§ 71. Avatud menetluse kohaldamine kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamisele
Käesoleva seaduse § 68 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud kiirgustegevuse korral kohaldatakse kiirgustegevusloa andmisele ja muutmisele avatud menetlust.
§ 72. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus kiirgustegevusloa taotluse kohta
Kui kiirgustegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 68 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud tegevuseks, peab loa andja esitama taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele tema arvamuse saamiseks.
§ 73. Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andmise otsustamise tähtaeg
(1) Kiirgustegevusloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(2) Kui kiirgustegevusluba taotletakse suure ohuga kiirgustegevuseks, võib loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni 90 päeva võrra.
(3) Kiirgustegevuse registreeringu andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
§ 74. Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andmisest keeldumine
(1) Loa andja keeldub kiirgustegevusloa andmisest lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele, kui:
1) kavandatav tegevus ei ole kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim;
2) tegevusega, milleks kiirgustegevusluba taotletakse, kaasneb või võib kaasneda oht riigisisesele või rahvusvahelisele julgeolekule;
3) kiirgustegevusloa taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad;
4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist;
5) kiirgustegevusloa taotleja ei tõenda käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud tagatise olemasolu kiirgustegevusloa andja määratud suuruses ja tingimustel.
(2) Registreeringu andja keeldub kiirgustegevuse registreeringu andmisest, kui:
1) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise otsustamist;
2) tegevuseks on vaja kiirgustegevusluba;
3) kiirgustegevuse registreeringu taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad;
4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist;
5) kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
(1) Kiirgustegevusloas märgitakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 53 sätestatule:
1) kiirgustegevusloa number ja andmise kuupäev;
2) kiirgustegevuse nimetus;
3) kiirgusallikate andmed ja kirjeldus;
4) radioaktiivsete jäätmete käitlemise viisid, piirkogused ning käitlus- ja ladustuskohad;
5) radioaktiivsete heidete piirkogused ja keskkonda juhtimise viisid;
6) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded;
7) kiirgustegevuse ohu aste;
8) finantstagatise olemasolu.
(2) Kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuseks antav kiirgustegevusluba sisaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmist teavet:
1) töötajate kiirguskaitsepädevus, sealhulgas nende teavitamine ja koolitamine;
2) nõuded kiirgusallika, kiirgusallika konteineri ja lisaseadmete ning nende hoolduse kohta;
3) kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika nõuetekohane kiirgusohutusalane haldamine selle üleandmiseni tootjale, teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta.
(2¹) Kiirgustegevusluba ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
(3) Kiirgustegevusloa andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=119062020015 määrusega.
§ 75¹. Kiirgustegevuse registreeringusse kantavad andmed
(1) Kiirgustegevuse registreeringus märgitakse:
1) registreeringu omaja nimi või nimetus ja isikukood või registrikood;
2) tegevuskoha täpne asukoht ja asukoha plaan;
3) registreeringu taotluse number;
4) registreeringu number ja andmise kuupäev;
5) kiirgustegevuse nimetus;
6) kiirgusallikate andmed;
7) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded;
8) kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.
(2) Kiirgustegevuse registreeringu täpsustatud andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=122072025008 määrusega.
(1) Väikese ohuga kiirgustegevuse korral määratakse kiirgustegevusloa kehtivuse tähtaeg keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 2 kohaselt.
(2) Mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral antakse kiirgustegevusluba tähtajaga kuni viis aastat.
§ 77. Kiirgustegevusloa muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kiirgustegevusluba muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 59, 60 ja 62 sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse § 78 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 nimetatud juhtudel otsustab Keskkonnaamet kiirgustegevusloa muutmise 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(3) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 sätestatule tunnistatakse kiirgustegevusluba kehtetuks, kui:
1) loa omaja ei taga finantstagatise olemasolu;
2) loa omaja ei ole korduvalt suutnud tagada kiirgusohutuse põhimõtete, kohustuste ja loas sätestatud tingimuste täitmist, millega on kaasnenud olulise kiirgusohu tekkimine;
3) loa omaja, selle esindajad või töötajad on sihipäraselt ja pahatahtlikult takistanud Keskkonnaametit ja selle esindajaid loa omaja tegevuse kontrollimisel.
(4) Loa andjal on õigus algatada kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.
§ 77¹. Kiirgustegevuse registreeringu muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kiirgustegevuse registreerinud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat nimetuse, registrikoodi, nime, isikukoodi või kontaktandmete muutumisest, samuti kiirgustegevuse muutmisest või lõpetamisest ning teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.
(2) Kiirgustegevuse registreeringu muutmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(3) Registreeringu andja tunnistab kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks, kui:
1) registreeringu omaja on selleks esitanud taotluse;
2) ilmneb käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 sätestatud alus registreerimisest keeldumiseks.
(4) Registreeringu andjal on õigus algatada kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik registreeringus märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.
(1) Kiirgustegevusloa omaja esitab loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb:
1) kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
2) muuta kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise;
3) anda kiirgusallika üle teisele isikule või ladustada selle radioaktiivse jäätmena;
4) muuta kiirgustegevusloaga määratud kiirgustegevust, tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise viise, piirkoguseid või ladustuskohta;
5) muuta kiirgustegevuse toimumise kohta, rajatisi või ruume;
6) võtta tööle uue kiirgusohutuse spetsialisti;
7) muuta muul viisil oluliselt loas kirjeldatud kiirgustegevust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 7 nimetatud juhtudel, kui tegemist on kiirgusohutuse seisukohast olulise muudatusega, käsitatakse nimetatud teateid uue kiirgustegevusloa taotlusena.
(3) Kiirgustegevuse registreeringu omaja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb:
1) kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
2) muuta kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise;
3) muuta kiirgustegevuse registreeringus määratud kiirgustegevust;
4) muuta kiirgustegevuse tegemise kohta või ruume.
(1) Veoloa taotlus esitatakse iga veo kohta eraldi.
(2) Veoloa taotluse võib esitada rohkem kui ühe veo kohta tingimusel, et:
1) kõik radioaktiivsed jäätmed, mille vedamiseks taotlus esitatakse, on sarnaste füüsikalis-keemiliste ja radioaktiivsete omadustega;
2) vedu toimub ühelt ja samalt radioaktiivsete jäätmete omajalt samale vastuvõtjale ning veo dokumendid on kooskõlastanud ja väljastanud samad pädevad asutused;
3) vedu toimub samade piiripunktide ja samade läbiveoriikide kaudu.
(3) Radioaktiivsete jäätmete veoks kiirgustegevusloa (edaspidi veoluba) taotlus esitatakse Keskkonnaametile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
§ 83. Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumendid
(1) Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumendid on:
1) veoloa taotlus;
2) pädevate asutuste kooskõlastused;
3) veoluba;
4) pakendite loetelu;
5) radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teade.
(2) Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra ning tähtaegade erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=105102016005 määrusega.
(3) Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vorm sisaldub Euroopa Komisjoni 2008. aasta 5. märtsi otsuses 2008/312/Euratom, millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm (ELT L 107, 17.04.2008, lk 32–59).
(1) Keskkonnaamet saadab veoloa ja läbiveo taotluse sihtriigi ja kõikide läbiveoriikide pädevatele asutustele kooskõlastamiseks.
(2) Keskkonnaamet annab veoloa pärast kõikide vajalike asutustega kooskõlastamist.
(1) Ühekordne veoluba ja läbiveo kooskõlastus antakse ühele veole tähtajaliselt.
(2) Mitmekordne veoluba ja läbiveo kooskõlastus kehtib kuni kolm aastat.
§ 86. Veoloa ja läbiveo kooskõlastamisest keeldumine
1) Keskkonnaamet keeldub lisaks käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule veoloa andmisest ega kooskõlasta radioaktiivsete jäätmete läbivedu, kui:
1) radioaktiivsete jäätmete sihtriik asub lõuna pool 60º lõunalaiust;
2) sihtriik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, kuid ta on sõlminud Euroopa Liiduga radioaktiivsete jäätmete sisse- või läbivedu keelustava lepingu;
3) on alust arvata, et sihtriigis puudub võimalus radioaktiivseid jäätmeid ohutult käidelda;
4) radioaktiivsed jäätmed kavatsetakse Eestisse sisse vedada vahe- või lõppladustamiseks.
Kui radioaktiivsete jäätmete vedu ei ole võimalik lõpule viia või kui veo tingimused ei vasta loa taotluses või veoloas seatud tingimustele, kohaldab Keskkonnaamet asendustäitmist radioaktiivsete jäätmete tagastamise näol radioaktiivsete jäätmete algsele omanikule vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korrale.
(1) Kiirgusekspert on isik, kes nõustab oma teadmiste ja oskuste ulatuses kiirgustegevusloa omajaid ja muid isikuid. Kiirgusekspert nõustab muu hulgas järgmistes valdkondades:
1) kiirgustegevuseks mõeldud rajatiste projekteerimisel kiirgusohutusnõuete arvestamine;
2) kiirgustegevuskohas töökohtade liigitamine kontrolli- ja jälgimisaladeks;
3) kiirgustegevuskoha seireprogrammid;
4) kaitsevahendid ja mõõteseadmed, kaasa arvatud nende valik ja kontrollimine;
5) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi koostamine;
6) radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine;
7) riskianalüüs ja kiirgushädaolukorra lahendamise planeerimine;
8) kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide koolitamine;
9) uue või kohandatud kiirgusallika kasutuselevõtt.
(2) Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik.
(1) Kiirguseksperdi tunnistus väljastatakse taotluse alusel isikule, kes:
1) on kõrgharidusega;
2) on läbinud kiirgusohutuse koolituse, mille õppekava sisaldab kiirgusohutuse põhimõtteid ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kiirgusalaseid õigusakte ja asjakohaseid rahvusvahelisi soovitusi ning ioniseerivat kiirgust käsitlevaid aineid sellises ulatuses, et see võimaldab tegutseda tunnistusega määratud alal;
3) on vähemalt viieaastase töökogemusega kiirgusohutuse alal;
4) on sooritanud kiirguseksperdi eksami;
(2) Kiirguseksperdi tunnistuse väljastab Keskkonnaamet.
(3) Kiirguseksperdi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Kiirguseksperdi koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise korra ning tunnistuse taotluse ja tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=129102016002 määrusega.
1) Keskkonnaamet keeldub tunnistuse andmisest, kui:
1) isik ei vasta käesoleva seaduse § 90 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) isik on kolme aasta jooksul enne tunnistuse taotlemist oma varasema tegevusega rikkunud oluliselt kiirgusseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
3) tunnistus on kolme aasta jooksul enne uue tunnistuse taotlemist kehtetuks tunnistatud.
1) Keskkonnaamet tunnistab tunnistuse kehtetuks, sellest tunnistuse omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui:
1) tunnistuse omaja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma hariduse, kiirgusohutuse koolituse läbimise või töökogemuse kohta;
2) tunnistuse omaja ei järgi kiirgusohutuse põhimõtteid.
(1) Kiirguseksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.
(2) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 2 kohaselt on pädev asutus Keskkonnaamet.
(1) Meditsiinifüüsika ekspert tegutseb, nõustab ja osaleb oma teadmiste ja oskuste ulatuses meditsiinivaldkonnas:
1) meditsiinikiiritusseadme kasutamisel kiirgusfüüsikaga seonduvates küsimustes;
2) patsiendi dosimeetria küsimustes;
3) meditsiinikiirituse optimeerimisel;
4) meditsiinikiirituse protseduuri kvaliteedi tagamisel;
5) meditsiinikiiritusseadme heakskiidukatsete tegemisel;
6) meditsiinikiiritusseadme, kaitsevahendi ja mõõteseadme hankimise ja hindamise protsessis;
7) meditsiinikiiritusseadme ja -rajatise tehnilise kirjelduse ettevalmistamises;
8) selliste sündmuste analüüsimises, millega kaasneb või võib kaasneda avariikiiritus või kavandamata meditsiinikiiritus;
9) töötajate koolitamisel.
(2) Heakskiidukatsed on meditsiinikiiritusseadme esmakordsele või ümberehitusjärgsele kasutamisele vahetult eelnevad katsed seadmele ettenähtud ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks ning toimimisnäitajate baasväärtuse määramiseks.
(3) Meditsiinifüüsika eksperdina tohib tegutseda füüsiline isik, kellel on volitatud biomeditsiinitehnika inseneri või sellega võrdsustatud kutsetunnistus diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini või kiiritusravi erialal.
(1) Keskkonnaamet tagab, et uuringute või muude asjakohaste meetodite abil selgitatakse välja kõik sellised toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär.
(1¹) Looduslik kiirgusallikas on looduslik, maapinnas sisalduv või kosmilise päritoluga ioniseeriva kiirguse allikas.
(2) Toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, on muu hulgas:
1) haruldaste muldmetallide eraldamine monatsiidist;
2) tooriumiühendite tootmine ja tooriumi sisaldavate toodete valmistamine;
3) nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine;
4) nafta ja gaasi tootmine;
5) geotermilise energia tootmine;
6) TiO2 pigmendi tootmine;
7) fosfori termiline tootmine;
8) tsirkooni ja tsirkooniumi töötlemine;
9) fosforväetiste tootmine;
10) tsemendi tootmine ja klinkerahjude hooldus;
11) kivisöega köetavate elektrijaamade käitamine ja keskküttekatelde hooldus;
12) fosforhappe tootmine;
13) raua esmane tootmine;
14) tina, plii ja vase sulatamine;
15) põhjavee puhastusjaamade käitamine;
16) muude maakide kui uraani kaevandamine.
(1) Toimingute puhul, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, on Keskkonnaametil õigus nõuda tööandjalt:
1) kiirgusohutushinnangu esitamist;
2) kiiritusest põhjustatud dooside seire korraldamist;
3) dooside suuruse arvestamist töögraafiku koostamisel;
4) töötajate teavitamist nende tööga seotud terviseriskist ja asjakohast juhendamist;
5) erimeetmete rakendamist naistöötajate tervise kaitseks raseduse ajal ja vajaduse korral lapse imetamise ajal;
6) asjakohaste abinõude tarvitusele võtmist, et vältida või minimeerida töötajatel ja elanikel käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäära ületava doosi saamise võimalust.
(2) Kui Keskkonnaameti hinnangul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmete rakendamine piisav ja töötajad võivad saada elaniku efektiivdoosi piirmäärast suurema aastase efektiivdoosi, peab tööandja taotlema kiirgustegevusloa.
(3) Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=103082018004 määrusega.
§ 97¹. Meetmed lennumeeskonna ja kosmoselaeva meeskonna kaitseks
(1) Lennumeeskonna kaitsmiseks juhul, kui see võib kosmilise kiirguse tõttu saada aastas suuremat kiiritust, kui on käesoleva seadusega kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, peab tööandja:
1) korraldama kiiritusest põhjustatud dooside seiret;
2) arvestama dooside suurust töögraafiku koostamisel;
3) teavitama töötajaid nende tööga seotud terviseriskist;
4) rakendama erimeetmeid naistöötajate tervise kaitseks raseduse ajal.
(2) Kui töötaja kiirgusdoos ületab 6 millisiivertit aastas, peab tööandja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
1) kooskõlastama töötajate kaitseks rakendatavad meetmed Keskkonnaametiga;
2) tagama töötaja tervisekontrolli vähemalt üks kord aastas.
(3) Kosmoselaeva meeskonna kaitsmiseks juhul, kui see võib kosmilise kiirguse tõttu saada aastas suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud kiirgustöötaja efektiivdoosi piirmäär, rakendatavad meetmed kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
(4) Kosmoselaev käesoleva seaduse tähenduses on mehitatud sõiduk, mis on kavandatud töötama kõrgemal kui 100 kilomeetrit merepinnast.
(1) Kiirgustegevusloa andja võib nõuda kiirgustegevusloa taotlejalt finantstagatist radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks (edaspidi tagatis).
(2) Tagatise vajaduse üle otsustab kiirgustegevusloa andja 20 päeva jooksul kiirgustegevusloa või selle muutmise taotluse registreerimisest arvates. Otsuse tegemisel võetakse arvesse radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise tagamise olulisust kiirgusohutuse seisukohalt ja ohutustamise eeldatavat maksumust.
(3) Tagatis peab olema mõeldud ainult radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks ning vajaduse korral viivitamata realiseeritav.
(4) Tagatise suuruseks on kiirgustegevusloa taotluses esitatud andmete alusel radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise eeldatav maksumus ning selle määrab kiirgustegevusloa andja.
(5) Tagatise olemasolu tõendatakse kiirgustegevusloa andja aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Kiirgustegevusloa andjal on õigus jätta garantii andja aktsepteerimata, kui garantii andja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda tema antava tagatise usaldusväärsuses.
(6) Tagatis peab kehtima radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise lõpuni.
Kui kiirgustegevusloa andja tuvastab, et olemasoleva tagatise suurus ei kata radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulusid, on tal õigus nõuda tagatise suurendamist.
§ 100. Elanike ja elanikkonna vaatlusrühma efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine
(1) Elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade efektiiv- ja ekvivalentdooside hindamise tagab Keskkonnaamet.
(2) Elanikkonna vaatlusrühm on isikute rühm, kelle mingist kiirgustegevusest põhjustatud kiiritus on ühtlane ja kes esindab sellest kiirgustegevusest enam kiiritatud elanikkonna osa.
(3) Kiirgustegevusloa omaja, kellel on luba käesoleva seaduse § 68 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 sätestatud kiirgustegevuseks, tagab kiirgustegevusest elanikkonna vaatlusrühmadele põhjustatud dooside hindamise.
(4) Elaniku efektiivdooside seire ja hindamise korra, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=122112016022;118102022005 määrusega.
§ 101. Kiirgustöötaja efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine
(1) Kiirgustöötaja efektiiv- ja ekvivalentdooside hindamise tagab kiirgustegevusloa omaja.
(2) Kiirgustöötaja efektiivdooside seire ja hindamise korra, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=122112016022;118102022005 määrusega.
(1) Kiirgustöötajate saadud kutsekiirituse dooside arvestuse pidamiseks peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit.
(2) Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri vastutav töötleja on Keskkonnaamet.
(3) Riiklikusse kiirgustöötajate doosiregistrisse kogutakse kiirgustöötaja isikuandmed, andmed tema tööandja ja saadud kutsekiirituse dooside kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid tuleb riiklikus kiirgustöötajate doosiregistris säilitada kogu kiirgustöötaja kiirgustööl töötamise aja kestel. Pärast seda säilitatakse andmeid, kuni isik saab või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aastat tema kiirgustöölt lahkumisest arvates.
(5) Kiirgustöötaja isikudooside seire tulemustele võimaldatakse juurdepääs järgmistele isikutele:
1) kiirgustöötajale tema isikut puudutavate andmete osas;
2) spetsialistile, kes osutab kiirgustöötajale tervishoiuteenust;
3) kiirgustegevusloa omajale tema kiirgustöötajate andmete osas;
4) kiirgusohutuse kontrolli teostajale;
5) kiirituse ja selle mõju kohta teadusuuringuid tegevale isikule andmete osas, mis ei puuduta kiirgustöötaja isikut.
(6) Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026058&id=121102016015 määrusega.
Sekkumine on kiirgusallikatele, kiiritusradadele ja isikutele suunatud inimtegevus, millega välditakse või vähendatakse inimeste kiiritust avarii- ja püsikiirituse olukorras.
(1) Sekkumistase on prognoositava doosi väärtus, mille ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike kaitsmiseks.
(1¹) Prognoositav doos on doos, mis eeldatavalt saadakse avarii- või püsikiirituse olukorras, kui kaitsemeetmeid ei rakendata.
(2) Tegutsemistase on doosikiiruse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, mille ületamise korral rakendatakse kaitsemeetmeid.
(2¹) Viitetase on avariikiirituse või püsikiirituse olukorras esinev efektiivdoosi, ekvivalentdoosi või aktiivsuskontsentratsiooni tase, millest kõrgema taseme puhul tuleb kaaluda meetmete võtmist kiirituse vähendamiseks, kuigi tegu ei ole piirmääraga, mida ei tohi ületada.
(3) Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetasemed, mis on aluseks kiirgushädaolukorra lahendamise plaani koostamisel ja elanike kaitsmise meetmete rakendamisel, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026058&id=120092016007 määrusega.