Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2015-01-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 4a0cc05903c47c147a38d392ccb9ee287e91856013b6b5860e5436cdf2efece4
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Käesoleva seadusega kehtestatakse Vabariigi Presidendi poolt antavad riiklikud autasud (edaspidi teenetemärgid), sätestatakse nende klassid ja kirjeldus ning teenetemärkide andmise ja kandmise, äravõtmise ja tagastamise kord, au- ja teenetemärkide registreerimise kord ning vastutus seaduse rikkumise eest. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Propose a change(1) Teenetemärgid on: 1) Vabadusristi aumärk; 2) Riigivapi teenetemärk; 3) Maarjamaa Risti teenetemärk; 4) Valgetähe teenetemärk; 5) Kotkaristi teenetemärk; 6) Eesti Punase Risti teenetemärk. (2) Teenetemärgiga äravahetamiseni sarnase teenete-, au- või muu märgi kehtestamine, valmistamine ja kasutamine on keelatud.
Propose a change(1) Vabadusristi aumärk on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusristi aumärk on sõjaline teenetemärk Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul. (2) Vabadusristi aumärgil on kolm liiki: 1) I liik – antakse sõjaväeliste teenete tunnustamiseks Eesti riigi kaitseks peetavas sõjas; 2) II liik – antakse isikliku vapruse tunnustamiseks Eesti riigi kaitseks peetavas sõjas; 3) III liik – antakse administratiiv- ja tsiviilteenete tunnustamiseks Eesti riigi kaitseks peetavas sõjas. (3) Vabadusristi andmine lõpetati 1925. aasta 19. juuni seadusega. Vabadusristi võib uuesti anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni Vabadusristi andmise lõpetamiseks vastu võetava seaduse jõustumiseni.
Propose a change(1) Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva – 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima teenetemärgina riigile osutatud teenete tunnustamiseks. (2) Vabariigi President on Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavaler. Teenetemärgi kett antakse edasi koos Vabariigi Presidendi ametiga.
Propose a changeMaarjamaa Risti teenetemärk on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.
Propose a changeValgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.
Propose a changeKotkaristi teenetemärk on asutatud 1928. aastal Kaitseliidu poolt Eesti iseseisvuse 10. aastapäevaks. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste ja riigikaitseliste teenete tunnustamiseks.
Propose a changeEesti Punase Risti teenetemärk on asutatud 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi poolt. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides tervishoiu ja sotsiaalalal osutatud teenete tunnustamiseks ning elu päästmise eest.
Propose a change(1) Teenetemärgi võib anda Eesti kodanikule ja välismaalasele. (2) Teenetemärgi võib anda ka postuumselt. (3) Teenetemärgi võib anda lahinguliste teenete eest ka väeüksusele või allüksusele. (4) Isikut, kellelt on teenetemärk ära võetud, ei loeta teenetemärgi kavaleriks.
Propose a change(1) Teenetemärkide korraline andmine toimub üks kord aastas – 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks. (2) Erandjuhtudel, sealhulgas riigivisiidi puhul või Eestisse akrediteeritud diplomaadi lahkumisel riigist tema ametiaja lõppemise korral, samuti postuumselt võib teenetemärgi anda ka muul ajal. (3) Isikule, kellele on antud teenetemärk, võib rahuajal samalaadsete teenete eest uuesti teenetemärgi anda üldjuhul pärast viie ja erilaadsete teenete eest üldjuhul pärast kolme aasta möödumist eelmise teenetemärgi andmise otsuse tegemisest. (4) Enne välismaalasele teenetemärgi andmist kuulab Vabariigi President ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse. (5) Teenetemärk koos tunnistusega antakse tasuta. (6) Teenetemärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.
Propose a change(1) Igaühel, samuti igal asutusel ja institutsioonil, on õigus esitada Vabariigi Presidendile ettepanek teenetemärgi andmiseks. Vabariigi Presidendi Kantselei teavitab ettepaneku tegijat selle kättesaamisest. (2) Ettepanekud iseseisvuspäevaks teenetemärgi andmise kohta esitatakse Vabariigi Presidendile teenetemärkide andmisele eelneva aasta 1. novembriks. (3) Vabariigi President vaatab teenetemärgi andmise ettepanekud läbi ja otsustab teenetemärkide andmise. Ettepaneku alusel teenetemärgi andmata jätmist ei pea põhjendama. (4) Teenetemärgi andmise ettepanek peab sisaldama selle isiku nime, sünniaega ja teene kirjeldust, kelle suhtes ettepanek tehakse. (5) Teave teenetemärgi andmise ettepaneku kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks viieks aastaks alates ettepaneku saamisest.
Propose a change(1) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele Vabariigi President on teenetemärgi andnud ja kellelt ei ole seda ära võetud. (2) Teenetemärki kantakse kooskõlas teenetemärkide kandmise hea tavaga. Teenetemärkide kandmise hea tava kohta annab selgitusi Vabariigi Presidendi Kantselei.
Propose a change(1) Vabariigi President võib otsustada isikult teenetemärk ära võtta, kui: 1) on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, või 2) saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud, või 3) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise. (2) Isik, kellelt Vabariigi President on oma otsusega teenetemärgi ära võtnud, peab teenetemärgi tagastama Vabariigi Presidendi Kantseleile.
Propose a changeIga Vabadusristi aumärgi liik jaguneb kolme järku.
Propose a change(1) Vabadusristi I liigi 1. järgu aumärgi rist on 45 mm kõrgune ja 39 mm laiune reljeefne valge emailiga kaetud kuldse äärisega ladina rist. Risti harud on 9 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune kuldne triip. Risti südamikus paikneb kuldse äärisega must sõõr, millel on kuldsed täht «E» ja käsivars mõõgaga, ning risti tagaküljel sama suur kuldse äärisega must sõõr kuldses kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune must muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) ja 8 mm laiune valge triip.
Propose a change(1) Vabadusristi I liigi 2. järgu aumärgi rist on 39 mm kõrgune ja 34 mm laiune reljeefne valge emailiga kaetud hõbedase äärisega ladina rist. Risti harud on 8 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune hõbedane triip. Risti südamikus paikneb hõbedase äärisega must sõõr, millel on hõbedased täht «E» ja käsivars mõõgaga, ning risti tagaküljel sama suur hõbedase äärisega must sõõr hõbedases kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune must muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) ja 8 mm laiune valge triip.
Propose a change(1) Vabadusristi I liigi 3. järgu aumärgi rist on 36 mm kõrgune ja 30 mm laiune reljeefne valge emailiga kaetud oksüdeeritud metallist äärisega ladina rist. Risti harud on 7 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune hõbedane triip. Risti südamikus paikneb hõbedase äärisega must sõõr, millel on hõbedased täht «E» ja käsivars mõõgaga, ning risti tagaküljel sama suur hõbedase äärisega must sõõr hõbedases kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune must muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) ja 8 mm laiune valge triip.
Propose a change(1) Vabadusristi II liigi 1. järgu aumärgi rist on 45 mm kõrgune ja 39 mm laiune reljeefne musta emailiga kaetud kuldse äärisega ladina rist. Risti harud on 9 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune kuldne triip. Risti südamikus paikneb kuldse äärisega punane sõõr, millel on kuldsed täht «E» ja käsivars mõõgaga, ning risti tagaküljel sama suur kuldse äärisega punane sõõr kuldses kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune must ja 8 mm laiune valge triip.
Propose a change(1) Vabadusristi II liigi 2. järgu aumärgi rist on 39 mm kõrgune ja 34 mm laiune reljeefne musta emailiga kaetud hõbedase äärisega ladina rist. Risti harud on 8 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune hõbedane triip. Risti südamikus paikneb hõbedase äärisega punane sõõr, millel on hõbedased täht «E» ja käsivars mõõgaga, ning risti tagaküljel sama suur hõbedase äärisega punane sõõr hõbedases kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune must ja 8 mm laiune valge triip.
Propose a change(1) Vabadusristi II liigi 3. järgu aumärgi rist on 36 mm kõrgune ja 30 mm laiune oksüdeeritud rauast ladina rist. Risti harud on 7 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Risti südamikus paikneb hõbedase äärisega punane sõõr, millel on hõbedased täht «E» ja käsivars mõõgaga, ning risti tagaküljel sama suur hõbedase äärisega punane sõõr kuldses kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune must ja 8 mm laiune valge triip.
Propose a change(1) Vabadusristi III liigi 1. järgu aumärgi rist on 45 mm kõrgune ja 39 mm laiune reljeefne sinise emailiga kaetud kuldse äärisega ladina rist. Risti harud on 9 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune kuldne triip. Risti südamikus paikneb kuldse äärisega valge sõõr, millel on must täht «E», ning risti tagaküljel sama suur kuldse äärisega valge sõõr mustas kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune valge muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) ja 8 mm laiune must triip.
Propose a change(1) Vabadusristi III liigi 2. järgu aumärgi rist on 39 mm kõrgune ja 34 mm laiune reljeefne sinise emailiga kaetud hõbedase äärisega ladina rist. Risti harud on 8 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune hõbedane triip. Risti südamikus paikneb hõbedase äärisega valge sõõr, millel on must täht «E», ning risti tagaküljel sama suur hõbedase äärisega valge sõõr mustas kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune valge muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) ja 8 mm laiune must triip.
Propose a change(1) Vabadusristi III liigi 3. järgu aumärgi rist on 36 mm kõrgune ja 30 mm laiune reljeefne sinise emailiga kaetud oksüdeeritud metallist äärisega ladina rist. Risti harud on 7 mm laiused, nende otsad laienevad T-kujuliseks. Harude keskjoonel on 1 mm laiune hõbedane triip. Risti südamikus paikneb hõbedase äärisega valge sõõr, millel on must täht «E», ning risti tagaküljel sama suur hõbedase äärisega valge sõõr mustas kirjas kuupäevaga «24. II 1919» (lisa 1). (2) Aumärgi lint on 30 mm laiune valge muareelint, mille mõlemal äärel on 7 mm laiune sinine (PANTONE 285 C) ja 8 mm laiune must triip.
Propose a change(1) Riigivapi kõikide klasside teenetemärkide mõlemalt poolt kullatud suure riigivapi kujulise ripatsi tagaküljel on reljeefsete numbritega kuupäev «24. II 1918». (2) Riigivapi kõikide klasside teenetemärkide muareelint on sinine (PANTONE 285 C).
Propose a change(1) Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kett on Eesti ornamentkaunistusega 30 mm laiune kuldkett. Keti nelja kaunistuse südamikku on paigutatud vääriskivid. Keti küljes ripub 69 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline ripats (lisa 2). (2) Riigivapi ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub kaheksaharuline 87 mm läbimõõduga kuldtäht, mille keskel on 42 mm läbimõõduga suure riigivapi kujuline märk. (3) Riigivapi ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub erisuurpael, mis on meestel 105 mm ja naistel 64 mm laiune sinine muareelint 5 mm kuldse äärisega, mille põiksõlme küljes ripub 58 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline ripats. (4) Riigivapi ketiklassi teenetemärgi rosettmärgiks on I klassi rosettmärk (lisa 7).
Propose a change(1) Riigivapi I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on meestel 105 mm ja naistel 64 mm laiune sinine muareelint, mille põiksõlme küljes ripub 58 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline ripats (lisa 2). (2) Hõbetäht on 87 mm läbimõõduga kaheksaharuline täht, mille keskel on 38 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline märk. (3) Riigivapi I klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett kuldsel alusel (lisa 7).
Propose a change(1) Riigivapi II klassi teenetemärk koosneb 41 mm laiuse sinise muareelindi küljes rippuvast 55 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujulisest ripatsist ja selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil (lisa 2). (2) Riigivapi II klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett alusel, mille vasak pool on hõbedane ja parem pool kuldne (lisa 7).
Propose a change(1) Riigivapi III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht (lisa 2). (2) Riigivapi III klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett hõbedasel alusel (lisa 7).
Propose a change(1) Riigivapi IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse sinise muareelindi küljes rippuv 42 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline ripats. Teenetemärgi lindile on paigutatud 22 mm läbimõõduga sinine rullmärk (lisa 2). (2) Riigivapi IV klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett (lisa 7).
Propose a change(1) Riigivapi V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk (lisa 2). (2) Riigivapi V klassi teenetemärgi rosettmärk on teenetemärgi lindi 3 mm laiune riba (lisa 7).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti kõikide klasside teenetemärkide ristid koos kilbiga on ühesuuruse ja ühesuguse kujundusega, välja arvatud keti lülideks olevad ristid. (2) Maarjamaa Risti kõikide klasside teenetemärkide muareelint on sinine (PANTONE 300 C).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kett on 22 mm laiune hõbekett, mis koosneb kaheteistkümnest Maarja monogrammist, kuuest kullatud põhjaga gooti kilbist, millel on kolm emailitud sinist lõvi ja kuuest 22 mm läbimõõduga Maarjamaa Ristist. Keti lukuks on gooti kilp, mille külge on kinnitatud Maarjamaa Rist (lisa 3). (2) Maarjamaa Rist on hõbedast, mõlemalt poolt valge emailiga kaetud 48 mm läbimõõduga käpprist, mille harud on mõlemalt poolt ääristatud 2 mm laiuse sinise ja musta emailitud triibuga. Risti tagaküljel on kiri «PRO TERRA MARIANA». Risti harude vahel paiknevad Maarja monogrammid. (3) Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub kaheksaharuline 80 mm läbimõõduga hõbetäht. Sellele on kinnitatud 48 mm läbimõõduga Maarjamaa Rist, mille keskele on paigutatud kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp, mille läbimõõt on 16 mm. (4) Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub I klassi teenetemärgi suurpael, mis on meestel 105 mm ja naistel 64 mm laiune sinine muareelint. Põiksõlme küljes ripub kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp, millele kinnitub Maarjamaa Rist. (5) Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub I klassi rosettmärk (lisa 7).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on meestel 105 mm ja naistel 64 mm laiune sinine muareelint. Selle põiksõlme küljes ripub kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp, millele kinnitub Maarjamaa Rist (lisa 3). (2) Hõbetäht on samasugune nagu Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi juurde kuuluv hõbetäht. (3) Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett kuldsel alusel (lisa 7).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk koosneb 40 mm laiuse sinise muareelindi külge kinnitatud kolme sinise lõviga kuldsest gooti kilbist, millele kinnitub Maarjamaa Rist, ning selle juurde kuuluvast samasugusest hõbetähest nagu ketiklassi teenetemärgil (lisa 3). (2) Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett alusel, mille vasak pool on hõbedane ja parem pool kuldne (lisa 7).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht (lisa 3). (2) Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett hõbedasel alusel (lisa 7).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse sinise muareelindi külge kinnitatud kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp, millele kinnitub Maarjamaa Rist. Teenetemärgi lindile on paigutatud 22 mm läbimõõduga sinine rullmärk (lisa 3). (2) Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi rosettmärk on sinine rosett (lisa 7).
Propose a change(1) Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk (lisa 3). (2) Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi rosettmärk on teenetemärgi lindi 3 mm laiune riba (lisa 7).
Propose a change(1) Valgetähe kõikide klasside teenetemärkide tähed on ühesuguse kujunduse, kuid eri mõõtmetega. (2) Valgetähe kõikide klasside teenetemärkide muareelint on punane (PANTONE 206 MC).
Propose a change(1) Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kett on Eesti ornamentkaunistusega 30 mm laiune kullatud hõbekett, mille lukuks on 38 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline märk. Keti külge on kinnitatud kuueharuline mõlemalt poolt valge emailiga kaetud kullatud täht, mille läbimõõt on 65 mm. Tähe esikülje südamikus on kuueharuline väike kuldtäht, tagakülje südamikus on kuupäev «7. X 1936». Tähe südamikust väljuvad harudevahelised kuldkaunistused (lisa 4). (2) Valgetähe ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub kuuekandiline 83 mm läbimõõduga kuldtäht, millele on kinnitatud kuueharuline valge emailiga kaetud täht. Tähe südamikku on paigutatud 38 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline märk. (3) Valgetähe ketiklassi teenetemärgi juurde kuulub I klassi suurpael. (4) Valgetähe ketiklassi teenetemärgi rosettmärgiks on I klassi rosettmärk (lisa 7).
Propose a change(1) Valgetähe I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on meestel 105 mm ja naistel 64 mm laiune punane muareelint, mille põiksõlme küljes ripub 65 mm läbimõõduga kuueharuline valgetäht (lisa 4). (2) Hõbetäht on 83 mm läbimõõduga kuuekandiline täht, millele on kinnitatud kuueharuline valge emailiga kaetud täht. Tähe südamikku on paigutatud 38 mm läbimõõduga kullatud suure riigivapi kujuline märk. (3) Valgetähe I klassi teenetemärgi rosettmärk on punane rosett kuldsel alusel (lisa 7).
Propose a change