§ 53⁴. Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametisse nimetamise erisused
(1) 2026. aasta 1. septembril ametis olev riigi peaprokurör, kes on ametisse nimetatud viieaastase määratud tähtajaga, loetakse ametisse nimetatuks seitsmeks aastaks ametisse nimetamise päevast arvates. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokuröri ametikohale teiseks ametiajaks.
(2) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud vähem kui viis aastat, loetakse ametisse nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise päevast arvates.
(3) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või rohkem aastat, loetakse ametisse nimetatuks kuni 2028. aasta 1. septembrini.
(1) Käesoleva seaduse § 53 lõike 3 teises lauses märgitud riigiprokurör või tema kohusetäitja saab riigi peaprokuröri ülesannete täitmise ajal riigi peaprokuröri ametipalka.
(2) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud riigiprokuröri asetäitja saab riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalka.
(3) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 märgitud palgamäära ja 1,15 korrutis.
(1) Kui alates 2004. aasta 1. märtsist prokuratuuris kehtestatud palgatingimuste alusel prokuröri põhipalk koos individuaalse lisatasuga osutub madalamaks tema senisest ametipalgast koos lisatasudega teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, hüvitatakse prokurörile tekkinud vahe juurdemaksega ühe aasta jooksul, alates prokuratuuri üleminekust uutele palgatingimustele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juurdemakseid tehakse juhul, kui prokuröri ei viida tema nõusolekul üle teistsuguse keerukusastmega ametikohale.
(1) Esimese prokuröride üldkogu kutsub kokku riigi peaprokurör ühe kuu jooksul ametisse nimetamisest.
(2) Esimene prokuröride üldkogu valib prokuröridest konkursikomisjoni ning distsiplinaarkomisjoni liikmed.
(3) Kuni kohtunike esinduskogu ei ole distsiplinaarkomisjoni ega prokuröride konkursikomisjoni kohtunikust liiget valinud, teeb seda Kohtunike Ühingu juhatus.
(4) Distsiplinaarkomisjoni ning prokuröride konkursikomisjoni riigiprokurörist liige valitakse pärast riigiprokuröride ametisse nimetamist.
§ 57. Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaldamise erisused
Isiku, kes on saanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses eraõiguslikus ülikoolis, võib nimetada prokuröriks, kui ta on omandanud kõrghariduse akrediteeritud õppekava alusel.
§ 57¹. Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaldamise erisused
(1) Kahe aasta jooksul pärast 2004. aasta 1. märtsi nimetatakse vanemprokurörid ametisse kolmeks aastaks.
(2) Riigi peaprokurör nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ametisse nimetatud vanemprokuröri tema ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, ringkonnaprokuröriks või eriasjade prokuröriks.
(1) Käesoleva seaduse jõustumisest kümne aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus mõnes piirkonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni neljandiku võrra.
(2) 2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib määrata prokuröri ametipalga lühemaks ajavahemikuks kui üks aasta, seejuures võib kehtestada eelmisest perioodist madalama ametipalga.
§ 58¹. Käesoleva seaduse § 22¹ lõike 2 kohaldamise erisused
Prokuröri abile säilitatakse 42-kalendripäevane ja muule prokurörile 49-kalendripäevane põhipuhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui nad on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kas prokuröri abina või muu prokurörina teenistuses.
§ 59². Käesoleva seaduse § 52 kohaldamise erisused
Esimesel Eestist nimetatud Euroopa delegaatprokuröril on õigus kolme aasta jooksul alates ametisse nimetamisest ilma avaliku konkursita pöörduda tagasi oma senisele ametikohale.
(1) Prokurörile, kellele 2021. aasta 1. juuli seisuga makstakse töövõimehüvitist, jätkatakse selle maksmist töövõimet hindamata.
(2) Prokuröri töövõimehüvitis indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.
(3) Prokuröril on õigus valida, kas talle makstakse käesoleva seaduse alusel töövõimehüvitist või töövõimetoetuse seaduse alusel töövõimetoetust.
(4) Prokuröri töövõimehüvitis makstakse riigieelarvest.
(5) Prokuröri töövõimehüvitisele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Prokuröril, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 26 redaktsiooni alusel.
(2) Prokurörile, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud prokuratuuriseaduse § 26 redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
(3) Kui prokuröri töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovi korral vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses.
(4) Prokuröri töövõimetuspension ja prokuröri vanaduspension töövõimetuspensioni suuruses, välja arvatud jooksva aasta palgamäära alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.
(5) Prokuröri töövõimetuspension makstakse riigieelarvest.
(6) Prokuröri töövõimetuspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Õigus prokuröri vanaduspensionile on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas oleval isikul, kes:
1) töötas prokurörina prokuratuuriseaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist ja on 2020. aasta 1. jaanuariks töötanud prokurörina vähemalt 25 aastat;
2) töötas prokurörina prokuratuuriseaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist ja on 2020. aasta 1. jaanuariks töötanud prokurörina vähemalt 15 aastat ning enne seda kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt kümme aastat;
3) on 2019. aasta 31. detsembril ametis prokurörina ja kellel vanaduspensioniea saabumise ajaks täitub või on täitunud käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud prokuröri vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž.
(2) Prokurörina töötamise aja hulka arvatakse ka prokuratuuri uurijana töötamise aeg.
(3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Soodsaima ametipalga valimisel võetakse arvutamise aluseks ametipalk, mis kehtis prokuröri üleviimise päeval.
(3¹) Ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini võetakse prokuröri vanaduspensioni suuruse arvutamisel aluseks selline käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametipalk, mida prokurör oleks saanud, kui riigi peaprokuröri ametipalka oleks indekseeritud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt.
(4) Prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 2¹ nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.
(5) Prokuröri vanaduspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
(6) Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses sõltumata töötasu suurusest.
(7) Prokuröri vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(8) Prokuröri vanaduspensioni ei määrata ega maksta isikule, kes on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
(9) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, ja kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile.
(10) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile õiguse kadumise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
(11) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile.
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Kehtetu
(3) Maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid alustavad nende ülesannete täitmist, mida enne seaduse jõustumist täitsid Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid, ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.