(1) Valgetähe II klassi teenetemärk koosneb 41 mm laiuse punase muareelindi küljes rippuvast 65 mm läbimõõduga valgetähest ning selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil (lisa 4).
(2) Valgetähe II klassi teenetemärgi rosettmärk on punane rosett alusel, mille vasak pool on hõbedane ja parem pool kuldne (lisa 7).
(1) Valgetähe III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht (lisa 4).
(2) Valgetähe III klassi teenetemärgi rosettmärk on punane rosett hõbedasel alusel (lisa 7).
(1) Valgetähe IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse punase muareelindi küljes rippuv 47 mm läbimõõduga valgetäht. Teenetemärgi lindile on paigutatud 22 mm läbimõõduga punane rullmärk (lisa 4).
(2) Valgetähe IV klassi teenetemärgi rosettmärk on punane rosett (lisa 7).
(1) Valgetähe V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk (lisa 4).
(2) Valgetähe V klassi teenetemärgi rosettmärk on teenetemärgi lindi 3 mm laiune riba (lisa 7).
(1) Valgetähe medaliklassi teenetemärgi medal on sõõrikujuline, Eesti ornamentkaunistusega, väljatöötatud kannaga hõbemedal, mille läbimõõt on 31 mm. Medali esiküljel on reljeefne emailitud valgetähe kujutis. Medali tagaküljel on reljeefsete numbritega kuupäev «7. X 1936» (lisa 4).
(2) Valgetähe medaliklassi teenetemärgi lint on 30 mm laiune punane muareelint.
(3) Valgetähe medaliklassi teenetemärgi rosettmärgiks on V klassi rosettmärk (lisa 7).
§ 46. Kotkaristi teenetemärgi kirjeldus ja lindilõige
(1) Kotkaristi kõikide klasside teenetemärkide ristid on ühesuguse kujundusega.
(2) Kotkaristi kõikide klasside teenetemärkide muareelint on oranž (PANTONE 137 MC).
(3) Kotkaristi kõikide klasside teenetemärkide juurde kuulub 10 mm kõrgune ja 35 mm laiune lindilõige, millele on kinnitatud teenetemärgi klassi tähistav rosettmärk (lisa 7). Kotkaristi sõjaliste teenetemärkide lindilõikeile on lisatud ristuvad mõõgad.
(1) Kotkaristi I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on meestel 105 mm ja naistel 64 mm laiune oranž muareelint 4 mm laiuse sinise triibuga ja 4 mm laiuse oranži kandiga (lisa 5).
(2) Suurpael lõpeb põiksõlmega, mille küljes ripub neljaharuline mõlemalt küljelt emailitud ja 0,5 mm laiuse kuldraamiga ümbritsetud 58 mm läbimõõduga must Malta rist. Risti iga haru välimises otsas asetseva täisnurkse sisselõike kaateti pikkus on 15 mm. Risti esiküljel on oksüdeeritud hõbedast lennuvalmis põhjakotkas, kelle vasaku jala küünte vahel on väike riigivapp ja parema jala küünte vahel kaheteraline mõõk. Kotka tiibadevaheline laius on 23 mm, kotka pikkus pealaest sabasulgede otsteni on 19 mm, mõõga pikkus on 14,5 mm. Risti tagaküljel on 10 mm läbimõõduga must emailitud kuldse äärisega sõõr, mille keskel on ülalt alla kirjutatud kuupäev «24. II 1928»; risti harude tagaküljel on deviis «PRO PATRIA».
(3) Hõbetäht on 85 mm läbimõõduga reljeefne kaheksaharuline täht, mis koosneb teemandikujulisest tsentrist väljapoole suurenevate kühmude ridadest. Tähe keskel on V klassi teenetemärgi rist.
Kotkaristi II klassi teenetemärk koosneb samasugusest ristist ja tähest, nagu on I klassi teenetemärgil, kuid rist ripub 40 mm laiuse oranži muareelindi küljes, mille keskel on 1 mm laiune sinine triip, äärtel 3 mm laiune sinine triip ja 1,5 mm laiune oranž kant (lisa 5).
(1) Kotkaristi IV klassi teenetemärk koosneb samasugusest ristist nagu III klassi teenetemärgil, kuid risti läbimõõt on 50 mm ja iga ristiharu välisotsas asetseva täisnurkse sisselõike kaateti pikkus on 12,5 mm (lisa 5).
(2) Teenetemärgi lint on 35 mm laiune ja 50 mm pikkune oranž muareelint, mille äärtel on 3 mm laiune sinine triip ja 1,5 mm laiune oranž kant. Lindile on paigutatud siniste triipudega 22 mm läbimõõduga oranž rullmärk.
(1) Kotkaristi medaliklassi teenetemärgid on kuld-, hõbe- ja raudrist, mis on kujult ja suuruselt samasugused nagu V klassi teenetemärk, kuid need on metallist, ilma emailita (lisa 5).
(2) Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudristi lint on 35 mm laiune oranž muareelint, mille keskel on 1 mm laiused sinised triibud:
1) kuldristil on kolm triipu vahedega 2,5 mm;
2) hõberistil on kaks triipu vahega 6 mm;
3) raudristil on üks triip.
(1) Kotkaristi teenetemärk on sõjaline, kui talle on lisatud kaks ristuvat mõõka:
1) ristil on ristuvad mõõgad kinnitatud mõõkade käepidemete kohalt liikuvalt ülemiste ristiharude tippude külge. Mõõkade pikkus koos käepidemega on I, II ja III klassi teenetemärgil 35 mm, IV ja V klassi teenetemärgil ning kuld-, hõbe- ja raudristil 33 mm;
2) tähel on ristuvad mõõgad kinnitatud tähe põikharude peale, vertikaal- ja horisontaalharud jäävad katmata. Mõõkade käepidemed asetsevad allpool. Mõõkade pikkus on 85 mm.
(2) Kotkaristi teenetemärgi põhiklassidel ja kuldristil on kuldmõõgad, Kotkaristi hõbe- ja raudristil on ristiga samast metallist mõõgad.
(1) Eesti Punase Risti kõikide klasside teenetemärkide ristid on ühesuguse kujundusega.
(2) Eesti Punase Risti teenetemärgi kõikide klasside muareelint on helesinine (PANTONE 297 MC).
(1) Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on meestel 110 mm ja naistel 64 mm laiune muareelint, mille keskel on 59 mm laiune sinine triip. Mõlemal pool seda triipu on 6 mm laiune must triip, 7 mm laiune valge triip, 2 mm laiune must triip ja 10,5 mm laiune sinine triip äärtel. Suurpael lõpeb põiksõlmega, mille küljes ripub 41 mm läbimõõduga ja 9,5 mm laiuste harudega rist.
(2) Risti ümbritseb valge 2 mm laiune emailitud raam, millel on 1,5 mm laiune kullatud äär. Risti nurkades on neli kullatud üheksaharulist kiirtekimpu. Risti esiküljel on 24,5 mm läbimõõduga stiliseeritud kaheksanurk, mida ääristavad Eesti lipu värvid ja mille keskel punasel emailpõhjal on kullatud täht «E». Risti tagaküljel on kuldse äärisega 22 mm läbimõõduga punane emailitud sõõr, millel on kiri «INTER ARMA CARITAS», ja sõõri keskel aastaarv «1919». Risti ülemine haru lõpeb 19 mm kõrguse tuletorni kujutisega. Tuletorn on kaetud valge emailiga, seisab kullatud ja ornamendiga ilustatud alusel ning selle ülemisest otsast hargneb kummalegi poole viis kullatud kiirt (lisa 6).
(3) Hõbetäht on 86 mm läbimõõduga kaheksaharuline täht läikivate kolmeharuliselt lõppevate kiirtega, mille peal asetsevad tsentrist väljapoole suurenevad ümmargused kühmud. Iga kiirtepaari vahel on kuus tuhmist hõbedast püramiiditaolisest tsentrist väljapoole suurenevatest kühmudest koosnevat rida, mis lõpevad ümmarguse munakesega. Tähe peal asetseb 41 mm pikkuste ja 9,5 mm laiuste harudega punane emailitud rist, mis on ümbritsetud 1,5 mm laiusesse kullatud raami paigutatud 2 mm laiuse valge emailitud triibuga. Ristil on Eesti lipu värvidesse paigutatud 24,5 mm läbimõõduga stiliseeritud kaheksanurgas kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi kuldsel põhjal.
(4) Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi rosettmärk on mustvalge triibuga helesinine rosett kuldsel alusel (lisa 7).
(1) Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk koosneb samasugusest tähest ja võrdsete harudega emailitud ristist nagu I klassi teenetemärgil (lisa 6).
(2) Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi lint on 40 mm laiune muareelint, mille keskel on 21 mm laiune sinine triip. Mõlemal pool seda triipu on 2 mm laiune must triip, 2,5 mm laiune valge triip, 1 mm laiune must triip ja 4 mm laiune sinine triip äärtel.
(3) Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi rosettmärk on mustvalge triibuga helesinine rosett alusel, mille vasak pool on hõbedane ja parem pool kuldne (lisa 7).
(1) Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht (lisa 6).
(2) Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi rosettmärk on mustvalge triibuga helesinine rosett hõbedasel alusel (lisa 7).
(1) Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi rist on samasugune nagu II klassi teenetemärgil, kuid risti läbimõõt on 38 mm (lisa 6).
(2) Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi lint on 36 mm laiune muareelint, mille keskel on 19 mm laiune sinine triip. Mõlemal pool seda triipu on 2 mm laiune must triip, 2,5 mm laiune valge triip, 0,5 mm laiune must triip ja 3,5 mm laiune sinine triip äärtel. Teenetemärgi lindile on paigutatud 22 mm läbimõõduga rullmärk.
(3) Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi rosettmärk on mustvalge triibuga helesinine rosett (lisa 7).
(1) Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk (lisa 6).
(2) Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi rosettmärk on teenetemärgi lindi 3 mm laiune riba (lisa 7).
(1) Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärk on sõõrikujuline 29 mm läbimõõduga hõbemedal. Medali esiküljel on 13,5 mm suurune ühepikkuste, 3 mm laiuste harudega reljeefne emailitud punase risti kujutis. Medali tagaküljel on reljeefne kiri «EESTI PUNANE RIST» (lisa 6).
(2) Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärgi lint on samasugune nagu V klassi teenetemärgil.
(3) Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärgi rosettmärgiks on V klassi rosettmärk.
(1) Teenetemärgi miniatuur on tema V klassi teenetemärgi täpne vähendatud koopia, mille märgi läbimõõt on 17 mm ja lindi laius 15 mm. Miniatuuri kõrgus koos lindiga on 50 mm.
(2) Teenetemärgi medaliklassi miniatuur on tema täpne vähendatud koopia põhiklassi miniatuuri mõõtudes.
(3) Teenetemärgi miniatuuri lindi alaservast 10 mm kõrgemale kinnitatakse teenetemärgi klassi tunnusena vastava klassi rosettmärk.
(1) Vabariigi Presidendi Kantselei peab teenetemärkide registrit, et tagada korrastatud ülevaade Vabariigi Presidendilt teenetemärgi saanud isikutest ning välisriigilt au- või teenetemärgi saanud Eesti kodanikest ja nendele antud teenetemärkidest ning vastava informatsiooni kättesaadavus selleks õigustatud isikutele ja asutustele.
(2) Teenetemärkide registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ./dyn=112072014137&id=12931015 .
Vabariigi Presidendi otsuse alusel kannab Vabariigi Presidendi Kantselei teenetemärkide registrisse käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud andmed ning antud teenetemärgi nimetuse, klassi, andmise ja kätteandmise aja, samuti andmed teenetemärgi äravõtmise kohta.
§ 64. Välisriigi au- ja teenetemärgi registreerimine
(1) Eesti kodanik, kellele on antud välisriigi au- või teenetemärk, peab esitama mõistliku tähtaja jooksul pärast au- või teenetemärgi saamist avalduse Vabariigi Presidendi Kantseleile selle teenetemärkide registris registreerimiseks. Avaldusele lisatakse koopia au- või teenetemärgi tunnistusest.
(2) Vabariigi Presidendi Kantselei võib registreerida Eesti kodanikule antud välisriigi au- või teenetemärgi ilma isiku avalduseta, kui selle andmine on Vabariigi Presidendi Kantseleile teada.
§ 65. Teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi saamine
(1) Teenetemärgi kavaleril on õigus taotleda Vabariigi Presidendi Kantseleilt lisaks talle antud teenetemärgile teenetemärgi miniatuuri ja täiendavat rosettmärki.
(2) Taotlus esitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleile. Enne taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud suuruses.
(3) Vabariigi Presidendi Kantselei teeb otsuse taotluse rahuldamise kohta 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates ning väljastab taotletu teenetemärgi kavalerile mõistliku tähtaja jooksul.
(1) Riikliku teenetemärgi ostmise, müümise, vahetamise või muu tasulise üleandmise, samuti teenetemärgi kandmise eest isiku poolt, kellel ei ole selleks õigust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
(1) Riikliku teenetemärgi purustamise, rüvetamise, teotamise või muul viisil ebaväärika kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
§ 69. Toimingud riikliku teenetemärgiga äravahetamiseni sarnase esemega
(1) Riikliku teenetemärgiga äravahetamiseni sarnase eseme valmistamise, kandmise või muu kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
Riigikantselei annab teenetemärkide andmisega seonduva asjaajamise Vabariigi Presidendi Kantseleile üle kuu aja jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Esitatud taotlused loetakse teenetemärgi andmise ettepanekuteks.