaks olevad finantsinstrumendid, mida kasutatakse riskide maandamiseks ning mis on tagatud sarnaselt pandikirjadega;
3) kohustused, mis on tekkinud seoses klientide vara hoidmisega, sealhulgas kohustused seoses investeerimisfondide nimel hoitava varaga;
4) kohustused, mis on tekkinud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kui usaldusisiku ja teise isiku kui kasusaaja vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel, et kasusaaja on kaitstud nendele kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
5) kohustused äriühingute ees, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille täitmise esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
6) kohustused, mille tähtpäevani on jäänud vähem kui seitse päeva ja mis on makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide ning sama seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldajate ees või nendes osalejate ees ning mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt Euroopa Liidus asutatud kesksete vastaspoolte ees või sama määruse artikli 25 kohaselt kolmandate riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tunnustatud kesksete osapoolte ees;
6¹) kohustused krediidiasutuse või temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ees, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt, olenemata kohustuste lõpptähtajast;
7) töölepingute alusel kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muude kindlaks määratud töötasudega, välja arvatud krediidiasutuste seaduse § 57¹ lõikes 3 nimetatud töötajate tulemustasud, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga;
8) kohustused tarnijate ees, mis on tekkinud kriitiliste kaupade tarnimisega või teenuste, välja arvatud finantsteenused, osutamisega, sealhulgas IT-teenuste, kommunaalteenuste, ruumide rendi ja korrashoiu teenuste osutamisega;
9) kohustused Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ning teiste lepinguriikide vastavate maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;
10) Tagatisfondi seaduse alusel tekkivad kohustused seoses hoiuste tagamise osafondi maksetega.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6¹ kohaldamisel peab tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, hindama, kas käesoleva seaduse § 19 lõikes 8 sätestatud kirjete summa on kriisilahendusstrateegia rakendamise toetamiseks piisav.
(2) Kohustuste teisendamise meetme kohaldamine ei tohi mõjutada pandikirjade tagatisvara. Pandikirjade tagatisvara peab jääma eraldatuks ja piisavalt rahastatuks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 sätestatu ei välista kohustuste teisendamise meetme kohaldamist tagatud kohustuse, sealhulgas pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu ei välista kohustuste teisendamise meetme kohaldamist tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluva hoiuse osa suhtes.
(5) Finantsinspektsioon võib kooskõlas käesoleva seaduse § 34 lõikega 4 piirata kohustuste teisendamise meetme rakendamiseks vajalike teisendatavate kohustuste positsioonide hoidmist teiste krediidiasutuste poolt, välja arvatud konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute hoitavad kohustuste positsioonid, võttes seejuures arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja krediidiasutuste seaduses sätestatud riskide kontsentreerumise nõudeid.
(1) Finantsinspektsioon võib erandkorras kohustuste teisendamise meetme rakendamisel välistada selle kasutamise täielikult või osaliselt, kui:
1) kohustust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul teisendada, hoolimata Finantsinspektsiooni poolt heas usus tehtud jõupingutustest;
2) see on hädavajalik ja proportsionaalne kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide jätkuvuse saavutamiseks;
3) see on hädavajalik ja proportsionaalne finantsraskuste ulatusliku levimise vältimiseks, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiustega, ja kui see häiriks oluliselt finantsturgude ja nende taristute toimimist viisil, mis võib põhjustada olulisi häireid lepinguriikide majanduses;
4) teisendamine põhjustaks kohustuste ja nõudeõiguste väärtuse vähenemise sellisel viisil, et võlausaldajad peaksid katma kahjumit suuremas ulatuses kui olukorras, kus vastavate kohustuste teisendamine oleks välistatud.
(2) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel arvesse:
1) põhimõtet, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionärid katavad kahjumi esimeses järjekorras ja seejärel katavad üldkorras kahjumi krediidiasutuse võlausaldajad vastavalt nende nõudeõiguste rahuldamisjärkudele;
2) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katmise võime säilimist juhul, kui kohustuse või kohustuste klassi puhul välistatakse kohustuste teisendamise meetme rakendamine;
3) vajadust säilitada piisavad vahendid kriisilahendusmenetluse rahastamiseks.
(3) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel välistada kohustuse puhul osaliselt või täielikult allahindamise või piirata kohustuse suhtes kohaldatava allahindamise ulatust.
(4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel suurendada muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või teisendamise määra, arvestades, et ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas, kui ta oleks katnud krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel tavapärases pankrotimenetluses.
(4¹) Finantsinspektsioon hindab põhjalikult, kas sellised kohustused krediidiasutuse või temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 6¹ sätestatud erandid, tuleks kohustuste teisendamise kohaldamisalast osaliselt või täielikult välja jätta, et tagada kriisilahendusstrateegia asjakohane rakendamine. Nimetatud hindamist ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustustele.
(5) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni oma kavatsusest rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandeid.
(1) Enne kohustuste teisendamise meetme rakendamist hindab Finantsinspektsioon varalise seisundi hindamisele tuginedes järgmiste summade kogusummat:
1) asjakohasel juhul summa, mille ulatuses tuleb teisendatavad kohustused kahjumi katmiseks alla hinnata;
2) vajaduse korral summa, mille ulatuses tuleb teisendatavad kohustused teisendada aktsiatesse või muudesse kapitaliinstrumentidesse, et taastada esimese taseme põhiomavahendite tase kas kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või sildasutuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel määratakse summa, mille võrra teisendatavaid kohustusi tuleb alla hinnata või teisendada, et taastada kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses, või kui see on kohaldatav, sildasutuses esimese taseme põhiomavahendite tase kooskõlas tegevusloa andmise tingimustega ja tegevuse jätkuvuseks pikemas perspektiivis, võttes arvesse Tagatisfondi seaduse § 73¹³ lõike 1 punktis 4 sätestatu alusel tehtavat sissemakset.
(2¹) Kui Finantsinspektsioon rakendab käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud vara eraldamise meedet, võetakse summa puhul, mille võrra teisendatavaid kohustusi on vaja vähendada, asjakohasel juhul arvesse usaldusväärset hinnangut vara valitsemise ettevõtja kapitalivajaduse kohta.
(3) Kui käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt teostatud varalise seisundi hindamise tulemusel kohustuste teisendamise summad ületavad lõpliku hindamise summasid, võidakse kohaldada üleshindamismehhanismi võlausaldajatele ja seejärel aktsionäridele hüvitise maksmiseks.
(4) Finantsinspektsioon võib kehtestada täiendavaid nõudeid kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku varalise seisundi hindamisele, et väärtuse määramine põhineks võimalikult ajakohasel ja kõikehõlmaval teabel vara ja kohustuste kohta.
§ 74. Kohustuste allahindamise ja teisendamise järjestus
(1) Kohustuste teisendamise meetme rakendamisel hinnatakse kohustusi alla või teisendatakse järgmiselt:
1) esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 57 lõike 4 punktis 1 sätestatuga;
2) kui käesoleva lõike punkti 1 kohane vähendamine on allahindamise kogusummast väiksem, siis vähendatakse esimese taseme täiendavate omavahendite kirjetel olevaid summasid vajalikul määral ja vajaduse korral kogu esimese taseme täiendavate omavahendite summa ulatuses;
3) kui kogu vähendamise summa vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2 on väiksem kui allahindamise kogusumma, siis vähendatakse teise taseme omavahendite kirjetel olevaid summasid vajalikul määral ja vajaduse korral kogu teise taseme täiendavate omavahendite summa ulatuses;
4) kui käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud omavahendite kirjete vähendamine kokku on kogusummast väiksem, vähendatakse allahindamise kogusumma saamiseks vajalikul määral täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest välja jäävat allutatud kohustuste põhisummat kooskõlas nõuete rahuldamise järjekorraga pankrotimenetluses.
(2) Ainult juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, kapitaliinstrumentide ja teisendatavate kohustuste vähendamine kokku on väiksem käesoleva seaduse §-s 57 osutatud summadest, rakendab Finantsinspektsioon kohustuste teisendamise meedet vajalikul määral ülejäänud kohustuste suhtes, vähendades teisendatavate kohustuste põhisummat või nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega pankrotimenetluses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaldamisel jaotatakse kahjud võrdeliselt sama liiki aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või sama järgu teisendatavate kohustuste vahel, vähendades nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki võrdeliselt samal määral nende väärtusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui rakendatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud erandeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatu ei takista käesoleva seaduse § 72 kohaselt välistatud kohustuste eeliskohtlemist, võrreldes teisendatavate kohustustega, millel on sama nõude rahuldamise järk pankrotimenetluses.
(6) Enne allahindamise või teisendamise kohaldamist lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikest 2 peab Finantsinspektsioon teisendama või vähendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud instrumentide põhisummat, kui neid kapitaliinstrumente ei ole juba teisendatud ja nendele kohaldatakse tingimusi, millega nähakse ette:
1) krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kapitaliinstrumendi põhisumma vähendamine finantsseisundi parandamiseks, maksejõulisuse taastamiseks või omavahendite taseme tõstmiseks;
2) kapitaliinstrumentide teisendamine aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vähendamise korral.
(7) Kui instrumendi põhisummat on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud tingimuse alusel enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kasutamist vähendatud, kuid mitte nullini, kohaldab Finantsinspektsioon instrumendi põhisumma jäägile allahindamise ja teisendamise õigust käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.
(8) Finantsinspektsioon arvestab kohustuste allahindamise või teisendamise kohta otsuse tegemisel põhimõtet, et ühte kohustuste klassi ei hinnata alla ega teisendata, kui sellele klassile alluv kohustuste klass jääb suures osas omakapitaliks teisendamata või alla hindamata, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 72 on sätestatud teisiti.
(9) Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõudeid käsitletakse kohustuste allahindamisel ja teisendamisel samas järgus.
(10) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 2¹ nimetatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente, krediidiasutuste seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud võlakirju, muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused.
(1) Teisendamise määr on tegur, millega määratakse kindlaks aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide arv, milleks teatavat liiki kohustus teisendatakse, osutades kas kõnealust liiki üksikule instrumendile või võlanõude teatavale väärtusühikule, ja see väljendab mõistlikku hüvitist nendele võlausaldajatele, kes on kandnud kahju seoses allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisega.
(2) Kui Finantsinspektsioon rakendab käesoleva seaduse §-des 42 ja 56 nimetatud õigusi, võib ta kohaldada kapitaliinstrumentide ja kohustuste eri klasside suhtes eri teisendamise määra.
(3) Kui Finantsinspektsioon kohaldab eri teisendamise määrasid, on kohaldatava maksejõuetusõiguse kohaselt kõrgema nõude rahuldamisjärguga kohustuste teisendamise määr kõrgem kui allutatud kohustustel.
(1) Kui kohustuste teisendamise meedet kohaldatakse tuletisinstrumendist tulenevale kohustusele, rakendatakse seda üksnes tuletisinstrumendilepingu lõpetamisel või pärast seda.
(2) Finantsinspektsioonil on kriisilahendusmenetluse algatamisel õigus lõpetada tuletisinstrumendileping, mille üheks pooleks on kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus, välja arvatud tuletisinstrumendileping, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 72 sätestatut.
(3) Kui tuletisinstrumenditehingute suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet, hindab Finantsinspektsioon või käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt tema nimetatud sõltumatu hindaja sellistest tehingutest tuleneva vastastikuste kohustuste tasaarvestamisest järelejäänud nõude saldot tasaarvestuskokkuleppe tingimuste alusel.
(4) Finantsinspektsioon määrab tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks, arvestades:
1) sobivat metoodikat tuletisinstrumentide klasside väärtuse kindlaksmääramiseks, sealhulgas tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet;
2) tuletisinstrumendi positsiooni väärtuse kindlaksmääramise tähtaja kehtestamise põhimõtteid;
3) sobivat metoodikat, mille abil saaks võrrelda väärtuse vähenemist, mis võib tekkida tuletisinstrumentide lepingute lõpetamisest ning kohustuste teisendamise meetme rakendamisest, kahjuga, mis tekiks tuletisinstrumentidele kohustuste teisendamise menetluses.
(1) Kui Finantsinspektsioon rakendab käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 4–7 ja §-s 56 nimetatud õigusi, avaldatakse Finantsinspektsiooni haldusakt kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 50 kohustuste põhisumma või tasumata jäägi vähendamise, võlgade teisendamise või tühistamise kohta ja see hakkab kehtima selle avalikult teatavaks tegemisest arvates. Haldusakt on kohe siduv kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ning mõjutatud võlausaldajate ja aktsionäride suhtes.
(2) Kui Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet ja vähendanud kohustuse põhisummat või maksmisele kuuluvat jääki nullini tingimuslike kohustuste või nõudeõiguste suhtes, milles kohustuse või nõude tingimus ei ole saabunud, loetakse selline kohustus tühiseks ning selle kohustuse olemasolu ei saa ühegi järgneva menetluse käigus tõendada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ega selle õigusjärglasest ettevõtja hilisema lõpetamise või likvideerimise menetluses.
(3) Kui Finantsinspektsioon vähendab kohustuste teisendamise meedet rakendades teatava kohustuse põhisummat või selle maksmisele kuuluvat jääki osaliselt, kuid mitte nullini, siis:
1) tühistatakse kohustus sellise summa ulatuses, mis määral seda vähendatakse;
2) jääb algse kohustuse aluseks olnud instrument või leping kehtima kohustuse põhisumma või maksmisele kuuluva jäägi ülejäänud osa suhtes, kusjuures arvestatakse põhisumma vähenemisega kaasnevat makstava intressisumma muutust ning muid tingimuste muudatusi.
§ 78. Kriisilahenduse osafondi vahendite kasutamise tingimused
(1) Kriisilahendusfondi vahendeid võib kasutada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse tarvis, kui Finantsinspektsioon otsustab kohustuste teisendamise meetme rakendamisel välistada selle õiguse kasutamise täielikult või osaliselt teatavate kohustuste suhtes vastavalt käesoleva seaduse §-s 72 sätestatule ja neid kahjusid, mida oleks kaetud nimetatud kohustuste omanike arvelt, ei ole täielikult edasi kantud teistele võlausaldajatele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kriisilahendusfondi vahendite arvelt:
1) katta kahju, mida ei ole kaetud teisendatavate kohustustega, ja taastada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara netoväärtuse nullini vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 1 sätestatule või
2) omandada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiaid või muid kapitaliinstrumente eesmärgiga rekapitaliseerida see krediidiasutus vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 2 sätestatule.
(3) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, võib kriisilahendusfondi vahendeid kasutada üksnes juhul, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsionärid või kapitaliinstrumentide või muude teisendatavate kohustuste omanikud on eelnevalt kandnud kahjusid allahindamise või teisendamise tõttu või muul juhul vähemalt 8 protsendi ulatuses krediidiasutuse kohustuste kogusummast, kaasa arvatud omavahenditest, mis on hinnatud vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.
(4) Kriisilahendusfondi vahendeid võib kasutada kuni 5 protsendi ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse varadest, mis on hinnatud vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.
(5) Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kõik tagamata ja eelisõiguseta kohustused, välja arvatud tagamisele kuuluvad hoiused, on täielikult alla hinnatud või teisendatud, võib Finantsinspektsioon erandkorras teha otsuse kasutada rohkem kui 5 protsenti kriisilahendusfondi vahendeid krediidiasutuse varadest ning kui kriisilahendusfondi vahendid pärinevad:
1) alternatiivsetest rahastamisallikatest vastavalt Tagatisfondi seaduse §-s 86, 86¹ või 87 sätestatule;
2) Tagatisfondi seaduses sätestatud kriisilahendusfondi osamaksetest, mida ei ole eelnevalt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse hüvanguks kasutatud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud künnist võib erandkorras mitte kohaldada ja kriisilahendusfondi vahendeid võib käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kasutada, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aktsionärid või võlausaldajad kannavad eelnevalt kahju vähemalt 20 protsenti krediidiasutuse riskiga kaalutud varadest;
2) kriisilahendusfondi on vastavalt Tagatisfondi seaduses sätestatule kogutud osamaksete kaudu, mis ei sisalda hoiuste tagamise osafondi tehtavaid kvartaliosamakseid, summa, mis moodustab vähemalt 3 protsenti Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste tagatud ja hüvitamisele kuuluvatest hoiustest, ja
3) krediidiasutuse varade maht konsolideeritud alusel on väiksem kui 900 miljardit eurot.
§ 79. Riigipoolsete meetmete kasutamine kriisilahendusmenetluses
(1) Erakorralist avalikku toetust võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid (edaspidi riigipoolsed meetmed) üksnes juhul, kui:
1) on konsulteeritud Finantsinspektsiooniga;
2) Finantsinspektsioon on hinnanud käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete rakendamise võimalikkust või neid on reaalselt rakendatud maksimaalses ulatuses.
(2) Riigipoolse meetmena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või muud sellist toetust, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks riigi tasandil, ning mida antakse krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku jätkusuutlikkuse, likviidsuse või maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks.
(3) Riigipoolse meetmena käsitatakse muu hulgas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva isiku:
1) aktsiate või muude kapitaliinstrumentide omandamist või muul kujul rekapitaliseerimist;
2) ühe ajutise kontrollsuhte saavutamist, sealhulgas krediidiasutuse aktsiate sundvõõrandamist vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule.
(4) Riigipoolseid meetmeid võib rakendada üksnes juhul, kui kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused on täidetud ja kui nende rakendamine vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga on jõutud seisukohale, et üksnes kriisilahendusmeetme rakendamine ei hoia ära negatiivset mõju finantssüsteemile;
2) üksnes kriisilahendusmeetme rakendamine ei kaitse piisavalt avalikke huve ja kui eelnevalt on Eesti Pank andnud erakorralist likviidsuslaenu;
3) pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooniga on jõutud seisukohale, et üksnes kriisilahendusmeetme rakendamine ei kaitse piisavalt avalikke huve ja kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku aktsiaid või muid kapitaliinstrumente on juba omandatud ning on asjakohane saavutada selle krediidiasutuse või isiku üle kontrolliv osalus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osalused või kapitaliinstrumendid võõrandatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele esimesel võimalusel, kui turu- ja finantstingimused selleks sobivad.
(1) Kui käesoleva seaduse 5. peatüki kohaselt läbi viidud varalise seisundi hindamise käigus tehakse kindlaks, et krediidiasutuse aktsionär või võlausaldaja on kandnud suuremat kahju, kui ta oleks kandnud krediidiasutuse lõpetamisel ja likvideerimisel pankrotimenetluses, on tal õigus saada Tagatisfondilt hüvitist tekkinud vahe ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui:
1) kriisilahendusmenetluses on üle antud osa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse õigustest, varast ja kohustustest ning nende aktsionäride ja võlausaldajate nõuded, kelle nõudeid ei ole üle antud, rahuldatakse sellises osas, nagu need oleks rahuldatud, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses;
2) kriisilahendusmenetluses on rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet, mille puhul ei kata need aktsionärid ja võlausaldajad, kelle nõuded hinnati alla või teisendati omakapitaliks, suuremat kahjumit kui see, mida nad oleksid katnud juhul, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses.
(3) Kui järelhindamise tulemuse kohaselt on krediidiasutuse vara netoväärtus suurem kui esialgse hindamise käigus leitud väärtus, võib Finantsinspektsioon:
1) suurendada võlausaldajate või aktsionäride nõuete ja instrumentide väärtust, mis on varem alla hinnatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamise käigus või nimetatud väärtuse taastada;
2) anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korralduse suurendada võlausaldajatele või aktsionäridele makstava hüvitise väärtust seoses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õiguste ja kohustuste või aktsiatega.
(4) Hüvitise määramisega seotud nõuded vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras hagita menetluses. Avaldus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada kolme kuu jooksul järelhindamise tulemustele tugineva Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse avaldamisest arvates.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 55 lõikes 12 nimetatud vara üleandmisest tulenevate vaidluste suhtes.
(5) Finantsinspektsiooni kriisilahendusmenetluse algatamise või kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise otsuse osaline või täielik tühistamine ei mõjuta kriisilahendusmenetluse ajal tehtud tehingute ja toimingute kehtivust ja kahju hüvitis piirdub otsese varalise kahju hüvitamisega.
§ 81. Kriisilahenduskolleegiumid ja nende juhtimine
(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta moodustama kriisilahenduskolleegiumi, et tõhustada eelkõige käesoleva seaduse §-des 17–19, 28, 30, 33, 35, 84 ja 85 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada kriisilahendusalast tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide kriisilahendusasutustega.
(2) Lisaks Finantsinspektsioonile on kriisilahenduskolleegiumi liikmeteks:
1) nende lepinguriikide kriisilahendusasutused, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulise tähtsusega filiaalid;
2) konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutused, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulise tähtsusega filiaalid;
3) Eesti Pank või teiste käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud lepinguriikide keskpangad, kui keskpangad ei ole ise finantsjärelevalve asutused ja kui lepinguriikide finantsjärelevalve asutused otsustavad keskpanku kriisilahenduskolleegiumisse kaasata;
4) Rahandusministeerium või teiste käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud lepinguriikide asjaomased ministeeriumid juhul, kui nad ei ole ise kriisilahendusasutused;
5) Tagatisfond või teiste käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud lepinguriikide hoiuste tagamise skeemid;
6) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kui vaatleja.
(3) Kriisilahenduskolleegiumisse võib lisaks vaatlejana kutsuda osalema kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud tütarettevõtjad või olulise tähtsusega filiaalid või kui Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud emaettevõtjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad või olulised filiaalid tingimusel, et nende suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on samaväärsed käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud tingimustega.
(4) Kriisilahenduskolleegiumi ülesanded on:
1) olulise teabe vahetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade väljatöötamiseks, ettevalmistavate ja ennetavate meetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamiseks konsolideerimisgruppide suhtes;
2) konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade väljatöötamine;
3) konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine;
4) konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust takistavatele probleemidele lahenduse otsimine või nende lahendamine;
5) käesoleva seaduse §-des 84 ja 85 sätestatud konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi väljatöötamise vajaduse üle otsustamine ja selles kokkuleppele jõudmine;
6) konsolideerimisgrupi kriisilahenduse strateegiatest ja kriisilahendusskeemidest avalikkuse teavitamise koordineerimine;
7) kriisilahendusfondide vahendite kasutamise koordineerimine;
8) konsolideerimisgrupi jaoks omavahendite miinimumnõuete kehtestamine konsolideeritud ja tütarettevõtja tasandil käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt.
(5) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, täidab ta kriisilahenduskolleegiumi juhtimisel järgmisi ülesandeid:
1) koostab pärast teiste kriisilahenduskolleegiumi liikmetega konsulteerimist kriisilahenduskolleegiumi toimimiseks protseduurireeglid;
2) koordineerib kriisilahenduskolleegiumi tegevust;
3) kutsub kokku ja juhatab kriisilahenduskolleegiumi koosolekuid ning teavitab eelnevalt selle liikmeid koosolekute korraldamisest, arutatavatest küsimustest ja päevakorrapunktidest;
4) otsustab, millised liikmed ja vaatlejad kutsutakse kriisilahenduskolleegiumi koosolekutel osalema, võttes arvesse arutatava küsimuse asjakohasust asjaomaste liikmete ja vaatlejate jaoks, eelkõige selle võimalikku mõju asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele;
5) teavitab kriisilahenduskolleegiumi liikmeid koosolekute otsustest.
(6) Kui kolmandas riigis asutatud krediidiasutusel või konsolideerimisgrupi emaettevõtjal on Eestis ja lisaks vähemalt veel ühes lepinguriigis tütarettevõtja või olulise tähtsusega filiaal, moodustab Finantsinspektsioon koos asjaomase lepinguriigiga kriisilahenduskolleegiumi (edaspidi kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegium). Kui Finantsinspektsioon ega ükski teine lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta selle grupi üle konsolideeritud järelevalvet, lepib Finantsinspektsioon selle lepinguriigiga kokku, kes juhib kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumi. Kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumile kohaldatakse käesolevas paragrahvis kriisilahenduskolleegiumi kohta sätestatut.
(7) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, ei pea ta kriisilahenduskolleegiumi moodustama, kui muul kujul moodustatud koostöövormid või kolleegiumid täidavad samu funktsioone ja ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas paragrahvis, ning järgivad käesolevas paragrahvis sätestatud liikmelisuse ja kolleegiumides osalemise tingimusi ja menetlusi ning käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud teabe vahetamise nõudeid.
(1) Kui kolmanda riigi krediidiasutusel või emaettevõtjal on Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas lepinguriigis asutatud Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama lepinguriigi poolt oluliseks peetavat Euroopa Liidu filiaali ja üks eelnimetatud üksustest asub Eestis, moodustab Finantsinspektsioon koos teiste seotud lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus antud ettevõtjad on asutatud või kus antud olulised Euroopa Liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa kriisilahenduskolleegium täidab käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud funktsioone ja ülesandeid seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjatega, kui need ülesanded on asjakohased.
(3) Euroopa kriisilahenduskolleegiumi ülesandeks on muu hulgas miinimumnõuete määramine. Miinimumnõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas.
(4) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjast krediidiasutusest kriisilahendussubjekt ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisilahendusstrateegiaga nõus, järgib Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või konsolideeritud alusel Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõigetes 8 ja 8¹ nimetatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjale, mis on asutatud samas kolmandas riigis, või muule ettevõtjale § 19 lõike 8 punktis 1 ning lõike 8¹ punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustel.
(5) Finantsinspektsioon juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi, kui:
1) kõiki kolmanda riigi krediidiasutusi või kolmanda riigi emaettevõtja Euroopa Liidu tütarettevõtjaid omab Eestis asutatud emaettevõtja;
2) Eestis tegutseva kolmanda riigi emaettevõtja või tütarettevõtja bilansiliste varade koguväärtus on suurem teiste Euroopa Liidus tegutsevate üksuste bilansiliste varade koguväärtusest.
(6) Finantsinspektsioon võib kõigi asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid, nagu on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5, ning järgib kõiki käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud teabevahetuse tingimusi ja menetlusi, sealhulgas Euroopa kriisilahenduskolleegiumide liikmesust ning neis osalemist puudutavaid tingimusi ja menetlusi. Eelnimetatud juhul kohaldatakse sellistele töörühmadele või kolleegiumidele kõiki käesoleva seaduse Euroopa kriisilahenduskolleegiume puudutavaid sätteid.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 81.
§ 82. Teisi lepinguriike puudutavate otsuste tegemise üldpõhimõtted
(1) Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmenetlusega seotud otsuste tegemisel arvestama oma otsuste võimalikku mõju teise lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsusele ja lähtuma otsuste tegemisel järgmistest põhimõtetest:
1) kriisilahendusmeetme rakendamisel on otsuste tegemine tõhus ja kriisilahenduskulud hoitakse tulemusliku otsuste koordineerimise ja kooskõlastamisega võimalikult väikesed;
2) otsuseid tehakse ja kriisilahendusmeetmeid rakendatakse õigel ajal ja vajaliku kiirusega;
3) otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju asjaomaste lepinguriikide, sealhulgas olulise tähtsusega filiaalide asukohaks olevate lepinguriikide fiskaalseisule, kriisilahendusfondile ning hoiuste tagamise ja investeeringute tagamise süsteemile;
4) eesmärk on tasakaalustada erinevate lepinguriikide huve ja hoida ära lepinguriikide huvide ebaõiglane kahjustamine või ebaõiglane kaitsmine, sealhulgas lepinguriikidele ebaõiglase koormuse põhjustamine;
5) käesolevast seadusest tuleneva konsulteerimiskohustuse puhul tuleb kavandatava otsuse või meetme rakendamisel konsulteerida eelkõige nende asjaolude üle, millel on või tõenäoliselt on mõju Euroopa Liidus asutatud konsolideerimisgrupi ema- või tütarettevõtjale või selle filiaalile ja selle lepinguriigi stabiilsusele, kus selle grupi üksus või filiaal on asutatud;
6) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel järgitakse kriisilahenduskava käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud menetluse alusel, välja arvatud juhul, kui leitakse, et kriisilahendamise eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt muude meetmetega, mida kriisilahenduskavas ei ole ette nähtud.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teevad Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank koostööd, et tagada koordineeritud ja tõhus kriisilahendust käsitlevate otsuste tegemine ja meetmete rakendamine.
(1) Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium edastavad teineteisele ning teiste riikide asjaomastele ametiasutustele õigeaegselt teavet, mis on vajalik käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelkõige peab Finantsinspektsioon edastama Rahandusministeeriumile teavet juhul, kui kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamiseks võib olla vajalik kasutada riigieelarve või muid avalikke või kriisilahendusfondi vahendeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, peab ta koordineerima kogu vajaliku teabe liikumist kriisilahenduskolleegiumisse kuuluvate kriisilahendusasutuste vahel ning edastama neile vajalikku teavet õigeaegselt.
(3) Kui Finantsinspektsioon on saanud teavet kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt, palub ta temalt nõusolekut selle teabe edastamiseks, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi kriisilahendusasutus on selle teabe edastamisega juba nõustunud. Finantsinspektsioon ei edasta kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt saadud teavet, kui see ei ole teabe edasisaatmiseks luba andnud.
§ 84. Konsolideerimisgrupi kriisilahendus tütarettevõtja kriisilahendusasutuse teavituse korral
(1) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse või muu gruppi kuuluva tütarettevõtja puhul täidetud, teavitab ta viivitamata konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust, finantsjärelevalve asutust, kes teostab konsolideeritud järelevalvet, ning teisi kriisilahenduskolleegiumi liikmeid:
1) otsusest selle kohta, kas nimetatud tütarettevõtja puhul on täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused;
2) kavandatavatest asjakohastest kriisilahendus- või maksejõuetusmenetluse meetmetest või -õigustest.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja saab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate teise lepinguriigi kriisilahendusasutuselt, hindab ta pärast teiste kriisilahenduskolleegiumi liikmetega konsulteerimist teate edastanud kriisilahendusasutuse kavandatavate meetmete tõenäolist mõju konsolideerimisgrupile ja konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele ning seda, kas kavandatavad meetmed suurendaksid tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega täidetakse.
(3) Kui Finantsinspektsioon leiab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, et kavandatavad meetmed ei suurenda tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega on täidetud, võib Finantsinspektsioon rakendada muid meetmeid. Kui Finantsinspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast teadet edastanud kriisilahendusasutusele ega konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusele, võib ta samuti rakendada muid meetmeid, kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus on seisukohal, et kavandatavad meetmed ei suurenda tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega on täidetud.
(4) Kui Finantsinspektsioon leiab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, et kavandatavad meetmed suurendavad tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses konsolideerimisgrupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega on täidetud, peab ta 24 tunni jooksul vastava teate saamisest arvates pakkuma kriisilahenduskolleegiumi liikmetele välja kriisilahendusskeemi ettepaneku. 24-tunnist tähtaega võib pikendada selle kriisilahendusasutuse nõusolekul, kes vastava teate esitas.
(5) Kui Finantsinspektsioon on teate esitaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul oma hinnangut esitanud, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud meetmeid.
(6) Konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemis:
1) võetakse arvesse ja järgitakse kriisilahenduskavasid, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduskavades ette nähtud;
2) kirjeldatakse kriisilahendusmeetmeid, mida Finantsinspektsioon ja teised lepinguriikide kriisilahendusasutused peaksid konsolideerimisgrupi suhtes rakendama eesmärgiga täita kriisilahenduse ülesandeid või saavutada kriisilahenduse eesmärke vastavalt käesoleva seaduse §-des 4 ja 40 sätestatule;
3) täpsustatakse, kuidas kriisilahendusmeetmeid tuleb kriisilahendusasutuste vahel koordineerida;
4) kehtestatakse kriisilahendusmenetluse rahastamiskava, mis võtab arvesse grupi kriisilahenduskavas sätestatut ning vastutuse ja kulude jagamise põhimõtteid vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 6 ja Tagatisfondi seaduse §-s 73²¹ sätestatule.
(7) Finantsinspektsioon lepib konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi kokku koostöös teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega.
(8) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse pakutud kriisilahendusskeemiga või on seisukohal, et finantsstabiilsuse huvides on asjakohasem rakendada iseseisvalt muid meetmeid, kui on ette nähtud kriisilahendusskeemis, peab Finantsinspektsioon koos põhjendustega teavitama nendest asjaoludest konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutust ja konsolideerimisgrupiga seotud teisi kriisilahendusasutusi. Mittenõustumisel tuleb arvesse võtta kriisilahenduskavas kokkulepitut, potentsiaalset mõju teiste asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele ja samuti Finantsinspektsiooni rakendatavate meetmete mõju konsolideerimisgruppi kuuluvatele teistele isikutele.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsust või lõikes 8 sätestatud ühise otsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsust käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.
(10) Kui Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi ei rakenda, peab ta omapoolsete meetmete rakendamisel teavitama nendest regulaarselt teiste lepinguriikide kriisilahendusasutusi ja tegema nendega kriisilahenduskolleegiumis koostööd, et luua kõigi maksejõuetute või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute jaoks koordineeritud kriisilahendusstrateegia.
§ 85. Konsolideerimisgrupi kriisilahendus emaettevõtja kriisilahendusasutuse teavituse korral
(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja tema hinnangul on tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks konsolideerimisgrupi emaettevõtja puhul täidetud, teavitab ta viivitamata teisi kriisilahenduskolleegiumi liikmeid:
1) otsusest selle kohta, kas nimetatud emaettevõtja puhul on täidetud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused;
2) kavandatavatest asjakohastest kriisilahendus- või maksejõuetusmenetluse meetmetest või -õigustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud meetmed võivad hõlmata ka konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi rakendamist, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:
1) emaettevõtja tasandil rakendatavad meetmed suurendavad tõenäosust, et kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused seoses grupi teistes lepinguriikides asuvate isikutega täidetakse;
2) emaettevõtja tasandil rakendatavad meetmed üksi ei ole kriisiolukorra stabiliseerimiseks piisavad või tõenäoliselt ei anna optimaalset tulemust;
3) üks või mitu konsolideerimisgruppi kuuluvat tütarettevõtjat vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele nende tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste hinnangul;
4) konsolideerimisgrupi tasandil rakendatavad meetmed on gruppi kuuluvatele tütarettevõtjatele vajalikud.
(3) Kui Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud meetmed ei kajastu konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemis, teeb Finantsinspektsioon otsuse pärast teiste kriisilahenduskolleegiumi liikmetega konsulteerimist. Finantsinspektsioon võtab otsuse tegemisel arvesse ja järgib kriisilahenduskava, välja arvatud juhul, kui ta jõuab koos teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduskavades ette nähtud, samuti võtab Finantsinspektsioon arvesse finantsstabiilsuse olukorda teistes asjaomastes lepinguriikides.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu korral lepib Finantsinspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi kokku koostöös teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega.
§ 86. Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selle kohaselt tehtud otsuste täitmine
(1) Kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumis tehakse koostöös ühine otsus selle kohta, kas tunnustada kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust. Kriisilahendusmenetlus peab olema seotud kolmandas riigis asutatud krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga:
1) mis on asutanud Eestis ja millel on vähemalt veel ühes lepinguriigis tütarettevõtja või olulise tähtsusega filiaal;
2) millel on muul juhul Eestis ja vähemalt veel ühes lepinguriigis vara, õigused või kohustused ning millele kohaldatakse Eesti ja muu lepinguriigi õigust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 87 sätestatud juhul.
(3) Kui kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamises on jõutud ühisele otsusele, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi kriisilahendusmenetluses tehtud otsuseid vastavalt käesolevale seadusele ja krediidiasutuste seadusele.
(4) Kui kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamisel ei jõuta ühisele otsusele, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse selle kohta, kas tunnustada kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust ja kas selles tehtud otsuseid rakendada. Otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide huve, kus kolmanda riigi krediidiasutus või konsolideerimisgrupi emaettevõtja tegutseb, ning mõju, mida kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmine võib avaldada konsolideerimisgrupi muudele üksustele ja teiste asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele.
(5) Finantsinspektsioon võib nimetatud eesmärkide saavutamiseks:
1) kasutada kriisilahendusõigusi kolmanda riigi krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi emaettevõtja vara suhtes, mis asub Eestis või millele kohaldatakse Eesti õigust;
2) kasutada kriisilahendusõigusi kolmanda riigi krediidiasutuse nende õiguste või kohustuste suhtes, mida hoitakse Eestis asuva filiaali nimel või millele kohaldatakse Eesti õigust või millega seotud nõuded on sisse nõutavad Eestis;
3) viia lõpule aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmise kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Eestis asutatud tütarettevõtjale või nõuda teiselt isikult vastava meetme rakendamist;
4) peatada makseõigused, ülekandekohustused, tagatistest tulenevad õigused või ajutiselt lepingu täitmise, kui sellised õigused on vajalikud kolmanda riigi kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmiseks;
5) tunnistada mittetäidetavaks ükskõik millise õiguse üles öelda või lõpetada leping või mõjutada selliseid lepingulisi õigusi, mille omanik on kolmanda riigi krediidiasutus või muu temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik, kui see õigus tuleneb kriisilahendusmeetmest, mille on kolmanda riigi kriisilahendusasutus ise otseselt nimetatud isikute suhtes rakendanud või mis on rakendatud muul viisil vastavalt selles kolmandas riigis kohaldatavatele kriisilahenduskorda reguleerivatele õigusaktidele.
(6) Finantsinspektsioon võib avalikes huvides vajaduse korral rakendada kolmanda riigi konsolideerimisgrupi emaettevõtja suhtes kriisilahendusmeedet, kui asjaomase kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutus teeb kindlaks, et selles kolmandas riigis asutatud krediidiasutus vastab selle kolmanda riigi õiguse kohaselt kriisilahenduse eeltingimustele. Finantsinspektsiooni pädevuses on kasutada emaettevõtja suhtes kõiki kriisilahendusõigusi.
(7) Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selle alusel tehtud otsuste täitmine ei piira pankroti- ega likvideerimismenetluse läbiviimist Eestis asutatud isikute suhtes.
(8) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kolmandas riigis toimuvale kriisilahendusmenetlusele kuni selle ajani, kui asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 93 lõikes 1 nimetatud rahvusvaheline leping jõustub. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka pärast asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu jõustumist niivõrd, kuivõrd see leping ei reguleeri kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamist ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmist.
§ 87. Õigus keelduda kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamisest ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmisest
1) Finantsinspektsioon võib pärast konsulteerimist kolmandate riikidega seotud kriisilahenduskolleegiumisse kuuluvate teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega keelduda tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust või täitmast kriisilahendusmenetluses tehtud otsuseid, kui ta leiab, et:
1) kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusel oleks ebasoodne mõju Eesti või mõne teise lepinguriigi finantsstabiilsusele;
2) Eestis asutatud filiaalile on vaja iseseisvalt rakendada kriisilahendusmeedet, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki;
3) võlausaldajaid, eelkõige hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid Eestis, ei kohelda kolmandas riigis toimuvas kriisilahendusmenetluses samaväärselt kolmanda riigi võlausaldajatega ja hoiustajatega, kellel on samasugused õigused;
4) kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine või kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmine tooks kaasa olulise mõju Eesti riigieelarvele või
5) sellise tunnustamise või täitmise õiguslikud tagajärjed oleksid vastuolus kehtiva õigusega.
§ 88. Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali kriisilahendus
(1) Finantsinspektsioonil on kõik käesolevas seaduses sätestatud õigused kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes, mis ei ole üheski kolmandas riigis kriisilahendusmenetluse subjekt või mis on kolmandas riigis menetluse subjekt, kuid mille puhul esineb üks käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud tingimustest.
(2) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusi juhul, kui tema arvates on vastava meetme rakendamine vajalik tulenevalt avalikust huvist ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) filiaal ei vasta enam või tõenäoliselt ei vasta tegevusloa andmise ja tegutsemise tingimustele ning puudub väljavaade, et mis tahes eraõiguslik, järelevalve- või asjaomase kolmanda riigi meede taastaks tingimustele vastamise või hoiaks mõistliku aja jooksul ära maksejõuetuse;
2) Finantsinspektsioon leiab, et kolmanda riigi krediidiasutus ei suuda või ei soovi või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi filiaali võlausaldajate ees või nende kohustuste sissenõutavaks muutumisel, mis on võetud filiaali nimel, ning on veendunud, et asjaomase kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes ei ole mõistliku aja jooksul algatatud või ei algatata kolmanda riigi õiguse kohaselt kriisilahendusmenetlust ega pankroti- või likvideerimismenetlust;
3) kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutus on algatanud kolmandas riigis kriisilahendusmenetluse seoses kolmanda riigi krediidiasutusega või on teavitanud Finantsinspektsiooni kavatsusest selline menetlus algatada.
(3) Kui Finantsinspektsioon rakendab seoses filiaaliga iseseisvalt kriisilahendusmeedet, lähtub ta kriisilahenduse eesmärkidest ja üldpõhimõtetest ning rakendab vastavat meedet käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtteid ja 5. peatükis varalise seisundi hindamise kohta sätestatut järgides.
§ 89. Koostöö kolmanda riigi kriisilahendus- ja muude ametiasutustega
(1) Finantsinspektsioon sõlmib vajaduse korral asjaomase kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutusega koostöölepingu. Koostöölepingus lepitakse kokku kolmanda riigi kriisilahendus- või muu ametiasutuse ja Finantsinspektsiooni vaheline menetlus ning kord vajaliku teabe vahetamiseks ja koostööks järgmiste ülesannete täitmisel:
1) kriisilahenduskavade väljatöötamine ja uuendamine;
2) koostöö kriisilahenduskavade, sealhulgas käesoleva seaduse §-de 86 ja 88 alusel õiguste kasutamise põhimõtete ning asjaomase kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamise põhimõtete väljatöötamisel;
3) kriisilahendusmeetmete ning -õiguste rakendamine ja asjaomase kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamine;
4) varajase sekkumise meetme rakendamine ja konsulteerimine enne märkimisväärse meetme võtmist vastavalt käesolevale seadusele või asjaomase kolmanda riigi õigusele, mis mõjutab krediidiasutust või konsolideerimisgruppi;
5) avalikkuse teavitamise koordineerimine ühiste kriisilahendusmeetmete ning -õiguste rakendamise korral.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista Finantsinspektsiooni õigust sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.
(3) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust kolmandate riikide kriisilahendus- või muude ametiasutustega sõlmitud koostöölepingutest.
§ 90. Konfidentsiaalse teabe edastamine kolmandale riigile
(1) Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium edastavad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas finantsseisundi taastamise kavasid, asjaomase kolmanda riigi kriisilahendusasutusele või muule ametiasutusele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kolmanda riigi kriisilahendusasutuse või muu ametiasutuse suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on samaväärsed vähemalt käesoleva seaduse §-s 51 sätestatuga;
2) seda teavet on kolmanda riigi kriisilahendusasutusel või muul ametiasutusel vaja oma riigisisese õiguse kohaste kriisilahendusülesannete täitmiseks ja seda ei kasutata ühelgi teisel eesmärgil.
(2) Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja kolmanda riigi ametiasutusele edastamisel isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
(3) Teisest lepinguriigist pärinevat konfidentsiaalset teavet võib Finantsinspektsioon või Rahandusministeerium avaldada asjaomasele kolmanda riigi kriisilahendusasutusele või muule ametiasutusele, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) selle lepinguriigi kriisilahendusasutus või muu pädev asutus, kust teave pärineb, on selle teabe edastamisega nõus;
2) teave avaldatakse üksnes lepinguriigi kriisilahendusasutuse või muu ametiasutuse heakskiidetud eesmärgil.
§ 90¹. Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel
Käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 III jaotises ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel on Finantsinspektsioonil õigus teha kesksele vastaspoolele ettekirjutusi ja asjakohaseid otsuseid.
§ 90². Varajase sekkumise meetmed keskse vastaspoole suhtes
(1) Keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 18 ja 19 nimetatud varajase sekkumise meetmeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon määrab kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikeid 1–7 ja 11–14.
§ 90³. Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses
(1) Finantsinspektsioonil on keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid.
(2) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit ja muid asjaomaseid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ja selle juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, sealhulgas kandeavaldusi erihalduri määramise kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikliga 50.
§ 90⁶. Nõuded sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suhtes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 42 ja 43 sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele esitatud nõuetele lisaks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-des 67 ja 68 sätestatut.
§ 90⁷. Alternatiivsed kriisilahenduse rahastamise allikad
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklist 44 võib Finantsinspektsioon teha Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale ettepaneku sõlmida leping laenu või finantstoetuse saamiseks, et tagada keskse vastaspoole kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine.
1) Kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda erakorralist avalikku toetust ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid üksnes juhul, kui:
1) on konsulteeritud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga;
2) lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 45 lõigetes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest.
(1) Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil on õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse esimese järgu nõude võlausaldajana muu hulgas:
1) kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vastu;
2) keskse vastaspoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise korral kesksele vastaspoolele omandajalt saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 40 lõike 4 kohaldamist;
3) sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 42 lõike 5 kohaldamist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Rahandusministeerium sisse nõuda mõistlikud kulud tuludest, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 46 nimetatud riigipoolsete meetmete rakendamisel ning sama määruse artiklis 47 nimetatud ajutiselt riigi omandisse võtmisel, sealhulgas omakapitaliosaluse või sildasutuse müügist saadud tulust.
(3) Kahju hüvitamisega seoses kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär:
1) füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa;
2) juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10 protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa.
(3) Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud asjakohaseks käibeks eelmise majandusaasta käive põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 94. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 94¹. Finantsseisundi taastamise kavaga seotud nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata, ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise eest, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.