(1) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis võimaldab kooskõlas õigusaktidega kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande, kui käsu andja ei ole määranud käsu täitmise viisi.
(2) Kaitseliidu liige, kes on saanud kaks või enam käsku, mis takistavad üksteise täitmist, annab iga järgneva käsu andjale teada eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu kohest täitmist, peab käsu saaja selle täitma. Varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.
(1) Käsu saajal on õigus keelduda käsu täitmisest, kui:
1) käsk on vastuolus seadusega;
2) käsk ületab käsu andja pädevust;
3) käsk nõuab tegusid, mille tegemiseks käsu saajal ei ole õigust;
4) käsk kohustab toime panema süütegu;
5) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;
6) käsk ei ole antud teenistuskohustuse täitmiseks;
7) käsust ei selgu käsu andja;
8) käsu täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 ja 8 sätestatud käsu täitmisest keeldumisel peab käsu saaja viivitamata teavitama käsu andnud üksusejuhti ja kõrgemat üksusejuhti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud käsu täitmisest keeldumisel peab käsu saaja viivitamata teavitama kõrgemat üksusejuhti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud käsu täitmisest keeldumise eest ei või Kaitseliidu liiget karistada.
(5) Ebaseadusliku käsu täitmine ei vabasta Kaitseliidu liiget vastutusest.
(1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.
(2) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud käsu andnud isik võetakse käsu andmise eest distsiplinaarvastutusele.
(3) Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka selle täitja.
(4) Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.
(5) Käesolev peatükk ei piira kolmanda isiku õigust kahjunõude esitamisel ega vabasta muust seaduses sätestatud vastutusest.
(1) Kaitseliidu liikmele võib teenistuskohustuse täitmiseks anda erivahendi ja enesekaitsevahendi.
(2) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
1) käerauad;
2) sidumisvahend;
3) teenistuskoer.
4)
5)
(2¹) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Kaitseliidu enesekaitsevahendite loetelu ja nõuded nendele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=127032015031 määrusega.
(4) Kaitseliidu erivahendit ja enesekaitsevahendit võib tegevliige hoida oma elukohas, kui see on vajalik teenistuskohustuse täitmiseks.
(5) Kaitseliidu erivahendi ja enesekaitsevahendi hoiule andmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=127032015032 määrusega.
(6) Kaitseliidu erivahendi ja enesekaitsevahendi kasutamise korra ja nende kasutamise koolituse nõuded kehtestab Kaitseliidu ülem.
(1) Kaitseliidu relv on Kaitseliidu ülesannete täitmiseks riigi poolt Kaitseliidule kasutada antud või Kaitseliidu või tegevliikme soetatud relv.
(2) Kaitseliidu relvale kohaldub lisaks käesolevas seaduses sätestatule relvaseaduse 1. peatükk ning 2. peatüki §-d 11–17, 20¹ ja 21.
(3) Kaitseliidu relv on sõjaväerelv, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse.
(4) Kaitseliidu relv, mis on soetatud kasutamiseks sportimisel, õppetöös või kollektsioneerimiseks, ei ole relvaseaduse tähenduses sõjarelv.
(1) Kaitseliidu relva võib anda käidelda ja kasutada tegevliikmele, kes on läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse.
(2) Kaitseliidu relva võib kasutada teenistuskohustuse täitmisel, kui Kaitseliidu relva kaasavõtmine on ette nähtud teenistuskohustuse vormistamisel.
(2¹) Kaitseliidu tegevliige, kellele on väljastatud Kaitseliidu relva kandmise luba, võib Kaitseliidu relva kasutada selle hoiukohas või teenistusülesannete täitmise käigus turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).
(3) Kaitseliidu relva ja laskemoona on keelatud käidelda ja kasutada:
1) alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistuskohustuse täitmisel, kui relva kandmiseks on eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.
(4) Kaitseliidu relva ja laskemoona on keelatud üle anda alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega isikule.
(5) Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitus peab sisaldama teavet relva käitlemist ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, samuti andma teadmisi ja oskusi relva kandmiseks ning relvaga ümberkäimiseks.
(6) Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse nõuded kehtestab Kaitseliidu ülem.
(7) Tegevliige võib teenistuskohustuse täitmisel anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona või mõlemat ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele enda vahetu juhi nõusolekul. Teenistuskohustuse täitmise välisel ajal võib tegevliige anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona või mõlemat ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele, kui selleks on Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(8) Tegevliikmele, kes ei ole läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitust, võib Kaitseliidu relva anda kasutada vaid lasketiirus kasutamiseks pärast relva kasutamise nõuetega tutvumist.
(9) Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=115022017010 määrusega.
(10) Kaitseliidu relva, mida loetakse sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemisele, kasutamisele ja üleandmisele kohaldatakse relvaseadust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.
(1) Kaitseliidu relva kandmise luba (edaspidi Kaitseliidu relvaluba) on tegevliikmele Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi antud kirjalik nõusolek Kaitseliidu relva kandmiseks ja kasutamiseks.
(2) Kaitseliidu relvaloa võib anda tegevliikmele:
1) kes on läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse;
2) kelle suhtes ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annavad alust eeldada, et ta ei sobi enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu relva omama;
3) kellel puuduvad relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–9 ja 11–15 ning lõigetes 1¹–4¹ sätestatud asjaolud, mis välistavad relva soetamisloa ja relvaloa andmise;
4) kes on läbi teinud relvaseaduse §-s 35¹ ettenähtud tervisekontrolli ja kellel on kehtiv tervisetõend.
(3) Kaitseliidu relvaluba ei või väljastada tegevliikmele, kellele ei anta relvaseaduse kohaselt tsiviilkäibes oleva relva soetamisluba ja relvaluba.
(3¹) Kaitseliidu relvaluba antakse kuni viieks aastaks.
(4) Kaitseliidu relvaloa andmise ja väljastamise korra ning relvaloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=116062015011 määrusega.
(5) Tegevliige, kes omab Kaitseliidu relvaluba, peab läbi tegema tervisekontrolli, kui tervisetõendi kehtivus on lõppenud või tervisetõendi väljaandmisest on möödunud üle viie aasta.
(6) Tervisetõendi kehtivuse lõppemisel või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel tervisekontrolli tegemata jätmisel ja uue tervisetõendi esitamata jätmisel Kaitseliidu relvaloa kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
(7) Tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relvaluba, võib Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht anda õiguse hoida oma elukohas Kaitseliidu relva ja laskemoona.
(7¹) Kui eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu relvaloa tähtaeg või tervisetõendi kehtivus lõpeb või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervisekontrolli tegemise tähtaeg möödub ning eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks rakendatavate meetmete tõttu ei ole tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi väljastamine võimalik, võib Kaitseliidu liige relvaloal näidatud Kaitseliidu relva kanda ning Kaitseliidu relva ja laskemoona oma elukohas hoida Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikul nõusolekul kuni uue tervisetõendi saamiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva eriolukorra või erakorralise seisukorra lõppemisest arvates.
(7²) Väljaspool teenistuskohustuse täitmist tuleb Kaitseliidu relva ja laskemoona kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti kahju tekitamise. Väljaspool teenistuskohustuse täitmist kantava Kaitseliidu relva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.
(8) Tegevliikme elukohas Kaitseliidu relva ja laskemoona hoidmise tingimused ning hoiule andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=127032015032 määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontroll tehakse ja tervisetõend väljastatakse Kaitseliidu kulul, kui Kaitseliit on tegevliikmele andnud sõjarelva tema elukohas hoidmiseks.
(1) Kaitseliidu relvaloa kehtivuse peatab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht oma otsusega:
1) ajaks, millal tegevliige kannab distsiplinaarkaristust, välja arvatud tegevliikme noomitusega karistamisel;
2) relvaseaduse §-s 35¹ ettenähtud tervisetõendi kehtivuse lõppemisel või tervisekontrolli tegemata jätmisel;
2¹) kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
2²) kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;
2³) kui loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 või §-des 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos;
3) kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust;
4) relva käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise menetluse ajaks;
5) relva käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumisel;
6) liikmesuse peatamisel.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¹ ja 2² nimetatud karistatuse korral peatatakse relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani.
(1²) Kaitseliit võib peatada relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203¹ või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203¹ lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
(1³) Tegevliikme relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus.
(1⁴) Täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punktis 3 sätestatud relvaloa kehtivuse peatatus lõpeb, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
(2) Tegevliige, kelle Kaitseliidu relvaloa kehtivus on peatatud, on kohustatud otsusest teadasaamisel viivitamata tooma tema valduses oleva Kaitseliidu relva ja talle väljastatud laskemoona Kaitseliitu hoiule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu äralangemisel taastab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht oma kirjaliku otsusega tegevliikme Kaitseliidu relvaloa kehtivuse.
(4) Tegevliige, kelle Kaitseliidu relvaloa kehtivus on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 alusel, peab enne loa kehtivuse taastamist uuesti läbi tegema Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse.
(1) Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht tunnistab oma kirjaliku otsusega relvaloa kehtetuks, kui:
1) tegevliikmeks olek lõpeb;
2) tegevliige seda taotleb;
3) tegevliikme suhtes ilmnevad relva hoidmist, kandmist ja kasutamist välistavad asjaolud;
4) esinevad relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–7 või punktis 9 sätestatud asjaolud;
5) Kaitseliidu relvaloa kehtivus on peatatud tervisetõendi kehtivuse lõppemise või tervisekontrolli tegemata jätmise tõttu ning tegevliige ei ole 90 päeva jooksul esitanud uut tervisetõendit;
6) tegevliige keeldub osalemast käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 sätestatud koolitusel või ta ei tee seda läbi ettenähtud tähtaja jooksul;
7) relvaluba või tegevliikme relv on hävinud või kadunud;
8) tegevliikme relv on muutunud kasutamiskõlbmatuks määral, mis ei võimalda selle taastamist, või tegevliige ei soovi relva taastada.
(1¹) Kaitseliit võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui:
1) loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada riigi julgeolekut;
2) loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama;
3) loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Kaitseliidu relvaloa kehtetuks tunnistamisel on selle omanik kohustatud sellest teadasaamisel viivitamata tooma Kaitseliitu tema valduses oleva Kaitseliidu relva ja väljastatud laskemoona.
§ 46. Tegevliikme relva ja laskemoona soetamine ning hoidmine
(1) Tegevliige, kellel on Kaitseliidu relvaluba, võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikul nõusolekul soetada Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva (edaspidi tegevliikme relv).
(2) Tegevliikme relva soetamiseks väljastab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht kirjaliku soetamisloa. Soetamisloa omanikul on õigus soetada loale märgitud relvamudel ning hoida ja kanda omandatud relva kuni selle sõjaväerelvade registrisse kandmiseni.
(3) Soetamisluba koosneb:
1) A-osast, mis jääb relva müüjale;
2) B-osast, mis jääb relva omanikule ning annab õiguse hoida ja kanda sellele märgitud relva kuni sõjaväerelvade registrisse kandmiseni;
3) C-osast, mis jääb Kaitseliidule.
(4) Tegevliikme relv kantakse sõjaväerelvade registrisse viie päeva jooksul soetamisest arvates. Tegevliikme relv ei ole sõjarelv relvaseaduse tähenduses.
(5) Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise tingimused ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=119062015010 määrusega.
(6) Teave tegevliikme relva, selle mudeli, kaliibri ja numbri kohta kantakse Kaitseliidu relvaloale.
(7) Tegevliikmel on õigus soetada ja hoida Kaitseliidu relvaloal märgitud tegevliikme relvale laskemoona. Kaitseliidu tegevliige võib hoida kuni 5000 padrunit iga tegevliikme relva kohta, aga mitte rohkem kui 10 000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta kokku. Kaitseliidu tegevliikme hoitavate tegevliikme relvade padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.
(8) Kui Kaitseliidu tegevliikme nimele on registreeritud lisaks sõjaväerelvade registrisse kantud tegevliikme relvale teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relv, tuleb laskemoona hoidmisel hoiukohas arvestada relvaseaduse § 46 lõikes 5² nimetatud hoida lubatud laskemoona suurimat kogust.
(1) Tegevliikme relva käitlemisele ja kasutamisele kohaldatakse nõudeid, mis kehtivad sellise Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise kohta, mis ei ole sõjarelv.
(2) Tegevliikme relva omanikuks ei ole Kaitseliit. Kaitseliit ei vastuta tegevliikme relva kasutamise tagajärjel tekkinud kahju eest, kui kahju on tekkinud väljaspool teenistuskohustuse täitmist.
(3) Kaitseliidul on õigus väljastada tegevliikme relva omanikule laskemoona teenistuskohustuse täitmiseks.
(1) Kaitseliidu liikmel on õigus võõrandada tegevliikme relv vaid teisele tegevliikmele või Kaitseliidule.
(2) Tegevliikme relva võõrandamisel teisele tegevliikmele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut.
§ 49. Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemine
(1) Tegevliikme relva käitlemise õigus lõpeb tegevliikmeks olemise lõppemisel või tegevliikme poolt Kaitseliidu ülemale või tema volitatud struktuuriüksuse juhile esitatud vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel või relvaseaduse §-des 7–8¹ sätestatud asjaolude ilmnemisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud juhul.
(2) Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisel on isik kohustatud otsusest teadasaamisel viivitamata tooma tema valduses oleva relva ja talle väljastatud laskemoona Kaitseliitu hoiule.
(3) Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisel on relva omanikul õigus jätta relv tsiviilrelvana isiklikku omandisse relvaseaduses sätestatud tingimustel.
(4) Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisel ja pärast relva kandmist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kustutatakse isiklikku omandisse jäetud tegevliikme relv sõjaväerelvade registrist.
(5) Kaitseliidul on õigus relv võõrandada Kaitseliidule relvaseaduse relva ja laskemoona sundvõõrandamise sätete alusel, kui isik ei soovi tegevliikme relva tsiviilrelvana isiklikku omandisse jätta või relva tsiviilkäive ei ole lubatud.
(6) Kaitseliit teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tsiviilrelvana isiklikku omandisse jäetud relva kustutamisest sõjaväerelvade registrist.
§ 50. Kaitseliidu relva andmine au- ja toetajaliikmele
(1) Kaitseliidu relva võib anda ajutiselt hoida, kanda ja kasutada au- ja toetajaliikmele, kes on läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse.
(2) Au- ja toetajaliikmele, kes ei ole läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitust, võib Kaitseliidu relva anda vaid lasketiirus kasutamiseks pärast seda, kui nad on relva kasutamise nõuetega tutvunud.
(3) Au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul. Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele.
(4) Au- ja toetajaliikmele ei või anda Kaitseliidu relva ega laskemoona elukohas hoidmiseks ning neil ei ole õigust soetada tegevliikme relva.
(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmele, kellele laieneb käesoleva seaduse §-des 42–49 sätestatu.
§ 51. Kaitseliidu relva andmine 12-aastasele ja vanemale noorliikmele
(1) 12-aastane või vanem noorliige võib Kaitseliidu relva kasutada tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud noorliikmele ei või anda Kaitseliidu relva ja laskemoona elukohas hoidmiseks ning tal ei ole õigust soetada tegevliikme relva.
§ 52. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamine
(1) 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 2² nimetatud märge. Kaitseliidul on õigus väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona. Nõusolekut ei või anda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamiseks koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel.
(2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva käitlemisele ja kandmisele teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 1, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 8 sätestatud Kaitseliidu relva kasutamise nõudeid.
(3) Teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=127102015006 määrusega.
(4) Teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva jaoks laskemoona väljastamise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.
(5) Kaitseliit ei vastuta tegevliikmele kuuluva tsiviilkäibes lubatud relva kasutamise tagajärjel väljaspool Kaitseliidu teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmist tekkinud kahju eest.
(6) Kehtetu
(1) Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust õigusaktides sätestatud korras.
(2) Distsiplinaarsüütegu käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseliidu maine kahjustamine või teenistuskohustuse täitmisel Kaitseliidu liikme tegevust sätestavate õigusaktide nõuete rikkumine või käsu täitmata jätmine. Distsiplinaarsüüteo eest võib Kaitseliidu liikmele määrata distsiplinaarkaristuse.
(3) Üksusejuht on pädev kohaldama alluvatele seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest.
(4) Kollegiaalne organ on pädev kohaldama teenistuskohustuse täitmise eest tunnustust ning Kaitseliidu tegevust sätestavate õigusaktide rikkumise korral meetmeid kodukorras sätestatud ulatuses ja korras.
(5) Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt antud relva, tegevliikme relva, laskemoona ja muu talle antud vara eest.
(6) Kaitseliidu liige, kes on teenistuskohustuse süülise rikkumise tõttu tekitanud Kaitseliidule kahju, on kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud ulatuses.
(7) Mitme Kaitseliidu liikme ühiselt tekitatud kahju eest vastutab iga Kaitseliidu liige oma süüle vastavas ulatuses.
(8) Tahtlikult tekitatud kahju korral vastutab Kaitseliidu liige tekkinud kahju eest täies ulatuses.
(9) Hooletuse tõttu tekkinud kahju korral vastutab Kaitseliidu liige tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse Kaitseliidu liikme teenistuskohustusi, süü astet, talle antud juhiseid, Kaitseliidu liikme haridust, liikmeks oleku aega, senist käitumist, teadmisi ja oskusi, samuti Kaitseliidu võimalusi kahju vältida.
(10) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset kahju tekitamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud viimast kuukeskmist brutopalka.
(11) Kaitseliidu liige vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral.
(12) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
(13) Hooletus on Kaitseliidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine.
(14) Raske hooletus on Kaitseliidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
(15) Tahtlus on kohustuse rikkumise teadlik soovimine.
(16) Süü hindamisel arvestatakse ka Kaitseliidu liikme haridust, liikmeks oleku aega, teadmisi ja oskusi.
(1) Kaitseliidu liiget, kes järgib Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte ja täidab edukalt ning silmapaistvalt oma kohustusi, võib ergutada õigusaktides sätestatud korras.
(2) Kaitseliidu liikmele kohaldatavad ergutused on:
1) distsiplinaarkaristuse kergendamine, selle tähtaja lühendamine või ennetähtaegne kustutamine;
2) tänu avaldamine;
3) tänukirja andmine;
4) Kaitseliidu teenetemärgi andmine;
5) hinnalise kingituse tegemine;
6) rahalise preemia andmine.
(3) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud juhil ja distsiplinaarkaristuse määranud juhi otsesel juhil.
(4) Tänu avaldatakse suuliselt rivi või kogu ees või käskkirjaga.
(5) Tänu avaldamise õigus suuliselt rivi või kogu ees on Kaitseliidu liikme vahetul ja otsesel juhil.
(6) Tänukirja andmise õigus on struktuuriüksuse juhil.
(7) Kaitseliidu teenetemärgi annab selleks asjakohase pädevusega isik või organ.
(8) Hinnalise kingituse tegemise õigus on struktuuriüksuse juhil.
(9) Kaitseliidu ülemal on õigus kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud ergutusi.
§ 55. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristused
(1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et toime on pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu.
(2) Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) Kaitseliidu relva kandmise õiguse peatamine kuni üheks aastaks;
3) Kaitseliidu liikmesuse peatamine kuni üheks aastaks;
4) teenetemärgi äravõtmine;
5) Kaitseliidust väljaheitmine.
(3) Distsiplinaarkaristusena Kaitseliidu liikmesuse peatamisel on Kaitseliidu liikmel keelatud kanda ja kasutada Kaitseliidu relva. Kaitseliidu tegevliikme valdusesse antud enesekaitsevahend, erivahend, laskemoon, sõjaväerelvade registrisse kantud tulirelv ning muu Kaitseliidu vara tuleb liikmesuse peatamise ajaks tagastada Kaitseliidule.
(4) Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja Kaitseliidu liikme varasemaid karistusi.
(5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuse määramisel ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust. Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks, kui Kaitseliidu liige ei lõpeta rikkumist pärast distsiplinaarkaristuse määramise otsuse teatavaks tegemist.
(6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub ühe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab hetkest, kui Kaitseliidu liige lõpetab teo toimepanemise. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui 180 päevaks. Kaitseliidu ülemal ja struktuuriüksuse juhil on õigus aegumisest hoolimata algatada uurimine teo toimepanemise asjaolude väljaselgitamiseks.
(7) Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest.
(8) Kaitseliidust väljaheidetud isiku uuesti liikmeks võtmise otsustab Kaitseliidu ülem.
(1) Noomituse määramise õigus on vahetul ja otsesel juhil.
(2) Distsiplinaarkaristusena Kaitseliidu liikmesuse peatamise ja Kaitseliidust väljaheitmise õigus on liikme Kaitseliitu vastuvõtmise õigusega juhatusel ja juhil.
(3) Relvakandmisõiguse peatamise õigus on malevapealikul.
(4) Teenetemärgi äravõtmise õigus on asjakohase pädevusega isikul või organil.
(5) Kaitseliidu ülemal on õigus määrata käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 sätestatud karistusi.
§ 57. Tegevliikme, auliikme, toetajaliikme ja noortejuhi õigus puhkusele
(1) Tegevliikmel ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmel on õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmiseks ning lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks.
(2) Noortejuhil ja noorliikmete väljaõppesse kaasatud täisealisel tegev-, toetaja- ja auliikmel on õigus noorteorganisatsiooni juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Tasustamata lisapuhkust on õigus saada, kui noorliikmete õppetegevus kestab järjestikku vähemalt 48 tundi.
(3) Kaitseliidu liikmetele käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmise ning lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesande täitmises osalemise korral ning noortejuhile ettenähtud lisapuhkuse taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=124032015001 määrusega.
(4) Kaitseliit võib tegevliikmele, käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmele ja noortejuhile maksta isiku kirjalikul taotlusel ja struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.
(5) Kaitseliidu poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=124032015001 määrusega.
§ 58. Kaitseliidu liikme sotsiaalsete tagatiste alused
(1) Kaitseliidu liikmel, kes täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesannet ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(1¹) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab valves osalemisega seotud teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(2¹) Noortejuhil, kes saab vigastada või hukkub õppetegevuse korraldamise ajal, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(3) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 3¹ punkti 2 alusel õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõigetes 5 ja 7 ning §-des 193–196 sätestatud tagatisi. Kaitseliidu liikmel ei ole õigust saada käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 sätestatud hüvitist ja kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõikes 5 sätestatud toetust samaaegselt.
(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõike 3¹ alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.
(5) Kaitseliidu liikmel ei ole õigust käesoleva seaduse §-des 61 ja 64 sätestatud tagatistele, kui vigastada saamine või hukkumine on aset leidnud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–8 sätestatud ülesannete täitmisel.
(6) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid, ei ole õigust käesolevas seaduses sätestatud tagatistele.
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaasav ametiasutus.
§ 60. Kaitseliidu liikme vigastuse ja hukkumise põhjuse kindlakstegemine
(1) Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel või lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Uurimistoimingute tegemisel peab osalema vähemalt üks Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes olev isik. Uurimise tulemuse kinnitab Kaitseliidu ülem.
(2) Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.
(3) Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kaasav ametiasutus. Uurimistoimingu tulemus esitatakse Kaitseliidu ülemale.
(4) Kehtetu
(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel, lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja lõike 3¹ punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiiniline seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel.
(5¹) Kaitseväe juhataja määratud arstil on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet Kaitseliidu liikme terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on käesoleva seaduse §-s 61 või 64 sätestatud hüvitise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.
(5²) Kaitseliidu liige, kes ei ole andnud nõusolekut tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks või kelle vajalikud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks, edastab Kaitseväe juhataja määratud arstile oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.
(5³) Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026059&id=129032023011 määrusega.
(6) Kehtetu
(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49¹ sätestatud korras.
(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.
(2) Püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastab Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26¹ lõike 7 alusel moodustatud komisjon, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.
(3) Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.
(4) Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=129032023042 määrusega.
§ 61. Hüvitis Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral
(1) Kaitseliidus või muus asjaomases asutuses tehtud uurimise tulemused ning andmed Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise või töövõime hindamise ja käesoleva seaduse § 60 lõikes 7 sätestatud seose tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta edastab Kaitseliit otsustamiseks Kaitseministeeriumile.
(2) Kaitseministeerium teeb otsuse 60 päeva jooksul Kaitseliidult teabe saamisest arvates.
(3) Kaitseministeeriumil on õigus enne otsuse tegemist teha lisauurimine ja küsida otsuse tegemiseks vajalikku lisateavet. Lisauurimise ja teabe küsimise ajaks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemise tähtaeg. Lisauurimine ja teabe küsimine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsiv töövõimetus, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ulatuses.
(4¹) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui tal tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.
(4²) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.
(4³) Kehtetu
(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud ulatuses.
(5¹) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.
(5²) Kui Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.
(5³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse Kaitseliidu liikme keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Kui Kaitseliidu liikme palk või töötasu oli väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis arvutatakse temale hüvis käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud korras.
(5⁴) Kui Kaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹, 4², 5¹ ja 5² nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(6) 18-aastasel ja vanemal Kaitseliidu liikmel on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõigetes 5–5² sätestatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.
(7) Kaitseliidu liikme poolt hüvitise saamiseks õigustatud isikute nimetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=110052013012 määrusega.
(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.
(1) Käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4–4² ja 5–5² sätestatud hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus taotleda hüvitist ühe aasta jooksul Kaitseliidu liikme ajutise töövõime kaotuse või püsiva töövõimetuse tuvastamisest, töövõime hindamisest või hukkumisest arvates.
(2) Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=124082016006 määrusega.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kaitseliidu liikme hukkumise korral makstakse käesoleva seaduse § 61 lõigetes 5–5² ettenähtud hüvitis välja järgmiselt:
1) kuni 50 protsenti hüvitise summast hukkunu poolt käesoleva seaduse § 61 lõike 6 alusel nimetatud isikule või isikutele;
2) vähemalt 50 protsenti hüvitise summast hukkunu lastele, vanematele, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.
(7) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud isiku või isikute nimetamata jätmisel makstakse kogu hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud isikutele. Kui Kaitseliidu liikmel puudub käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud isik, makstakse kogu hüvitise summa välja käesoleva seaduse § 61 lõike 6 alusel nimetatud isikule või isikutele.
(1) Vajaduse korral hüvitatakse Kaitseliidu liikme ravikulu, kui ta on saanud teenistuskohustuse täitmisel vigastada:
1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesande täitmisel;
2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil;
3) noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal;
4) käesoleva seaduse § 70 lõike 1¹ alusel valves osalemisel.
(1¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kui ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus haigestub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel hüvitatakse Kaitseliidu liikme ravikulu piirmäära ulatuses Kaitseliidu eelarvest, kui Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26¹ lõike 7 alusel moodustatud komisjon on tuvastanud, et Kaitseliidu liige vajab teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu tervishoiuteenust, ravimit või meditsiiniseadet.
(3) Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=119052018009 määrusega.
§ 65. Hukkunud Kaitseliidu liikme matusekulu kandmine
(1) Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme matuse korraldab ja matuse korraldamise kulu kannab piirmäära ulatuses Kaitseliit.
(2) Teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud Kaitseliidu liikme matusekulu ulatuse ning tasumise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=117042014006 määrusega.
§ 66. Hüvitise maksmist ja muu kulu katmist välistavad asjaolud
(1) Käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ei kohaldata, kui Kaitseliidu liige:
1) ei tegutsenud sündmuse asetleidmise ajal Kaitseliidu koosseisus;
2) oli sündmuse asetleidmise ajal lõpetanud juhi nõusolekul teenistuskohustuse täitmise;
3) oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud teenistuskohustuse täitmise kohast omavoliliselt;
4) oli sündmuse asetleidmise ajal tahtlikult põhjustatud joobeseisundis;
5) pani sündmuse asetleidmise ajal toime distsiplinaarkorras karistatava teo;
6) pani sündmuse asetleidmise ajal toime süüteo;
7) pani sündmuse asetleidmise ajal toime enesetapu, enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei olnud seotud haigusliku seisundiga ega olnud põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;
8) eiras sündmuse asetleidmise ajal ohutusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus;
9) oli sündmuse asetleidmise ajal hõivatud teenistuskohustusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks oli pädev isik ta teenistuskohustuse täitmisest vabastanud;
10) oli keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata;
10¹) ei olnud esitanud Kaitseliidule käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud tõendit või see tõend ei olnud kahju tekkimise ajal kehtiv;
11) oli sündmuse asetleidmise ajal teenistuskohustuse täitmiselt kõrvaldatud seoses distsiplinaarmenetlusega või mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
12) täitis sündmuse asetleidmise ajal avaliku teenistuse ametikohale nimetamisest, töölepingust või muust sellesarnasest lepingust tulenevaid tööülesandeid.
(2) Kaitseliidu liikme vigastuse saamist ja hukkumist ei peeta teenistuskohustuse täitmise põhjustatuks, kui Kaitseliidu liikme vigastuse või hukkumise põhjustas temale varem teada olnud haigus või vigastus.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peetakse käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud hüvitise ja muu kulu katmise õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks meditsiinilise seose puudumist teenistuskohustuse täitmise ja vigastuse saamise või hukkumise vahel.
(4) Kaitseliidu liige, kes ei esita oma terviseseisundi hindamiseks vajalikku teavet või jätab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse raviks määratud toimingutele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse hüvitisest või kulu katmisest loobunuks.
(5) Käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ei kohaldata, kui teenistuskohustuse täitmise ajal Kaitseliidu liikmele tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel.
§ 67. Teenistuskohustuse täitmisel hüvitise, päevaraha ja tasu maksmine
(1) Kaitseliidu liikmele võib piirmäära ulatuses maksta hüvitist teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest.
(2) Kaitseliidu liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmise tingimused, ulatuse, piirmäära ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=125052018016 määrusega.
(3) Kaitseliidul on õigus lähetada tegevliiget teenistuskohustuse täitmiseks välisriiki ning maksta tegevliikmele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning päevaraha.
(4) Päevaraha makstakse töölepingu seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus kriisiolukorra lahendamisel korrakaitseseaduse § 82¹ lõike 2 punkti 2 alusel, maksta tasu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026059&id=124042020014 määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu väljamaksmisega seotud kulu hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel.
(1) Kaitseliidu liikmele võib tagada määratud maksumuse ulatuses tasuta toitlustuse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel, lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel.
(2) Kaitseliidu liikmele ettenähtud toitlustuse tagamise tingimused, korra ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=115072015007 määrusega.
§ 68¹. Isikuandmete töötlemine tagatiste taotlemise korral
Kaitseliidul, Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel on käesolevas peatükis Kaitseliidu liikmele ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(1) Valve käesoleva seaduse tähenduses on Eesti välisesinduse või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara (edaspidi valvatav objekt) ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.
(1¹) Valvatavad objektid jagunevad alaliselt ja ajutiselt valvatavateks objektideks.
(2) Alaliselt valvatavate objektide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=117052013002 määrusega.
(2¹) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse §-s 69¹ sätestatud korras ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.
(3) Kehtetu
(4) Alaliselt valvatava objekti valdajaga sõlmib valvelepingu Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Eesti välisesinduse valvelepingu sõlmib Kaitseliidu ülem.
(5) Valvelepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) valvet korraldava Kaitseliidu struktuuriüksuse nimetus, selle esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) valve osutamise aeg ja kestus;
3) valvatava objekti või vara valvurite maksimaalne arv;
4) valvuri tööpiirkond;
5) valvatava objekti või vara omaniku esindaja nimi ja kontaktandmed;
6) valvatava objekti või vara valvuril kasutada lubatud relvade ja erivahendite loetelu;
7) valvelepingu muutmise tingimused.
(6) Alaliselt valvatava objekti valve korraldamise tasu ja selle kasutamise tingimused määratakse kindlaks riigivara valitseja ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas lepingus.
(7) Kaitseliidu valvataval objektil võib lubada saatjata viibida füüsilisel isikul, kes täidab õigusaktist või tehingust tulenevat ülesannet. Kaitseliidu valvataval objektil saatjata viibimise õiguse andmise otsustab objekti valdaja. Kaitseliidu omandis oleva Kaitseliidu valvatava objekti puhul otsustab saatjata viibimise õiguse andmise Kaitseliidu ülem, struktuuriüksuse juht või tema volitatud isik.
(8) Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ei tohi viibida ilma Kaitseliidu loata. Isiku suhtes, kes viibib Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ilma Kaitseliidu loata, võib kasutada käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 sätestatud meetmeid.
§ 69¹. Ajutiselt valvatava objekti määramine, tähistamine ja valvamine
(1) Ajutiselt valvatava objekti määrab Kaitseväe juhataja poolt selleks volitatud Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik juhul, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatult vajalik.
(2) Kaitseliit kooskõlastab ajutiselt valvatava objekti määramise eelnevalt objekti asukohajärgse prefektuuriga ning teavitab määramisest asukohajärgset kohalikku omavalitsust.
(3) Ajutiselt valvatav objekt tähistatakse esimesel võimalusel.
(4) Ajutiselt valvatava objekti tähistamise korra ja tähised kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=112072019001 määrusega.
(1) Valvur on isik, kelle tööülesanne on osutada alaliselt valvatava objekti valvet.
(1¹) Valves osalev isik on:
1) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine;
2) Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine.
(1²) Valves osalemine on:
1) alaliselt valvatava objekti valvuri abistamine;
2) ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele;
3) alaliselt valvatava objekti valvesündmusele reageerimine.
(2) Valvur võib olla vähemalt 19-aastane Kaitseliidu tegevliige ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 alusel valitud auliige.
(3) Valvur ja valves osalev isik peab olema läbi teinud Kaitseliidu korraldatava valvuri väljaõppe, mille õppekava kinnitab Kaitseliidu ülem.
(3¹) Valvur ja valves osalev isik, kellel on tema ülesande täitmisel vajalik kanda elektrišokirelva, peavad lisaks väljaõppele läbima elektrišokirelva õppe. Elektrišokirelva õpe kestab vähemalt 16 tundi ning lõpeb arvestusega. Arvestusel tuleb sooritada elektrišokirelva ja selle kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise eksam ning elektrišokirelva käsitsemise katse.
(4) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik sõlmib valvuriga seadusele vastava töölepingu, milles muu hulgas märgitakse alaliselt valvatava objekti valdaja või tema volitatud esindaja, kellel on õigus anda valvurile tööülesannete täitmisel ajutisi korraldusi. Alaliselt valvatava objekti valdajal ega tema volitatud esindajal ei ole õigust anda valvurile ülesandeid, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 4 nimetatud lepingus.
(5) Valvuri tööülesannete täitmist ei peeta teenistuskohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 33 tähenduses ja avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse tähenduses.
§ 71. Valvuri ja valves osaleva isiku kohustused ning volitused
(1) Valvur kannab töökohustusi täites Kaitseliidult saadud vormiriietust, käesidet ja embleemi.
(1¹) Valves osalev isik kannab teenistusülesannet või teenistuskohustust täites vormiriietust ja eraldusmärke.
(2) Kaitseliidu valvuri käesideme ja embleemi kirjelduse ning kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=125062021015;122072025005 määrusega.
(2¹) Alaliselt valvatava objekti ning nõuetekohaselt tähistatud ajutiselt valvatava objekti valves osalev isik võib teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi valvurile käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 lubatud ulatuses ja korras.
(3) Valvuril on õigus:
1) tuvastada valvatavale objektile siseneda sooviva isiku isikusamasus;
2) tõkestada pääs valvatavale objektile ja kinni pidada isik, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta;
3) peatada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile;
4) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toimepandud süüteos;
5) peatada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel;
6) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud;
7) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel temaga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud;
8) kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
9) anda käe, saua, helkurketta või muu sarnase funktsiooniga vahendiga liiklusseaduses kehtestatud korras märguanne sõiduki, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) või seadme peatamiseks või mehitamata õhusõiduki maandumiseks, kui see viibib valvataval objektil või selle kohal olevas õhuruumis asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel;
10) anda vees või vee peal liikuvale veesõidukile või muule ujuvvahendile (edaspidi koos veesõiduk) peatamiseks märguanne peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui veesõiduk viibib valvataval objektil või seda ümbritsevas veekogus või selle kõrval olevas veekogus asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel;
11) anda mehitamata õhusõiduki maandumiseks märguanne, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;
12) sõiduk, seade või veesõiduk sundpeatada või sekkuda mehitamata õhusõiduki lendu, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui sõiduki peatamise või maandumise märguannet ei täideta.
(3¹) Ilma eelneva käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud peatamismärguandeta võib veesõiduki peatada, kui veesõiduk on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav (edaspidi mehitamata), selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
(3²) Ilma eelneva käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 nimetatud maandumismärguandeta võib mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, kui see on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
(3³) Kui valvataval objektil sõiduki peatamise märguannet ei täideta või sõiduk või seade on mehitamata, selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib sõiduki, seadme või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(3⁴) Kui valvatava objekti kohal olevas õhuruumis mehitamata õhusõiduki maandumise märguannet ei täideta, võib õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oluline või kõrgendatud oht valvataval objektil olevale varale või sellel viibivatele isikutele.
(4) Isiku kinnipidamiseks võib valvur isiku sulgeda ruumi või sõidukisse ja muul viisil piirata olulisel määral isiku füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamisest üleandmise eesmärgil teavitab valvur viivitamata asjaomast ametiasutust. Isikut ei või kinni pidada kauem kui kuus tundi.
(5) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest ning tema nõudmisel käesolevas peatükis sätestatud valvuri õigustest ja kohustustest.
(6) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel peatatud või kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse valvatavalt objektilt välja.
(8) Kui on alus arvata, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel peatatud või kinnipeetud isik on toime pannud süüteo, tuleb isik viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile või välisriigis asjaomasele ametiasutusele.
(9) Valvuril on õigus võtta hoiule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 7 sätestatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud. Eseme või aine hoiulevõtmine dokumenteeritakse. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse Politsei- ja Piirivalveametile või välisriigis asjaomasele ametiasutusele üle ka kontrolli käigus hoiulevõetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle hoiulevõetud ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. Keelatud aine või eseme omamisest teavitab valvur nimetatud ametiasutust esimesel võimalusel.
§ 72. Valvuri relvad ning erivahendid ja enesekaitsevahendid
(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi. Seejuures on valvuril õigus kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva.
(2) Valvurile lubatud relvade käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Külmrelv käesoleva peatüki tähenduses on kumminui ja teleskoopnui.
(4) Gaasirelv käesoleva peatüki tähenduses on gaasipihusti.
(5) Tulirelva kandmise õigus on vaid valvuril, kellel on Kaitseliidu relvaluba.
(6) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
1) käerauad;
2) sidumisvahend;
3) teenistusloom;
4) tehniline tõke;
5) sõiduki sundpeatamise vahend;
6) maanduma sundimise vahend;
7) juhtimise ülevõtmise vahend.
(1) Vahetu sund käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu või tuli-, elektrišoki-, külm- või gaasirelva või erivahendi või enesekaitsevahendiga. Vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(2) Füüsilist jõudu võib valvatava objekti kaitsmisel kasutada, kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine, isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine valvuri suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
(3) Erivahendit ja enesekaitsevahendit ning külm- ja gaasirelva võib valvatava objekti kaitsmisel kasutada valvuri või muu isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks, kui ründega kaasneb oht valvuri või muu isiku elule või tervisele, ja isiku kinnipidamiseks, kui on alus arvata, et ta võib kahjustada suure väärtusega varalist hüve, põgeneda, rünnata valvurit või ohustada teisi isikuid või ennast.
(4) Valvur võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik ning kui sidumisvahendi kasutamine ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
(5) Sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera võib kasutada valvatava objekti valveks ja kaitsmiseks. Suukorvita teenistuskoeraga võib valvataval objektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui territoorium on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad asjakohased sildid. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.
(6) Valvur võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tuli- ja elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, arvestusega, et tuli- ja elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.
(7) Valvur võib kasutada isiku suhtes tuli- ja elektrišokirelva ainult isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma kasutamisega ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse.
(8) Enne vahetu sunni kasutamist on valvur kohustatud suuliselt hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses oleva looma või asja vastu ta kavatseb sundi kasutada. Hoiatamisel tuleb arvestada, et hoiatataval isikul oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamise eest.
(9) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisel rahvahulga vastu ei või hoiatamisest loobuda.
(10) Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on valvur kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi või välisriigis vastavat teenust osutava isiku kutsumise.
(11) Valvuri poolt vahetu sunni kasutamise tõttu isikule kehavigastuse tekitamisel või isiku surma põhjustamisel on valvur kohustatud viivitamata juhtumist suuliselt teavitama Politsei- ja Piirivalveametit või välisriigis asjaomast ametiasutust ja esitama kirjaliku teate nimetatud ametiasutusele ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.
(12) Kirjalikus teates märgitakse juhtumi toimumise aeg ja koht, sündmuse asjaolud, vahetu sunni kasutaja nimi ja selle isiku andmed, kelle vastu vahetut sundi kasutati, ning kirjeldatakse vahetu sunni kasutamise tagajärgi.
(13) Välisriigis toimunud juhtumi korral jäetakse kirjalikus teates vahetu sunni kasutaja nimi märkimata ning teate kinnitab ja esitab valvatava objekti valdaja. Eesti välisesinduse valvamise korral on valvuril välisriigis puutumatus diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni või konsulaarsuhete Viini konventsiooni kohaselt.