(1) Käesolev seadus sätestab:
1) põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest;
2) isikute õigused ja kohustused ioniseeriva kiirguse kasutamisel;
3) kiirgustegevuse nõuded;
4) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;
5) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest.
(2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja püsikiirituse olukorras.
(3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal.
(1) Kiirgustegevus on mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest.
(2) Kiirgustegevus on muu hulgas:
1) radioaktiivse aine tootmine, töötlemine, kasutamine, omamine, hoidmine, ladustamine, vedu, sealhulgas sisse- ja väljavedu, ning vahe- ja lõppladustamine;
2) ioniseerivat kiirgust emiteeriva ja suurema kui 5-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektriseadme kasutamine;
3) tuumakäitise käitamine.
(3) Töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on keemilised ja füüsikalised toimingud radioaktiivse materjaliga, sealhulgas kaevandamine, muundamine, lõhustuva või fertiilse tuumamaterjali rikastamine ning kasutatud tuumkütuse ümbertöötamine.
(4) Radioaktiivne materjal on radioaktiivseid aineid sisaldav materjal.
Kiirgustegevuse tegija käesoleva seaduse tähenduses on selline juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering.
Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem.
§ 6. Radioaktiivne aine, radionukliid ning aktiivsus ja aktiivsuskontsentratsioon
(1) Radioaktiivne aine on üht või enamat radionukliidi sisaldav aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline.
(2) Looduslik radioaktiivne aine (NORM – Naturally Occuring Radioactive Material) on peamiselt looduslikke radionukliide kaalium-40, toorium-232, uraan-235 või uraan-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldav radioaktiivne aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline.
(3) Radionukliid on aatom, millel on kindla aatommassi ja aatomnumbriga iseloomustatud radioaktiivselt lagunev tuum.
(4) Aktiivsus (A) on mingis kindlas energiaseisundis oleva radionukliidi koguse aktiivsus etteantud ajal: A = dN /dt, kus dN on sellest energiaseisundist toimuvate spontaansete tuumasiirete arvu ooteväärtus ajavahemiku dt jooksul.
(5) Aktiivsuskontsentratsioon on aines ühtlaselt jaotunud radionukliidi aktiivsus aine massiühiku, pindalaühiku või ruumalaühiku kohta.
(1) Kiirgusallikas on seade, radioaktiivne aine või rajatis, mis on võimeline emiteerima ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid.
(1¹) Elektrikiirgusseade on seade, mis tekitab ioniseerivat kiirgust, nagu röntgenikiirgus, neutronid, elektronid või muud laenguga osakesed.
(1²) Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles sisalduv radioaktiivne aine tema eesmärgipärasel kasutamisel ei ole püsivalt suletud kapslisse või ei kuulu tahke aine koostisse.
(2) Kinnine kiirgusallikas on kiirgusallikas, mille ehitus välistab nõuetekohasel kasutamisel radioaktiivsete ainete pääsemise keskkonda.
(2¹) Kiirgusallika konteiner on osade komplekt, mis on mõeldud kinnise kiirgusallika sulgemiseks ja mis ei ole kiirgusallika lahutamatu osa, vaid on ette nähtud kiirgusallika varjestamiseks transportimisel ja käsitsemisel.
(3) Kõrgaktiivne kiirgusallikas on kinnine kiirgusallikas, mis sisaldab radionukliidi, mille teadaolev aktiivsus valmistamise ajal või esmakordse turuleviimise ajal on kehtestatud aktiivsustasemega võrdne või suurem.
(4) Radionukliidide aktiivsustasemed, millega võrdse või millest suurema väärtuse korral liigitatakse kiirgusallikas kõrgaktiivseks kiirgusallikaks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=118112016008 määrusega.
(5) Kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas on kiirgusallikas, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada kiirgustegevusloale või kiirgustegevuse registreeringule vastaval eesmärgil.
(5¹) Omanikuta kiirgusallikas on kiirgusallikas, välja arvatud elektrikiirgusseade, mis ei ole käesoleva seaduse § 8 alusel reguleeriva kontrolli alt välja arvatud ega reguleeriva kontrolli all, sest see ei ole kunagi sellise kontrolli all olnud või see on maha jäetud, kaotatud, valesse kohta teisaldatud, varastatud või üle antud ilma nõuetekohase loata.
(6) Radioaktiivse kiirgusallika kategooria on ohuaste, mis määratakse kiirgusallika potentsiaalse kiirituse hindamise alusel, võttes võimaluse korral arvesse radioaktiivse aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning selles sisalduvate radionukliidide aktiivsust.
(7) Kiirgusallika ohutustamine on kogu tegevus, mis on vajalik ohtliku kiirgusallika ohutuks muutmiseks kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuse lõpetamisel.
(1) Väljaarvamistase on radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei nõuta.
(2) Vabastamistase on radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral võib iga kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudva kiirgustegevuse käigus tekkivad radioaktiivsed ained või radioaktiivseid aineid sisaldavad materjalid vabastada käesoleva seaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt käesoleva seaduse nõuete kohaldamisest.
(3) Väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=127082021006 määrusega.
Kiirgustöötaja on kiirgustegevuse tegijaga töö- või teenistussuhtes olev isik, sealhulgas välistöötaja, kes saab tööl käesoleva seadusega reguleeritud kiirgustegevuse käigus kiiritust ja kelle saadud kiirgusdoos ületab või võib ületada käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel elanikule kehtestatud doosi piirmäärasid.
§ 12. Avarii- ja püsikiirituse olukord ning kiirgushädaolukord
(1) Avariikiirituse olukord on tuuma- või kiirgusavarii, kuriteo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab inimese elu ja tervise, vara või keskkonna kaitsmiseks edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist.
(2) Püsikiirituse olukord on tavapärasest kiirgustasemest suurem looduslik kiiritus või minevikus toimunud kiirgustegevuse või avariikiirituse olukorra tagajärjel tekkinud kiiritus või muu mittetavapärane kiiritusolukord, mis ei nõua või enam ei nõua edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist.
(3) Kiirgushädaolukord on avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud sekkumistasemete ületamine.
(1) Avariikiiritus on avariikiirituse olukorra tagajärjel toimunud inimeste kiiritamine, mis ei hõlma avariikutsekiiritust.
(2) Avariitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes täidab avariikiirituse olukorras kindlaksmääratud ülesannet ja võib nimetatud ülesande täitmise käigus kiiritust saada.
§ 14. Elanikukiiritus, kutsekiiritus ja avariikutsekiiritus
(1) Elanikukiiritus on elaniku saadav kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus.
(2) Kutsekiiritus on kiiritus, mida kiirgustöötaja saab või võib saada kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu alusel toimuvast kiirgustegevusest.
(3) Avariikutsekiiritus on kiiritus, mida saab avariitöötaja avariikiirituse olukorras.
§ 15. Kavandatav kiiritusolukord, normaalkiiritus ja potentsiaalne kiiritus
(1) Kavandatav kiiritusolukord on kiirgusallika plaanikohase käitamise või kiiritusradu muutva inimtegevuse tõttu tekkiv kiiritusolukord, mis põhjustab või võib põhjustada inimese või keskkonna kiiritamist. Kavandatav kiiritusolukord hõlmab nii normaal- kui ka potentsiaalkiiritust.
(2) Normaalkiiritus on rajatise käitamise või tegevuse käigus, sealhulgas hooldamisel, ülevaatamisel ja dekomissioneerimisel, normaalsete töötingimuste rakendamisel oodatav kiiritus, mis hõlmab ka väiksemaid vahejuhtumeid, mis suudetakse hoida kontrolli all.
(3) Potentsiaalne kiiritus on kiiritus, mille saamine ei ole kindel, kuid mille esinemise tõenäosust saab eelnevalt hinnata.
1) Meditsiinikiiritus on kiiritus, mida saab:
1) isik haiguse diagnoosimisel, ravimisel või varajasel avastamisel;
2) kiiritatava isiku abistaja, kes aitab meditsiinikiiritusega seotud toimingu käigus meditsiinikiiritust saavat patsienti, kui selline abistamine ei ole tema kutsetöö ja ta on teadlik kiiritamisega kaasnevatest ohtudest;
3) isik, kes on vabatahtlikult andnud nõusoleku osaleda teadusuuringus või kliinilises uuringus.
Mittemeditsiiniline kiiritus on kiiritus, mida isik saab ioniseeriva kiirguse kavandatud kasutamisel isiku kuvamiseks ning mille eesmärk ei ole haiguse diagnoosimine, ravimine ega varajane avastamine.
Tuumamaterjal on plutoonium, välja arvatud plutooniumi isotoopide segu, milles Pu-238 sisaldus on suurem kui 80 protsenti, uraan-233, uraan-235 ja uraan-233 või uraan-235 suhtes rikastatud uraan, looduslikku isotoopide segu sisaldav uraan, mis ei esine maagi või maagi jäägina, toorium ning üht või mitut eelnimetatud tuumamaterjali sisaldav mis tahes materjal.
Tuumaohutus on olukord, mis saavutatakse kiirgusohutusalase tegevusega, mille eesmärk on õigete käitamistingimuste saavutamine käitamisnõuete täitmise kaudu ning avariikiirituse vältimine ja avariikiirituse tagajärgede leevendamine, mille tulemusena suureneb töötajate ja muu elanikkonna kaitse tuumakäitiste ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
§ 20. Tuumakäitis, tuumkütusetsükkel ja kasutatud tuumkütus
(1) Tuumakäitis on rikastuskäitis, tuumkütuse valmistamise tehas, tuumaelektrijaam, töötlemiskäitis ja uurimisreaktor ning nendega vahetult seotud ja samas kohas asuv rajatis kasutatud tuumkütuse ladustamiseks, samuti rajatis radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks, mis on eespool loetletud tuumakäitistega otseselt seotud ja asub samas kohas.
(2) Tuumkütusetsükkel on kõik tuumaenergia tootmisega seotud toimingud, sealhulgas tuumamaterjale sisaldava maagi kaevandamine ja töötlemine, isotooprikastamine, tuumkütuse valmistamine, kasutamine ja ladustamine, kasutatud tuumkütuse ümbertöötamine ning tekkinud jäätmete käitlemine ja vahe- või lõppladustamine.
(3) Kasutatud tuumkütus on reaktori südamikus kiiritatud ja sealt alaliselt eemaldatud tuumkütus, mida võib käsitleda kasutatava ressursina, kui seda on kavas ümber töötada, või radioaktiivse jäätmena, kui see suunatakse lõppladustamisele.
(1) Kavandatavat kiirgustegevust tuleb põhjendada, tõendades, et see on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim.
(1¹) Tervisekahjustus käesoleva seaduse tähenduses on eluea kestuse ja elukvaliteedi vähenemine inimese kiiritamise tagajärjel, sealhulgas kahjustus, mis tuleneb koereaktsioonidest, vähktõvest ja suurtest geneetilistest kõrvalekalletest.
(2) Kui saadakse uusi ja olulisi tõendeid olemasoleva kiirgustegevusliigi tõhususe või tagajärgede kohta, tuleb kiirgustegevuse põhjendus üle vaadata.
(1) Kiiritusel saadavate dooside summa ei tohi ületada käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid. Seda nõuet ei kohaldata meditsiinikiirituse ja avariikutsekiirituse suhtes.
(2) Efektiivdoos on inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa.
(3) Ekvivalentdoos on inimkeha koe või elundi neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis.
(4) Neeldumisdoos käesoleva seaduse tähenduses on inimkeha koe või elundi keskmine doos neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta.
(5) Kiirgusfaktor on kiirguseliikide erinevat tervisekahjustusvõimet arvestav dimensioonitu tegur.
(6) Koefaktor on inimkeha kudede ja elundite erinevat kiiritustundlikkust arvestav dimensioonitu tegur.
(7) Doosikiirus on doosi kasv ajaühikus.
(8) Doosi piirmäärad on kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavate kiirgusdooside maksimumväärtused, mida kohaldatakse piiritletud ajavahemiku kestel väliskiiritusest ja radionukliidide sissevõtust saadud dooside summa suhtes. Aasta kestel radionukliidide sissevõtust tekitatav doos summeeritakse 50 aasta (lastel kuni 70 aasta) kestel.
(8¹) Doosipiirang on isiku oodatava doosi ülempiirile seatud piirang, mis põhineb kavandatavas kiirgustegevuses kindla kiirgusallika kasutamise optimeerimisel vaadeldavate võimaluste väljaselgitamisel.
(9) Sissevõtt on radionukliidide sisenemine kehasse hingamisteede, seedekulgla või naha kaudu.
§ 24. Radioaktiivsete ainete lisamine ja selliste lisanditega toiduainete ja tarbekaupade ning loomasööda sisse- ja väljavedu
(1) Radioaktiivsete ainete tahtlik lisamine toiduainetele, loomasöödale, mänguasjadele, ehetele ja kosmeetikatoodetele nende valmistamisel ning selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade sisse- ja väljavedu on keelatud.
(2) Mänguasjades ja ehetes kasutatavate materjalide aktiveerimine nende valmistamisel ning selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate toodete ja materjalide sisse- ja väljavedu on keelatud.
(3) Aktiveerimine on protsess, mille käigus stabiilne nukliid muudetakse radionukliidiks, kiiritades seda sisaldavat materjali osakestega või suure energiaga footonitega.
(4) Tarbekaup käesoleva seaduse tähenduses on toode, millesse on tahtlikult sisestatud üks või mitu radionukliidi või milles need on loodud aktiveerimise teel või mis tekitab ioniseerivat kiirgust ning mille saab müüa või elanikele kättesaadavaks teha ilma müügijärgse järelevalve või reguleeriva kontrollita.
(5) Keskkonnaamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevaid asutusi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tarbekaupade tootmise ja sisseveo lubamisest või keelamisest.
Kiirgustegevuse tegija vastutab käesolevas seaduses ja kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada kiirgusohutus ja töötajate kaitse kõigis olukordades, mis on seotud tema valduses oleva kiirgusallika või kiirgustegevusega.
Kiirgusohutustegevust korraldab oma pädevuse piires Kliimaministeerium Keskkonnaameti kaudu, kaasates selleks teisi asjaomaseid asutusi ning võttes muu hulgas arvesse valdkonnapõhiseid käitamiskogemusi, otsustusprotsessi tulemusi, asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid.
(1) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgi ja §-des 8–13 sätestatud põhimõtete ning käesolevas seaduses sätestatud kiirgusohutuse põhimõtete elluviimise riiklik kavandamine toimub Kliimaministeeriumi koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava (edaspidi arengukava) kaudu.
(2) Arengukavas analüüsitakse kiirgusohutuse olukorda riigis, määratakse meetmed kiirgusohutuse tõhustamiseks ning antakse hinnang, kuidas arengukava aitab ellu viia käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud eesmärki ja põhimõtteid.
(3) Arengukava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Arengukavas käsitletavad valdkonnad on eelkõige kiirguskaitse ja tuumaohutuse tagamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, avarii- ja püsikiirituse olukordade lahendamine, kiirgusteadlikkuse suurendamine ning loodus- ja meditsiinikiiritusega seotud probleemid.
(1) Arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks võib Kliimaministeerium koostada käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud valdkondade kohta tegevuskavad.
(2) Tegevuskavad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 29. Kiirgusohutuse riiklik audit ja temaatiline vastastikhindamine
(1) Kiirgusohutuse riiklik audit on kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust tagavaid asutusi. Auditisse kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte.
(1¹) Temaatiline vastastikhindamine on tuumaohutuse tagamise eesmärgil koostatav riigisisene hindamine, mille kohta koostatav aruanne esitatakse hinnangu saamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. Temaatilise vastastikhindamise tulemusi võetakse arvesse käesoleva seaduse §-des 26 ja 28 nimetatud arengukava ja tegevuskavade koostamisel.
(2) Kiirgusohutuse riikliku auditi korraldab Kliimaministeerium vähemalt iga kümne aasta järel või viivitamata, kui tuumakäitises on tekkinud avariikiirituse olukord.
(3) Temaatilisi vastastikhindamisi korraldab Kliimaministeerium Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt.
§ 30. Kiirgusohutuse juhend- ja teabematerjal ning teabe edastamine
(1) Keskkonnaamet ja Terviseamet edendavad oma pädevuse piires kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning annavad välja kiirgus- ja tuumaohutuse juhend- ja teabematerjale, mis avaldatakse Keskkonnaameti ja Terviseameti veebilehel.
(2) Keskkonnaamet ja Terviseamet jagavad asjaomastele isikutele, sealhulgas kiirgusallikate tootjatele ja tarnijatele, ning vajaduse korral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kiirgusohutusteavet, mis põhineb muu hulgas uut tüüpi kiirgustegevuse tuvastamisest, inspekteerimisest ning teatatud vahejuhtumitest ja õnnetustest ning nende kohta tehtud järeldustest omandatud kogemustel.
(1) Keskkonnaamet võib osutada oma põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavaid tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.
(2) Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide kaupa on järgmised:
1) kiirgustaseme mõõtmine ühes mõõtepunktis – 25–75 eurot;
2) kiirgustegevuse kiirgusohutushinnangu koostamine ning kiirgusvarjestuse arvutamine – üks tund 10–30 eurot;
3) termoluminestsentsdosimeetriga mõõtmine isikudoosi määramiseks – 13–39 eurot;
4) aine radioaktiivsuse laboratoorne analüüs – 50–320 eurot;
5) radoonisisalduse mõõtmine ruumi õhus – 45–135 eurot.
(3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=113092016001 määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.
(1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud:
1) järgima kiirgusohutuse põhimõtteid;
2) tagama kiirgusohutuse ja enda valduses oleva kiirgusallika füüsilise kaitse, sealhulgas kontrollima vähemalt üks kord aastas, kas kiirgusallikas või seda sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis;
3) tagama kiirgusallika ohutuse, paigaldades ja asetades kiirgusallika ruumis õigesti, märgistama kiirgusallika ja ruumi ning kasutama kaitsevahendeid;
4) pidama iga tema vastutusel oleva kiirgusallika ja radioaktiivse jäätme, selle asukoha ja üleandmise kohta arvestust ning tegema üks kord aastas kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri;
5) koostama kiirgustööde tegemiseks ja kiirgustöötajate juhendamiseks vajalikud eeskirjad ning tagama uue tehnoloogia või seadme kasutusele võtmisel nende eeskirjade ajakohastamise;
6) korraldama kiirgustöötajate tervisekontrolli;
7) tagama kasutatavate mõõteriistade regulaarse kontrollimise ja kalibreerimise ning vastutama nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest;
8) tõendama pädeva asutuse nõudmisel radioaktiivse aine või radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusseadme omamise seaduslikkust;
9) tegema enne kiirgusallika üleandmist kindlaks, kas vastuvõtjal on asjakohane kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering;
10) muutma kiirgusallika pärast kasutamise lõpetamist ohutuks vastavalt ohutustamise kavale;
11) tagama radioaktiivsete jäätmete käitlemise viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktidega lubatud;
12) katma kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulud;
13) tagama, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heidete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed;
14) leevendama avariikiirituse olukorra tagajärgi;
15) viivitamata teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust hädaabinumbril 112 kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmääradest suurema ekvivalent- või efektiivdoosi, ning sündmuse järel esitama Keskkonnaametile analüüsi selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamise kohta;
16) kontrollima kiirgusallika terviklikkust pärast iga sündmust, kui kiirgusallikas võib olla saanud kahjustada, ning teavitama vajaduse korral Keskkonnaametit sellest sündmusest ja rakendatud abinõudest;
17) eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta;
18) mitte pakkuma töötajatele varalist või muud soodustust kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest.
(2) Suure ohuga kiirgustegevuse korral on kiirgustegevusloa omaja kohustatud:
1) koostama avariikiirituse olukorra lahendamise plaani;
2) kindlustama, et kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutusele võtmist oleks tunnustanud kiirgusekspert.
(3) Kiirgustegevusloa omaja peab tagama endal piisavate finantsvahendite olemasolu radioaktiivse aine, seda sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulude katmiseks.
(4) Nõuded kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele, ruumide ja kiirgusallika märgistamisele ning radionukliidide aktiivsustasemed kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=118112016008 määrusega.
(1) Tuumamaterjali omav isik on kohustatud pidama kasutatava tuumamaterjali arvestust alates selle soetamisest kuni jäätmena ladustamiseni, kahjutustamiseni või omaniku vahetuseni ja määrama tuumamaterjali arvestuse pidamise eest vastutava isiku.
(2) Tuumamaterjali omav isik teavitab Keskkonnaametit igast tuumamaterjali koguse muudatusest viivitamata.
(3) Tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatakse kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelusid.
(4) Tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=129112016009 määrusega.
(1) Eristatakse järgmiste ohuastmetega kiirgustegevusi:
1) väga väikese ohuga kiirgustegevus;
2) väikese ohuga kiirgustegevus;
3) mõõduka ohuga kiirgustegevus;
4) suure ohuga kiirgustegevus.
(2) Kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse järgmisi kiirgusallika ja kiirgustegevusega seotud riskitegureid:
1) kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid;
2) taristu ja ressursid;
3) ohutuskultuur;
4) kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid normaalsetes töötingimustes ning avarii- ja püsikiirituse olukorras;
5) muud olulised tegurid.
(3) Kiirgustegevuse ohuastme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=122072025007 määrusega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.
(4) Keskkonnaamet määrab kiirgustegevuse ohuastme kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andmise menetluses käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(5) Suure ohuga kiirgustegevuseks loetakse alati järgmised kiirgustegevused:
1) kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevus;
2) tuumakäitise käitamine;
3) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimine, sulgemine ja dekomissioneerimine;
4) radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine.
(6) Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded kiirgusallika kategooria järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=123072025005 määrusega.
(1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringuga määratud tingimuste täitmise.
(2) Kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteem käsitleb:
1) kavandatud süstemaatilist tegevust, mille eesmärk on kiirgusohutuse tagamine;
2) tööülesannete analüüsi ja kiirgusallika kasutamiseks vajalikke oskusi ja nõudeid, mis hõlmavad eelkõige kiirgustegevuse kirjeldust, kiirgustegevuse juhendmaterjale ja töötajate koolituse korda;
3) materjalide ja seadmete hankimise, kasutamise ja kasutusest kõrvaldamise tingimusi;
4) kiirgustegevuse ajal rakendatavate kiirgusohutuse protseduuride kirjeldusi;
5) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi toimimise kontrollimise ja uuendamise korda.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule käsitleb tuumakäitise kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteem:
1) tuumaohutuse tagamiseks tehtava süstemaatilise tegevuse kirjeldust;
2) tööülesannete analüüsi ja tuumakäitise opereerimiseks vajaliku pädevuse nõudeid;
3) tuumaohutusnõuete järgimise kontrollisüsteemi kirjeldust;
4) töötajate koolituse ja juhendamise kavasid.
§ 37. Kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri aruanne
(1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud esitama Keskkonnaametile aruande käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 4 nimetatud inventuuri kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.
(2) Kui kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes ei ole märgitud teisiti, peavad arvestusdokumendid sisaldama kiirgusallika kohta andmeid, mis on nõutavad kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.