§ 38. Kiirgustegevusloa omaja kohustused kõrgaktiivse kiirgusallika korral
1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud üldkohustustele on kiirgustegevusloa omaja kohustatud kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuse korral:
1) tagama, et kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave, mis tõendab, et kiirgusallikas on identifitseeritud kordumatu numbriga ja sisaldab ülesvõtteid kiirgusallikast, kiirgusallika konteinerist, veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest;
2) tagama, et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks on tehtud loa andja määratud sagedusega nõuetekohased testid;
3) tagastama iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika viivitamata pärast selle kasutamise lõppu tootjale, andma üle teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete käitluskohta;
4) sõlmima kiirgusallika omandamisel tootjaga lepingu, mille kohaselt tootja kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq.
§ 39. Kiirgustegevusloa omaja radioaktiivsete jäätmetega seotud kohustused
1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud üldkohustustele on kiirgustegevusloa omaja kohustatud radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kiirgustegevuse korral:
1) tagama radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi ohutuse kogu selle kasutamise kestel;
2) korraldama radioaktiivsete jäätmete töötlemise, kui see on vajalik radioaktiivsete jäätmete omaduste muutmiseks enne juhtimist keskkonda, või konditsioneerimise ning vahe- või lõppladustamise;
3) arvestama tegevuse planeerimisel ning tegevuse käigus ka muude ohtudega ning radioaktiivsete jäätmete tekkimise eri etappe ja radioaktiivsete jäätmete vastastikust mõju;
4) andma radioaktiivsed jäätmed viie aasta jooksul pärast nende tekkimist üle radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta.
1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud üldkohustustele on kiirgustegevusloa omaja kohustatud tuumakäitise käitamisel:
1) tagama tuumaohutuse meetmete rakendamise ja asjaomaste nõuete järgimise;
2) tagama, et tuumakäitise töötajad ja alltöövõtjad järgivad tuumakäitises rakendatavat tuumaohutuskultuuri ja kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi oma tööülesannetest lähtudes;
3) hindama tuumaohutust tuumakäitises vähemalt sama sagedasti, kui see on sätestatud kiirgustegevusloa tingimustes.
§ 41. Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu
(1) Radioaktiivset ainet ja radioaktiivset ainet sisaldavat seadet, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kui väljaarvamistase, veetakse maanteel, raudteel ning õhu- ja veeteel ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu üle riigipiiri toimub kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ja õigusaktide alusel.
(3) Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu on radioaktiivse aine transportimisega seotud toimingud lähtekohast sihtkohta, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine.
(1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel peab meditsiinikiirituse kasutamine olema põhjendatud ja protseduuri tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale peab kaaluma üles kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse.
(1¹) Meditsiinikiirituse protseduuri tuleb teha optimeeritult, hoides protseduuri tegemisel kiirgusdoosi nii väiksena, kui see on protseduuri eesmärgi saavutamiseks võimalik ja mõistlik.
(1²) Patsienti peab enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist teavitama ioniseeriva kiirgusega kaasnevatest ohtudest ja kättesaadava teabe põhjal peavad olema välja selgitatud andmed patsiendile varem tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta.
(2) Meditsiinikiirituse protseduur on iga toiming, mis on seotud meditsiinikiiritusega.
(2¹) Meditsiinikiiritusest tingitud võimalik isikukahjustus on üksikisikul või tema järeltulijal kliiniliselt avalduv kahjulik mõju, mis ilmneb kohe või viivitusega.
(3) Kehtetu
(4) Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=128122018020 määrusega.
(1) Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuetekohase tegemise tagab kiirgustegevusloa omaja.
(2) Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit on kliinilise tulemuslikkuse, ohutuse ja kvaliteedi parandamise eesmärgil meditsiinikiirituse praktika kavakindel läbivaatamine ja võrdlemine hea tava standarditega, vajaduse korral muutes asjakohaselt meditsiinikiirituse praktikat, kohandades standardeid ja korraldades kiirgustöötajate või meditsiinikiirituse protseduuridega seotud muude töötajate koolitust ja juhendamist.
(2¹) Meditsiinikiirituse praktika on meditsiinikiirituse protseduuride tegemine ning protseduuriga seotud eelnevate ja järgnevate toimingute tegemine.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=128122018020 määrusega.
1) Kiirgustöötajate kategooriad on:
1) A-kategooria kiirgustöötaja, kes võib saada suurema efektiivdoosi kui kuus millisiivertit või suurema kui kolm kümnendikku käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärast;
2) B-kategooria kiirgustöötaja, kes on kiirgustöötaja, keda ei liigitata A-kategooriasse.
(1) Kiirgusohutuse spetsialist on asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevuse tegija võib määrata kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes.
(1¹) Sõltuvalt kiirgustegevuse laadist võib kiirgusohutuse spetsialist täita muu hulgas järgmisi tööülesandeid:
1) tagada, et kiirgustöid tehakse kiirgustööeeskirjas ettenähtud nõuete kohaselt;
2) kontrollida töökoha seire kava rakendamist;
3) säilitada kõiki kiirgusallikaid käsitlevaid asjakohaseid andmeid;
4) regulaarselt hinnata ohutus- ja hoiatussüsteemide toimimist;
5) kontrollida kiirgustöötaja isikudooside seire kava rakendamist;
6) kontrollida kiirgustöötaja tervisekontrolli kava rakendamist;
7) tutvustada uutele töötajatele kiirgustööeeskirju ja -juhendeid;
8) koostada kiirgustegevusega seotud tööplaane või osaleda nende koostamisel;
9) esitada juhtkonnale aruandeid;
10) osaleda avariikiirituse olukorra ennetamises ja sellele reageerimiseks valmisoleku korraldamises;
11) juhendada kiirgustöötajaid ja korraldada nende koolitust;
12) teha koostööd kiirguseksperdiga.
(2) Kui tegemist on suure ohuga kiirgustegevusega või kiirgustegevuse tegijal on rohkem kui kümme kiirgustöötajat, on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik.
(3) Kiirgusohutuse spetsialisti määramine ei vabasta kiirgustegevuse tegijat vastutusest kiirgusohutuse tagamise eest.
(4) Kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=125112016010 määrusega.
§ 48. Kiirgustöötaja kiirgusohutusalane koolitus ja juhendamine
(1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud tagama kiirgustöötajale töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava kiirgusohutusalase koolituse ning juhendamise.
(2) Kiirgustöötaja kiirgusohutusalase koolitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=125112016010 määrusega.
(1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud tagama A-kategooria kiirgustöötaja tööle võtmisel või A-kategooria kiirgustöötajaks klassifitseerimisel töötaja tervisekontrolli enne tema tööle asumist ja tema tööle asumisel vähemalt üks kord aastas. Kui enne tööle asumist tehtava tervisekontrolli tulemus näitab, et töötaja ei sobi konkreetsele ametikohale, ei tohi teda A-kategooria kiirgustöötajaks klassifitseerida ega sellele ametikohale tööle võtta.
(2) Kui kiirgustöötajal tuvastatakse kehtestatud piirmääradest suurema kiirituse saamine, suunab kiirgustegevuse tegija ta viivitamata erakorralisse tervisekontrolli.
(3) Kiirgustöötaja tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.
(4) Tööandja esitab A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontrolli saatmisel töötervishoiuarstile kiirgustöötaja kutsekiirituse dooside andmed, kandes need töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13¹ lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud määruse lisas 2 esitatud vormile. Töötervishoiuarst kannab kiirgustöötaja doosiandmed tema tervisekontrolli kaardile.
(5) Töötervishoiuteenuse osutaja täidab A-kategooria töötaja tervisekontrolli kaarti doosiandmetega niikaua, kuni töötaja kuulub sellesse kategooriasse. Pärast seda säilitab töötervishoiuteenuse osutaja kaarti niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid vähemalt 30 aastat pärast ioniseeriva kiirgusega seotud töö lõppu.
(1) Kiirgustegevuse tegija korraldab kiirgustöötajate isikudooside seiret ning seireandmete esitamise doosiregistrisse.
(1¹) Kiirgustegevuse tegija annab töötajale või välistöötajale tema soovi korral juurdepääsu tema individuaalse seire tulemustele, sealhulgas mõõtmistulemustele, mida tulemuste hindamisel võidi kasutada, või dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks oli järelevalve töökohas.
(2) A-kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire töökohal on pidev ja isikudooside seireandmete kontrollimine toimub vähemalt üks kord kuus.
(3) B-kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire peab olema piisav näitamaks, et töötaja on liigitatud B-kategooriasse õigesti.
(4) Kui kiirgustöötaja võib saada olulist kiiritust radionukliidide sissevõtu tõttu, peab kiirgustegevuse tegija korraldatud isikudooside seire võimaldama kiirgustöötaja radionukliidide sissevõtust saadavaid isikudoose hinnata või mõõta.
(5) Isikudooside seire käigus tehtavad mõõtmised peavad olema akrediteeritud.
(6) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026058&id=120092016009 määrusega.
Välistöötaja on kiirgustöötaja, kaasa arvatud praktikant ja üliõpilane, keda ei ole tööle võtnud jälgimisala või kontrolliala eest vastutav isik, kuid kes täidab neil aladel tööülesandeid.
(1) Kiirgustegevuse tegija tagab välistöötajale kiirgustöötajaga võrdse kiirgusohutuse ning tema töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava väljaõppe ja kiirgusohutusalase juhendamise.
(1¹) Enne välistöötaja tööle lubamist kontrollib kiirgustegevuse tegija doosikaardile kantud andmete põhjal, et välistöötaja:
1) sobib kiirgustööle tervisekontrolli andmete alusel;
2) eelmise ja planeeritava kiirgustegevuse oodatavate kutsekiirituse dooside suurus ei ületa doosi kehtivaid piirmäärasid;
3) on läbinud kiirgusohutuskoolituse.
(2) Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise korra ning doosikaardi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=113092016002 määrusega.
(1) Kiirgusallika asukohaks oleva ruumi, ehitise, kiirgusallika liigi ning kiirgusohu suuruse järgi jaotatakse töökohad:
1) kontrollialaks;
2) jälgimisalaks.
(2) Kontrollialal tagatakse kaitse ioniseeriva kiirguse eest või radioaktiivse saaste leviku tõkestamine asjakohaste reeglite kehtestamise kaudu. Juurdepääsu kontrollialale kontrollitakse.
(3) Jälgimisalal tagatakse kaitse ioniseeriva kiirguse eest asjakohase seire kaudu.
(4) Kontrolli- ja jälgimisala määratlemise alused ning seal kehtivad kohustused kiirgustegevuse tegijale kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=118112016008 määrusega.
(1) Kiirgustegevuse tegija tagab kontrolli- ja jälgimisalal seire.
(2) Sõltuvalt vajadusest sisaldab seire kontrolli- ja jälgimisalal:
1) doosikiiruse seiret;
2) radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret õhus või pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning füüsikalise ja keemilise oleku määramisega.
(3) Kiirgustegevuse tegija registreerib seire tulemused ja säilitab need kogu kiirgustegevuse jooksul.
Kui kiirgustegevusest põhjustatud kiiritus elanikule võib ületada käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud elaniku doosipiirmäära ühte kümnendikku aastas, konsulteerib kiirgustegevuse tegija kiirgusohutuse tagamiseks võimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuse asjus kiirguseksperdiga.
§ 56. Radioaktiivsed jäätmed, NORM-jäägid ja NORM-jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on radioaktiivseid aineid sisaldavad või nendega saastunud ained või esemed, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem käesoleva seaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada.
(2) Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsiooni ning radioaktiivsete jäätmete registreerimise, käitlemise ja üleandmise täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=105102016006 määrusega.
(3) NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada.
(4) NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada.
(5) NORM-jääkide käitlemise kord, sealhulgas nende hoidmine, hajutamine ja vabastamine, samuti ka NORM-jäätmete vahe- või lõppladustamine määratakse kiirgustegevusloaga.
(1) Radioaktiivsed heited on radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda.
(2) Kiirgustegevuse käigus tekkivate heidete käitlemise täpsemad tingimused määratakse kiirgustegevusloaga.
(1) Radioaktiivsete jäätmete käitlemine on radioaktiivsete jäätmete eeltöötlemine, töötlemine, konditsioneerimine, vedu käitluskohas, hoidmine, dekomissioneerimine, vahe- või lõppladustamine ja radioaktiivsete jäätmetega seotud muu tegevus.
(2) Radioaktiivsete jäätmete konditsioneerimine on kõik radioaktiivsete jäätmete pakendi tootmisega seotud operatsioonid, mille eesmärk on muuta pakend kergesti käideldavaks.
(3) Radioaktiivsete jäätmete pakend peab olema vastavuses käitlemise, sealhulgas konditsioneerimise nõuetega ning selle koosseisu kuuluvad jäätmevorm ning mis tahes konteinerid ja sisebarjäärid.
(4) Dekomissioneerimine on kõik toimingud ja meetmed, mida rakendatakse üksikisiku suhtes kiirgusohtu kujutava rajatise tegevuse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, mis hõlmab ka rajatise desaktiveerimist ja osalist või täielikku demonteerimist.
Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum on kiirgustegevusloaga kehtestatud nõuetele vastav ruum radioaktiivsete jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, eeltöötlemiseks või pakendamiseks radioaktiivsete jäätmete tekitaja juures.
Radioaktiivsete jäätmete käitluskoht on radioaktiivsete jäätmete nende tekitajalt vastuvõtmiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja konditsioneerimiseks ning vahe- või lõppladustamiseks ettenähtud rajatis.
(1) Radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht on spetsiaalselt radioaktiivsete jäätmete vahe- või lõppladustamiseks ettenähtud rajatis.
(2) Vaheladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine selleks tehniliselt varustatud rajatisse, et tagada nende isoleerimine, kavatsusega radioaktiivsed jäätmed rajatisest edaspidi välja võtta kas vabastamiseks, töötlemiseks ja konditsioneerimiseks või lõppladustamiseks.
(3) Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta.
(3¹) Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse Eestis, välja arvatud juhul, kui jäätmete lõppladustamise eesmärgil väljaveo ajaks on olemas Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamiseks ettenähtud rajatise kasutamiseks selles riigis.
(4) Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist korraldab Kliimaministeerium.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse võib üle anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.
(6) Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning käesoleva seaduse § 28 alusel kinnitatud radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajaminevad rahalised vahendid tagab Kliimaministeerium.
(1) Radioaktiivsete materjalide sihipärane lahjendamine materjalide kiirgusseaduse nõuete täitmisest vabastamise eesmärgil ei ole lubatud.
(2) Keskkonnaamet võib anda kiirgustegevusloa radioaktiivse materjali lahjendamiseks mitteradioaktiivse ainega taaskasutuse või ringlussevõtu eesmärgil, kui kiirgusohutushinnangu alusel on vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus.
(1) Keskkonnaamet võib otsustada, et kiirgustegevuse käigus tekkinud radioaktiivse aine ja selle omaja suhtes ei kohaldata käesolevat seadust juhul, kui aine on nii väikese aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga, et selle töötlemine ja ladustamine radioaktiivse jäätmena ei ole kiirgusohutuse seisukohalt vajalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse võib Keskkonnaamet teha radioaktiivse aine omaja põhjendatud taotluse alusel.
(3) Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=129102016001;127082021006 määrusega.
(1) Kui radioaktiivseid jäätmeid ei saa juhtida hajutamise eesmärgil keskkonda või vabastada neid käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaldamisest viie aasta jooksul pärast nende tekkimist, annab radioaktiivsete jäätmete tekitaja need üle radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta.
(2) Ladustuskohta üle antavad radioaktiivsed jäätmed peavad olema pakendatud vastavalt pakendi vastavusnäitajatele.
(3) Pakendi vastavusnäitajad on näitajad või tunnused, mis iseloomustavad radioaktiivsete jäätmete pakendi sobivust käitlemiseks.
(4) Pakendi vastavusnäitajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=105102016006 määrusega.
§ 65. Radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete võtmine riigi valdusse
(1) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete omamine on ebaseaduslik või nendega seoses tekib põhjendatud kahtlus avariikiirituse olukorra tekkimises või kui tegemist on omanikuta kiirgusallika või omanikuta radioaktiivsete jäätmetega, võtab riik need oma valdusse.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise otsustab Keskkonnaamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirgusallikad ja jäätmed, mis võetakse riigi valdusse, antakse üle käesoleva seaduse § 107 lõike 5 alusel nimetatud radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
(3) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete omamine on ebaseaduslik või nendega seoses võib tekkida avariikiirituse olukord, tasub omanik nende riigi valdusse võtmise ja käitlemisega seotud kulud.
(4) Omanikuta kiirgusallika ja omanikuta radioaktiivsete jäätmete enda valdusse võtmise ja käitlemisega seotud kulud katab riik.
(5) Kehtetu
(1) Kiirgustegevusloa omaja kogub ja analüüsib andmeid radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha kasutamise kohta ja edastab need säilitamiseks Keskkonnaametile.
(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel kohustada kiirgustegevusloa omajat esitama uue kiirgustegevusloa taotluse ladustuskoha sulgemiseks.
(2¹) Ladustuskoha sulgemine on igasuguse tegevuse lõpetamine pärast kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamiseks ettenähtud rajatisse, kaasa arvatud lõplikud insenertehnilised või muud tööd, et rajatis saavutaks pikaajalise ohutuse seisundi.
(3) Ladustuskoha sulgemise tingimused määratakse kiirgustegevusloaga.
§ 67. Radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha ohutus pärast selle sulgemist
1) Pärast radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha sulgemist Keskkonnaamet:
1) säilitab dokumendid radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha asukoha, selle projekteerimise ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri kohta tähtajatult;
2) korraldab vajaduse korral kiirgusseiret ja ligipääsu piirangu kontrollimist;
3) korraldab sekkumist, kui seireandmete põhjal või kontrollimisel tuvastatakse radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda.
§ 68. Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering
(1) Kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral:
1) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks, sulgemiseks ja dekomissioneerimiseks;
2) radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ning veoks, sealhulgas sisse- ja väljaveoks;
3) elektrikiirgusseadmete kasutamiseks ja hoidmiseks;
4) radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja veoks;
5) suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks, mille korral looduslikest radionukliididest põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seisukohalt oluline;
6) kiirgusallika paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks.
(2) Väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral tuleb taotleda kiirgustegevuse registreering.
(3) Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=122072025008 määrusega.
(4) Kiirgustegevusluba ega kiirgustegevuse registreeringut ei ole vaja:
1) tegevuseks radioaktiivse kiirgusallikaga, kui kasutatavate radionukliidide aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on väiksem kui väljaarvamistase või sellega võrdne;
2) kuni 30-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektrikiirgusseadme hoidmiseks, kasutamiseks, paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, kui seadme töötamise ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.
(4¹) Kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudval kiirgustööl ilma kiirgustegevusloata või kiirgustegevuse registreeringuta on keelatud.
(5) Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei nõuta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=127082021006 määrusega.
(1) Kiirgustegevusloa taotluses esitatakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule:
1) kiirgusallikat ja kasutatavat tehnoloogiat ning seadmeid iseloomustavad andmed;
2) andmed kiirgustegevuse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete või heidete, nende käitlemise ja jäätmepakendite vastavusnäitajate ning radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi kohta;
3) kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise lõpetamist;
4) radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, vahe- ja lõppladustamiseks loa taotlemisel andmed käitlemise või ladustuskoha lõpliku sulgemise viiside kohta;
5) kiirgusohutushinnang, mis annab ülevaate inimese kaitse ja kiirgusallika ohutusega seotud kiirgustegevuse aspektidest, sealhulgas kasutatavatest kaitse- ja ohutusmeetmetest ning nii normaalsetes töötingimustes kui ka avarii- ja püsikiirituse olukorras kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavatest potentsiaalsetest hinnatavatest doosidest, ning millele on lisatud andmed kiirgusohutuse tagamiseks võetavate meetmete kohta;
5¹) mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse puhul kiirgustöötaja aastase ekvivalent- või efektiivdoosi ja elaniku efektiivdoosi piirangud kavandatud kiirgustegevuse korral normaalsetes töötingimustes;
6) suure ohuga kiirgustegevuse korral avariikiirituse olukorras tegutsemise plaan, mis põhineb potentsiaalse kiirituse hinnangul;
7) andmed radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ning radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks vajaliku finantstagatise kohta;
8) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus;
9) andmed kiirgustöötajate ja nende erialase väljaõppe kohta;
10) kiirgustööeeskiri, mis peab sõltuvalt kiirgustöö eripärast sisaldama kiirgusallika kasutamise, kasutamise lõpetamise ning nendega seotud toiminguid;
11) kiirgusseire kava ja andmed kiirgusseireks kasutatavate seadmete kohta.
(2) Kiirgustegevusloa taotlusele lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.
(3) Kui kiirgustegevusluba taotletakse radioaktiivse aine Eesti Vabariiki sisseveoks riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, või Eestist väljaveoks riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, esitab loa taotleja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud andmed ning radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed.
(3¹) Kiirgustegevusloa taotlus koos lisadega esitatakse loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja taotlus kinnitatakse digitaalallkirjaga.
(4) Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=129112016009 määrusega.
1) Kui ettevõtja on registreeritud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ning talle on seal väljastatud kiirgustegevusluba või muu dokument, mis tõendab õigust kiirgustegevust teha (edaspidi lepinguriigi tegevusluba), esitab ettevõtja Eestis teenuse osutamiseks Keskkonnaametile selle tegevusloa tunnustamiseks taotluse, milles esitatakse sõltuvalt kiirgustegevuse eripärast järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) kavandatava kiirgustegevuse kirjeldus;
3) koopia asukohariigis pädeva asutuse väljastatud kiirgustegevusloast, mis on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti;
4) kiirgustegevusloa eestindus, mille on teinud vandetõlk või mis on notariaalselt kinnitatud;
5) väljavõte asukohamaa äriregistri registreerimiskaardist;
6) kiirgustegevuse asukoht ja ajaperiood Eestis;
7) Eesti-poolse tellija esindaja kontaktandmed;
8) andmed kiirgustöötajate, nende erialase väljaõppe ja isikudooside seire kohta;
9) muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks.
§ 70². Tunnustamise otsustamise tähtaeg ja kehtivus
(1) Keskkonnaamet teeb otsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(2) Tunnustus antakse kuni kolmeks aastaks.
§ 70³. Tunnustamisest keeldumine ja tunnustuse kehtetuks tunnistamine
(1) Keskkonnaamet keeldub lepinguriigi tegevusluba tunnustamast, kui:
1) tunnustust taotletakse tegevuseks, milleks ei ole taotleja asukohariigis väljastatud lepinguriigi tegevusluba;
2) tunnustust taotletakse selleks ajaks, kui taotleja asukohariigis väljastatud lepinguriigi tegevusluba ei kehti;
3) tunnustuse taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad või ei ole tagatud nende isikudooside seire;
4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht või muud tingimused ei võimalda täita kiirgusohutusnõudeid.
(2) Keskkonnaamet tunnistab tunnustuse kehtetuks, kui:
1) ilmneb, et tunnustuse saanud ettevõtja on teadlikult esitanud tunnustuse taotluses valeandmeid või võltsitud dokumendi;
2) ilmnevad käesoleva seaduse § 77 lõike 3 punktides 2 ja 3 loetletud asjaolud.
1) Tunnustusotsusele märgitakse:
1) tunnustuse saanud ettevõtja nimi ja registrikood;
2) tunnustuse saanud ettevõtja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) kiirgustegevuse nimetus;
4) kiirgustegevuse asukoht;
5) tunnustuse kehtivusaeg;
6) kiirgustöötajate andmed;
7) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded ning muud kiirgustegevust iseloomustavad andmed.