(1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte suhtes kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, kui on oht, et nende finantsolukord võib kiiresti halveneda, või on tõenäoline, et nad on maksejõuetud või võivad muutuda tulevikus maksejõuetuks.
(2) Kriisilahendusmenetlus algatatakse avalikust huvist lähtudes, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei hoia ära finantsstabiilsuse kahjustamist ega väldi negatiivse mõju edasikandumist finantssüsteemile või reaalmajandusele.
(3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse:
1) Eestis asutatud krediidiasutusele;
2) Eestis asutatud investeerimisühingule, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsia- või algkapitalinõuet;
3) Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale ja segavaldusettevõtjale, kes kuuluvad käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud krediidiasutusega või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud krediidiasutuse, investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale, kui ta kuulub konsolideeritud järelevalve alla vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artiklitele 6–17;
5) kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalile;
6) Eestis asutatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(2) Kehtetu
(3) Käesolevas seaduses käsitatakse krediidiasutusena ka investeerimisühingut ja tema suhtes kohaldatakse kõike krediidiasutuse suhtes sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3¹) Käesoleva seaduse §-des 43, 44 ja 46–50 käsitatakse krediidiasutusena ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud isikut.
(3²) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 5, § 17 lõigetes 7¹, 7² ja 13, § 17² lõike 2 punktis 2, §-s 17³, § 18 lõigetes 6 ja 6¹, § 22 lõigetes 2¹–2³, §-s 22¹, § 34 lõigetes 1–3³, 4¹, 4³, 5 ja 6, § 44 lõigetes 1 ja 2, § 52 lõikes 5, § 55 lõigetes 2 ja 7, § 56 lõikes 1⁴ ja § 96¹ lõikes 2 ning tagatisfondi seaduse §-s 73¹³ nimetatud krediidiasutusena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud finantseerimisasutust, finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat ja segavaldusettevõtjat.
(4) Keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102), arvestades käesoleva seaduse 9¹. peatükis sätestatud erisusi.
§ 3. Finantsinspektsioon järelevalve ja kriisilahenduse ülesannete täitjana
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse Finantsinspektsiooni kriisilahendusasutusena, välja arvatud käesoleva seaduse 2. peatüki 1. ja 3. jao, 3. peatüki 3. jao ning §-de 90¹ ja 90² tähenduses, kus Finantsinspektsiooni käsitatakse järelevalveasutusena.
(2) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena viib läbi kriisilahendusmenetlust käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isikute suhtes vastavalt käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatule.
(3) Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kui konsolideerimisgrupi emaettevõtja on Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgrupi üle konsolideeritud finantsjärelevalvet. Konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse pädevusse kuulub konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlus (edaspidi konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus).
(4) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv isik on Eestis registreeritud, kuid ei ole konsolideerimisgrupi emaettevõtja ja Finantsinspektsioon teostab tema üle finantsjärelevalvet, kuulub Finantsinspektsiooni pädevusse nimetatud isiku kriisilahendusmenetlus ja sel juhul on Finantsinspektsioon konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kriisilahendusasutus (edaspidi tütarettevõtja kriisilahendusasutus).
§ 4. Kriisilahendamise üldised eesmärgid ja nende järgimine
(1) Kriisilahendamise eesmärgid on:
1) tagada krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvus;
2) hoida ära finantsstabiilsuse kahjustamine olulises ulatuses, eelkõige vältida negatiivse mõju edasikandumist finantssüsteemile tervikuna ning makse- ja arveldussüsteemidele;
3) vältida või vähendada erakorralise avaliku finantstoetuse või muude avalike vahendite kasutamise vajalikkust;
4) tagada hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendite piisav kaitse.
(2) Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest ja valima sellise kriisilahendusmeetme või -õiguse, mis aitab kõige paremini kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele kõige vähesema kuluga, arvestades konkreetse kriisiolukorra tingimusi.
(3) Kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgid on võrdse tähtsusega ning Finantsinspektsioon peab konkreetses olukorras kriisilahendusmeedet ja -õigust rakendades leidma optimaalse tasakaalu nende eesmärkide saavutamise vahel.
(1) Süsteemne kriis käesoleva seaduse tähenduses on finantssüsteemi häire, millel võivad olla rasked negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele ning millesse võivad olla haaratud kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid.
(2) Kriitilised funktsioonid käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuse osutatavad makse- ja arveldusteenused ning muud teenused või tegevused, mille seiskumine või toimepidevuse oluline häire kahjustab või võib kahjustada finantsturu toimimist, finantsstabiilsust või ka reaalmajandust või avaldada negatiivset mõju teistele finantssüsteemi osalistele.
(1) Kriisiennetusmeede käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni õigus:
1) nõuda finantsseisundi taastamise kavas puuduste või takistuste kõrvaldamist;
2) rakendada meetmeid kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistuste kõrvaldamiseks;
3) rakendada varajase sekkumise meedet, sealhulgas määrata ajutine erihaldur;
4) rakendada kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õigust.
(2) Kriisilahendusmeede käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni õigus määrata erihaldur või rakendada muid käesoleva seaduse 4.–7. peatükis sätestatud õigusi.
(3) Varajase sekkumise meede käesoleva seaduse tähenduses on järelevalvemeede, mida Finantsinspektsioon võib rakendada, kui krediidiasutuse finantsseisund on halvenemas ja sellega seoses krediidiasutus rikub või võib rikkuda tema suhtes kehtivaid õigusakte, haldusakte või krediidiasutuse sise-eeskirju.
Kriisilahendusfond käesoleva seaduse tähenduses on Tagatisfondi seaduses sätestatud kriisilahenduse osafond ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) kriisilahendusrahastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), artiklile 100.
§ 8. Erakorraline avalik finantstoetus ja erakorraline likviidsuslaen
(1) Erakorraline avalik finantstoetus käesoleva seaduse tähenduses on riigiabi maksevõimelisele krediidiasutusele või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale isikule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 või mõnes muus vormis riigieelarveliste vahendite arvelt osutatav finantsabi eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku jätkusuutlikkus, maksevõimelisus või likviidsus.
(2) Erakorraline likviidsuslaen käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Panga rahaliste vahendite eraldamine maksevõimelisele krediidiasutusele või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale isikule, kellel on ajutised likviidsusprobleemid, ilma et selline tehing oleks osa rahapoliitikast.
§ 8¹. Kriisilahendussubjekt, kriisilahenduse konsolideerimisgrupp ja likvideerimissubjekt
(1) Kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus asutatud:
1) juriidiline isik, keda Finantsinspektsioon käsitab kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 28 ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeede, või
2) krediidiasutus, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuste seaduse § 97 lõikest 2 tulenevalt ja mille suhtes on käesoleva seaduse § 28 kohaselt koostatud kriisilahenduskavas ette nähtud kriisilahendusmeede.
(2) Kriisilahenduse konsolideerimisgrupp käesoleva seaduse tähenduses on kriisilahendussubjekt koos oma tütarettevõtjaga, mis ei ole:
1) ise kriisilahendussubjekt;
2) teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtja;
3) kolmandas riigis asutatud ettevõtja, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi vastavalt kriisilahenduskavale, ega tema tütarettevõtja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupina käsitatakse ka keskasutust koos temaga püsivalt seotud krediidiasutuste ja nende tütarettevõtjatega, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest on kriisilahendussubjekt.
(4) Käesoleva seaduse § 17² lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriisilahendussubjektina käsitatakse ka § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud finantseerimisasutust, finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat ja segavaldusettevõtjat.
(5) Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja ja Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ka lepinguriigis asutatud tütarettevõtja ja lepinguriigis tegutsev emaettevõtja.
(6) Likvideerimissubjekt on Euroopa Liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes on konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas või konsolideerimisgruppi mittekuuluva isiku puhul kriisilahenduskavas ette nähtud, et ta likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses, või isik, kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kelle suhtes ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist ette nähtud.
Tütarettevõtja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja. Käesoleva seaduse §-des 13, 17–21, 30, 34, 35, 70–77, 84 ja 85 sätestatud nõuete kohaldamiseks § 8¹ lõike 2 punktis 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast või nende vastavaid tütarettevõtjaid, olenevalt sellest, mis viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid täidavad § 18 lõikes 2² sätestatud nõuet.
§ 10. Krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava koostamine ja esitamine
(1) Krediidiasutus peab koostama ja esitama Finantsinspektsioonile finantsseisundi taastamise kava, millega nähakse ette meetmed, mida krediidiasutus rakendab oma finantsseisundi taastamiseks pärast selle olulist halvenemist.
(2) Eestis konsolideerimisgrupi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis emaettevõtja) on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile emaettevõtja poolt juhitava kogu konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava.
(3) Kui Eestis asutatud krediidiasutus on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, ei pea eraldi finantsseisundi taastamise kava tütarettevõtja kohta koostama, välja arvatud juhul, kui:
1) krediidiasutus kuulub nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla;
2) krediidiasutuse vara väärtus on suurem kui 30 miljardit eurot;
3) krediidiasutuse vara moodustab rohkem kui 20 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, välja arvatud juhul, kui tema vara väärtus on väiksem kui 5 miljardit eurot.
(4) Kui emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, võib Finantsinspektsioon nõuda konsolideerimisgruppi kuuluvalt Eestis asutatud krediidiasutusest tütarettevõtjalt finantsseisundi taastamise kava koostamist.
(5) Finantsseisundi taastamise kava tuleb esitada läbivaatamiseks Finantsinspektsioonile. Enne kava Finantsinspektsioonile esitamist peab selle heaks kiitma krediidiasutuse või emaettevõtja juhatus ja kinnitama nõukogu. Krediidiasutus või emaettevõtja peab suutma tõendada Finantsinspektsiooni rahuldaval viisil, et finantsseisundi taastamise kava vastab kõigile käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(6) Krediidiasutus või emaettevõtja peab finantsseisundi taastamise kava üle vaatama vähemalt kord aastas või pärast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi õigusliku seisundi või organisatsioonilise struktuuri muutmist, selle majandustegevuse või finantsolukorraga seotud sündmust või juhtumit, mis võib kava oluliselt mõjutada või luua vajaduse selle muutmiseks. Finantsinspektsioon võib nõuda kava sagedamat ajakohastamist. Uuendatud kava tuleb esitada Finantsinspektsioonile.
(7) Finantsinspektsioon kehtestab esimese finantsseisundi taastamise kava koostamise tähtaja.
(8) Kui krediidiasutus või emaettevõtja ei koosta finantsseisundi taastamise kava käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega nõuab, et krediidiasutus esitab taastamise kava esimese mõistliku tähtaja jooksul.
(1) Finantsseisundi taastamise kava peab sisaldama:
1) ülevaadet kava põhielementidest ja kokkuvõtet üldisest suutlikkusest finantsseisund taastada;
2) ülevaadet olulistest muutustest, mis on toimunud krediidiasutuses pärast kõige viimase finantsseisundi taastamise kava esitamist;
3) kommunikatsiooni ja teabe avalikustamise kava, mis muu hulgas sisaldab ülevaadet, kuidas krediidiasutus kavatseb toime tulla võimalike negatiivsete turureaktsioonidega;
4) meetmeid lisakapitali või -likviidsuse saamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse jätkusuutlikkus ja finantsseisundi säilitamine või taastamine;
5) prognoositavat ajakava iga kava olulise aspekti elluviimiseks;
6) kava tulemuslikku ja õigeaegset elluviimist pärssivate võimalike oluliste asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas seda, milline on mõju klientidele ja vastaspooltele ning teistele samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele;
7) kriitiliste funktsioonide väljatoomist;
8) krediidiasutuse põhiäriliinide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise üksikasjalikku kirjeldust;
9) üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas finantsseisundi taastamise kava on seotud krediidiasutuse juhtimisstruktuuriga, ning kava heakskiitmise suhtes kehtivate põhimõtete ja menetluste ning nende organisatsioonis töötavate inimeste määramise kohta, kellele tehakse ülesandeks kava koostamine ja elluviimine;
10) krediidiasutuse omavahendite säilitamise või taastamise korda ja meetmeid;
11) korda ja meetmeid, et tagada krediidiasutuse piisav juurdepääs ettenägematute kulude katmise reservile, sealhulgas võimalikele likviidsusallikatele, hinnangut olemasoleva tagatise kohta, ning kui asjakohane, hinnangut selle kohta, kuivõrd on võimalik kanda likviidseid vahendeid üle ühelt konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikult või äriliinilt teisele, et tagada krediidiasutuse suutlikkus oma tegevust jätkata ja täita oma kohustused nende sissenõutavaks muutumisel;
12) riski ja finantsvõimenduse vähendamise korda ja meetmeid;
13) kohustuste restruktureerimise korda ja meetmeid;
14) äriliinide restruktureerimise korda ja meetmeid;
15) korda ja meetmeid, mis on vajalikud pideva juurdepääsu säilitamiseks finantsturgude infrastruktuuridele;
16) korda ja meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse tegevusprotsesside jätkuvaks pidevaks toimimiseks, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), kohaselt loodud ja hallatavate võrgu- ja infosüsteemide toimimiseks;
17) eelkokkuleppeid, et soodustada vara või äriliinide võõrandamist ajavahemiku jooksul, mis on piisav finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks;
18) muid juhtimismeetmeid või -strateegiaid finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks ja nende meetmete või strateegiate prognoositavat finantsmõju;
19) ettevalmistavaid meetmeid, mida krediidiasutus on rakendanud või kavatseb rakendada, et soodustada finantsseisundi taastamise kava elluviimist, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud krediidiasutuse õigeaegseks rekapitaliseerimiseks;
20) asjakohaseid tingimusi ja korda, mis tagaksid finantsseisundi pideva jälgimise ning õigeaegse finantsseisundi taastamise meetmete rakendamise, sealhulgas krediidiasutuse kehtestatud näitajate raamistikku, milles on kindlaks määratud kriteeriumid, mille puhul võib rakendada finantsseisundi taastamise kavas nimetatud asjakohaseid meetmeid; kõnealused näitajad võivad olla krediidiasutuse finantsseisundiga seotud kvalitatiivsed või kvantitatiivsed näitajad, mida on võimalik kergesti jälgida;
21) mitut eri raskusastmega makromajanduslike ja finantsraskustega analüüsitud stsenaariumi, mis on krediidiasutuse konkreetset olukorda arvestades asjakohased ning mis näevad muu hulgas ette kogu süsteemi haaravaid sündmusi ning krediidiasutusele, ja kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, siis sellele konsolideerimisgrupile omaseid raskusi;
22) erinevaid võimalusi ja meetmeid finantsseisundi taastamiseks, arvestades käesoleva lõike punktis 21 nimetatud analüüsitud stsenaariume;
23) meetmeid, mida krediidiasutus saaks rakendada, kui käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimused on täidetud;
24) analüüsi võimaluste kohta taotleda Eesti Panga vahendeid, sealhulgas erakorralist likviidsuslaenu ning eeldatavalt tagatiseks kvalifitseeruva vara kindlaksmääramist; kava peab käsitlema tingimusi, kuidas ja millal krediidiasutus saab nimetatud vahendeid taotleda.
(2) Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava peab sisaldama:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni konsolideerimisgrupi kohta;
2) meetmeid, mille rakendamist võib nõuda Euroopa Majanduspiirkonnas tegutseva emaettevõtja ja iga üksiku tütarettevõtja suhtes ning mille abil saavutatakse konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes krediidiasutuse stabiliseerumine;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 21 sätestatud stsenaariumi analüüsi, kas konsolideerimisgrupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamisel, sealhulgas kavaga hõlmatud üksikute üksuste tasandil, võib esineda takistusi ning kas konsolideerimisgrupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste täitmisel või vara tagastamisel võib esineda olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi;
4) grupisisese finantstoetuse pakkumise korda, kui konsolideerimisgrupp on käesoleva peatüki 3. jao kohaselt sõlminud konsolideerimisgrupisisese finantstoetuse lepingu;
5) korda, mis tagab emaettevõtja, tütarettevõtjate ning vajaduse korral oluliste filiaalide, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tasandil võetavate meetmete koordineerituse ja sidususe.
(2¹) Krediidiasutuse finantsseisundi taastamise kava peab olema praktiliselt teostatav ja tagama krediidiasutuse jätkusuutliku toimimise.
(3) Finantsseisundi taastamise kavas ei või finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks ette näha erakorralise avaliku finantstoetuse kasutamist.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada täpsemad tingimused finantsseisundi taastamise kava sisu ja selle koostamise kohta.
(5) Finantsinspektsioon võib nõuda, et krediidiasutus säilitaks üksikasjalikud andmed finantslepingute kohta, mille üheks osapooleks krediidiasutus on. Krediidiasutus esitab Finantsinspektsiooni nõudmisel nimetatud andmed.
(6) Krediidiasutuse juhatus peab kohe teavitama Finantsinspektsiooni, kui on jõutud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 20 nimetatud näitajate tasemele või on need ületatud.
(7) Kui krediidiasutuse juhatuse hinnangul on see konkreetses olukorras põhjendatud ja sellisest otsusest on viivitamata teavitatud Finantsinspektsiooni, võib krediidiasutus:
1) rakendada finantsseisundi taastamise kavas määratud asjakohaseid meetmeid ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 20 nimetatud näitajaid ei ole ületatud või nende tasemele ei ole jõutud;
2) hoiduda finantsseisundi taastamise kavas määratud meetmete rakendamisest.
§ 12. Finantsseisundi taastamise kava hindamine ja menetlus
(1) Finantsinspektsioon hindab kuue kuu jooksul täieliku finantsseisundi taastamise kava esitamisest arvates selle vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja järgmistele kriteeriumidele:
1) millises ulatuses on tõenäoline, et kavas ette nähtud meetmete rakendamisel säilib või taastub krediidiasutuse toimimise jätkusuutlikkus ja finantsseisund, võttes arvesse ettevalmistusmeetmeid, mida krediidiasutus on rakendanud või kavatseb rakendada;
2) kui tõenäoline on, et finantsseisundi taastamise kava ja selles sisalduvaid konkreetseid meetmeid on võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada ka majanduslikus või finantsilises stressiolukorras, vältides nii palju kui võimalik olulist negatiivset mõju finantssüsteemile, sealhulgas stsenaariumide korral, millega kaasneks finantsseisundi taastamise kavade samaaegne rakendamine teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt.
(2) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hinnangu andmisel arvesse krediidiasutuse kapitali- ja rahastamisstruktuuri sobivust krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri keerukuse ja riskiprofiili seisukohalt.
(3) Kui see on vajalik, konsulteerib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hinnangu andmisel nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid.
§ 13. Konsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja finantsseisundi taastamise kava hindamine ja menetlus
(1) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, edastab ta talle esitatud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava:
1) selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutustele, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi tütarettevõtja üle, ja selle riigi kriisilahendusasutusele;
2) vajaduse korral selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutustele, kus asub konsolideerimisgruppi kuuluv oluline filiaal;
3) vajaduse korral selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja, kui selles riigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega sarnaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, teeb ta kõik endast oleneva, et jõuda nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava edastamisest arvates ühisotsusele teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet, järgmistes küsimustes:
1) kas konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas millises ulatuses on tõenäoline, et kavas kavandatud meetmete rakendamine säilitab või taastab konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi, võttes arvesse ettevalmistusmeetmeid, mida konsolideerimisgrupp on rakendanud või kavatseb rakendada, või kui tõenäoline on, et kava ja selles sisalduvaid konkreetseid meetmeid on võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada ka stressiolukorras, vältides nii palju kui võimalik olulist negatiivset mõju finantssüsteemile, sealhulgas stsenaariumide korral, millega kaasneks finantsseisundi taastamise kavade samaaegne rakendamine teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt;
2) milliseid käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud meetmeid konsolideerimisgrupi tasemel tuleks kohaldada, kui konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas esineb olulisi puudusi;
3) kas konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatest krediidiasutustele tuleks koostada individuaalne finantsseisundi taastamise kava.
(3) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud hinnangu andmisel arvesse, kas konsolideerimisgrupi kapitali- ja rahastamisstruktuur sobivad selle konsolideerimisgrupi organisatsioonilise struktuuriga ja riskiprofiiliga.
(4) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul täieliku finantsseisundi taastamise kava esitamisest arvates oma otsuse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kohta ja sama lõike punktis 2 nimetatud meetmete kohta, mida tuleks kohaldada emaettevõtja tasemel, võttes seejuures võimaluse korral arvesse teise asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsiooni otsus ei hõlma meetmeid, mida tuleks kohaldada tütarettevõtja tasandil vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teistele asjaomastele finantsjärelevalve asutustele teatavaks. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kohta ühisotsuse tegemist nende finantsjärelevalve asutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi.
(5) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet ja tema hinnangul peaks tütarettevõtja koostama individuaalse finantsseisundi taastamise kava, teavitab Finantsinspektsioon sellest konsolideeritud järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust ja püüab jõuda sellega ühisotsusele. Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul arvates finantsseisundi taastamise kava edastamisest, teeb Finantsinspektsioon otsuse, kas tütarettevõtja kohta tuleb eraldi koostada finantsseisundi taastamise kava või rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt oluliste puuduste kõrvaldamise meetmeid tütarettevõtja tasandil.
(6) Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 31 punktile c finantsjärelevalve asutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui ühisotsusele ei jõuta, võib Finantsinspektsioon enne neljakuulise tähtaja lõppu pöörduda ka erimeelsuste korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(7) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
(8) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerib ta vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ühisotsuse tegemisel selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kus asub oluline filiaal, ja selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusega, kus on asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja, kui selles riigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega sarnaseid konfidentsiaalsusnõudeid.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.
(10) Kui Finantsinspektsioon jõuab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustes, ei takista see Finantsinspektsioonil nõuda eraldi finantsseisundi taastamise kava koostamist konsolideerimisgruppi kuuluva Eestis asutatud tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul.
(11) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, edastab ta lõpliku konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsjärelevalve asutustele.
(1) Kui Finantsinspektsioon tuvastab olulisi puudusi finantsseisundi taastamise kavas või leiab, et selle rakendamine oleks oluliselt takistatud, teavitab Finantsinspektsioon krediidiasutust või emaettevõtjat, et puudused või takistused tuleb kõrvaldada kahe kuu jooksul teate saamisest arvates.
(2) Krediidiasutuse või emaettevõtja taotluse alusel võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada ühe kuu võrra.
(3) Kui krediidiasutus või emaettevõtja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 ette nähtud aja jooksul muudetud finantsseisundi taastamise kava või kui Finantsinspektsioon leiab, et tuvastatud puudusi või takistusi ei ole muudetud kavast kõrvaldatud, võib Finantsinspektsioon anda mõistliku tähtaja, mille jooksul krediidiasutus või emaettevõtja kõrvaldab kavas esinevad puudused või selle rakendamisel tekkida võivad takistused.
(4) Kui krediidiasutus või emaettevõtja ei täida Finantsinspektsiooni nõudmisi käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul või kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole pakutud meetmed puuduste ja takistuste kõrvaldamiseks piisavad, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega nõuab, et krediidiasutus või emaettevõtja:
1) vähendaks oma riske, sealhulgas likviidsusriski;
2) võimaldaks rekapitaliseerimismeetmete õigeaegset rakendamist;
3) vaataks läbi oma strateegia ja struktuuri;
4) muudaks oma rahastamisstrateegiat, et suurendada põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide vastupanuvõimet;
5) muudaks oma juhtimisstruktuuri.
§ 15. Finantsseisundi taastamise kava koostamine lihtsustatud kujul
(1) Krediidiasutus või emaettevõtja võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks ja esitamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus). Krediidiasutus või emaettevõtja (edaspidi käesolevas paragrahvis taotleja) võib taotleda:
1) käesoleva seaduse kohaselt nõutava finantsseisundi taastamise kava või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava sisu vähendamist;
2) käesolevas seaduses sätestatud finantsseisundi taastamise kava ajakohastamise sageduse vähendamist.
(2) Lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamist ei saa taotleda käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud krediidiasutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama taotleja põhjendatud hinnangut, millist mõju avaldaks krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluse alusel finantsturgudele, teistele krediidiasutustele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.
(4) Taotleja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hinnang peab arvestama krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suurust ja õiguslikku staatust, krediidiasutuse seotust teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist krediidiasutuste kaitseskeemi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi (edaspidi krediidiasutuste kaitseskeem) ning seda, kas krediidiasutus osutab investeerimisteenuseid.
(5) Kui taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumentides ning hinnangus, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile dokumendid või hinnangu uuendatud kujul.
(6) Kui taotleja ei ole esitanud kõiki nimetatud dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud või nimetatud hinnang on puudulik, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist. Kui taotleja ei kõrvalda nimetatud puudusi ette nähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud dokumente või uuendatud hinnangut, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.
(7) Kui esitatud dokumentide või hinnangu põhjal ei ole võimalik adekvaatselt hinnata mõju, mida krediidiasutuse maksejõuetus ja sellele järgnev lõpetamine ning likvideerimine võiks avaldada finantsturgudele, muudele krediidiasutustele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(8) Finantsinspektsioon hindab taotleja esitatud dokumente ja hinnangut ning mõju, mida krediidiasutuse maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine võiks avaldada finantsturgudele, muudele krediidiasutustele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, ning otsustab kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kas anda luba lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks. Finantsinspektsioon määrab oma otsusega, millises ulatuses lihtsustatud nõudeid krediidiasutusele või konsolideerimisgrupile kohaldada. Finantsinspektsioon võib otsuse raames muuta ka käesoleva seaduse § 10 lõikes 7 sätestatud esimese finantsseisundi taastamise kava koostamise tähtaega. Oma hinnangus arvestab Finantsinspektsioon krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi rahastamisallikate olemust, sealhulgas vastastikku tagatud rahastamist või kohustusi, ja astet, millisel määral krediidiasutus saab kindlalt loota konsolideerimisgrupi toetusele.
(9) Finantsinspektsioon ei anna luba lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks krediidiasutusele või konsolideerimisgrupile, kelle maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine võivad avaldada olulist mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.
(10) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole luba lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamiseks enam õigustatud, võib Finantsinspektsioon igal ajal loa kehtetuks tunnistada ja nõuda finantsseisundi taastamise kava koostamist täies mahus. Finantsinspektsioon annab mõistliku tähtaja uue finantsseisundi taastamise kava koostamiseks.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud luba ei mõjuta Finantsinspektsiooni õigust rakendada kriisiennetus- või kriisilahendusmeedet.
(12) Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud otsuse tegemist Eesti Pangaga.
(13) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust lihtsustatud finantsseisundi taastamise kava koostamise loa andmisest.
(1) Krediidiasutus võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse finantsseisundi taastamise kava koostamata jätmise kohta, kui:
1) ta on otseselt seotud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga või konsolideerimisgrupis keskse finantseerimist korraldava isikuga, kes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 on usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud või
2) ta kuulub mõnda krediidiasutuste kaitseskeemi.
(2) Krediidiasutus peab tõendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist.
(3) Kui taotluse menetlemise ajal muutub krediidiasutuse olukord käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimuste suhtes, teavitab krediidiasutus sellest kohe Finantsinspektsiooni.
(4) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmist ja otsustab kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kas anda krediidiasutusele finantsseisundi taastamise kava koostamata jätmise luba.
(5) Kui Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa, peab:
1) finantsseisundi taastamise kava koostama konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud keskse finantseerimist korraldava isiku ja sellega seotud krediidiasutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses või
2) krediidiasutuste kaitseskeem vastama finantsseisundi taastamise kava nõuetele koostöös kõikide oma liikmetega, kes ei koosta finantsseisundi taastamise kava.
(6) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt antud loast.
§ 17. Omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõue
(1) Krediidiasutus peab igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõuet (edaspidi käesolevas jaos miinimumnõue).
(2) Miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentides:
1) koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3;
2) koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.
(2¹) Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka üksnes siis, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ja artiklis 72c sätestatud tingimustele.
(2²) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2¹ käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses kõlblike kohustustena ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a või 92b nimetatud nõuetele vastavaid kohustusi, mis on määratletud nimetatud määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas sama määruse II osa I jaotise 5.a peatükiga.
(2³) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid järgmiselt:
1) käesolevas seaduses sisalduvaid koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvaid viiteid tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c käsitada viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artikli 11 lõikele 1;
2) käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.
(3) Hüpoteekkrediidiga tegelevad krediidiasutused, kes rahastavad ennast pandikirjade väljastamise kaudu ja kellel ei ole õigust hoiuste kaasamiseks, vabastab Finantsinspektsioon miinimumnõude täitmise kohustusest, kui:
1) selliste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse tavapärast maksejõuetusmenetlust või käesolevas seaduses sätestatud aktsiate ja varade võõrandamise, sildasutuse loomise või vara eraldamise meedet;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud menetluse kohaselt kannavad kriisilahenduse eesmärkide täitmiseks kahju krediidiasutuse võlausaldajad, sealhulgas pandikirjade omanikud.
(3¹) Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, sealhulgas struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tingimustele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
2) võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuse kokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut.
(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab sama lõike punktis 1 nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale.
(4) Kohustused, sealhulgas allutatud kohustused, mida ei kaasata täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite koosseisu, loetakse kõlblikuks ja need arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) väärtpaberis väljenduv kohustus või muu võlainstrument on emiteeritud ja selle eest on täielikult tasutud;
2) võlainstrument ei kuulu krediidiasutusele ning krediidiasutus ei ole võlainstrumenti taganud ega garanteerinud;
3) krediidiasutus ei rahasta võlainstrumendi ostu otseselt ega kaudselt;
4) kohustuse täitmise järelejäänud tähtaeg on vähemalt aasta;
5) kohustus ei tulene tuletisinstrumendist;
6) kohustus ei tulene hoiusest, mis makstakse välja pankrotimenetluses esimeses järgus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 131 lõikele 1.
(4¹) Teisendatavad kohustused on kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei ole esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid või teise taseme omavahendite instrumendid ja mis ei ole käesoleva seaduse § 71 lõike 1 kohaselt kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast välja jäetud.
(4²) Kõlblikud kohustused on teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 või käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 sätestatud tingimustele, olenevalt sellest, kumb säte on kohaldatav, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punktis b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide tingimustele. Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel.
(4³) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjast krediidiasutus emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid nimetatud tütarettevõtja ise kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kohustused emiteeritakse kooskõlas käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 1;
2) selliste kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 56 ja 58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
3) selliste kohustuste summa ei ületa määra, mis saadakse, lahutades käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud väärtustest sellise kohustuste summa, mis on saadud kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning § 19 lõike 8 punkti 2 kohaselt emiteeritud omavahendite liitmise tulemusel.
4)
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud kohustus annab selle omanikule õiguse ennetähtaegsele tagasimaksmisele, on asjaomase kohustuse maksetähtaeg esimesel kuupäeval, millal selline õigus tekib.
(6) Kui kohustusele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt kinnitust, et mis tahes Finantsinspektsiooni otsus kohustuse allahindamise või teisendamise kohta on rakendatav selle kolmanda riigi õiguse kohaselt, võttes arvesse kohustust reguleeriva lepingu tingimusi, rahvusvahelisi kokkuleppeid või muid asjakohaseid asjaolusid seoses kriisilahendusmeetmete rakendamisega. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul piirab kolmanda riigi õigus kohustuse allahindamise või teisendamise võimalikku rakendamist, siis ei võeta seda kohustust miinimumnõude täitmisel arvesse.
(7) Finantsinspektsioon kehtestab igale krediidiasutusele miinimumnõude. Finantsinspektsioon arvestab miinimumnõude kehtestamisel:
1) vajadust, et krediidiasutust saaks kriisilahendusmeetmeid rakendades tervendada, sealhulgas rakendades kohustuste teisendamise meedet, viisil, mis täidaks kriisilahendamise eesmärke;
2) vajadust, et krediidiasutusel oleks piisav hulk kõlblikke kohustusi kohustuste teisendamise meetme rakendamiseks kujul, mis võimaldab katta kahjumit ja taastada krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite nõutud summa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, mis on olnud aluseks tegevusloa andmisel, et oleks tagatud krediidiasutuse tegevuse jätkuvus ja piisav avalik usaldus tema vastu;
3) vajadust tagada, et kui kriisilahenduskava näeb ette teatud kõlblike kohustuste väljaarvamise kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast vastavalt käesoleva seaduse §-le 72 või kui teatud kõlblikke kohustusi võib täielikult üle kanda nende omanikule, siis peab krediidiasutusel olema piisav hulk teisi kõlblikke kohustusi, mille arvel saaks kahjusid katta ja taastada krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite nõutud summa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, mis on olnud aluseks tegevusloa andmisel, et oleks tagatud krediidiasutuse tegevuse jätkuvus;
4) krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili;
5) võimaliku Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamise ulatust vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 41¹;
6) krediidiasutuse võimaliku maksejõuetuse mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas seotust muude finantssüsteemi osalistega.
(7¹) Kehtetu
(7²) Miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tingimust või mille puhul ei ole nimetatud tingimused kohaldatavad.
(8) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise alused.
(9) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust igast Eestis asuvale ettevõtjale kehtestatud miinimumnõudest käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt, sealhulgas § 19¹ rakendamisest asjaomaste ettevõtjate kohta.
(9¹) Finantsinspektsioon esitab krediidiasutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega. Krediidiasutuste seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude taseme muutumisel vaatab Finantsinspektsioon omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude otsuse läbi põhjendamatu viivituseta.
(9²) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses olevaid täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid krediidiasutuste seaduse §-le 104² viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 punktile 9.
(10) Tasaarvestuskokkulepe on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, mille puhul mitu nõuet või kohustust saab teisendada üheks netonõudeks, sealhulgas lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul täitmist tingiva juhtumi toimumisel poolte kohustusi kiirendatakse, nii et need tuleb kohe täita, või need lõpetatakse, ning kummalgi juhul teisendatakse kohustused üheks netonõudeks või asendatakse ühe netonõudega. Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.
(11) Vastastikune tasaarvestuskokkulepe on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada.
(12) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral kasutab Finantsinspektsioon vähemalt üht järgmist abinõu:
1) õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 34 või 35;
2) krediidiasutuste seaduse §-s 86⁵⁰ nimetatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piirangute kohta sätestatut;
3) õigust teha ettekirjutuse krediidiasutuste seaduse § 104 alusel;
4) käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise meetmeid.
(12¹) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud õiguse kohaldamist Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga.
(13) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39 või 39¹ hinnata, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks.
(14) Finantsinspektsioon konsulteerib Eesti Pangaga käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 nimetatud õiguste kasutamisel.
(1) Kriisilahendussubjekti suhtes, kes ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ega kriisilahendussubjekt, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 3, võib Finantsinspektsioon otsustada, et osa §-s 18 nimetatud nõudest täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega. Nimetatud erisust saab kasutada kuni summani, mis on kas kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva seaduse § 17⁴ lõikes 7 nimetatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2¹, 2² ja 3¹–3³ nimetatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on krediidiasutuste seaduse §-s 131 nimetatud nõuete rahuldamise järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja teisendamise õigust käesoleva seaduse §-de 71 ja 72 alusel ei kasutata;
2) on risk, et tulenevalt allahindamise ja teisendamise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 või 72, kannavad nimetatud kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärases maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;
3) omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja selleks, et käesoleva lõike punktis 2 nimetatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.
(2) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab enam kui kümme protsenti selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 71 ja 72, hindab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ning käesoleva seaduse § 17⁴ lõigete 6 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.
(4) Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse krediidiasutuste seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse § 17⁴ lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmiseks.
(5) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva seaduse § 17⁴ lõikes 7 nimetatud õigust kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse § 18¹ lõiget 1 või 3 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustest. Nimetatud õigust võib Finantsinspektsioon kasutada kuni 30 protsendi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 3 ning kelle puhul Finantsinspektsioon määrab §-s 18 sätestatud nõude.
(6) Finantsinspektsioon kaalub miinimumnõude määramisel järgmisi asjaolusid:
1) eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad takistused ning pärast käesoleva seaduse § 34 lõikes 4, 4¹ või 4² nimetatud meetmete võtmist ei ole krediidiasutus Finantsinspektsiooni nõutud aja jooksul teavitanud võetud abimeetmetest või kindlakstehtud oluliselt pärssivatest takistustest, mida ei saa kõrvaldada ühegi nimetatud meetme võtmisega ning § 17⁴ lõikes 7 nimetatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;
2) Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või
3) krediidiasutuste seaduse §-s 104² nimetatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 3, kuulub 20 protsendi kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka, kelle puhul Finantsinspektsioon määrab miinimumnõude.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.
(8) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või käesoleva seaduse § 17⁴ lõikes 7 nimetatud otsuse üksnes pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist.
(9) Kõlblike kohustuste kohta otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse:
1) kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavust, olemasolu korral selliste instrumentide nõudeid hinnastamisele ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminevat aega;
2) selliste kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele vastavate kõlblike kohustuste instrumentide summat, mille järelejäänud tähtaeg on otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga alla ühe aasta, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 17⁴ lõikes 7 nimetatud nõuete kvantitatiivset kohandamist;
3) nende instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punkt d, kättesaadavust ja summat;
4) kas selliste kohustuste summa, mis on käesoleva seaduse § 71 või 72 kohaselt välistatud allahindamise ja teisendamise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavapärases maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega;
5) kriisilahendussubjekti ärimudelit, rahastamismudeli riskiprofiili ning stabiilsuse ja majandusele kasu toomise suutlikkust;
6) võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 tähenduses ei loeta välistatud summat oluliseks, kui välistatud kohustuste summa ei ületa viit protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast. Kui välistatud kohustuste summa ületab esimeses lauses nimetatud piirmäära, hindab Finantsinspektsioon välistatud kohustuste olulisust.
(1) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja määrab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks miinimumnõude, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
1) vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamisega kriisilahendussubjekti suhtes, rakendades vajaduse korral ning kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet;
2) vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjal, kes on krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes ei ole kriisilahendussubjekt, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi selleks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet või allahindamise ja teisendamise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ning oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevust, mille jaoks neile tegevusluba on antud;
3) vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduskavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva seaduse § 71 või 72 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle tegevusluba on antud;
4) krediidiasutuse suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;
5) krediidiasutuse maksejõuetuse korral negatiivse mõju ulatus finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele krediidiasutustele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest teiste krediidiasutuste või ülejäänud finantssüsteemiga.
(2) Kui kriisilahenduskavas on ette nähtud kriisilahendusmeetme rakendamine või vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine § 29 lõikes 5 nimetatud asjakohasele stsenaariumile tuginedes, peab miinimumnõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:
1) potentsiaalse kahjumi täielikuks katmiseks;
2) kriisilahendussubjekti ja selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kuid ei ole kriisilahendussubjekt, rekapitaliseerimiseks tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata vähemalt aasta tegevust, mille jaoks neile tegevusluba on antud.
(3) Kriisilahendussubjektide puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõude summa vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1, liites:
1) kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ning krediidiasutuste seaduse § 104² kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ning krediidiasutuste seaduse § 104² kohasele nõudele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.
(4) Krediidiasutusest kriisilahendussubjektide puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõude summa vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2, liites:
1) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ning mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.
(4¹) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud individuaalsel alusel täidetava nõude kehtestamisel arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 sätestatut.
(5) Krediidiasutusest kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimise summade määramisel kasutab Finantsinspektsioon asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest tulenevate võimalike muutustega, ning kohandab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuste seaduse § 104² lõike 1 kohasele täiendavate omavahendite nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.
(6) Finantsinspektsioon võib suurendada käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja kriisilahendusjärgse piisava turuusalduse säilimine asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisel peab selles lõikes nimetatud summa võrduma pärast kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohaldamist kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud § 86⁴⁶ lõikes 1 nimetatud summa.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 73¹³ lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 73¹³ lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(10) Kui Finantsinspektsioon eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid on võimalik mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt käesoleva seaduse § 72 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse miinimumnõue, kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et:
1) katta käesoleva seaduse § 72 kohaselt kindlaks määratud väljajäetud kohustuste summa;
2) tagada, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud.
§ 17³. Miinimumnõude määramine isikule, kes ei ole kriisilahendussubjekt
(1) Kui krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, arvutatakse miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 1, tuleb kokku liita:
1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatavatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ning krediidiasutuste seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud nõudele, ja
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ning krediidiasutuste seaduse §-s 104² nimetatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
(2) Kui krediidiasutuse puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, arvutatakse miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktile 2, tuleb kokku liita:
1) kaetava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutusele kohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele, ning
2) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel taastada vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d nimetatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.
(3) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud individuaalsel alusel nõude kehtestamisel arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tingimusi.
(4) Käesoleva seaduse §-s 17² ja käesolevas paragrahvis nimetatud rekapitaliseerimise summade määramisel Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja:
1) kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest, ning
2) kohandab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahendusmeetme kasutamist krediidiasutuste seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist kindlaks asjaomase krediidiasutuse või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatav nõue.
(5) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva seaduse § 56 kohaselt kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamist suurendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuet summa võrra, mis on vajalik, et tagada ettevõtja võime säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus. Nimetatud summa peab võrduma pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud õiguse kasutamist või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahendusmeetme kasutamist krediidiasutuste seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud § 86⁴⁶ lõikes 1 nimetatud nõue.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse allapoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et väiksem summa on piisav, et tagada kriisilahenduse konsolideerimisgrupi üldine turuusaldus ning gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste funktsioonide jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 73¹³ lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summat kohandatakse ülespoole, kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või gruppi kuuluva ettevõtja kriitiliste funktsioonide jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas käesoleva seaduse § 78 lõigetega 3 ja 6 ning Tagatisfondi seaduse § 73¹³ lõikega 3 kriisilahenduse osafondist tehtavad maksed.
(8) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel.
(9) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.
(10) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, miinimumnõuet konsolideeritud alusel.
(11) Käesoleva seaduse § 8¹ lõike 3 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul täidavad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata § 18 lõikes 2² nimetatud nõuet, miinimumnõuet individuaalsel alusel.
(12) Miinimumnõue täidetakse ühe või mitme järgmise instrumendiga:
1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kes ostis kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt krediidiasutuselt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 kohaldamisel;
3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;
4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus;
6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
7) instrumentidega, mille kohta ei anta nende omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
8) instrumentidega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
9) esimese taseme põhiomavahenditega;
10) muude omavahenditega, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.
§ 17⁴. Miinimumnõude määramine globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise tütarettevõtja jaoks
(1) Kui Finantsinspektsioon on globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõuded;
2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(2) Kui Finantsinspektsioon on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse Euroopa Liidus tegutseva olulise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kehtestab ta temale käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõude, mis koosneb järgmistest nõuetest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92b ja 494 nimetatud nõuded;
2) täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille Finantsinspektsioon on määranud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 19 ja § 81¹ lõikes 4 sätestatud tingimustele.
(3) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste täiendava nõude, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud nõue ei ole piisav, et täita käesoleva seaduse miinimumnõudele sätestatud tingimusi ega tagada käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud tingimuste täitmist.
(4) Käesoleva seaduse § 18 lõike 4¹ kohaldamisel, kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv üksus on kriisilahendussubjekt või kolmanda riigi ettevõtja, mis Euroopa Liidus asutatuna oleks käsitatav kriisilahendussubjektina, arvutab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete summa:
1) iga kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi ettevõtja, mis Euroopa Liidus asutatuna oleks käsitatav kriisilahendussubjektina, kohta eraldi;
2) Euroopa Liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.
(5) Finantsinspektsiooni otsuses kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elementide täielik hinnang, ning Finantsinspektsioon vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate suhtes kohaldatava krediidiasutuste seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud nõude tasemes.
(6) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 18¹ lõikes 1 või 3 või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagab Finantsinspektsioon, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 3, täidab §-s 18 nimetatud nõudest osa, mis võrdub kaheksa protsendiga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustusi. Erinevalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust võib Finantsinspektsioon lubada kriisilahendussubjektil, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 3, täita kohustuste kogusummast alla kaheksa protsendi suuruse osa.
(7) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust võib Finantsinspektsioon otsustada, et käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõuet täidab kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse § 18¹ lõikes 1 või 3 sätestatud nõudeid. Nimetatud nõuet võib täita omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustustega, arvestades kriisilahendussubjekti kohustust täita krediidiasutuste seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva seaduse § 18¹ lõikes 1 või 3 ja §-s 18 sätestatud nõudeid, kohaldades § 17 lõikes 8 nimetatud määrust. Nimetatud omavahendite ja kohustuste summa ei tohi ületada järgmistest summadest suuremat:
1) kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendite, kogusummast;
2) summa, mis saadakse kahekordse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c nimetatud nõude, kahekordse krediidiasutuste seaduse § 104² lõikes 1 sätestatud nõude ja § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude liitmisel.
(8) Finantsinspektsioon võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest seda osa, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või lõikes 3 nimetatud kohustustega, kriisilahendussubjekti suhtes, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 2, kuni nõudeni, mis moodustab 27 protsenti tema koguriskipositsioonist. Finantsinspektsioon piirab nõuet, kui on seisukohal, et:
1) juurdepääsu kriisilahendusfondile ei peeta kriisilahendussubjekti kriisilahenduskavas kriisilahenduse võimaluseks või
2) käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue võimaldab kriisilahendussubjektil täita § 78 lõigetes 3 ja 6 nimetatud nõudeid.
(9) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud seisukohta kujundades arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.
(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata kriisilahendussubjekti suhtes, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 3.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, kui kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on tuvastatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana.
§ 17⁵. Miinimumnõude kohaldamine likvideerimissubjekti suhtes
(1) Finantsinspektsioon ei määra likvideerimissubjektile käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõuet, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Finantsinspektsioon võib hinnata, kas on põhjendatud määrata likvideerimissubjektile miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 2 individuaalselt suuremas summas kui see, mis on vajalik kahjumi katmiseks vastavalt § 17² lõike 2 punktile 1. Finantsinspektsioon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige võimalikku mõju finantsstabiilsusele ja finantssüsteemis ülekandumise riskile, sealhulgas seoses Tagatisfondi või teiste lepinguriikide hoiuste tagamise skeemide piisava rahastamise tagamisega.
(2) Kui Finantsinspektsioon määrab likvideerimissubjektile miinimumnõude, täidab likvideerimissubjekt selle vähemalt ühe järgmise instrumendiga:
1) omavahendid;
2) kohustused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktide b ja d puhul;
3) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 3¹–3³ nimetatud kohustused.
(3) Kui Finantsinspektsioon ei ole määranud likvideerimissubjektile miinimumnõuet, siis:
1) ei kohaldata talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõiget 2 ega artiklit 78a;
2) ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides ega kõlblike kohustuste instrumentides, mille on emiteerinud krediidiasutusest tütarettevõtja, kes on likvideerimissubjekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt.
(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatust võib krediidiasutus või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, vaid kriisilahendussubjekti või sellise kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kes oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud lepinguriigis, maha arvata oma osaluse omavahenditesse kuuluvates instrumentides tütarettevõtjatest krediidiasutustes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osalused arvab maha krediidiasutus tütarettevõtjatest krediidiasutustes, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja on likvideerimissubjektid, kelle puhul Finantsinspektsioon ei ole kindlaks määranud miinimumnõuet, kui nende osaluste kogusumma on vähemalt seitse protsenti selliste omavahendite ja kohustuste kogusummast, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 8 ja 8¹ sätestatud tingimustele ning mis arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga viimase 12 kuu keskmisena.
§ 18. Miinimumnõude kohaldamine konsolideerimisgrupi suhtes
(1) Finantsinspektsioon võib otsustada miinimumnõude kohaldamise krediidiasutustega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise isiku suhtes, kes on Eestis asutatud.
(1¹) Kriisilahendussubjekt täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kehtestab ta miinimumnõude kriisilahendussubjektile või kogu konsolideerimisgrupile, võttes seejuures arvesse käesoleva seaduse §-des 17, 17¹ ja 17⁴ sätestatut ja asjaolu, kas vastavalt kriisilahenduskavale toimub kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kriisilahendus eraldi.
(2¹) Käesoleva seaduse § 17 lõike 3 alusel miinimumnõude täitmise kohustusest vabastatud hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata konsolideerimisgrupi koosseisu konsolideeritud konsolideerimisgrupi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel.
(2²) Käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 3 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab Finantsinspektsioon tulenevalt krediidiasutuste kaitseskeemist ja eelistatud kriisilahendusstrateegiast, milline kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus täidab miinimumnõuded, selleks et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet. Finantsinspektsioon selgitab krediidiasutusele, kuidas konsolideerimisgrupi ettevõtjad peavad miinimumnõudeid kooskõlas kriisilahenduskavaga täitma.
(3) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele sellise nõude summa kohta, mida kohaldatakse:
1) kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes;
2) individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.
(3¹) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus peab olema kooskõlas käesoleva paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 19, olema igakülgselt põhjendatud ning selle esitab Finantsinspektsioon, kui ta on kriisilahendusasutus:
1) kriisilahendussubjektile;
2) kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutusele, kes ei ole kriisilahendussubjekt;
3) konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale, kes ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.
(3²) Kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud käesoleva seaduse § 19 lõigetele 8 ja 8¹ vastavaid piisavaid instrumente, võib käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsuses ette näha, et käesoleva seaduse § 17³ lõikes 1 nimetatud nõue täidetakse osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis vastavad § 19 lõigetes 8 ja 8¹ sätestatud nõuetele ning mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.
(4) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta ettepaneku ühisotsuse kohta teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutusele.
(4¹) Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus on kriisilahendussubjekt või kolmanda riigi ettevõtja, mis Euroopa Liidus asutatuna oleks käsitatav kriisilahendussubjektina, arutab Finantsinspektsioon kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega, kui see erineb kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest, või kriisilahendusasutusega, kes vastutab kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate eest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning nad lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga kokku asjakohaste nõuete kogusumma.
(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud erisust võib kohaldada tingimusel, et:
1) seda kohaldatakse seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste lepinguriikide või kolmandate riikide vahel, kohandades nõude suurust;
2) seda ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevaid erinevusi;
3) käesoleva seaduse § 17⁴ lõike 4 punktis 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a nimetatud summade kogusumma üksikute kriisilahendussubjektide ja kolmanda riigi ettevõtjate, mis Euroopa Liidus asutatuna oleksid käsitatavad kriisilahendussubjektidena, puhul ei tohi olla väiksem kui § 17⁴ lõike 4 punktis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b nimetatud summade kogusumma.
(5) Finantsinspektsioon peab jõudma teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutusega ühisotsusele konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramise kohta nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku esitamisest või selle saamisest arvates.
(6) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ega jõua nelja kuu jooksul teiste lepinguriigi kriisilahendusasutustega ühisotsusele konsolideerimisgrupi miinimumnõude määramises, teeb Finantsinspektsioon ise otsuse kriisilahendussubjekti miinimumnõude määramise kohta, arvestades asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kohta koostatud hinnanguid ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, arvamusega.
(6¹) Kui Finantsinspektsioon, kes on Eestis asutatud tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, ja teise lepinguriigi kriisilahendusasutus ei jõua nelja kuu jooksul ühisotsusele seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud nõude suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi krediidiasutuse suhtes individuaalsel alusel, teeb Finantsinspektsioon otsuse tütarettevõtjast krediidiasutuse kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse;
2) kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev, on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone võetud nõuetekohaselt arvesse.
(6²) Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, lükkab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud otsuse tegemise edasi kuni Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse selgumiseni.
(6³) Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruses ega sellise nõude suuruses, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalsel alusel, tehakse otsus juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus, sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalsel alusel, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6¹;
2) konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.
(7) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega miinimumnõude määramise kohta. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
(8) Finantsinspektsioonil on õigus esitada Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse või individuaalsel alusel kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4–8 sätestatud tingimustel miinimumnõude kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutuse kriisilahendusasutuse miinimumnõude kindlaksmääramise kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 6¹ nimetatud nelja kuu jooksul või enne ühisotsusele jõudmist.
(8¹) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigust Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase ei ületa kaht protsenti lõikes 1 nimetatud nõudest, mis on arvutatud koguriskipositsioonist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 17³ lõikega 1.
(8²) Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6² nimetatud õiguse kohaldamist otsust teinud, kohaldab Finantsinspektsioon krediidiasutusest tütarettevõtjale lõike 6¹ alusel tehtud otsust.
(8³) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja koordineerib koostöös finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga krediidiasutuste miinimumnõuete täitmist ning teeb vastavalt käesolevale paragrahvile otsuseid samal ajal kriisilahenduskavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.
(9) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud otsuse koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
(9¹) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel asjakohase kriisilahendusasutuse tehtud otsus on Finantsinspektsioonile siduv.
(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel Finantsinspektsiooni tehtud otsus tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.
§ 18¹. Konsolideerimisgruppi kuuluva kriisilahendussubjekti erisus
(1) Kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ning kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, täidab käesoleva seaduse § 17² lõikes 3 nimetatud nõude tasemel, mis on vähemalt võrdne 13,5 protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 1, ja viie protsendiga, kui see arvutatakse kooskõlas § 17 lõike 2 punktiga 2.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisilahendussubjekt täidab miinimumnõude tasemel 13,5 protsenti, kui see arvutatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktist 1 lähtuvalt, ja viis protsenti, kui see arvutatakse § 17 lõike 2 punktist 2 lähtuvalt, omavahendite, allutatud kõlblike kohustuste või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega.
(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib Finantsinspektsiooni hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse:
1) hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;
2) kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;
3) ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud nõue.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist käesoleva seaduse § 17¹ lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, kui:
1) Finantsinspektsioon on rakendanud kohustuste teisendamise meedet;
2) kriisilahendussubjekt kasutab kriisilahenduses käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud eraõiguslikku meedet, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või teisendatud esimese taseme instrumentideks;
3) kriisilahendussubjekti suhtes on kohaldatud kohustuste allahindamise või teisendamise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 17⁴ lõigetes 6 ja 7 nimetatud miinimumnõudeid ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, kui kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on hinnatud nendes lõigetes sätestatud tingimustele vastavaks.
§ 19. Miinimumnõude kohaldamine konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse suhtes
(1) Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili.
(2) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel.
(3) Individuaalse miinimumnõude täitmisest vabastatud käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata kriisilahenduse konsolideerimisgrupi koosseisu omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel konsolideeritud alusel.
(4) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt.
(5) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, miinimumnõudeid konsolideeritud alusel.
(6) Käesoleva seaduse § 8¹ lõike 3 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata § 18 lõikes 2² nimetatud nõuet, § 17³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuet individuaalsel alusel.
(7) Miinimumnõue, mida kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud krediidiasutuse suhtes, määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi ja kohaldatavuse korral ka käesoleva seaduse § 81¹ kohaselt ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude ühe või mitme järgmise kohustusega:
1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktid b, c, k, l ja m ning lõiked 3–5;
3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;
4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;
6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
7) kohustustega, mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;
8) kohustustega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja krediidikvaliteedi alusel.
9)
10)
(8¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustusele ühe või mitme järgmise omavahendiga:
1) esimese taseme põhiomavahend;
2) muu omavahend, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud;
3) muu omavahend, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.
(8²) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4–7 ning §-s 19¹ nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel, hõlmab selle ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste summa järgmisi kohustusi, mille on lõike 8 kohaselt emiteerinud Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja, kes kuulub vastava ettevõtja konsolideerimisgruppi:
1) kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille ta on ostnud otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes ei kuulu käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud miinimumnõuet täitva ettevõtja konsolideerimisalasse;
2) kohustused, mis on emiteeritud olemasoleva aktsionäri jaoks, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi.
(8³) Käesoleva paragrahvi lõikes 8² nimetatud kohustused ei või ületada summat, mis määratakse kindlaks, lahutades konsolideeritava tütarettevõtja suhtes kohaldatavast käesoleva seaduse § 17 lõike 1 alusel määratud miinimumnõude summast kõigi järgmiste elementide summa:
1) kohustused, mis on emiteeritud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud nõuet konsolideeritud alusel täitva ettevõtja jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes kuuluvad vastava ettevõtja konsolideerimisalasse;
2) käesoleva paragrahvi lõike 8¹ kohaselt emiteeritud omavahendite summa.
(9) Kui nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, võib Finantsinspektsioon loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
2) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on toimunud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohane kindlakstegemine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede;
3) kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
4) kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
5) kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
(10) Kui nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, võib Finantsinspektsioon loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) emaettevõtja täidab käesoleva seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel emaettevõtja asukoha järgses lepinguriigis;
2) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kasutusele kriisilahendusmeede või nendest alustest tulenevalt on kasutatud § 56 lõikes 1 nimetatud õigust;
3) emaettevõtja tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on järelevalveasutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
4) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
5) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.
(11) Kui nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ja kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 sätestatud tingimus on täidetud, võib Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal käesoleva seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) garantii antakse summas, mis on vähemalt samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse;
2) garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtaja jooksul oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, olenevalt sellest, kumb toimub varem;
3) garantii on tagatud finantstagatiskokkuleppe kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast;
4) garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 197 sätestatud nõuetele ning see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tagatud summa;
5) garantii tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muu garantii tagatisena;
6) tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1 nimetatud lõpptähtaja tingimustele;
7) puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 7 kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul rahuldaval viisil, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.
§ 19¹. Konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja erisus
(1) Erandina käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4 sätestatust võib Finantsinspektsioon määrata tütarettevõtja jaoks kindlaks §-s 17² sätestatud nõude täitmise konsolideeritud alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjektil on otsene või kaudne kontroll tütarettevõtja üle või tema suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 104² nimetatud täiendavate omavahendite nõuet ainult konsolideeritud alusel ning käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud miinimumnõude kindlaksmääramine konsolideeritud alusel ei too kaasa asjaomasesse konsolideerimisalasse kuuluvatest ettevõtjatest koosneva alagrupi rekapitaliseerimise vajaduse ülehindamist § 17² lõike 1 punkti 2 kohaldades, seda eelkõige juhul, kui samas konsolideerimisulatuses on palju likvideerimissubjekte;
2) käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud nõude konsolideeritud alusel täitmine asjaomase nõude individuaalsel alusel täitmise asemel ei kahjusta oluliselt konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegia usaldusväärsust, teostatavust ega tütarettevõtja võimet täita omavahendite nõuet pärast allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist ning kahjumi sisemise ülekandmise ja rekapitaliseerimise mehhanismi asjakohasus, sealhulgas asjaomase tütarettevõtja või muude kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine või teisendamine, on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;
2) nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas lepinguriigis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
3) kriisilahendussubjektil ei ole otsest ega kaudset kontrolli ühegi tütarettevõtja krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja tütarettevõtja üle, kui selle tütarettevõtja suhtes kohaldatakse §-s 19 sätestatud nõudeid või §-s 17² nimetatud miinimumnõuet;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt nõutavad mahaarvamised mõjutaksid tütarettevõtjat ebaproportsionaalselt.
(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, võib ta jätta kohaldamata krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale miinimumnõude järgmistel juhtudel:
1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
2) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõike 3 kohaselt usaldatavusnõudeid individuaalsel alusel.
(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kriisilahendusasutus, võib ta jätta krediidiasutusele miinimumnõude kohaldamata järgmistel juhtudel:
1) nii konsolideerimisgrupi emaettevõtja kui ka tütarettevõtja on saanud Eestis tegevusloa ning mõlema üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon;
2) konsolideerimisgrupi tütarettevõtja kuulub Finantsinspektsiooni poolt sama konsolideerimisgrupi üle teostatava järelevalve alla;
3) konsolideerimisgrupi tütarettevõtja emaettevõtja, kes ei ole kogu konsolideerimisgrupi emaettevõtja, täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel;
4) puuduvad kehtivad või ennustatavad praktilised või juriidilised takistused omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks tütarettevõtjale emaettevõtja poolt;
5) emaettevõtja kas tõendab Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalve asutusele, et tütarettevõtjat juhitakse usaldusväärselt, ja ta tagab tütarettevõtja võetud kohustused või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid olulise suurusega;
6) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;
7) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest;
8) Eestis asutatud krediidiasutusest tütarettevõtja suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõike 1 kohaselt usaldatavusnõudeid individuaalsel alusel.
(3) Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata miinimumnõude keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ning nende mõlema üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon;
2) krediidiasutus ja keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
3) keskasutus ja sellega püsivalt seotud krediidiasutus vastutavad siduvate kohustuste täitmise eest solidaarselt või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvate kohustuste täitmise;
4) keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna nimetatud krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;
5) kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;
6) asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2² nimetatud nõuet;
7) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.
§ 22. Kohustuste teisendamise õiguse sätestamine lepingutes
(1) Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud sõlmitavas lepingus, millest tulenevale kohustusele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, kokku leppima, et võlausaldaja, kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool või võlainstrumendi omandaja tunnistab, et:
1) lepingust tuleneva kohustuse suhtes võib kohaldada allahindamise ja teisendamise õigust;
2) ta nõustub kohustuse põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi mis tahes vähendamise, teisendamise või tühistamisega kriisilahendusmenetluses.
(1¹) Finantsinspektsioon võib lubada jätta täitmata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded, kui miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga ning samas lõikes nimetatud lepingutingimusi ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse.
(2) Finantsinspektsioon võib nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik esitab allahindamise ja teisendamise õiguse tingimust sisaldava lepingu jõustatavuse ja kehtivuse kohta erapooletu õigusliku hinnangu.
(2¹) Kui krediidiasutuse hinnangul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kohustuse suhtes õiguslikult või muu asjaolu tõttu teostamatud, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellisele järeldusele jõudmisest, sealhulgas teatab kohustuse klassi ja järelduse põhjendused. Kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja võlakirju või muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused ja kõrgema nõudeõiguse järguga kui krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 5¹ nimetatud kohustused.
(2²) Kui Finantsinspektsioon on saanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teate, peatub lõikes 1 sätestatud tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt.
(2³) Kui Finantsinspektsioon, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus, jõuab järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostatav, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast lõikes 2¹ nimetatud teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt nõudeõiguste teisendamise lepingulise tunnustamisega seonduvate erandi tegemise tavade muutmist.
(2⁴) Finantsinspektsioon võib täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata:
1) hoiuste suhtes, mis rahuldatakse pankrotimenetluses nõuetena esimeses järgus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 131 lõikele 1;
2) kui allahindamise ja teisendamise õigus on sätestatud asjakohase kolmanda riigi õiguses või kolmanda riigiga sõlmitud välislepingus;
3) kohustuste suhtes, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 1.
(4) Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, ei takista see Finantsinspektsiooni kohaldada kohustuste teisendamise meedet vastavate kohustuste suhtes.
(1) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile miinimumnõude täitmise kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet:
1) käesoleva seaduse § 19 lõikes 8¹ nimetatud omavahendite summa, kui see on asjakohane, ja kõlblike kohustuste summa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste summa vastavalt § 17² lõigetele 2–9, § 17³ lõigetele 1–6 ning § 18¹ lõigetele 1 ja 2 pärast ükskõik milliste asjakohaste mahaarvamiste tegemist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 72e–72j;
2) teisendatavate kohustuste summa;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud summade struktuur, tähtajaprofiil ning nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses;
4) kui käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud summasid reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, siis selgitus selle kohta koos asjaomase riigi nimega ning selle kohta, kas summade reguleerimine kolmanda riigi õigusega seisneb selliste lepinguliste tingimuste kehtestamises, millele on osutatud käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 1¹ ja 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktides p ja q ning artikli 63 punktides n ja o.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet teisendatavate kohustuste summa kohta ei pea esitama krediidiasutus, kelle omavahendite ja kõlblike kohustuste summa, mis on vastava teabe esitamise kuupäeval kooskõlas lõike 1 punktiga 1, moodustab vähemalt 150 protsenti tema suhtes määratud miinimumnõudest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt üks kord poolaasta jooksul ning punktides 2 ja 3 nimetatud teave vähemalt üks kord aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon nõuab lõikes 1 nimetatud teabe esitamist tihedamini kui kord poolaasta või aasta jooksul. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid lühemate perioodide kohta, kui on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel kehtestatud aktis sätestatud.
(3) Kehtetu
(4) Krediidiasutus peab avaldama oma veebilehel ligipääsetavas vormis vähemalt kord aastas järgmise teabe:
1) käesoleva seaduse § 19 lõike 8¹ kohaste omavahendite summa, kui see on kohaldatav, ja kõlblike kohustuste summa;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kirjete struktuur, nende tähtajaprofiil ja nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses;
3) teave käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1, 2¹ ja 2² või § 19 lõigetes 2 ja 4–8 nimetatud miinimumnõude kohaldamise kohta, mis on vormistatud vastavalt § 17 lõikele 2.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1¹ ja 4 sätestatut ei kohaldata likvideerimissubjekti suhtes, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on määranud sellise ettevõtja puhul kindlaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud nõude kooskõlas §-ga 17⁵. Vastav aruandlus- ja avalikustamiskohustus piirdub sellisel juhul käesoleva seaduse §-s 17⁵ sätestatud miinimumnõude täitmisega ning Finantsinspektsioon määrab nimetatud ettevõtja jaoks kindlaks aruandlus- ja avalikustamiskohustuse sisu ja sageduse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/763, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL kohaldamiseks seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise järelevalvelise aruandluse ja avalikustamisega (ELT L 168, 12.05.2021, lk 1–83). Finantsinspektsioon annab asjaomasele likvideerimissubjektile juhiseid, kuidas aruandlus- ja avalikustamiskohustust täita.
(1) Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud igas sõlmitavas finantslepingus, mille suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, leppima kokku, et võlausaldaja või lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib kasutada finantslepingu suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikest 2 tulenevat õigust peatada kohustuse täitmine või piirata õigusi, võttes arvesse §-s 40¹ sätestatud teatud kohustuste peatamise tingimusi, ja tunnustama oma seotust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 68 nõuetega. Käesolevas seaduses käsitatakse finantslepingut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 2 punkti 100 tähenduses.
(2) Euroopa Liidus tegutseva krediidiasutuse emaettevõtja peab tagama, et tema kolmanda riigi tütarettevõtja lisab finantslepingule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused, et välistada võimalus need lepingud enne tähtaega lõpetada või peatada, neid muuta, tasaarvestada, tasaarvestuse õigust kasutada või tagatisest tulenevaid õigusi rakendada olukorras, kus Finantsinspektsioon kasutab kooskõlas lõikega 1 õigust peatada või piirata lepinguriigis tegutseva emaettevõtja õigusi ja kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet võib Finantsinspektsioon kohaldada kolmanda riigi tütarettevõtja suhtes, kes on:
1) krediidiasutus;
2) investeerimisühing või oleks investeerimisühing, kui tema peakontor asuks lepinguriigis, või
3) finantseerimisasutus.
(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, millega:
1) võetakse uus kohustus või muudetakse oluliselt olemasolevat kohustust;
2) nähakse ette Eesti õiguse alusel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise peatamine või ühel või mitmel alusel lepingu lõpetamine või tagatistest tulenevate õiguste teostamine käesoleva seaduse § 40¹, 43 või 44 alusel.
(5) Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon sellele vaatamata kohaldada kohustuse peatamise õigust.
(1) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluval ettevõtjal on õigus sõlmida finantstoetuse leping, mille kohaselt võib anda teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vastab käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele, finantstoetust (edaspidi konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping).
(2) Käesolevas jaos sätestatu ei mõjuta konsolideerimisgrupisisest finantseerimiskorda, sealhulgas kriisilahendusfondide ja tsentraliseeritud rahastamiskorralduse toimimist, kui ükski sellise fondi või korralduse osaline ei vasta varase sekkumise tingimustele.
(3) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingut ei käsitata igale konsolideerimisgrupi finantsraskustes ettevõtjale konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise eeldusena, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab iga üksikjuhtumi puhul eraldi seda teha vastavalt konsolideerimisgrupi põhimõtetele ja kui see ei kujuta riski konsolideerimisgrupile tervikuna.
(4) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingust tulenevat mis tahes õigust, nõuet või meedet võivad rakendada ainult lepingupooled, kuid mitte kolmandad isikud.
(1) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu võib sõlmida ainult olukorras, kus Finantsinspektsiooni ja teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste arvates ei vasta ükski kavandatud lepingu pooltest lepingu sõlmimise ajal käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele.
(2) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping võib:
1) hõlmata konsolideerimisgrupi ühte või mitut tütarettevõtjat ja selles võidakse sätestada finantstoetuse andmine emaettevõtjalt tütarettevõtjatele, tütarettevõtjatelt emaettevõtjale, ühelt tütarettevõtjalt teisele tütarettevõtjale, kes kõik kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on lepingu osalised, või kõnealuste üksuste mis tahes kombinatsioonis;
2) sätestada finantstoetuse andmise laenuna, garantiina, tehingu tagatiseks vara pakkumisena või nimetatud finantstoetuse vormide kombinatsioonina, ühe või mitme tehinguna, sealhulgas toetuse saaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitava tehinguna.
(3) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv üks ettevõtja on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu tingimuste kohaselt nõus andma finantstoetust teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, võib leping sisaldada ka vastastikust kokkulepet, mille kohaselt toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on nõus andma finantstoetust toetust andvale ettevõtjale.
(4) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingus määratakse kindlaks lepingu alusel sooritatavate tehingute eest tasumisele kuuluva lepingutasu või muu hüvitise arvutamise põhimõtted. Kõnealused põhimõtted sisaldavad nõuet selle kohta, et vastav hüvitis määratakse kindlaks finantstoetuse andmise ajal. Lepingu tingimused, sealhulgas finantstoetuse andmisel hüvitise arvutamine, peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) lepingupool peab sõlmima lepingu vabal tahtel;
2) lepingut sõlmides ja finantstoetuse andmise lepingu hüvitist kindlaks määrates peab iga lepingupool tegutsema oma huvidest lähtuvalt, mille puhul võib arvesse võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel;
3) enne finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramist ja enne finantstoetuse andmise otsuse tegemist peab igal finantstoetuse andjal olema täielik ülevaade asjakohasest teabest finantstoetuse saaja kohta;
4) finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramisel võib arvesse võtta finantstoetuse andja käsutuses olevat teavet, mille aluseks on kuulumine finantstoetuse saajaga samasse konsolideerimisgruppi ja mis ei ole turule kättesaadav ning
5) finantstoetuse andmise lepingu hüvitise arvutamise põhimõtetes ei ole vaja arvesse võtta konsolideerimisgrupivälistest sündmustest tulenevat eeldatavat ajutist mõju turuhindadele.
(5) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad avalikustama, kas nad on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu sõlminud või mitte, samuti võimaliku lepingu üldtingimuste kirjelduse ja lepingupoolteks olevate teiste konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute nimed ning ajakohastama seda teavet vähemalt kord aastas. Avalikustamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 431–434.
§ 25. Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamise menetlus
(1) Konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kui konsolideeritud järelevalve teostajale taotluse käesoleva seaduse § 24 kohaselt kavandatava konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamiseks. Taotlus peab sisaldama kavandatava lepingu teksti ja määrama kindlaks konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, kes on avaldanud soovi olla lepingupooled.
(2) Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel esitatud taotluse viivitamata igale lepingus osaleda soovinud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus asub konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja, et jõuda lepingu kinnitamise kohta ühisotsusele.
(3) Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse laekumist teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega ühisotsusele, kas kavandatava lepingu tingimused on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 24 ja § 27 lõikes 3 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega, võttes samal ajal arvesse lepingu täitmisega kaasnevat võimalikku mõju, sealhulgas võimalikku fiskaalmõju, kõigis lepinguriikides, kus konsolideerimisgrupp tegutseb. Finantsinspektsioon edastab igakülgselt põhjendatud ühisotsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase otsuse tegemise korral võib Finantsinspektsioon taotleda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon ise oma otsuse. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele.
(6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul teate esitamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3, 5 või 6 nimetatud menetluse alusel kinnitab Finantsinspektsioon lepingu juhul, kui kavandatava lepingu tingimused vastavad käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustele, ning keelab kavandatava lepingu sõlmimise, kui see on käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega vastuolus.
§ 26. Kavandatava lepingu heakskiitmine aktsionäride poolt
(1) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitanud, peab konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitama kavandatava lepingu heakskiitmiseks kõigi lepingu sõlmimiseks soovi avaldanud konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute aktsionäridele.
(2) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping on konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes kehtiv ainult juhul, kui selle isiku aktsionärid on andnud heakskiidu kõnealuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatusele või nõukogule võtta vastu otsus, et konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja annab või saab finantstoetust vastavalt lepingu tingimustele ja kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega, ning seda aktsionäride heakskiitu ei ole tühistatud.
(3) Lepingupooleks oleva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus esitab aktsionäridele igal aastal aruande lepingu täitmise ja lepingu kohaselt vastu võetud otsuste täitmise kohta.
§ 27. Konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused
(1) Otsuse anda vastavalt lepingule konsolideerimisgrupi finantstoetust teeb finantstoetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus. Otsus peab olema põhjendatud ja selles peab olema välja toodud finantstoetuse andmise eesmärk ning finantstoetuse andmise vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.
(2) Otsuse võtta vastavalt lepingule vastu konsolideerimisgrupi finantstoetus teeb finantstoetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus.
(3) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on Finantsinspektsiooni kinnitatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu pool, võib anda finantstoetust ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) võib põhjendatult eeldada, et pakutav toetus leevendab oluliselt toetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva isiku finantsraskusi;
2) finantstoetuse andmise eesmärk on konsolideerimisgrupi kui terviku või mis tahes sinna kuuluva isiku finantsstabiilsuse säilitamine või taastamine ja see vastab toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja huvidele;
3) finantstoetust antakse vastavalt finantstoetuse lepingu tingimustele ja lepingu hüvitisele ning kooskõlas käesoleva seaduse § 24 lõikega 4;
4) finantstoetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus võib finantstoetuse andmise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel põhjendatult eeldada, et toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb toetuse andmise eest vastusoorituse või maksab muul kujul hüvitist, või kui toetust antakse laenu vormis, makstakse laen tagasi;
5) finantstoetuse andmine ei sea ohtu toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja likviidsust ega maksevõimet;
6) finantstoetuse andmine ei sea ohtu eelkõige Eesti finantsstabiilust;
7) toetust andev konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja vastab toetuse andmise ajal krediidiasutuste seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud kapitali- ja likviidsusnõuetele, sealhulgas täidab Finantsinspektsiooni kehtestatud täiendavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid krediidiasutuste seaduse § 104 lõigete 2 ja 4 alusel ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon annab vastava loa;
8) toetust andev konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja vastab toetuse andmise ajal krediidiasutuste seaduse §-des 82, 82² ja 84 sätestatud riskide kontsentreerumise nõuetele ning täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid ja finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon annab vastava loa;
9) finantstoetuse andmine ei kahjusta toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kriisilahenduskõlblikkust.
(4) Eestis asutatud ja finantstoetust anda kavatseva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus teavitab enne toetuse andmist ja pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsust sellest:
1) Finantsinspektsiooni;
2) konsolideeritud järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust, kui see ei ole Finantsinspektsioon;
3) finantstoetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust, kui see ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud finantsjärelevalve asutus;
4) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt edastatud teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhatuse põhjendatud otsust ja kavandatava finantstoetuse üksikasju, sealhulgas konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu koopiat.
(6) Kui toetus antakse garantiina või mis tahes vormis tagatisena, kohaldatakse garantii või tagatise sissenõudmise korral toetuse saaja vastutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud tingimust.
(7) Finantsinspektsioon teeb viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud teate ja täieliku informatsiooni saamisest arvates otsuse, millega nõustub finantstoetuse andmisega või keelab selle andmise või piirab seda, kui tema hinnangul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused täidetud.
(8) Kui Finantsinspektsioon ei keela ega piira finantstoetuse andmist käesoleva paragrahvi lõikes 7 märgitud tähtaja jooksul või on toetuse andmisega enne selle ajavahemiku lõppu nõustunud, võib finantstoetust anda Finantsinspektsiooni esitatud tingimustel.
(9) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud otsusest viivitamata lõikes 4 nimetatud asutusi, ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, ka järelevalvekolleegiumi ja kriisilahenduskolleegiumi liikmeid.
(10) Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või vastutab toetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja järelevalve eest, võib ta kahe päeva jooksul pärast finantstoetuse andmise keelamise või piiramise otsuse kohta teate saamist teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt esitada selle küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31.
(11) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus piirab finantstoetuse andmist või keelab selle Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale ja kui vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 4 sätestatule on konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas rakendatava meetmena ette nähtud konsolideerimisgrupisisene finantstoetus, võib Finantsinspektsioon nõuda, et konsolideeritud järelevalve eest vastutav finantsjärelevalve asutus algataks käesoleva seaduse § 13 kohaselt konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ümberhindamise, või kui finantsseisundi taastamise kava on koostatud konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kohta eraldi, siis nõuda, et see isik esitaks finantsseisundi taastamise muudetud kava.
(1) Finantsinspektsioon koostab iga krediidiasutuse kohta kriisilahenduskava, milles sätestatakse valikud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamiseks, kui tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks on krediidiasutuse puhul täidetud.
(1¹) Kui Finantsinspektsioon on mitmest kriisilahenduse allkonsolideerimisgrupist koosneva konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud kavandatavad kriisilahendusmeetmed § 30 lõikes 5 nimetatud ühisotsuses.
(2) Kui see on vajalik, konsulteerib Finantsinspektsioon enne kriisilahenduskava koostamist teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui nendes lepinguriikides asuvad selle krediidiasutuse olulised filiaalid.
(3) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostöös konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ning konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste filiaalide kriisilahendusasutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka haldama. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava hõlmab kava kogu konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluseks kas konsolideerimisgrupi emaettevõtja kriisilahendamise kaudu või konsolideerimisgrupi osadeks lahutamise ja tütarettevõtjate kriisilahendamise kaudu.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas käsitletakse kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte ja kriisilahenduse allkonsolideerimisgruppe.
(4) Kui Eestis asutatud krediidiasutus on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, ei pea eraldi kriisilahenduskava tütarettevõtja kohta koostama, välja arvatud juhul, kui:
1) krediidiasutus kuulub nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla;
2) krediidiasutuse vara väärtus on suurem kui 30 miljardit eurot;
3) krediidiasutuse vara moodustab rohkem kui 20 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, välja arvatud juhul, kui tema vara väärtus on väiksem kui 5 miljardit eurot.
(5) Krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab Finantsinspektsiooni nõudmisel abistama teda kriisilahenduskava koostamisel ja ajakohastamisel ning andma Finantsinspektsioonile teavet, mis on kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik. Finantsinspektsioon võib nõuda kriisilahenduskava koostamiseks muu hulgas järgmise teabe esitamist:
1) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute loetelu;
2) igale juriidilisele isikule kuuluvate õiguste, sealhulgas hääleõigusega seotud õiguste, otseste valdajate andmed ning osakaal;
3) iga konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku asukoht, tegevusloa olemasolu, informatsioon juhtkonna liikmete ja neile kohaldatava kohtualluvuse kohta;
4) krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistus, sealhulgas nende funktsioonide ja äriliinidega seotud olulise vara ja kohustuste ülevaade viitega igale juriidilisele isikule;
5) krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute kohustuste summad jaotatuna tähtaegade, tagatuse ja allutatuse järgi, sealhulgas esitatakse eraldi vähemalt lühi- ja pikaajaliste, tagatud ja tagamata ning allutatud kohustuste summa;
6) üksikasjalikud andmed krediidiasutuse teisendatavate kohustuste kohta;
7) andmed krediidiasutuse poolt panditud tagatise, pandipidaja ja tagatise asukoha kohta;
8) krediidiasutuse bilansiväliste kohustuste kirjeldus;
9) olulised krediidiasutuse riskimaandustehingud, sealhulgas nende jaotus juriidiliste isikute kaupa;
10) krediidiasutuse suuremate või kõige olulisemate vastaspoolte loetelu ja analüüs, millist mõju selle vastaspoole maksejõuetus avaldab krediidiasutuse finantsseisundile;
11) kõik kauplemissüsteemid, mille kaudu krediidiasutus sooritab arvuliselt või tehingute väärtuselt olulisel hulgal tehinguid, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
12) kõik makse-, kliiring- ja arveldussüsteemid, mille liikmeks krediidiasutus otseselt või kaudselt on, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
13) krediidiasutuses kasutatavate põhiliste juhtimisalaste infosüsteemide loetelu ja nende üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas riskijuhtimise, raamatupidamise ning finants- ja aruandluse infosüsteemide kirjeldus, ning nende jaotus krediidiasutuse ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
14) käesoleva lõike punktis 13 nimetatud infosüsteemide, nendega seotud teenustaseme kokkulepete ning tarkvara ja süsteemide või litsentside omanike loetelu, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või temaga seotud juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
14¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 punktis 23 nimetatud kriitilise tähtsusega kolmandast isikust info- ja tehnoloogiateenuse osutaja andmed;
14²) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 IV peatüki kohased digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemused;
15) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ja muude krediidiasutusega seotud juriidiliste isikute loetelu ning nende isikute vaheliste vastastikuste seoste ning vastastikuse sõltuvuse kirjeldus, sealhulgas ühised või ühiselt kasutatavad töötajad, töövahendid ja süsteemid, kapitali-, rahastamis- või likviidsuskokkulepped, olemasolevad või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, ristgarantii lepingud, risttagatiskokkulepped, samaaegse makseviivituse tingimused ning sidusüksustevahelise tasaarvestuse kokkulepped, riskide ülekandmised ja kompensatsioonitehingud ning teenustasemete kokkulepped;
16) iga käesoleva lõike punktis 15 nimetatud juriidilise isiku finantsjärelevalve asutus ja kriisilahendusasutus;
17) krediidiasutuse kriisilahenduskava koostamiseks vajaliku teabe esitamise eest vastutav juhatuse liige ning kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide eest vastutavad isikud, kui need on eri isikud;
18) ülevaade krediidiasutuses kehtivatest reeglitest, millega tagatakse, et Finantsinspektsioonil on kriisilahenduse korral olemas kogu vajalik teave, mida on tarvis kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamiseks;
19) kõik krediidiasutuse ja temaga seotud juriidiliste isikute poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mis võidakse lõpetada, kui otsustatakse rakendada kriisilahendusmeedet või -õigust, ning analüüs, kas lepingu lõpetamise tagajärjed võivad mõjutada kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist;
20) kriisilahenduse toetamiseks võimalike likviidsusallikate kirjeldus;
21) teave vara koormatise, likviidse vara, bilansiväliste tegevuste, riskimaandusstrateegiate ja kirjendamistavade kohta.
(6) Finantsinspektsioon vaatab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda vähemalt kord aastas või pärast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi, sealhulgas konsolideerimisgruppi kuuluva muu juriidilise isiku õigusliku seisundi või organisatsioonilise struktuuri muutmist või pärast majandustegevuse või finantsseisundiga seotud mis tahes sündmust või juhtumit, mis võib oluliselt mõjutada kava tulemuslikku rakendamist. Kriisilahenduskava vaadatakse läbi pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud kriisiennetusmeetmete rakendamist.
(6¹) Finantsinspektsioon ajakohastab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava pärast kriisilahendusmeetmete või -õiguste kohaldamist.
(7) Krediidiasutus või konsolideerimisgrupi emaettevõtja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 6 osutatud muudatusest, mis võib ajendada kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava läbi vaatama ja ajakohastama.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise kohustus ja käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ühisotsusele jõudmise menetlus peatub seniks, kuni kriisilahenduskõlblikkust pärssivad takistused on käesoleva peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt Finantsinspektsiooni hinnangul kõrvaldatud või meetmed nende kõrvaldamiseks on Finantsinspektsioon heaks kiitnud.