(1) Valvurile, kellel tööülesande täitmise tagajärjel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit hüvitisena:
1) osalise töövõime korral – valvuri ühe aasta töötasu;
2) puuduva töövõime korral – valvuri kolme aasta töötasu.
(2) Valvuri hukkumise korral tööülesande täitmisel maksab Kaitseliit ühekordse hüvitisena valvuri viie aasta töötasu, mis jaotatakse võrdselt toetust saama õigustatud isikute vahel. Toetust saama õigustatud isikud on valvuri lesk, registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja isik, kes oli perekonnaseaduse alusel valvuri ülalpidamisel.
(3) Hüvitis arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud valvuri viimase 12 kuu keskmise töötasu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud hüvitis makstakse välja kahes võrdses osas. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul pärast osalise töövõime tuvastamist kinnitava teabe esitamist Kaitseliidule. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel esimese makse tegemisest eeldusel, et töövõime ei ole taastunud. Töövõime taastumise korral jäetakse teine osa välja maksmata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud hüvitis makstakse välja kolmes võrdses osas. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul pärast puuduva töövõime tuvastamist kinnitava teabe esitamist Kaitseliidule. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel ja kolmas osa kahe aasta möödumisel esimese makse tegemisest eeldusel, et töövõime ei ole osaliselt või täielikult taastunud. Töövõime osalisel taastumisel vähendatakse väljamaksmisele kuuluvat osa poole võrra. Töövõime täielikul taastumisel enne teise või kolmanda osa väljamaksmiseks ettenähtud tähtaega jäetakse vastav osa välja maksmata.
(6) Hüvitist saama õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul valvuri osalise või puuduva töövõime tuvastamisest või hukkumisest arvates.
(7) Hüvitise maksmine ei vabasta Kaitseliitu muudest seadusega sätestatud kohustustest valvuri osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.
(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist Kaitseliidule riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.
(9) Kaitseliidul on käesolevas paragrahvis valvurile ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.
§ 75. Kaitseliidu objektide ja vara valve korraldamine
(1) Kaitseliidu objektide ja vara valvet rahastatakse Kaitseliidu eelarvest.
(2) Kaitseliidu objektide ja vara valvet korraldatakse käesoleva seaduse §-des 70–73 sätestatud korras.
(1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat varustust ja tehnikat.
(2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala.
(3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem käskkirjaga.
(4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik.
(5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala määramisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
(6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu ülem käskkirjaga.
(7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud isik.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kasutada relva, erivahendit ja enesekaitsevahendit ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning §-des 72 ja 73 sätestatud ulatuses ja korras.
(1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil. Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.
(2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 75⁴. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus
Riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud isik kohaldab isiku kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel § 71 lõigetes 3–9 ning §-s 73 sätestatud meetmeid.
§ 75⁵. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks.
(2) Kaitseliit võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi või muid erivahendeid, mis on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks.
(3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle Kaitseliidu julgeolekualalt eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist.
§ 75⁶. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat ning pilti ja heli salvestavat vormikaamerat, teabe salvestamiseks (edaspidi salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti, mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale, ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid.
(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
(4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseliidu ülesande täitmist.
(5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik.
(1) Kaitseliit võib võõrandada vara, mis ei ole tarvilik Kaitseliidu ülesannete täitmiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida Kaitseliit võib neist toimingutest või tehingutest saada, vältides kahju ja tagades, et varaga teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning on läbipaistvad ja kontrollitavad.
(2) Kaitseliit võib anda teise isiku kasutusse ainult sellist vara, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks, kuid mida parajasti ei ole võimalik või otstarbekohane sellel eesmärgil kasutada. Kaitseliidu vara teise isiku kasutusse andmise korra kehtestab keskjuhatus.
(2¹) Kaitseliit võib keskjuhatuse kehtestatud korras anda kasutuslepinguga teise isiku kasutusse Kaitseliidu vara järgmistel juhtudel:
1) vara ei ole Kaitseliidul ajutiselt vaja kasutada enda ülesannete täitmiseks;
2) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks;
3) vara valitsemise eesmärk on tulu saamine;
4) vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine;
5) muul seaduses ettenähtud juhul.
(2²) Kaitseliit võib vara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust väiksema tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik:
1) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) eraõiguslikule juriidilisele isikule sellise avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust;
3) riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;
5) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2¹ ja 2² sätestatud tingimustel võib Kaitseliit anda enda vara kasutuslepinguga teise isiku kasutusse üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal järgmistel juhtudel:
1) kinnisasja otsustuskorras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
2) kinnisasja tähtajaga üle kümne aasta pikkuseks perioodiks;
3) vallasasja, mille harilik väärtus on 1 miljon eurot või rohkem ja mis antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta.
(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud juhtudel ei ole valdkonna eest vastutava ministri nõusolekut vaja, kui:
1) kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas;
2) kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit;
3) eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas;
4) kasutusse antakse eluruum;
5) vara antakse kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
6) kasutusse antakse kinnisasjaga seotud tehnovõrk või -rajatis;
7) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse ostueesõiguse või reaalservituudiga.
(3) Kaitseliit omandab kinnisvara ning pandib ja võõrandab temale kuuluvat kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja valdkonna eest vastutava ministri loal.
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õigus ei laiene Kaitseliidu relvale, erivahendile ja enesekaitsevahendile ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukile.
§ 78. Kaitseliidu vara Kaitseväe kasutusse andmine
Kaitseväel on õigus Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4² sätestatud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu nõusolekul ja kokkulepitud ajal tasuta kasutada Kaitseliidu harjutusvälju, lasketiire ja muid ehitisi.
(1) Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis ei tulene seadusest ja mis on vastuolus tema eesmärgiga.
(2) Kaitseliidul on õigus oma ülesannete täitmiseks:
1) sõlmida lepinguid;
2) rajada harjutusvälju ja lasketiire;
3) rajada väljaõppe- ja spordibaase;
4) osutada majutus- ja toitlustusteenust;
5) välja anda ajalehte, ajakirja, käsiraamatut ja muud trükist;
6) korraldada korjandusi ja avalikke, sealhulgas tasulisi, üritusi;
7) asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel oma ülesannete täitmise toetamiseks eraõiguslik juriidiline isik või asuda selle liikmeks;
8) kaasata isikuid väljastpoolt Kaitseliitu, sealhulgas välisriigist;
9) osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid.
(3) Kaitseliidul on õigus võtta laenu Vabariigi Valitsuse loal.
(4) Kaitseliidul on õigus käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks kasutada tasuta, Kaitseväe nõusolekul ja kokkulepitud ajal Kaitseväe harjutusvälju, lasketiire, sõjarelvi, lahingutehnikat, vormiriietust, muud sõjalist varustust ja vajalikke kinnistuid ning neil paiknevaid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt. Riigivara valitseja kehtestatud korras võib kinnisvara kasutamise kokkuleppe sõlmida valitsemisalas taristu arendamise ja korrashoiu teenuseid osutav riigiasutus.
(5) Kaitseliidul ei ole õigust:
1) tagada oma varaga füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustusi;
2) olla täisühingu osanik;
3) olla usaldusühingu täisosanik;
4) juhtida täis- ega usaldusühingut.
§ 80. Isikuandmete kontrollimine ja juurdepääs registritele
(1) Kaitseliidul on käesoleva seaduse § 24 lõikes 1, lõike 2 punktides 2–8 ja lõikes 3, § 25 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 2 ja 4, § 43 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud aluste esinemise kontrollimiseks õigus saada andmekogult, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks ja liikme nõuetele vastavuse hindamiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid liikmeks asuda sooviva isiku ning liikme kohta.
(2) Kaitseliidul on õigus saada teavet käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktis 2 ja § 29 lõikes 3 sätestatud aluste esinemise kontrollimiseks prokuratuurilt liikme ja liikmeks asuda sooviva isiku kriminaalmenetluse lõpetamise, kohtusse saatmise otsuse ja kohtulahendi kohta.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisest keeldumisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(2²) Käesoleva seaduse § 15² lõikes 1 nimetatud nõuete kontrollimiseks võib Kaitseliit saada andmeid karistusregistrist, sealhulgas karistusregistri arhiivist, § 15² lõike 1 punktis 3 nimetatud süüteo kohta, rahvastikuregistrist ning avalikest allikatest.
(3) Teabe saamise põhjendatud taotluse vormistab Kaitseliit kirjalikult, määrates teabe esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva.
(4) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel on Kaitseliidul õigus saada tegevliikme kohta teavet kaitseväekohustuslaste registrist kaitseväeteenistuse käigu kohta, liiklusregistrist juhiloa kehtivuse ja juhtimisõiguse kohta ning mobilisatsiooniregistrist sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta ning sõjaaja üksuse ja selle ametikoha materiaalsete vahendite kohta.
(5) Kaitseliidul on kohustus kontrollida Kaitseliidu liikme ja liikmeks asuda soovija terviseandmeid tervisetõendi alusel.
(6) Kaitseliidul on käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktis 3 ning § 43 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks õigus saada teavet karistusregistri arhiivist.
Kaitseliidul on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Kaitseliidu liikme õiguste ja kohustuste kontrollimiseks ning Kaitseliidu ülesannete täitmiseks õigus töödelda Kaitseliidu liikme isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.
§ 81. Tegevliikme ressursimahuka koolituse kulu kandmine ja hüvitamine
(1) Kaitseliit võib riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt kanda tegevliikme sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku ressursimahuka koolituse kulu.
(2) Kaitseliit sõlmib tegevliikmega lepingu sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku koolituse kulu ning sellega kaasneva kulu kandmiseks ja hüvitamiseks ning tegevliikmeks olemise kohustuse kestuse määramiseks. Leping sõlmitakse võlaõigusseaduses sätestatud korras, kui koolituse ja sellega kaasneva kulu maksumus ületab 300 eurot.
(3) Kaitseliidu võimaldatava koolituse kogukestus ei või ületada järjest 120 päeva.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud lepinguga võib ette näha järgmiste kulude kandmise:
1) õppe- ja koolituskoha baasmaksumus ja koolitustasu;
2) sõidukulu;
3) majutus- ja toitlustuskulu;
4) muu lähetusega seotud kulu.
(5) Lepingu sõlminud tegevliiget võib kohustada Kaitseliidu tegevliikmeks olema kuni viis aastat. Lepingus võib ette näha täiendavaid tingimusi Kaitseliidu tegevuses osalemiseks.
(6) Sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku ressursimahuka koolituse kulu arvestamise, kandmise ja hüvitamise ning Kaitseliidu liikmeks olemise kohustuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026059&id=127102015007 määrusega.
(7) Tegevliige on kohustatud hüvitama Kaitseliidule sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku koolituse ja sellega kaasneva kulu, kui:
1) ta katkestas sõjaväeliseks väljaõppeks vajaliku koolituse mõjuva põhjuseta;
2) tema Kaitseliidu liikmesus lõppes käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 sätestatud alusel;
3) ta saab toetajaliikmeks enne käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud lepingus sätestatud tähtaega.
(1) Kaitseliidu tuluks on:
1) liikmemaks;
2) riigieelarvest eraldatud rahalised vahendid;
3) lepingute alusel saadud tulu;
4) annetused ja toetused;
5) eelarvevälistest sihtkapitalidest ja -fondidest ning muudest laekumistest saadud tulu;
6) vara võõrandamisest saadud tulu;
7) väljaõppe ja koolituse korraldamisest saadud tulu;
8) muu seaduslikult saadud tulu.
(2) Riigieelarvest eraldatakse sihtotstarbeliselt Kaitseliidule rahalisi vahendeid järgmistel juhtudel:
1) tegevustoetusena tegevuskuludeks ning põhivara sihtfinantseerimisena käesolevas seaduses sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks;
2) sihtfinantseerimisena Kaitseliiduga kokkulepitud täiendavateks ülesanneteks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite kohta sõlmitakse leping Kaitseliidu ja toetust andva ministeeriumi või ametiasutuse vahel. Riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite kohta sõlmitavas lepingus määratakse ülesanded, mille täitmiseks antakse Kaitseliidule toetust, ning sätestatakse toetuse andmise eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja eelarve.
(1) Kaitseliidu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Kaitseliidu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
(2) Eelarve koostamisel näidatakse eraldi riigieelarvest eraldatud rahalised vahendid ja muud tulud.
(3) Riigieelarvest Kaitseliidule eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt.
(1) Kaitseliit koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Kaitseliidu eelarve koostamisel.
(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.
(1) Kaitseliidu majandustegevust kontrollitakse käesolevas seaduses sätestatud ja Kaitseliidu kodukorraga kehtestatud korras määratud revisjoniga.
(2) Kaitseliidu raamatupidamist korraldatakse raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
(3) Sisekontrolli eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse üle teostab Kaitseliidu ülema määratud isik.
(4) Sihtfinantseeringu kasutamise kohta esitab Kaitseliit rahastajale aruande koos majandusaasta aruandega.
(1) Riigikontroll teostab Kaitseliidule eraldatud avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkuse ja tulemuslikkuse üle majanduskontrolli Riigikontrolli seaduses sätestatud korras.
(2) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium.
(2¹) Ravimiseaduses ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.
(2²) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.
(3) Käesoleva seaduse alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuete täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.
(4) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist;
2) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;
3) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada;
4) siseneda Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi;
5) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi või ekspertiisi;
6) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
7) tunnistada akt kehtetuks.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist.
(8) Kaitseliidul on õigus kontrollida haldusjärelevalvet teostava isiku isikusamasust ja haldusjärelevalve teostamise õiguse olemasolu. Riigisaladusega kaitstud teabe või salastatud välisteabe korral on Kaitseliidul õigus lisaks eespool toodule nõuda vastava taseme riigisaladuse loa või salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaadi esitamist.
(9) Kaitseliidu liikme valduses oleva Kaitseliidu relva, Kaitseliidu vara ja Kaitseliidu kasutada antud riigivara üle järelevalve teostamisel Kaitseliidu liikme elu- või asukohas kohaldatakse korrakaitseseaduse 3. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.
(10) Haldusjärelevalve tulemus esitatakse enne lõpliku otsuse tegemist arvamuse andmiseks Kaitseliidu ülemale.
(11) Haldusjärelevalve käigus rikkumise tuvastamisel on valdkonna eest vastutaval ministril või Kaitseväe juhatajal õigus kohustada Kaitseliidu ülemat viima määratud tähtaja jooksul Kaitseliidu tegevus õigusaktidega kooskõlla. Haldusjärelevalve käigus Kaitseliidu ülemale pandud kohustus on Kaitseliidule ja Kaitseliidu liikmele täitmiseks kohustuslik.
§ 86. Kaitseliidu relva ja laskemoona käitlemise ning kasutamise nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud Kaitseliidu relva või laskemoona käitlemise või kasutamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 87. Kaitseliidu relva ja laskemoona kandmine alkoholijoobes ning narkootilise ja psühhotroopse aine mõju all
Kaitseliidu relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
§ 88. Kaitseliidu relva ja laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel
Kaitseliidu relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesanne ei ole avalikul üritusel relva või laskemoona kanda, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(1) Käesoleva seaduse §-des 86–88 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseministeerium.
(3) Käesoleva seaduse §-des 87 ja 88 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu või Kaitseliidu eriorganisatsiooni liikmeks olnud isik loetakse Kaitseliidu liikmeks vastavalt käesoleva seaduse §-s 23 sätestatule.
(2) 17-aastane ja noorem Kaitseliidu liige peavad esitama Kaitseliidu liikmesuse jätkumiseks oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku 60 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku esitamata jätmisel arvatakse noorliige Kaitseliidust välja.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu või eriorganisatsiooni liikmeks olnud 17-aastane ja noorem välisriigi kodanik ning kodakondsuseta isik arvatakse käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidust välja.
Käesoleva seaduse § 90 lõike 4 alusel Kaitseliidust väljaarvamisele kuulunud Kaitseliidu eriorganisatsiooni liikmeks olnud isiku Kaitseliidu liikmesus loetakse noorliikmena noorteorganisatsioonis taastatuks alates 2013. aasta 1. aprillist.
§ 91. Relvaeksami sooritamise võrdsustamine Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitusega
Kaitseliidu liige, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist sooritanud relvaeksami, loetakse käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse läbinuks.
§ 92. Relva kandmise õigust tõendava dokumendi asendamine Kaitseliidu relvaloaga
Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu tegevliikmele väljastatud dokument, mis tõendab tema õigust kanda selles märgitud relvi, loetakse käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidu relvaloaks.
(1) Kaitseliidu tegevliige, kellel on käesoleva seaduse jõustumisel Kaitseliidu relvaluba ja kellel ei ole kehtivat tervisetõendit, peab hiljemalt 2013. aasta 31. oktoobril esitama Kaitseliidule kehtiva tervisetõendi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks kehtiva tervisetõendi esitamata jätmisel loetakse Kaitseliidu tegevliikme Kaitseliidu relvaloa kehtivus peatunuks alates 2013. aasta 1. novembrist.
Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud distsiplinaarkaristus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille alusel see määrati.
§ 96. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine
(1) Kaitseliidu liikmele võib Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtimise ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata käesoleva seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud Kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud tähtaegu.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud distsiplinaarmenetlus viiakse lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi.
§ 97. Toetuse maksmine Kaitseliidu liikme mittesüülise invaliidistumise ja hukkumise korral
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu liikme mittesüülise invaliidistumise korral teenistuskohustuse täitmisel, kui see tõi kaasa tema töövõime osalise või täieliku kaotuse, makstakse ühekordset toetust sellekohase otsuse tegemise ajal kehtinud seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui otsus tehti enne käesoleva seaduse jõustumist.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu liikme mittesüülise hukkumise korral teenistuskohustuse täitmisel makstakse tema ülalpidamisel olevatele isikutele ühekordset toetust sellekohase otsuse tegemise ajal kehtinud seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui otsus tehti enne käesoleva seaduse jõustumist.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidu liikme mittesüülise invaliidistumise või hukkumisega seoses esitatud toetuse taotlemise avaldus vaadatakse läbi, toetus määratakse ja makstakse välja seni kehtinud korras ja ulatuses.
§ 97¹. Hüvitise maksmine Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral
(1) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 1 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ühekordse hüvitise teine osa, arvestamata tema töövõime taastumist.
(2) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 2 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ühekordse hüvitise teine ja kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist.
(3) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 2 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene ja teine osa, makstakse välja ühekordse hüvitise kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist, ning lisaks teise osa see summa, mille ta oleks saanud, kui teist osa ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.
(4) Kaitseliidu liikmele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 2 alusel välja makstud ühekordne hüvitis kolmes osas, makstakse lisaks välja ühekordse hüvitise see summa, mille ta oleks saanud, kui ühekordse hüvitise väljamakstavaid osasid ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.
(5) Kaitseliidu liikmele, kellele ei ole välja makstud enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud käesoleva seaduse § 63 lõike 5 alusel väljamaksmisele kuuluvat osa seoses tema töövõime täieliku taastumisega, makstakse välja ühekordse hüvitise see osa, mille ta oleks saanud, kui tema töövõime ei oleks täielikult taastunud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud ühekordse hüvitise saamiseks peab isik esitama avalduse Kaitseministeeriumile hiljemalt 2015. aasta 1. veebruaril.
(7) Avalduses tuleb märkida, missuguse osa väljamaksmist isik soovib.
(8) Kaitseministeerium otsustab hüvitise väljamaksmise 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.
(9) Käesoleva seaduse § 66 lõike 4 alusel hüvitisest loobumise korral käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitist välja ei maksta.
Valvuril, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Valvuril, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
Enne 2023. aasta 1. aprilli tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu liikmel õigus taotleda hüvitist Kaitseliidu seaduse enne 2023. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni alusel.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Kaitseliidule tagastamata jäänud kinnisasi asendatakse ja võõrandatakse Kaitseliidule riigivara seaduses sätestatud korras.
(2) Enne 1999. aasta 5. märtsi Kaitseliidu valdusesse ja kasutusse antud riigivara, välja arvatud riigi omandis olevad lahingurelvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus, võõrandatakse tasuta Kaitseliidule riigivara seaduses sätestatud korras.
§ 99. Kollegiaalsete organite valitud liikmete volituste kehtivus
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt kollegiaalse organi liikmeks valitud isiku volitused kehtivad kuni kollegiaalse organi uue koosseisu valimiseni.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise järel viiakse läbi kõigi Kaitseliidu kollegiaalsete organite valimised arvestusega, et valitud liige saaks volituste täitmisele asuda hiljemalt 2013. aasta 1. juulil.
(3) Käesoleva seaduse jõustumise järel toimuvatel keskorganite liikmete valimistel valitakse kõik vastava kollegiaalse organi valitavad liikmed samaaegselt.
(4) 2014. aastal toimuvate keskorganite valimiste eel peab iga keskorgani koosseisust lahkuma üks kolmandik käesoleva seaduse jõustumise järel 2013. aastal valitud liikmetest. Lahkuvad liikmed selgitatakse liisu heitmisega.
(5) 2015. aastal toimuvate keskorganite valimiste eel peab iga keskorgani koosseisust lahkuma pool käesoleva seaduse jõustumise järel 2013. aastal valitud liikmetest. Lahkuvad liikmed selgitatakse liisu heitmisega.
(6) Struktuuriüksuse kollegiaalse organi liikmete valimine, nende volituste kestus ja üleminek sätestatakse kodukorras, allüksuse oma vastavalt allüksuse põhikirjas või põhimääruses.
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud Kaitseliidu seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määrused kehtivad osas, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.