Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e9fe189355b0bce3d7e0f0d67ead9251f4acd5b74e1d0f8343db75ff7ebd98ee
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Käesoleva seadusega sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema eesmärk, ülesanded, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused, liikmesus ning liikmete õigused ja kohustused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Propose a change(1) Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. (2) Sõjaväeline harjutus käesoleva seaduse tähenduses on sõjaväeline väljaõpe, mida Kaitseliit annab oma liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. (3) Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Propose a change(1) Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. (2) Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestavad käesolev seadus ja selle alusel antud õigusaktid. (3) Kaitseliidu õigusi võib suurendada või piirata üksnes seadusega.
Propose a change(1) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Kaitseliit järgmisi ülesandeid: 1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel; 2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet; 3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises; 4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras; 5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust; 6) arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas; 7) tagab vajaduse korral alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve; 8) täidab teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid. (2) Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites on tervishoiutöötajal õigus vajaduse korral osutada esmaabi oma pädevuse piires. (2²) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisse lõike 3¹ alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses. (3) Kehtetu (3¹) Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse: 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös. (3²) Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026059&id=106082019002 määrusega. (4) Kaitseliidu ülesanne ei ole oma liikmetele tulu teenimine. (5) Kaitseliit teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd teiste Eestis ning välisriigis asuvate isikute ja asutustega. (6) Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud ülesanded.
Propose a change(1) Kaitseliidu kodukorras sätestatakse: 1) Kaitseliidu täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus; 2) struktuuriüksuse juhtorganite moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus; 3) liikmesuse saamise, peatamise ja lõppemise ning muude liikmesusega seotud toimingute tegemise kord; 4) liikmemaksu tasumise ja revisjoni määramise kord. (2) Kaitseliidu kodukorra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026059&id=115102013009 määrusega.
Propose a changeErakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud.
Propose a change(1) Kaitseliidul on oma sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu embleemi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026059&id=128062024015 . Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra Kaitseliidu ülem. (2) Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.
Propose a change(1) Kaitseliidul on vormiriietus, mille kirjelduse kehtestab keskkogu. (2) Kaitseliidu vormiriietuse kandmise korra kehtestab Kaitseliidu ülem. (3) Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib Kaitseliidu liikmele kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega anda õiguse kanda teenistuskohustuse täitmisel kaitseväelase vormiriietust, kui sellele on kantud Kaitseliidu sümbolid ja eraldusmärgid. (5) Kaitseliidu liige peab kandma kaitseväelase vormiriietuse juures talle antud sõjaväelise auastme eraldusmärke. (6) Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel peab Kaitseliidu liige järgima Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korda.
Propose a change(1) Kaitseliidul on õigus Kaitseliidu liikmesuse arvestamiseks, Kaitseliidu liikmele esitatavate nõuete hindamiseks ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseliidu liikmete isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Isikuandmete töötlemiseks võib luua andmekogu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=127062020012 määrusega. (3) Andmekogu vastutav töötleja on Kaitseliit. (4) Kaitseliidu andmekogus olevad eriliiki isikuandmed kustutatakse ühe aasta möödumisel ja Kaitseliidu liikmesust puudutavad andmed mitte hiljem kui 50 aasta möödumisel Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või liikmeks võtmisest keeldumisest. Andmete täpsemad säilitamise tähtajad kehtestatakse põhimäärusega.
Propose a change(1) Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, maakaitseringkonnad, malevad, valveteenistus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. (2) Struktuuriüksuste alluvus sätestatakse kodukorras. (3) Peastaap on Kaitseliidu ülema tegevust toetav struktuuriüksus. (4) Kaitseliidu malevad on küberkaitseüksus, Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valgamaa, Viru ja Võrumaa malev.
Propose a change(1) Kaitseliidus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad (edaspidi rahuaja ametikoht) Kaitseliidu ülema, peastaabi ülema, maakaitseringkonna pealiku ja malevapealiku ametikoht. (2) Kaitseliidus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtadele luua Kaitseliidu ülesannete täitmiseks muid rahuaja ametikohti. (3) Rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseliidus kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud ülempiiri arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul ja kooskõlastatult Kaitseliidu ülemaga Kaitseliidu rahuaja ametikohtade loetelu sõjaväeliste auastmete alaliikide kaupa. (5) Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale nimetab tegevväelase ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem. (6) Kaitseliit võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele, arvestades kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.
Propose a change(1) Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale. (2) Kaitseliidu ülema nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul, kuulates ära vanematekogu arvamuse. (3) Kaitseliidu ülema ametikohale nimetamisel on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek. (4) Kaitseliidu ülema ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase tasemega riigisaladuse luba ja sellele vastava tasemega salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat. (5) Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. (6) Vahetu juht on Kaitseliidu liikmele kõige lähem juht, kellele Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel allub. (7) Otsene juht on vahetu juht ja vahetust juhist kõrgem juht, kellele Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel allub. (8) Noortejuht on Kaitseliidu tegev-, toetaja- või auliige, kes osaleb noorteorganisatsioonis noorliikmete õppetegevuse korraldamises.
Propose a change1) Kaitseväe juhataja: 1) kehtestab Kaitseliidu sõjalise võime ja valmisoleku nõuded; 2) kehtestab ettevalmistatavate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni või annab volituse nende kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale, edasivolitamise õigusega struktuuriüksuste juhtidele; 3) varustab koostöös Kaitseministeeriumiga Kaitseliitu käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 ja 7 sätestatud ülesannete täitmiseks relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muu sõjalise varustusega; 3¹) varustab koostöös Kaitseministeeriumiga Kaitseliitu käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks ravimite ja meditsiiniseadmetega; 4) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Kaitseliidu rahuaja ametikohtade loetelu kehtestamiseks; 5) annab arvamuse Kaitseliidu arengukava kohta.
Propose a change(1) Kaitseliidu ülem: 1) juhib Kaitseliitu ning korraldab koostööd ja Kaitseliidu pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) esindab pädevuse piires Kaitseliitu ja annab volitusi Kaitseliidu esindamiseks; 3) juhatab keskjuhatuse koosolekut; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab isikuga töölepingu; 5) korraldab Kaitseliidu raamatupidamist; 6) korraldab Kaitseliidu valdusesse antud riigivara ning Kaitseliidu relvade, lahingutehnika ja muu sõjalise varustuse kasutamist kooskõlas seadusega; 7) korraldab arengukava koostamist ja täitmist; 8) vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise eest; 9) vastutab Kaitseliidu tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest; 10) vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ja annab sellest aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 11) kehtestab maleva, peastaabi, küberkaitseüksuse ja kooli põhimäärused; 12) kehtestab Kaitseliidu distsiplinaarmenetluse korra; 13) vastutab tegevväelaste kaitseväelise distsipliini eest Kaitseliidus; 14) esitab Kaitseliidu palgalise koosseisu valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks; 15) kehtestab struktuuriüksuste töökohtade ja rahuaja ametikohtade loetelu; 16) kehtestab Kaitseliidu väljaõppe- ja tegevuskava; 17) teostab järelevalvet Kaitseliidus töölepingu alusel töötavate isikute ja tegevväelaste üle; 18) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (2) Kaitseliidu ülem võib volitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise struktuuriüksuse juhile. (3) Kaitseliidu ülem esitab arengukava käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 ning §-s 12 sätestatud asjaolusid käsitleva teabe Kaitseväe juhatajale arvamuse andmiseks enne selle keskkogule kinnitamiseks esitamist. (4) Kaitseliidu ülem kooskõlastab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 sätestatud ülesandeid käsitleva tegevuskava Kaitseväe juhatajaga. (5) Kaitseliidu ülem annab Kaitseliidu töö korraldamiseks käskkirju. (6) Kaitseliidu ülema palga määrab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes kaitseväeteenistuse seadusest.
Propose a change(1) Kaitseliidu ülema ülesandeid täidab tema äraolekul peastaabi ülem, viimase äraolekul Kaitseväe juhataja määratud Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane. (2) Kaitseliidu ülema lubab puhkusele ja saadab lähetusse Kaitseväe juhataja. (3) Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamisel või tegevteenistussuhte lõppemisel on uue Kaitseliidu ülema ametikohale asumiseni peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes.
Propose a change(1) Tegevteenistusele Kaitseliidus kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadust ja käsuõigust Kaitseväe korralduse seaduse tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kaitseväe juhataja on Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase kõrgem ülem. (3) Kaitseväe juhataja tegevväelase kõrgema ülemana: 1) võib määrata Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevale tegevväelasele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras; 2) lahendab Kaitseliidus rahuaja ametikohal oleva tegevväelase esitatud vaide, kui vaide lahendamine on kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt tema pädevuses; 3) korraldab kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud nõuete täitmise järelevalvet Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase üle. (4) Tegevväelase kaitseväelise distsipliini üle teostatakse kontrolli kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras. (5) Tegevväelane, kes on Kaitseliidu ülema või struktuuriüksuse juhi ametikohal, on ülem karistusseadustiku tähenduses. (6) Kaitseliidus oleva tegevväelase rahuaja ametikoha ametijuhendi kehtestab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht. (7) Kaitseliidu ülemale ametijuhendit ei kehtestata. (8) Tegevväelase lähetamise kaitseväeteenistuse seaduse § 114 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht. (8¹) Tegevväelase lähetamise välisriiki kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kuni 60 päevaks otsustab Kaitseliidu ülem. (9) Kaitseliidus oleva tegevväelase võib ressursimahukale koolitusele saata Kaitseväe juhataja kirjalikul nõusolekul. (10) Puuduvat tegevväelast võib asendada Kaitseliidus töölepingu alusel töötav isik juhul, kui Kaitseliidu töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja tegevväelasest asendaja määramine ei ole võimalik või otstarbekas. (11) Tegevväelase asendaja Kaitseliidus määrab Kaitseliidu ülem või struktuuriüksuse juht. (12) Tegevväelase asendamine töölepingu alusel töötava isiku poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas. (13) Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda töölepingu alusel töötav isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. (14) Tegevväelast asendavale töölepingu alusel töötavale isikule võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud täiendavate tööülesannetega. (15) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane võib alluda töökorralduslikes küsimustes Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule.
Propose a change(1) Kaitseliidu ülem täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannetele käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaaja ametikoha ülesannetele käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sõjaaja ametikoha ülesandeid ning käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid täitva tegevväelase kaitseväeteenistusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 9¹. peatükis sätestatut.
Propose a change(1) Kaitseliidu töötaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta on teovõimeline; 2) tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) teda ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 4) talt ei ole jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigust tegutseda sarnasel töökohal või tegevusalal, kus ta soovib Kaitseliidus tegutseda; 5) ta ei ole kõnealust töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või vanavanem, töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka töötaja või ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel. (2) Kaitseliit ütleb isikuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 alusel, kui: 1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu; 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.
Propose a change(1) Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku tööülesannete katkematu täitmine ei või üldjuhul ületada 13 tundi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul. (3) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavat isikut on õigus rakendada tööle öisel ajal, riigipühal ja puhkepäeval, kui see tuleneb tema töölepingust. Sellisel juhul ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut. (4) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja iganädalast puhkeaega, kui töölepingus on ette nähtud, et isiku tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või valve osutamisel antakse töölepingu alusel töötavale isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka. (6) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul üle töölepingus kokkulepitud tööaja tehtud töö kas vaba aja andmisega või rahas Kaitseliidu ülema kehtestatud korras ja ulatuses. (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata alaealisele, rasedale ega töölepingu alusel töötavale isikule, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele või vanemapuhkusele.
Propose a change(1) Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid. Kollegiaalseid organeid ei ole struktuuriüksusel ja allüksusel, millel puuduvad alalised liikmed. (2) Kollegiaalsel organil on Kaitseliidus korraldatava sõjaväelise väljaõppe ja riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel nõuandev sõnaõigus. (3) Keskorganid on keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu. (4) Struktuuriüksuse juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus sätestatakse kodukorras, allüksuse puhul struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas. (5) Kollegiaalse organi liige peab oma seadusest ja kodukorrast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema Kaitseliidule lojaalne. (6) Kui eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei ole võimalik keskkogu kokku kutsuda, siis läheb keskkogu pädevus üle keskjuhatusele kuni keskkogu kokkukutsumist takistavate asjaolude äralangemiseni. (7) Kollegiaalse organi liige ei või oma hääle andmisel kasutada esindajat. (8) Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorra lõppemisest.
Propose a change(1) Kaitseliidu kõrgeim juhtorgan on keskkogu. (2) Keskkogu: 1) arutab organisatsiooni ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta arvamuse; 2) valib keskjuhatuse, keskrevisjonikomisjoni ja vanematekogu liikmed; 3) kinnitab finantsplaani, riigieelarvest sihtotstarbelise rahastamise taotluse ja eelarve; 4) kinnitab Kaitseliidu majandusaasta aruande; 5) kinnitab arengukava ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks; 6) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise ning valdkonna eest vastutavale ministrile selle kohta ettepaneku tegemise; 7) teeb ettepaneku käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise algatamiseks; 8) kinnitab Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored Kotkad põhikirjad; 9) kehtestab liikmemaksu; 10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (3) Keskkogusse kuuluvad liikmeskonda omava struktuuriüksuse juht või teda asendama määratud isik ja vastavalt struktuuriüksuse esindajatekogu või keskkogu poolt struktuuriüksuse tegevliikmete hulgast valitud esindajad järgmiselt: 1) kuni 500 liikmega struktuuriüksus ning noorteorganisatsioonid Kodutütred ja Noored Kotkad – üks esindaja; 2) 501–1000 liikmega struktuuriüksus – kaks esindajat; 3) 1001–1500 liikmega struktuuriüksus – kolm esindajat; 4) 1501–2000 liikmega struktuuriüksus – neli esindajat; 5) üle 2000 liikmega struktuuriüksus – viis esindajat. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatutele valitakse keskkogusse igast liikmeskonda omavast struktuuriüksusest üks asendusliige. (5) Noorteorganisatsiooni esindaja ja asendusliige valitakse noorteorganisatsiooni noortejuhtide hulgast. (6) Keskkogu koosolekust võtab hääleõigusega osa Kaitseliidu ülem või tema asendaja. (7) Keskkogu koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liige. (8) Keskkogu valitav liige ja asendusliige valitakse kolmeks aastaks. (9) Keskkogu koosoleku kutsub kokku Kaitseliidu ülem või keskjuhatus vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku päevakorra kinnitab ja päevakorrapunktide arutelu valmistab ette koosoleku kokkukutsuja. (10) Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskkogu liikmeid vähemalt seitse päeva ette. (11) Keskkogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool keskkogu liikmetest ning Kaitseliidu ülem või tema asendaja. (12) Keskkogu otsuse viib ellu Kaitseliidu ülem või keskjuhatus. Kui Kaitseliidu ülem või keskjuhatus ei nõustu keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks uuesti arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui esindatud on vähemalt kaks kolmandikku käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras keskkogusse valitud liikmetest.
Propose a change(1) Kaitseliidu juhtorgan on keskjuhatus. (2) Keskjuhatus: 1) esitab keskkogule kinnitamiseks finantsplaani, riigieelarvelise sihtotstarbelise rahastamise taotluse, eelarve ja majandusaasta aruande; 2) korraldab eelarvevahendite kasutamist; 3) annab arvamuse Kaitseliidu tegevust puudutavates küsimustes; 4) korraldab keskkogu tööd; 5) esitab Kaitseliidu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse andmiseks enne selle keskkogule kinnitamiseks esitamist; 6) annab arvamuse käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise ettepanekute kohta, mille on koostanud teised isikud; 7) kehtestab Kaitseliidu vara, välja arvatud relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse, kasutamise korra ning lepingute sõlmimise ja riigieelarvevälise tulu kasutamise korra; 8) täidab muid seadusest tulenevaid ja keskkogu antud ülesandeid. (3) Keskjuhatusse kuuluvad Kaitseliidu ülem ja Kaitseliidu peastaabi ülem valimiseta ning kolm kolmeks aastaks keskkogu valitud Kaitseliidu tegevliiget või käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud isikut. Valitav liige peab olema vähemalt 21-aastane Eesti elanik, kes on olnud vähemalt ühe aasta struktuuri- või allüksuse juhatuse liige. Liikme võib tagasi valida. (3¹) Keskkogu valib keskjuhatusse ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Asendusliikmele hakkavad kehtima keskjuhatuse liikme volitused, kui keskjuhatuse olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava keskjuhatuse liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni. (4) Kaitseliitu esindab õigustoimingutes Kaitseliidu ülem või üks keskjuhatuse liige koos Kaitseliidu ülemaga. (5) Kaitseliidu ülema äraolekul esindab Kaitseliitu õigustoimingutes käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud isik koos ühe keskjuhatuse liikmega. (6) Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamisel või tegevteenistussuhte lõpetamisel esindab Kaitseliitu õigustoimingutes peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes. (7) Keskjuhatus on aruandekohustuslik keskkogu ees. (8) Keskjuhatuse koosolekut juhatab Kaitseliidu ülem või tema asendaja. Keskjuhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem või neist ühe asendaja ja vähemalt kaks valitud keskjuhatuse liiget. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskjuhatuse liikmeid vähemalt seitse päeva ette. Kaitseliidu ülemal on õigus keskjuhatus erakorraliselt kokku kutsuda. (9) Keskjuhatuse liige ei või olla tegevliige: 1) kelle suhtes kohus on karistusseadustiku § 49 alusel kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu; 2) kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel; 3) kelle liikmesus on peatatud; 4) kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5) kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (10) Keskjuhatuse liige vabaneb juriidilise isiku juhtorgani liikmele laienevast vastutusest, kui ta: 1) ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on protokollitud; 2) ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul. (11) Kehtetu (12) Kehtetu (13) Keskjuhatusse valitud Kaitseliidu liikme tööd ei tasustata. (14) Keskjuhatuse otsuse viib ellu Kaitseliidu ülem. Kui Kaitseliidu ülem ei nõustu keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui esindatud on vähemalt kaks kolmandikku keskkogu liikmetest.
Propose a change(1) Kaitseliidu kõrgeim järelevalveorgan on keskrevisjonikomisjon. (2) Keskrevisjonikomisjon: 1) on aruandekohustuslik keskkogu ees; 2) teostab järelevalvet keskjuhatuse tegevuse üle; 3) hindab keskjuhatuse töökorrast kinnipidamist; 4) kontrollib keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmist; 5) revideerib Kaitseliidu tehtavaid majandustehinguid, varalist seisu ja kulude otstarbekust Kaitseliidu riigieelarveväliste tulude osas; 6) hindab keskorganite tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja kodukorras sätestatud nõuetele; 7) koostab Kaitseliidu revideerimiskorra ning esitab selle keskkogule kinnitamiseks; 8) koordineerib struktuuriüksuste revisjonikomisjonide tööd ning annab vajaduse korral jooksva aasta revisjoniks suuniseid; 9) täidab muid keskkogu antud ülesandeid. (3) Keskrevisjonikomisjon koosneb viiest tegevliikmest või käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud isikust, kes peavad olema olnud struktuuri- või allüksuse revisjonikomisjoni liikmed. Keskkogu valib keskrevisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Keskrevisjonikomisjoni liiget võib tagasi valida. Keskrevisjonikomisjoni liikmed valivad endi seast keskrevisjonikomisjoni esimehe, kes kinnitab koosoleku päevakorra ja allkirjastab koosoleku protokolli. (4) Keskrevisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või keskkogu. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskrevisjonikomisjoni liikmeid vähemalt 14 päeva ette. Keskrevisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul on kohal vähemalt neli keskrevisjonikomisjoni liiget. Keskrevisjonikomisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta Kaitseliidu siseauditi eest vastutav isik. (5) Keskrevisjonikomisjon võib revideerida Kaitseliidu teiste revisjonikomisjonide tööd. Keskrevisjonikomisjoni liikmel on õigus välja nõuda Kaitseliidu teiste revisjonikomisjonide tööd puudutavat teavet. (6) Keskrevisjonikomisjon esitab oma tegevuse kokkuvõtte arvamuse andmiseks keskkogule ja vanematekogule. Keskrevisjonikomisjoni tegevuse kokkuvõttele lisatakse keskjuhatuse arvamus. (7) Keskrevisjonikomisjoni liige peab olema otsuse tegemisel sõltumatu. Keskrevisjonikomisjoni liige on keskrevisjonikomisjoni ülesannete täitmisel aruandekohustuslik vaid keskkogu ees ning teda ei või keskrevisjonikomisjoni töös osalemise ajal kohustada täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
Propose a change(1) Vanematekogu on keskkogu valitav organ, mis koosneb vähemalt viieteistkümnest 18-aastasest või vanemast Eesti kodanikust Kaitseliidu liikmest, kes on silmapaistvad riigi- või avaliku elu tegelased. (2) Vanematekogu: 1) tutvustab Kaitseliidu tegevust; 2) annab arvamuse Kaitseliidu ülema ametikohale nimetatava tegevväelase kohta; 3) annab arvamuse Kaitseliidu ülesannete täitmise ja tegevuse kohta; 4) annab arvamuse kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise kohta; 5) annab arvamuse eelarve ja selle täitmise kohta; 6) annab arvamuse käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise ettepanekute kohta. (3) Vanematekogu liige valitakse kolmeks aastaks. Igal aastal valitakse vanematekogusse viis uut liiget. Liikme võib tagasi valida. (4) Vanematekogu liikmed valivad endi seast kaheks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest, kes moodustavad vanematekogu eestseisuse. Vanematekogu eestseisuse esinduse ulatuse määrab kindlaks vanematekogu koosolek.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikmeks astumine ja liikmeskonnast väljaastumine on vabatahtlik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (2) Kaitseliidu liige võib kuuluda vaid ühte struktuuriüksusesse. Alalised liikmed puuduvad peastaabil, maakaitseringkonnal ja koolil. (3) Malevasse, Naiskodukaitsesse ja küberkaitseüksusesse ei või kuuluda alla 16-aastane noorliige. (4) Noortejuht võib noorteorganisatsiooni tegevuses osaleda noorteorganisatsiooni koosseisu kuulumise kohustuseta.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. (2) Kaitseliidu liikmete nimetus olenevalt struktuuriüksusest on kaitseliitlane, naiskodukaitsja, kodutütar või noorkotkas.
Propose a change(1) Tegevliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik. (2) Tegevliikmeks ei võeta isikut: 1) kelle terviseseisund ei vasta tegevliikme tervisenõuetele; 2) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteos ja kelle andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigus töötada avalikus teenistuses; 5) kellel on lastega töötamise piirang Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse tähenduses; 6) kes on osalenud Eesti kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eestile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või kaitseteenistuses olemise tõttu; 7) kes on distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse ametikohalt vabastatud ja vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta; 8) kes on liikmeks astumisel teadvalt esitanud valeandmeid. (3) Tegevliikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui: 1) isiku tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet; 2) isik on kriminaalasjas süüdistatav või kohtualune; 3) isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 4) on põhjendatud alus arvata, et isiku käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teiste isikute turvalisust. (3¹) Kaitseliit keeldub isikut tegevliikmeks vastu võtmast käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel, kui: 1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu; 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele. (4) Kehtetu
Propose a change(1) Noorliikmeks võivad olla 7–18-aastased Eesti kodanikud ja samaealised Eestis alaliselt elavad teised füüsilised isikud. Noorliige, kes ei ole Eesti kodanik, võib kuuluda vaid noorteorganisatsiooni koosseisu. (2) Noorliikmeks saada sooviv 17-aastane või noorem isik peab liikmeks saamise taotlemisel esitama oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku liikmeks astumise kohta. (3) Noorliikmeks ei võeta isikut: 1) 2) kellele on mõistetud vabadusekaotuslik karistus ja isiku andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 3) kellel puudub oma vanema või eestkostja nõusolek liikmeks astumise kohta; 4) kes liikmeks astumisel teadvalt esitas valeandmeid. (4) Kehtetu (5) Noorliikmele uue eestkostja määramisel peab uus eestkostja kirjalikult kinnitama oma nõusolekut eestkostetava liikmesuse jätkumise kohta. (6) Noorliiget ei või kaasata: 1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse; 2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud riiklikku järelevalvesse; 3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.
Propose a change(1) Toetajaliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärki ja aitab oma tegevusega kaasa selle saavutamisele. (2) Kaitseliidu toetajaliikmeks ei võeta isikut, kellel esinevad käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 3¹ punktides 1–3 sätestatud asjaolud. Kaitseliidu toetajaliikmeks võib keelduda võtmast, kui esinevad käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud. (3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning lõike 2 alusel riiklikus järelevalves, samuti Kaitseliidu kriisiülesande täitmisel. (4) Kehtetu (5) Kehtetu
Propose a change(1) Auliikmeks võib olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid. (2) Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2) toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku. (3) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 ega lõike 3¹ punktides 1–3 sätestatud asjaolusid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud ülesannete täitmisele. (6) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul säilivad tegevliikme õigused ja kohustused.
Propose a change(1) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid, peab olema läbinud tervisekontrolli. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli läbimist tõendab: 1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend liiklusseaduse §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 2) kehtiv relvaluba või kehtiv tervisetõend relvaseaduse §-s 35¹ sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 3) muu kehtiv tervisetõend, mis kinnitab, et füüsilise isiku terviseseisundit on kontrollitud vähemalt samaväärselt, kui seda tehakse mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks vajaliku tervisetõendi väljastamisel; 4) ametiasutuse kinnitus, mille kohaselt Kaitseliidu liige on läbinud tegevväelase, politseiametniku, päästeteenistuja, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele vastava tervisekontrolli. (3) Kaitseliit võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi esitamist Kaitseliidu liikmeks astuda soovijalt, kui Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel asub see liige täitma käesoleva seaduse §-s 58 viidatud ülesandeid. (4) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseliitu oma terviseseisundi muutumisest, mille tõttu ta ei ole võimeline neid ülesandeid täitma, ja sellest, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend on kaotanud kehtivuse. (5) Kui on alust arvata, et käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid täitva Kaitseliidu liikme terviseseisund ei võimalda tal neid ülesandeid täita, võib Kaitseliit kohustada teda läbima käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tõendile vastava tervisekontrolli. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kannab tervisekontrolliga seotud kulu Kaitseliit. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates vajaduse korral eriarste.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikmesus peatatakse: 1) liikme kirjaliku avalduse alusel; 2) distsiplinaarkaristusena; 3) käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alusel tervisekontrolli suunamisel. (2) Noorliikme liikmesus peatub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel ka juhul, kui liikmeks astumise nõusoleku andnud vanem või eestkostja esitab kirjaliku avalduse eestkostetava liikmesuse peatamiseks. (3) Kaitseliidu liikmesuse võib peatada ajaks, millal Kaitseliidu liige on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav. Peatamise otsustab Kaitseliitu vastuvõtmise õigust omav juhatus või juht kahtlustuse või süüdistuse esitamisest teadasaamisel ning võttes arvesse kahtlustuse või süüdistuse aluseks oleva kuriteo raskusastet ja iseloomu. (4) Liikmesuse peatumise ajal ei ole Kaitseliidu liikmel õigust osaleda Kaitseliidu üritustel, kasutada Kaitseliidu vara ega esineda Kaitseliidu liikmena. Liikmesuse peatumisel peab Kaitseliidu liige tagastama temale kasutada antud Kaitseliidu ja riigivara, sealhulgas kaitseväelase vormiriietuse. (5) Liikmesuse peatamise aluse lõppemisel või äralangemisel Kaitseliidu liikmesus jätkub. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel liikmesuse peatumise korral, kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, loetakse Kaitseliidu liige Kaitseliidust väljaarvatuks kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Propose a change(1) Tegevliikme võib tema kirjaliku avalduse alusel nimetada toetajaliikmeks ja vastupidi. (2) 18-aastase noorliikme võib tema kirjaliku avalduse alusel nimetada tegev- või toetajaliikmeks. (3) Tegev- või toetajaliikme auliikmeks valimisel loetakse isik auliikmeks valimisele järgnenud päevast arvates. (4) Liikmesuse muutmisel peab liige vastama taotlejale ettenähtud nõuetele. (5) Kaitseliidu liikmesus lõpeb Kaitseliidust: 1) väljaastumisega; 2) väljaarvamisega; 3) väljaheitmisega. (6) Kaitseliidu liikmesus lõpeb Kaitseliidust väljaarvamisega isiku surma korral või teadmata kadumise korral, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud isiku asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates. (7) Kaitseliidust väljaastumiseks peab Kaitseliidu liige esitama kirjaliku avalduse. (8) Kaitseliidu liige, kes ei vasta käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud nõuetele või jätab täitmata Kaitseliidu liikmele ettenähtud kohustused või kelle suhtes esinevad käesoleva seaduse § 24 lõike 3¹ punktides 1–3 loetletud asjaolud, arvatakse Kaitseliidust välja. Kaitseliidu liikme võib arvata Kaitseliidust välja, kui esinevad § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud. (9) Noorliige arvatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud avalduse esitamist Kaitseliidust välja, kui tema noorliikmeks astumise kohta nõusoleku andnud vanem või eestkostja võtab selle tagasi. (10) Noorliige, kes ei ole enne 19-aastaseks saamist esitanud kirjalikku avaldust Kaitseliidu liikmesuse jätkumiseks, arvatakse 19-aastaseks saamisel Kaitseliidust välja. (11) Kaitseliidu liige loetakse Kaitseliidust väljaheidetuks käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 5 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. (12) Kaitseliidu liikmesuse lõppemisel peab isik Kaitseliidule tagastama tema valdusesse antud Kaitseliidu ja riigivara, sealhulgas kaitseväelase vormiriietuse.
Propose a change(1) Kaitseliidu liikmel on õigus: 1) võtta osa Kaitseliidu tegevusest; 2) olla Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes; 3) kanda vormiriietust, sümboleid ja eraldusmärke; 4) saada teavet Kaitseliidu tegevuse kohta. (2) Kaitseliidu liikmel, kes on tegevväelane, ei ole õigust olla valitud kollegiaalse organi liikmeks.
Propose a change(1) Kaitseliidu liige on kohustatud: 1) kaitsma Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda; 2) viivitamata teavitama struktuuriüksuse juhti teost või kavatsusest, mis on suunatud Eesti iseseisvuse või põhiseadusliku korra vastu; 3) järgima Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte ja neist tulenevaid kohustusi; 4) täitma juhi seaduslikku käsku, ja kui käsu täitmine on takistatud, sellest viivitamata koos põhjendusega käsu andjale ette kandma; 5) korras hoidma talle antud Kaitseliidu relva, laskemoona ja muud vara; 6) teenistuskohustuse täitmisel kandma vormiriietust ja eraldusmärke või erariietel Kaitseliidu eraldusmärki; 7) teavitama esimesel võimalusel Kaitseliitu oma kontaktandmete muutumisest. (2) Kaitseliidu liikmesus ei vabasta isikut kaitseväeteenistuskohustusest.
Propose a change(1) Kaitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale nimetamisel kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut. (2) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme võib nimetada sõjaaja ametikohale tema eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Sõjaaja ametikohale nimetab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik kaitseväeteenistuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras. (3) Kaitsevägi võib sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nimetada Kaitseväe huvides uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta. (4) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige ei saa mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal peatada või lõpetada Kaitseliidu liikmesust või muuta liikmestaatust. (5) Sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liige loetakse sellel ametikohal olemise ajal kaitseväekohustust võtta soovivaks isikuks ja tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena. (6) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme sõjaaja ametikohale nimetamisest ja ametikohalt vabastamisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit. (7) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal asub sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.
Propose a change(1) Teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil ning Kaitseliidu koosseisus lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise või valves osalemise eesmärgil. (2) Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kiiret tegutsemist nõudvas olukorras esimesel võimalusel, ja sellest peab selguma Kaitseliidu relva kaasavõtmise vajadus. (3) Kaitseliidu liige loetakse teenistuskohustuse täitmisel olevaks ajast, millal ta on asunud täitma antud ülesannet. (4) Teel teenistuskohustuse täitmisele või sealt tagasi loetakse Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel olevaks, kui liikumine toimub varem kindlaksmääratud korras. (5) Kaitseliidu liige loetakse teenistuskohustuse täitmise lõpetanuks, kui teenistuskohustuse andja on lugenud teenistuskohustuse täidetuks. (6) Kaitseliidu liige võib mõjuval põhjusel keelduda teenistuskohustuse täitmisele asumisest, teavitades sellest teenistuskohustuse andnud isikut. Kaitseliidu liiget ei või mõjuval põhjusel teenistuskohustuse täitmisest keeldumise eest karistada. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel teenistuskohustuse täitmisest vabastamise otsustab teenistuskohustuse andnud isik. (8) Kaitseliidu liikme võib teenistuskohustuse täitmisest ajutiselt vabastada vahetu või otsene juht või muu selleks pädev isik.
Propose a change(1) Käsk käesoleva seaduse tähenduses on käsu andja tahte väljendus teenistuskohustuse täitmise kestel. Kaitseliidu liikmele ei kohaldata Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud käsu regulatsiooni, välja arvatud juhul, kui Kaitseliidu liige on kutsutud õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kaitseväeteenistuse seaduse alusel. (2) Käsk antakse suuliselt, kirjalikult või märguandena. (3) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega. (4) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsu andmise pädevust. (5) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. (6) Käsu saaja, kes ei saanud käsust aru, on kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. Käsu andja peab olema veendunud, et käsu saaja on saanud käsust aru. (7) Käsku tohib Kaitseliidu liikmele anda ainult teenistuskohustuse täitmise käigus ja arvestades teenistuskohustuse eesmärki. (8) Käsu saaja on kohustatud täitma saadud käsu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (9) Kaitseliidu liiget ei või kohustada täitma käsku, mis eeldab ülesande täitmist, mida ei ole käesoleva seadusega Kaitseliidule antud või mille täitmiseks puudub sellel liikmel oskus.
Propose a changeKäsuõigus on Kaitseliidu ülemal ning struktuuriüksuse või allüksuse juhil (edaspidi koos üksusejuht).
Propose a change(1) Üksusejuht võib ajutiselt käsuga allutada talle alluvad Kaitseliidu liikmed või üksuse teisele talle alluvale üksusejuhile või talle alluvale Kaitseliidu liikmele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allutamise korral peab selguma allumise aeg ja teenistuskohustus, mille täitmise ajal on Kaitseliidu liikmed allutatud teisele üksusejuhile või teisele Kaitseliidu liikmele. (3) Käsu andmise õiguse üleandmisega ei anta üle distsiplinaarkaristuse määramise õigust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allutamise tagajärjel ei muutu üksuse struktuur ega koosseis.
Propose a change