Law

Prokuratuuriseadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-09-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 e9b5c1b448fe2c0bc9054cd240418153f602879537b6784e2624b5c06211793e

Contents: 100 provisions
  1. § 1. Prokuratuur
  2. § 2. Prokurör
  3. § 3. Riigi peaprokurör
  4. § 4. Riigiprokuratuur
  5. § 4¹. Juhtiv riigiprokurör
  6. § 5. Ringkonnaprokuratuur
  7. § 5¹. Prokuröride arv
  8. § 5². Juhtivprokurör
  9. § 6. Vanemprokurör
  10. § 7. Abiprokurör
  11. § 7¹. Euroopa prokurör
  12. § 7². Euroopa delegaatprokurör
  13. § 8. Tööjaotuskava
  14. § 9. Teenistuslik järelevalve
  15. § 10. Teenistusalane asendamine
  16. § 11. Aruandlus
  17. § 11¹. Haldusosakond
  18. § 12. Prokuratuuri põhimäärus
  19. § 13. Prokuröride üldkogu
  20. § 14. Avaliku teenistuse seaduse kehtivus prokuröride suhtes
  21. § 15. Prokurörile esitatavad nõuded
  22. § 15¹. Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimine
  23. § 16. Prokuröri ametisse nimetamine
  24. § 16¹. Prokuröri üleviimine
  25. § 17. Prokuröri ametiaeg
  26. § 18. Avalik konkurss
  27. § 19. Avalikul konkursil osalejate hindamine
  28. § 20. Abiprokuröri õppeteenistus ja katseaeg
  29. § 21. Prokurörieksam
  30. § 21¹. Prokuröri katseaeg
  31. § 22. Ametipalk
  32. § 22¹. Prokuröri puhkus
  33. § 22². Valveaeg
  34. § 22³. Riigi peaprokuröri esinduskulud
  35. § 22⁴. Prokuröri töötamine osalise töökoormusega
  36. § 23. Lisatasu juhendamise eest
  37. § 23¹. Ergutuse kohaldamine
  38. § 24. Varalise kahju hüvitamine
  39. § 24¹. Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine
  40. § 25. Prokuröri vanaduspension
  41. § 26. Prokuröri töövõimetuspension
  42. § 26¹. Toetus prokurörivastase ründe korral
  43. § 27.
  44. § 28. Ametisaladuse hoidmise kohustus
  45. § 29. Juhendamiskohustus
  46. § 30. Tegevuspiirangud
  47. § 31. Distsiplinaarsüütegu ja distsiplinaarkaristus
  48. § 31¹. Distsiplinaarsüüteo aegumine
  49. § 32. Distsiplinaarmenetluse algatamine
  50. § 32¹. Euroopa delegaatprokuröri distsiplinaarvastutus
  51. § 33. Distsiplinaarsüüteo eelmenetlus
  52. § 34. Prokuröri ametist kõrvaldamine
  53. § 35. Distsiplinaarsüüdistus
  54. § 36. Distsiplinaarsüüteo arutamine
  55. § 37. Distsiplinaarkomisjoni istungi ettevalmistamine
  56. § 38. Distsiplinaarsüüdistuse materjalidega tutvumise õigus
  57. § 39. Distsiplinaarkomisjoni istung
  58. § 40. Distsiplinaarkomisjoni otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel
  59. § 41. Valdkonna eest vastutava ministri otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel
  60. § 42. Distsiplinaarkaristuse määramine ja vaidlustamine
  61. § 43. Prokuröride konkursikomisjon
  62. § 44. Konkursi korraldamise nõuded
  63. § 44¹. Prokuröri arengu- ja hindamisvestlus
  64. § 45. Teenistusest vabastamine omal soovil
  65. § 46. Abiprokuröri teenistusest vabastamine
  66. § 47. Teenistusest vabastamine vanuse tõttu
  67. § 47¹. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu
  68. § 48. Teenistusest vabastamine pankroti korral
  69. § 49. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest
  70. § 50. Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu
  71. § 51. Teenistusest vabastamise erisused
  72. § 51¹. Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
  73. § 51². Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral
  74. § 52. Prokuröri nimetamine Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale
  75. § 52¹. Prokuröri kaasamine sisekaitselise rakenduskõrgkooli või avalik-õigusliku kõrgkooli õppetegevusse
  76. § 52². Prokuröri kaasamine rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
  77. § 53. Prokuröride ametisse nimetamine
  78. § 53¹. Maakonna või linna vanemprokuröri ning maa- või linnaprokuröri ametisse nimetamine
  79. § 53². Prokuröri abi volitused ja ametisse nimetamise erisused
  80. § 53³. Abiprokuröri ametisse nimetamise erisused
  81. § 53⁴. Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametisse nimetamise erisused
  82. § 54. Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk
  83. § 54¹. Palgavahe hüvitamine
  84. § 55. Esimese prokuröride üldkogu kokkukutsumine
  85. § 56. Prokuröride atesteerimine
  86. § 57. Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaldamise erisused
  87. § 57¹. Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaldamise erisused
  88. § 58. Käesoleva seaduse § 22 kohaldamise erisused
  89. § 58¹. Käesoleva seaduse § 22¹ lõike 2 kohaldamise erisused
  90. § 59. Käesoleva seaduse §-de 25 ja 26 kohaldamise erisused
  91. § 59¹.
  92. § 59². Käesoleva seaduse § 52 kohaldamise erisused
  93. § 60.
  94. § 60¹. Prokuröri töövõimehüvitis
  95. § 60². Õigus prokuröri töövõimetuspensionile
  96. § 60³. Õigus prokuröri vanaduspensionile
  97. § 61. Süümevanne
  98. § 62.
  99. § 66.
  100. § 67. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

100 provisions

§ 28. Ametisaladuse hoidmise kohustus

Prokurör ei tohi avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, kui see võib kahjustada õigusemõistmist. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

Propose a change

§ 29. Juhendamiskohustus

(1) Prokurör on kohustatud riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri korraldusel juhendama praktikanti. (2) Prokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte praktikanti.

Propose a change

§ 30. Tegevuspiirangud

(1) Prokurör ei või olla erakonna liige. (2) Riigi peaprokurör ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Riigi peaprokurör peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas paragrahvis korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses. (3) Valdkonna eest vastutav minister keelab riigi peaprokuröril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

Propose a change

§ 31. Distsiplinaarsüütegu ja distsiplinaarkaristus

(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. (2) Distsiplinaarsüüteod on: 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; 2) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte. (3) Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) 3) ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks; 3¹) madalamalseisvale prokuröri ametikohale viimine kuni kaheks aastaks; 4) teenistusest vabastamine.

Propose a change

§ 31¹. Distsiplinaarsüüteo aegumine

(1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või selle avastamisest kuus kuud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub: 1) prokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni; 2) prokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.

Propose a change

§ 32. Distsiplinaarmenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik. Taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. (2) Distsiplinaarmenetluse algatab huvitatud isiku taotluse alusel või enda algatusel: 1) valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes; 2) riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes; 3) juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes. (2¹) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale prokurörile kätte viivitamata. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister distsiplinaarmenetluse algatamisel määrata, et distsiplinaarsüütegu arutab valdkonna eest vastutav minister.

Propose a change

§ 32¹. Euroopa delegaatprokuröri distsiplinaarvastutus

(1) Euroopa delegaatprokuröri suhtes võib läbi viia distsiplinaarmenetluse. (2) Kui distsiplinaarmenetluse algatamise vajadus on seotud Euroopa delegaatprokuröri poolt riigisisese prokuröri ülesannete täitmisega, teavitab riigi peaprokurör enne menetluse algatamist Euroopa peaprokuröri. (3) Kui distsiplinaarmenetluse algatamise vajadus on seotud Euroopa delegaatprokuröri poolt nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisega, peab distsiplinaarmenetluse algatamiseks olema Euroopa peaprokuröri nõusolek, kaasa arvatud juhul, kui distsiplinaarmenetlust alustatakse pärast Euroopa delegaatprokuröri ametist vabastamist Euroopa Prokuratuuris.

Propose a change

§ 33. Distsiplinaarsüüteo eelmenetlus

(1) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse viib läbi distsiplinaarmenetluse algataja. Valdkonna eest vastutav minister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile. (2) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. (2¹) Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 2¹ nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. (3) Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija teha ülesandeks enda määratud prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige, prokurörile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, ega temale alluvale prokurörile.

Propose a change

§ 34. Prokuröri ametist kõrvaldamine

(1) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. (2) Ametist kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. (3) Ajal kui prokurör on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ametist kõrvaldatud, makstakse talle 60 protsenti tema viimase kuue kuu keskmisest ametipalgast, kuid mitte vähem, kui on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Kui prokuröri süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa teenistusest vabastamise, ning teda ei karistata distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, makstakse talle maksmata jäänud ametipalk tagantjärele.

Propose a change

§ 35. Distsiplinaarsüüdistus

(1) Kui distsiplinaarsüüteo eelmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused, koostab distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse. (2) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse: 1) distsiplinaarsüüteos süüdistatava prokuröri ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg; 3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid; 4) distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ning süüdistuse koostaja nimi ja ametikoht; 5) süüdistuse koostamise aeg ja koht. (3) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija esitab distsiplinaarsüüdistuse distsiplinaarkomisjonile või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutavale ministrile. (4) Kehtetu

Propose a change

§ 36. Distsiplinaarsüüteo arutamine

(1) Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister. (2) Kui on vaja koguda lisatõendeid, lükkab distsiplinaarsüüteo arutaja distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviijale või süüdistuse koostajale. (3) Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Distsiplinaarkomisjoni esimehe valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast. (4) Distsiplinaarkomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=123032011004 määrusega.

Propose a change

§ 37. Distsiplinaarkomisjoni istungi ettevalmistamine

(1) Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister. (2) Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ja süüdistuse koostaja ning distsiplinaarsüüteos süüdistatav prokurör. Kui distsiplinaarsüüteos süüdistatav on abiprokurör, kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka abiprokuröri juhendav prokurör.

Propose a change

§ 38. Distsiplinaarsüüdistuse materjalidega tutvumise õigus

(1) Distsiplinaarsüüteos süüdistatavale prokurörile antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit. (2) Distsiplinaarsüüteos süüdistataval prokuröril on õigus tutvuda distsiplinaarsüüdistuse materjalidega. Abiprokuröri distsiplinaarsüüdistuse materjalidega võib tutvuda ka teda juhendav prokurör.

Propose a change

§ 39. Distsiplinaarkomisjoni istung

(1) Distsiplinaarsüütegu arutab distsiplinaarkomisjon kinnisel istungil. (2) Distsiplinaarkomisjon on otsusevõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget, sealhulgas esimees. (3) Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees. (4) Distsiplinaarkomisjoni liikmena ei saa isik osaleda temale esitatud distsiplinaarsüüdistuse arutamisel.

Propose a change

§ 40. Distsiplinaarkomisjoni otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel

(1) Distsiplinaarkomisjoni otsusega tehakse valdkonna eest vastutavale ministrile või riigi peaprokurörile ettepanek määrata distsiplinaarkaristus või jätta distsiplinaarkaristus määramata või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus, kui distsiplinaarsüütegu puudub. (2) Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab distsiplinaarkomisjoni esimehe hääl.

Propose a change

§ 41. Valdkonna eest vastutava ministri otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel

(1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul määrab valdkonna eest vastutav minister distsiplinaarkaristuse, otsustab jätta distsiplinaarkaristuse määramata või lõpetab distsiplinaarmenetluse, kui puudub distsiplinaarsüütegu. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise otsuse korral teeb valdkonna eest vastutav minister sellekohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele ega määra ise distsiplinaarkaristust. (2) Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse ainuisikuliselt.

Propose a change

§ 42. Distsiplinaarkaristuse määramine ja vaidlustamine

(1) Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) Valdkonna eest vastutaval ministril Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt ametisse nimetatava prokuröri suhtes; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. (2) Riigi peaprokuröril ei ole õigust määrata karistusena teenistusest vabastamist valdkonna eest vastutava ministri poolt ametisse nimetatavatele prokuröridele. (3) Distsiplinaarkaristuse määramine või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemine toimub ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest. (4) Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ühe kuu jooksul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (5) Distsiplinaarkaristuse määramise võib vaidlustada halduskohtus.

Propose a change

§ 43. Prokuröride konkursikomisjon

(1) Prokuröride konkursikomisjon hindab isikuid, kes kandideerivad prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (2) Prokuröride konkursikomisjoni koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik. Konkursikomisjoni liikme, välja arvatud riigi peaprokuröri ja Justiits- ja Digiministeeriumi ametniku volitused kestavad kolm aastat. (3) Prokuröride konkursikomisjoni esimees on riigi peaprokurör. (4) Prokuröride konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis komisjoni liiget, sealhulgas esimees. (5) Prokuröride konkursikomisjoni asjaajamist korraldab Riigiprokuratuur. (6) Prokuröride konkursikomisjoni liikmed ei tohi avaldada nendele seoses konkursikomisjoni tegevusega teatavaks saanud asjaolusid ja andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

Propose a change

§ 44. Konkursi korraldamise nõuded

Konkursi korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=129052013045 .

Propose a change

§ 44¹. Prokuröri arengu- ja hindamisvestlus

Arengu- ja hindamisvestluse peab prokuröri vahetu juht temale alluva prokuröriga avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 45. Teenistusest vabastamine omal soovil

Prokurör võidakse teenistusest vabastada omal soovil.

Propose a change

§ 47¹. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu

(1) Prokuröri võib teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele. (2) Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör. (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või juhtiv riigiprokurör andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta prokuröri teadmistes ja oskustes näeb, ning määrama mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (4) Prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse alusel prokuröride konkursikomisjon. (5) Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia prokurör üle madalamalseisvale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada.

Propose a change

§ 48. Teenistusest vabastamine pankroti korral

Prokurör vabastatakse teenistusest, kui on välja kuulutatud tema pankrot.

Propose a change

§ 49. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest

Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest vabastamiseks, loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast arvates.

Propose a change

§ 50. Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu

(1) Kui riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri ametiaeg lõpeb, nimetab valdkonna eest vastutav minister nimetatud prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks. (1¹) Kui vanemprokuröri ametiaeg lõpeb, vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või abiprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ sätestatud alusel prokuröri ametisse nimetamise järel võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 5¹ alusel määratud arvust. (2) Juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada. (3) Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral. (4) Kui riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹ sätestatud ametikohale nimetamisega, vabastatakse ta teenistusest.

Propose a change

§ 51¹. Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks

(1) Kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse ta ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50 protsenti. (2) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud prokurör mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse prokurörile ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel hüvitamisele kuuluv palgaosa tuleb prokurörile välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

Propose a change

§ 51². Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral

Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast arvates.

Propose a change

§ 52. Prokuröri nimetamine Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale

(1) Riigi peaprokurör võib prokuröri tema nõusolekul nimetada Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks. (2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest. (2¹) Prokuröri üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohale säilib prokuröri ametipalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikoha palk on kõrgem prokuröri ametipalgast, makstakse prokurörile kõrgemat palka. (3) Prokuröri nimetamise korral Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilivad tal senisel ametikohal ettenähtud ametihüved. (4) Prokuröril, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel töötanud Justiits- ja Digiministeeriumis, Riigikohtus või Riigiprokuratuuris, on õigus ilma avaliku konkursita pöörduda tagasi senisele ametikohale, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. (4¹) Prokuröri nimetamise korral Euroopa peaprokuröriks tema teenistussuhe prokuratuuris lõpeb. (4²) Prokuröri nimetamise korral Euroopa prokuröriks tema teenistussuhe prokuratuuris peatub. (4³) Kui Euroopa prokurörina töötanud prokurör soovib tagasi pöörduda prokuröriteenistusse või Euroopa delegaatprokurör soovib tagasi pöörduda oma senisele ametikohale, on tal õigus ilma konkursita asuda senisele ametikohale, kui ametikoht on vaba, välja arvatud juhul, kui isik on Euroopa Prokuratuuri ametist vabastatud seoses süülise teo toimepanemisega või püsiva võimetusega oma ülesandeid täita vastavalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 16 lõikele 5 või artikli 17 lõikele 3. (4⁴) Tagasipöördumise soovist teatab Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör riigi peaprokurörile kirjalikult: 1) hiljemalt üks kuu enne ametiaja korralist lõppemist Euroopa Prokuratuuris; 2) hiljemalt üks kuu pärast ametiaja ennetähtaegset lõppemist Euroopa Prokuratuuris. (4⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 4⁴ nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata jätmise korral loetakse, et prokurör ei soovi samasse prokuratuuri tagasi pöörduda. (4⁶) Kui Euroopa prokuröril või Euroopa delegaatprokuröril puudub pärast ametiaja lõppemist Euroopa Prokuratuuris võimalus tagasi pöörduda senisele ametikohale, võib riigi peaprokurör määrata isiku tema nõusolekul madalama astme prokuröriks või prokuröriks teise prokuratuuri. Kui uuel ametikohal prokurörile makstav palk on väiksem võrreldes sellega, mis ta oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud senisele ametikohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. (5) Teenistusaeg Justiits- ja Digiministeeriumis, Riigikohtus, Euroopa Prokuratuuris või Riigiprokuratuuris arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.

Propose a change

§ 52¹. Prokuröri kaasamine sisekaitselise rakenduskõrgkooli või avalik-õigusliku kõrgkooli õppetegevusse

Sisekaitselise rakenduskõrgkooli või avalik-õigusliku kõrgkooli õppejõuks valitud või õppejõuna tööle võetud prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub õppejõuna töötamise ajaks. Õppejõuna töötamise aeg arvatakse senise ametikoha teenistusaja hulka. Kui õppejõuna töötamise aeg lõpeb, on prokuröril õigus senisele ametikohale tagasi pöörduda.

Propose a change

§ 52². Prokuröri kaasamine rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

(1) Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör töötada rahvusvahelises organisatsioonis rahvusvahelise õigusalase koostöö või õigusemõistmisega seotud töökohal ning osaleda eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub rahvusvahelises organisatsioonis töötamise ja rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks. (2) Prokuröril on õigus alates teenistussuhte peatamisest nelja aasta jooksul avaliku konkursita tagasi pöörduda senisele ametikohale. (3) Töötamise aeg rahvusvahelises organisatsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.

Propose a change

§ 53. Prokuröride ametisse nimetamine

(1) Seaduse jõustumise ajal ametis olevad prokurörid nimetab valdkonna eest vastutav minister: 1) maa- või linnaprokuröri – maakonna või linna vanemprokuröriks; 2) maa- või linnaprokuröri asetäitja – maa- või linnaprokuröriks; 3) maa- või linna prokuröri abi – maa- või linnaprokuröriks, kui tal on käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigusalane kõrgharidus; 4) maa- või linna prokuröri abi – prokuröri abiks, kui ta ei vasta käesoleva lõike punktis 3 märgitud nõudele; 5) prokurörikandidaadi – prokuröri abiks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ametisse nimetatud prokuröri abile õppeteenistust ja katseaega ei kohaldata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel ametisse nimetatud prokuröri abi läbib õppeteenistuse. Prokurörikandidaadina töötamise aeg arvatakse õppeteenistuse aja hulka. (3) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseni täidab tema ülesandeid käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olev riigiprokurör või tema kohusetäitja. (4) Riigiprokurörid nimetab valdkonna eest vastutav minister ametisse avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigiprokuröride ametisse nimetamiseni täidavad riigiprokuröride ülesandeid seaduse jõustumise ajal Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid. (5) Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olevat riigiprokuröri asetäitjat või Riigiprokuratuuri prokuröri ei nimetata riigi peaprokuröriks või riigiprokuröriks, viib valdkonna eest vastutav minister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab valdkonna eest vastutav minister ta teenistusest koondamise tõttu. (6) Kõik maakonna ja linna vanemprokurörid nimetab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ametisse valdkonna eest vastutav minister ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri ei nimetata maakonna või linna vanemprokuröriks, viib valdkonna eest vastutav minister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab valdkonna eest vastutav minister ta teenistusest koondamise tõttu. (7) Prokuröri vabadele ametikohtadele maa- ja linnaprokuratuuris nimetab valdkonna eest vastutav minister prokurörid avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud ametisse nimetamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3–5. (9) Käesoleva paragrahvi alusel ametisse nimetatud prokuröri teenistusaeg ametisse nimetamisele eelneval prokuröri ametikohal arvatakse uue ametikoha teenistusaja hulka käesoleva seaduse § 15 tähenduses.

Propose a change

§ 53¹. Maakonna või linna vanemprokuröri ning maa- või linnaprokuröri ametisse nimetamine

(1) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri senise ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks. (2) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- või linnaprokuröri ringkonnaprokuröriks.

Propose a change

§ 53². Prokuröri abi volitused ja ametisse nimetamise erisused

Propose a change

§ 53³. Abiprokuröri ametisse nimetamise erisused

Enne 2015. aasta 1. aprilli ametisse nimetatud prokuröri abi nimetab riigi peaprokurör abiprokuröriks, kui isik vastas tema ametisse nimetamise ajal prokuröri abile kehtestatud nõuetele.

Propose a change

← Find another law