(1) Prokuratuur on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
(1¹) Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.
(2) Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks.
(1) Prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid.
(2) Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.
(3) Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.
(1) Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.
(2) Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab valdkonna eest vastutav minister talle Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja.
(1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.
(2) Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid.
(3) Riigiprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=120032013013 . Osakonda kuuluvad riigiprokurörid ja abiprokurörid määrab riigi peaprokurör.
(4) Riigiprokuratuuri tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium.
(1) Juhtiv riigiprokurör juhib Riigiprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.
(2) Oma vastutusvaldkonnas on juhtival riigiprokuröril õigus anda korraldusi ringkonnaprokuratuuridele.
(3) Riigi peaprokurör määrab juhtivale riigiprokurörile Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtiv riigiprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.
(1) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.
(2) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid.
(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=129082026005 määrusega. Ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkond on ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond.
(3¹) Riigi peaprokurör võib prokuröri nõusolekul laiendada tema tööpiirkonda ka väljapoole ringkonnaprokuratuuri piirkonda.
(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab riigi peaprokurör. Osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus konkurssi korraldamata viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas prokurör ühest osakonnast teise.
(1) Juhtivprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.
(2) Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.
(1) Vanemprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.
(2) Juhtivprokurör määrab vanemprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.
(1) Abiprokurör tegutseb katseajal riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.
(2) Abiprokurör võib täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör.
(3) Abiprokurör ei või olla prokuröride konkursikomisjoni liige ega prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige.
(1) Euroopa prokurör on nõukogu määruse (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), artikli 16 lõike 3 alusel Eestist Euroopa Prokuratuuri ametisse nimetatud isik.
(2) Euroopa prokurör ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse ning on oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu.
(3) Euroopa prokurörile ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Euroopa delegaatprokurör on nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 17 alusel Eestist Euroopa Prokuratuuri ametisse nimetatud isik. Määrusest tulenevate ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör väljaspool Eesti prokuratuuriteenistust ning on oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu.
(2) Euroopa delegaatprokurör võib täita riigisisese prokuröri ülesandeid riigi peaprokuröri otsuse alusel niivõrd, kuivõrd see ei takista teda täitmast nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevaid ülesandeid.
(3) Nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisel ei kohaldata Euroopa delegaatprokurörile käesoleva seaduse sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigisisese prokuröri ülesannete täitmisel kohalduvad Euroopa delegaatprokurörile kõik käesoleva seaduse sätted.
(4) Eestist ametisse nimetatud delegaatprokurör nimetatakse delegaatprokuröri ametiajaks riigiprokuröriks.
(1) Riigi peaprokurör määrab pärast Riigiprokuratuuri prokuröride arvamuse ärakuulamist kindlaks nende tööjaotuse. Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olles ära kuulanud ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvamuse.
(2) Töö jaotatakse kuriteo liikidest, subjektidest või muudest üldistest kriteeriumidest lähtudes. Tööjaotuskavas määratakse samuti prokuröride asendamise kord.
(3) Tööjaotuskava võib muuta üksnes mõjuvatel põhjustel.
(1) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiits- ja Digiministeerium. Justiits- ja Digiministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele jälitustegevuse planeerimises, kohtueelses kriminaalmenetluses ja riikliku süüdistuse esindamisel kohtus.
(2) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.
(3) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus tema valvele alluvalt prokurörilt nõuda seletusi ja andmeid.
(4) Teenistuslikku järelevalvet käesoleva paragrahvi alusel ei teostata Euroopa delegaatprokuröri üle, kui tema tegevus on seotud nõukogu määrusest (EL) 2017/1939 tulenevate ülesannete täitmisega.
Kõrgemalseisev prokurör võib kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv, või määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse.
(1) Riigi peaprokurör esitab kord aastas valdkonna eest vastutavale ministrile prokuratuuri tegevuse koondaruande. Aruande esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Riigi peaprokurör esitab iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.
(3) Riigi peaprokurör võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korralisele aruandlusele esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta.
(1) Haldusfunktsioonide täitmiseks võib prokuratuuris moodustada haldusosakonna, mille moodustamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Haldusosakonda juhib haldusdirektor.
(1) Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.
(2) Prokuröride üldkogu:
1) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja ühe Riigiprokuratuuri prokuröri prokuröride konkursikomisjoni liikmeks;
2) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja kaks Riigiprokuratuuri prokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks;
2¹) valib Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni prokurörist liikme ja tema asendusliikme;
3) kinnitab prokuröride üldkogu töökorra;
4) kuulab ära valdkonna eest vastutava ministri ja riigi peaprokuröri ettekanded prokuratuuride tegevuse kohta;
5) arutab prokuratuuride tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks.
(3) Prokuröride üldkogu kutsub kokku ja selle tööd juhib riigi peaprokurör.
(4) Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.
(1) Prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
(1¹) Kehtetu
(2) Prokuröriks ei või nimetada isikut:
1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist;
4) kes on prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane või vanavanem või kes on ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi või nende abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps, kusjuures vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps ning eespool nimetatud piirang kehtib ka prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi ametikoha täitmisel;
5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon.
(3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest.
(4) Kehtetu
(5) Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna või vandeadvokaadina.
(6) Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal.
(7) Kehtetu
(8) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kellel on teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus.
§ 15¹. Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimine
(1) Prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitab prokuröride konkursikomisjonile:
1) isikuandmete ankeedi;
2) korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga.
(1¹) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;
2) isiku varasemad nimed;
3) isikut tõendava dokumendi andmed;
4) sotsiaalmeedia kontode andmed;
5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikutega;
6) isikule määratud karistuste andmed;
7) andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav või süüdistatav;
8) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetilisuse ja kõlbeliste omaduste kohta;
9) viimase viie aasta töötamise andmed;
10) isiku seotus majandustegevusega;
11) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, kelle tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu;
12) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;
13) karistusregistri arhiivi andmed;
14) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele;
15) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed;
16) isiku hariduse andmed alates alusharidusest;
17) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.
(2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma abikaasa, sugulaste ja hõimlaste (vanemad, kasuvanemad, õed, vennad, lapsed ning kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed, registreeritud elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane, eestkoste- ja hooldusalused), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht), töökoha ja kontaktandmed.
(2¹) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest arvates või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist.
(3) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=85927;114022023004 .
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on riigi peaprokuröril, samuti tema volitatud prokuratuuriametnikul õigus:
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega prokuröriteenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad;
4) tutvuda jälitustoiminguga saadud andmetega;
5) teha päring teise vastutava töötleja andmekogusse;
6) kasutada avalikke allikaid.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult.
(6) Prokuröride konkursikomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.
(7) Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni, arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursikomisjoni otsusega.
(8) Prokuratuur võib piirata prokuratuuriteenistusse kandideeriva isiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. Andmesubjekti piirangud kehtivad seni, kuni need on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel võib piirata järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid andmesubjekti õigusi:
1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 kohaldatakse tingimusel, et prokuratuur:
1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel seatud piirangu põhjendused;
2) rakendab asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks;
3) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks;
4) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, tagades, et andmeid ei töödelda muul otstarbel kui käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks.
(1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
(2) Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul.
(3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul.
(4) Kehtetu
(5) Ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul.
(6) Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.
(7) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada.
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.
(2) Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.
(3) Riigi peaprokuröril on õigus viia ringkonnaprokurör või abiprokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises prokuratuuris.
(4) Prokuröri üleviimisel ühest teenistuspiirkonnast teise võib talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulutuste hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=131122010047 määrusega.
(1) Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või nimetada isikut teist ametiaega järjest.
(1¹) Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.
(2) Riigiprokurör, ringkonnaprokurör ja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.
(3) Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri asendaja nimetatakse ametisse määratud ajaks asendatava naasmiseni ametikohale või asendatava ametist vabastamiseni. Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri või abiprokuröri asendaja võib tema nõusolekul asendamise ajal ja ühe aasta jooksul pärast asendamise lõppu ilma avaliku konkursita nimetada samale või madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale määramata ajaks.
(1) Ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
(2) Avaliku konkursi ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast.
(3) Avaliku konkursita võib ametisse nimetada riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri, juhtivprokuröri ning vanemprokuröri.
(3¹) Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohal ning soovib asuda prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast tegutsemise lõpetamist eespool nimetatud ametikohal.
(3²) Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel.
(4) Kehtetu
(1) Kandidaadi sobivust ametikohale hindab prokuröride konkursikomisjon.
(2) Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör, kellele kandidaat vahetult allub, prokuröride konkursikomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse.
(1) Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt:
1) abiprokurörile üks aasta;
2) ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat.
(2) Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks.
(3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.
(1) Riigi peaprokuröri ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.
(2) Prokuröride ametipalk, välja arvatud riigi peaprokuröri ja abiprokuröri ametipalk, määratakse protsendina riigi peaprokuröri ametipalgast järgmiselt:
1) juhtiv riigiprokurör – ametipalk on 95 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
2) juhtivprokurör – ametipalk on 90 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
3) riigiprokurör – ametipalk on 80 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
4) vanemprokurör – ametipalk on 75 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast;
5)
6) ringkonnaprokurör – ametipalk on 70 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast.
(3) Abiprokuröri ametipalk ei või ületada ringkonnaprokuröri ametipalka ja pärast katseaega moodustada vähem kui 60 protsenti ringkonnaprokuröri ametipalgast.
(4) Riigi peaprokurör võib Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni 20 protsendi võrra.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud ametipalga suurendamise otsustab riigi peaprokurör eraldi iga prokuröri puhul.
(6) Riigi peaprokurör võib avaliku teenistuse seaduses sätestatud põhimõtetest juhindudes määrata prokurörile muutuvpalgana tulemuspalga kindlaks määratud kriteeriumide alusel konkreetse töö või perioodi eest, preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. Riigi peaprokurörile ei maksta muutuvpalka.
(7) Tulemuspalga määramise aluseks on prokuröri töötulemustele antud hinnang.
(8) Tulemuspalga määramise aluseks võib olla ka asutuse või selle struktuuriüksuse töö tulemuslikkusele antud hinnang, milles võetakse arvesse kollektiivset panust asutuse eesmärkide saavutamisel. Asutuse või selle struktuuriüksuse töö tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel hindab riigi peaprokurör.
(9) Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse riigi peaprokuröri, prokuröri vahetu juhi või struktuuriüksuse juhi poolt prokurörile antud, kuid tööjaotuskavas nimetamata teenistusülesandeid.
(10) Prokuröri muutuvpalga maksmise tingimused ja kord ning abiprokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis. Palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(1) Prokuröril on õigus saada iga-aastast puhkust.
(2) Prokuröri puhkus on 35 kalendripäeva.
(3) Kehtetu
(4) Prokuröride puhkuste ajakava kinnitab Riigiprokuratuuris riigi peaprokurör ja ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.
(5) Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib töö korraldamise huvidest lähtudes seada piiranguid korraga väljavõetava puhkuse pikkusele ja puhkuse ajale. Ühe katkestamatu puhkuseosa kestus peab sellisel juhul olema vähemalt 14 kalendripäeva, prokuröri nõudmisel 21 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.
(1) Valveaeg on aeg, millal prokurör peab töövälisel ajal olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud valveaeg on osa puhkeajast. Valveaja rakendamisel ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.
(3) Valveaja eest makstakse lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast. Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026044&id=101042011012 määrusega.
(4) Valveaja kestus ei tohi ilma prokuröri nõusolekuta ületada 250 tundi kuus.
(5) See osa valveajast, kui prokurör täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Sellisel juhul ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-des 51 ja 52 sätestatud nõuet puhkeaja järjestikkuse kohta.
(1) Riigi peaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega:
1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal;
2) osalise töövõime korral;
3) pereliikme hooldamise ajal.
(2) Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul.
(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale riigiprokurörile vähemalt üks kuu enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka.
(5) Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid selle kohta, millise koormusega prokurör töötab, millisel ajavahemikul prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.
§ 24¹. Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine
(1) Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena viimase ametikoha kolme kuu ametipalk, mille hulka ei kuulu käesoleva seaduse § 22 lõike 4 kohane suurendus.
(2) Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema nõusolekul prokuröride arvu vähendamise tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.