Määrusega kehtestatakse laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise, sealhulgas meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamise kord, väljastatavatele dokumentidele kantavate andmete loetelu ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise kord.
1) Määruses kasutatakse järgmisi termineid:
1) STCW konventsioon – „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978” koos muudatustega;
1¹) STCW koodeks – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeks, nagu on vastu võetud STCW konventsiooni osalisriikide 1995. aasta konverentsi 2. resolutsiooniga, selle ajakohastatud kujul;
2) meresõidudiplom – käesoleva määruse ja STCW konventsiooni II, III ja IV peatüki kohaselt kaptenile ja laevaohvitserile välja antud ja kinnitatud dokument, mis annab isikule, kellele see on väljastatud, õiguse töötada vastaval ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud teenistusülesandeid laeval, mille tüüp, kogumahutavus ja peamasinate efektiivne koguvõimsus vastavad diplomil ning kinnituslehel kindlaksmääratule;
3) kutsetunnistus – laevapere liikmele välja antud dokument, milles on märgitud, et ta vastab STCW koodeksis ja käesolevas määruses sätestatud asjakohastele koolituse, pädevuse ja meresõidupraktika nõuetele;
4) juhtkonna liige – kapten ja laevaohvitserid;
5) kapten – laeva ainuisikuline üldjuht, kelle seaduslikud korraldused on kohustuslikud täitmiseks kõigile laeval viibivatele isikutele. Kapteni õigused ja kohustused laienevad ka kiprile;
6) kemikaalitanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (koos muudatustega) 17. peatükis loetletud vedelate toodete veoks mahtlastina;
7) kolmas riik – riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik;
8) kuu – kalendrikuu või 30 päeva, mis koosneb vähem kui ühe kalendrikuu pikkuste ajavahemike summast;
9) laevajuht – 3. peatüki 2. jaole vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
10) laevamehaanik – 3. peatüki 3. jaole vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
11) laevaohvitser – laevajuht, laevamehaanik, elektrimehaanik, raadioelektroonik, laeva turvaülem ja teised reederi määratud spetsialistid;
12) laeva turvaülem – kapteni ees vastutav isik laeva pardal, kelle reeder on määranud vastutama laeva turvalisuse eest, sealhulgas laeva turvaplaani rakendamise ja jätkamise ning sidepidamise eest reederi turvaülema ja sadamarajatise turvaülematega;
13) meresõidupraktika – meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või muu erialast ettevalmistust tõendava dokumendi saamise või pikendamisega seotud teenistus laeva pardal;
14) naftatanker – laev, mis on ehitatud nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina;
15) peamasinate efektiivne koguvõimsus – laeva peamasinate nimiväljundvõimsus kilovattides, mis kantakse üle käiturile ja mis on kajastatud laeva registreerimistunnistusel või muus ametlikus dokumendis;
16) punkrilaev – naftatanker, mida kasutatakse laevade punkerdamiseks sadamas või reidil;
17) raadioeeskiri – raadioeeskirjad, mis on lisatud või mida loetakse lisatuks rahvusvahelisele telekommunikatsiooni konventsioonile selle muudetud kujul;
18) raadiosideoperaator – 3. peatüki 4. jaole vastava kvalifikatsiooniga isik;
19) reakoosseisu liige – laevapere liige, kes ei ole juhtkonna liige;
20) teenistusülesanded – laeva käitamiseks, inimelude ohutuse tagamiseks merel ja merekeskkonna kaitseks vajalik ülesannete, kohustuste ja vastutuse kogum, mis on kindlaks määratud STCW koodeksis;
21) teine mehaanik – laevamehaanik, kellele läheb üle vastutus laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest, kui vanemmehaanik on võimetu oma teenistusülesandeid täitma;
22) turvaalased kohustused – kõik turvalisusega seotud teenistusülesanded ja kohustused laevadel, nagu on määratletud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle ajakohastatud XI-2 peatükis ning laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse (ISPS) koodeksis;
23) vanemmehaanik – laevamehaanik, kes vastutab laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest;
24) vanemtüürimees – laevaohvitser, kellele läheb üle laeva üldjuhtimine, kui kapten on võimetu oma teenistusülesandeid täitma;
25) veeldatud gaasi tanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse veeldatud gaase mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete rahvusvahelise koodeksi (koos muudatustega) 19. peatükis loetletud veeldatud gaaside või muude toodete veoks mahtlastina;
26) polaarveed – Arktika veed ja Antarktika piirkond.
§ 4. Õppekavadele esitatavad nõuded ning õppekavas määratud meresõidupraktika
(1) Mereõppeasutuste STCW konventsiooni kohase õppe õppekavad ja valmendid peavad tagama STCW konventsiooni nõuete täitmise ning vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Mittekonventsioonikohase õppe õppekavad peavad vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Õppekavade sisu, õppeainete loetelu, õppeainete mahu ja haridustasemele vastavuse puhul peab täitma vähemalt vastava kutsestandardi nõudeid.
(2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavas on praktilise töö ühe vormina ette nähtud meresõidupraktika juhul, kui konventsioonikohasele õppele asuja ei ole eelnevalt läbinud õppekava lõpetamiseks ja vastava kvalifikatsiooni saamiseks vajalikku meresõidupraktikat. Meresõidupraktika vorm, maht ning läbiviimise ja arvestamise tingimused peavad vastama STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetele.
§ 5. Õppejõududele, õpetajatele ja eksamineerijatele esitatavad nõuded
(1) Laevapere liikmete koolitusel peab erialase ja täiendusõppe õppejõudude, õpetajate ja eksamineerijate kvalifikatsioon vastama vähemalt kvalifikatsioonile, mille andmise aluseks on nende läbiviidav või eksamineeritav koolitus.
(2) Taseme- ja täiendusõppe eksamikomisjoni esimehe kvalifikatsioon peab vastama vähemalt kvalifikatsioonile, mille andmise aluseks on tema eksamineeritav koolitus.
(3) Laevapere liikmete erialase ja täiendusõppe õppejõud, õpetaja ja eksamineerija peavad vastama STCW koodeksi jaotise A-I/6 lõigete 4, 5 ja 6 tingimustele ning olema läbinud vähemalt vastavalt lektori või eksamineerija koolituse.
1) STCW konventsiooni reegli I/12 ja STCW koodeksi jaotises A-I/12 sätestatud tehnilisi tingimusi ja teisi selle jaotise sätteid ning STCW koodeksi A osaga meresõidudiplomi või kutsetunnistuse suhtes kehtestatud nõudeid järgitakse:
1) kõikide kohustuslike valmendil põhinevate koolituste puhul;
2) kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate hindamiste puhul, mida tehakse valmendi abil;
3) kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate pädevustaseme demonstreerimiste puhul, mida tehakse valmendi abil.
(1) Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad esimees ja vähemalt kolm liiget. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab mereõppeasutuse juht kooskõlastatult Transpordiametiga.
(2) Eksamikomisjon vormistab eksamiprotokollid. Eksamiprotokollide alusel väljastatakse mereõppeasutuse lõpetamise dokument.
(1) Mereõppeasutus, kes korraldab laevapere liikmete täiendusõpet, moodustab eksamikomisjoni laevapere liikmete eksamite vastuvõtmiseks ja täiendusõppe läbimise kinnitamiseks.
(2) Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad esimees ja vähemalt kaks liiget. Mereõppeasutuse eksamikomisjoni koosseisu kinnitab mereõppeasutuse juht kooskõlastatult Transpordiametiga.
(3) Eksamikomisjon vormistab eksamiprotokolli, mille alusel väljastatakse tunnistus kursuse õppekava läbimise kohta. Eksamiprotokoll, mille on allkirjastanud eksamikomisjoni liikmed, edastatakse Transpordiametile hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksami toimumist.
(1) Käesoleva jao nõuded põhinevad STCW koodeksi A ja B osal.
(2) Käesoleva jao alusel ette nähtud koolitus peab tagama, et meremeestel oleks piisav inglise keele oskus, nagu on kindlaks määratud STCW koodeksi jaotistes A-II/1, A-III/1, A-IV/2 ja A-II/4, ning et nad oleksid suutelised täitma oma kohustusi laeval.
(3) STCW koodeksi A osa sisaldab pädevusnõudeid, millele kandidaat peab vastama, et saada meresõidudiplomit või kutsetunnistust või pikendada kinnituslehte vastavalt STCW konventsioonile. Pädevusnõuetes kindlaksmääratud oskused rühmitatakse vastavalt järgmisele seitsmele teenistusülesandele:
1) navigatsioon;
2) lasti käitlemine ja paigutamine;
3) laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine;
4) laevamehaanika;
5) elektritehnika, elektroonika ja automaatika;
6) hooldus ja remont;
7) raadioside.
(4) Lõikes 3 nimetatud pädevusnõuded on erinevad sõltuvalt järgmistest vastutustasanditest:
1) juhtimistasand;
2) ekspluatatsioonitasand;
3) toetustasand.
(5) Teenistusülesanded ja vastutustasand on kindlaks määratud STCW koodeksi A osa II, III ja IV peatükis esitatud pädevusnõuete tabelites.
§ 9¹. Täiendusõppe või koolituse läbimist tõendavad dokumendid, mis ei kuulu Transpordiametis ümbervahetamisele
1) Transpordiametis ei kuulu ümbervahetamisele järgmised täiendusõppe või koolituse läbimist tõendavad mereõppeasutuse väljastatud dokumendid:
1) erialane täiendusõpe;
2) ohtlikku lasti vedaval laeval töötamise täiendusõpe;
3) turvaalane koolitus;
4) turvaalane tutvustav koolitus;
5) turvakohustusi täitva laevapere liikme koolitus;
6) ujuvplatvorme teenindava laeva kapteni ja vahitüürimeeste täiendusõpe;
7) dünaamilise positsioneerimise süsteemi (DP) kasutava laeva juhtkonna liikmete täiendusõpe;
8) kiirlaeva kapteni ja vanemtüürimehe täiendusõpe;
9) reisilaeva laevapereliikmete täiendusõpe;
10) esmaabikoolitus;
11) meditsiiniabikoolitus;
12) STCW konventsiooni 2010. aasta muudatusi käsitlev erialane täiendusõpe;
13) radarnavigatsioon ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamise, sillatöö ja päästeoperatsioonide juhtimise täiendusõpe;
14) radarnavigatsioon ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamise koolitus;
15) elektronkaartide kuvamis- ja infosüsteemi (ECDIS) kasutamise koolitus;
16) sillaressursside juhtimise koolitus operatiiv- ja juhtimistasandil (BRM);
17) masinaruumi ressursside juhtimise koolitus operatiiv- ja juhtimistasandil (ERM);
18) kõrgepingeseadmete kasutamise koolitus.
(1) Laevajuhtide koolitus peab sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva kogumahutavusest vastama STCW koodeksi jaotiste A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-IV/2, A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-II/1, B-IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.
(2) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks nõutav koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile II/3 ning STCW koodeksi tabelis A-II/3 nimetatud pädevusnõuetele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-IV/2, A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse STCW koodeksi jaotiste B-II/3, B-IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli II/3 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevusele.
(3) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile II/1 ning STCW koodeksi tabelis A-II/1 nimetatud pädevusnõuetele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli II/1 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevusele.
(4) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või kapteni ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või kapteni diplomi saamiseks nõutav koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile II/2 ning STCW koodeksi tabelis A-II/2 nimetatud pädevusnõuetele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Lisaks peab käesolevas lõikes nimetatud koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-IV/2, A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-II/1, B-IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koolituse maht peab olema vähemalt 240 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP), millest 65 EAP peab olema STCW koodeksi jaotise A-II/2 lõike 2 kohane koolitus süvendatud ja laiendatud mahus vastavalt tabelis A-II/2 toodud pädevusnõuetele. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli II/2 või II/3 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevusele vastavalt läbitud koolitusele.
(6) Kui meresõidudiplomi taotleja koolitus ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud koolituse nõuetele, tuleb taotlejal läbida täiendav koolitus puuduolevas osas.
(1) Laevamehaanikute koolitus peab sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva peamasinate efektiivsest koguvõimsusest vastama STCW koodeksi jaotiste A-III/1, A-III/2, A-III/3, A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.
(2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglile III/1, STCW koodeksi tabelis A-III/1 nimetatud pädevusnõuetele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale ning käesoleva määruse §-s 53 nõutud õppepraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/1 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevusele.
(3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku või vanemmehaaniku ning 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku või vanemmehaaniku diplomi saamiseks nõutav koolitus peab vastama STCW konventsiooni reeglitele III/2 ja III/3 ning STCW koodeksi tabelites A-III/2 ja A-III/3 nimetatud pädevusnõuetele ja nõutavas ulatuses meresõidupraktikale. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse maht peab olema vähemalt 240 EAP, millest 65 EAP peab olema STCW koodeksi jaotise A-III/2 lõike 2 ja jaotise A-III/3 lõike 2 kohane koolitus süvendatud ja laiendatud mahus vastavalt tabelites A-III/2 ja A-III/3 toodud pädevusnõuetele. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/2 või III/3 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevusele.
(5) Laeva elektrimehaaniku koolituse maht peab olema vähemalt 240 EAP ja sisaldama STCW konventsiooni reegli III/6 kohast koolitust vastavalt STCW koodeksi tabelis A-III/6 toodud pädevusnõuetele ning töökojapraktikat ja meresõidupraktikat vastavalt käesoleva määruse §-s 58 sätestatule. Lisaks peab koolitus vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/2 punktide 1–4, A-VI/3 punktide 1–4 ja A-VI/4 punktide 1–3 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/6, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi. Koolituse läbimist tõendav mereõppeasutuse väljastatud diplomi akadeemiline õiend peab kajastama vastavust STCW konventsiooni reegli III/6 kohastele teadmistele, arusaamadele, kogemustele ja pädevustele.
(6) Kui meresõidudiplomi taotleja koolitus ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud koolituste nõuetele, tuleb taotlejal läbida täiendav koolitus puuduolevas osas.
(1) Vanemmotoristi koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotiste A-III/4 ja A-III/5 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/4 ja B-III/5 soovitusi.
(2) Laevaelektriku koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotise A-III/7 nõuetele.
Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri koolitus ja väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri koolitus peab vastama Transpordiameti tunnustatud õppekavale ja vastavale kutsestandardile selle olemasolul.
Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva laevamehaaniku koolitus peab vastama Transpordiameti tunnustatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku õppekavale ja vastavale kutsestandardile selle olemasolul.
(1) Tankeril töötamiseks peavad kapten, laevaohvitserid ning teki- ja masinameeskond läbima STCW konventsiooni reegli V/1-1 või V/1-2 ja STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 või A-V/1-2 nõuetele ja jaotise B-V/1, B-V/1-1 või B-V/1-2 soovitustele vastava täiendusõppe. Kohalikus rannasõidus ei nõuta alla 3000-se kogumahutavusega punkrilaevade laevapere liikmetelt tankeritel töötamise laiendatud väljaõppe läbimist.
(2) Reisilaeval töötamiseks peavad kapten, laevaohvitserid, teki- ja masinameeskond ning reisijaid reisijate ruumides teenindavad ja neid hädaolukorras juhtivad teised laevapere liikmed läbima STCW konventsiooni reegli V/2 ja STCW koodeksi jaotise A-V/2 nõuetele vastava täiendusõppe.
(2¹) Laeval, millele kohaldatakse gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelist ohutuskoodeksit (edaspidi IGF koodeks), töötamiseks peavad laevapere liikmed, kelle kohustusteks on seadmete kasutamine, hooldus või hädaolukorras tegutsemine, läbima STCW konventsiooni reegli V/3 ja STCW koodeksi jaotise A-V/3 nõuetele vastava tutvustava väljaõppe.
(2²) Isik, kes on läbinud koolituse ja saanud tunnistuse kooskõlas STCW konventsiooni reegli V/1-2 lõigetega 2 ja 5 või lõigetega 4 ja 5, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tutvustava väljaõppe läbinuks.
(2³) Laeval, millele kohaldatakse IGF koodeksit, töötamiseks peavad kapten, laevamehaanikud ja isikud, kes on otseselt vastutavad laeva kütuse ja kütusesüsteemi kasutamise ja seadmete hoolduse eest, läbima STCW konventsiooni reegli V/3 ja STCW koodeksi jaotise A-V/3 nõuetele vastava laiendatud väljaõppe, mille läbimise eelduseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tunnistuse olemasolu.
(2⁴) Isik, kes on läbinud koolituse ja saanud tunnistuse kooskõlas STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 lõikega 2, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud laiendatud väljaõppe läbinuks eeldusel, et isikul on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm kuud meresõidupraktikat veeldatud gaasil töötavate jõuseadmetega laeval, veeldatud gaasi tankeril või muud madala leekpunktiga kütust kasutaval laeval ning meresõidupraktika sisaldas vähemalt kolme punkerdamist või kolme laadimist ja kolme lossimist.
(3) Kiirlaeva kapteni ja vanemtüürimehe täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise B-V/a soovitustele ja rahvusvahelistele kiirlaevade ohutuse koodeksite (1994 HSC Code ja 2000 HSC Code) 18. peatüki reegli 18.3 nõuetele.
(4) Ohtlikku lasti vedaval laeval töötamise täiendusõpe peab vastama sõltuvalt veetavast lastist STCW koodeksi jaotise B-V/b või B-V/c soovitustele.
(5) Mehaanilisel jõul liikuva puurplatvormi laevapere täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise B-V/d soovitustele.
(6) Ujuvplatvorme teenindava laeva kapteni ja vahitüürimeeste täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise B-V/e soovitustele.
(7) Dünaamilise positsioneerimise süsteemi (DP) kasutavate laeva juhtkonna liikmete täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise B-V/f soovitustele.
(8) Polaarvetes sõitva laeva kapteni, vanemtüürimehe ja laevajuhi põhiväljaõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise A-V/4 lõike 1 nõuetele.
(9) Polaarvetes sõitva laeva kapteni ja vanemtüürimehe laiendatud väljaõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise A-V/4 lõike 2 nõuetele.
§ 23. Päästevahendite ja valvepaadi, päästeparve ning kiirvalvepaadi vanema koolitus
(1) Päästevahendite, valvepaadi, päästeparve ning kiirvalvepaadi vanema täiendusõppe peavad läbima laevapere liikmed, kellele pannakse vastav päästevahendite, valvepaadi, päästeparve ning kiirvalvepaadi vanema kohustus. Täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/2, A-VI/2-1 ja A-VI/2-2 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-VI/2 ja B-I/14 soovitusi.
(2) Päästevahendite vanema asendaja peab läbima päästevahendi vanema täiendusõppe, mis vastab STCW koodeksi jaotise A-VI/2 nõuetele, võttes arvesse jaotise B-VI/2 soovitusi.
(3) Kiirvalvepaadi meeskonna liikmed peavad läbima kiirvalvepaadi vanema täiendusõppe, mis vastab STCW koodeksi jaotise A-VI/2 nõuetele, võttes arvesse jaotise B-VI/2 soovitusi.
§ 24. Tuletõrjealane koolitus laiendatud programmi järgi
(1) Juhtkond ja laevapere liikmed, kellele pannakse kohustus juhtida tulekustutusrühmi või -kustutustöid, peavad läbima tuletõrjealase koolituse laiendatud programmi järgi, mis vastab STCW koodeksi jaotise A-VI/3 nõuetele.
(2) Koolitust ei nõuta kohalikus rannasõidus alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval.
(1) Esmaabikoolituse peavad läbima kõik juhtkonna liikmed.
(2) Meditsiiniabikoolituse peavad läbima kapten ja vanemtüürimees ning laevapere liikmed, kellele pannakse kohustus anda meditsiiniabi, välja arvatud arsti kvalifikatsiooni omav laevapere liige. Koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/4, A-VI/4-1 ja A-VI/4-2 nõuetele. Meditsiiniabikoolitust ei nõuta lähisõidus ja kohalikus rannasõidus.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolitused tuleb läbida iga viie aasta järel.
Ohutusalase tutvustava koolituse peavad läbima kõik laevapere liikmed. Koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punkti 1 nõuetele. Koolitus viiakse läbi laeval ja see peab olema dokumenteeritud.
(1) Ohutusalase koolituse peavad läbima kõik laevapere liikmed, kellele määratakse ohutus- või keskkonnakaitsealased kohustused. Koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotiste A-VI/1, A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3 ja A-VI/1-4 nõuetele, võttes arvesse jaotise B-VI/1 soovitusi.
(2) Ohutusalase koolituse tunnistus on tähtajatu kohalikus rannasõidus alla 24 meetri pikkustel laevadel, välja arvatud reisilaevadel.
(1) Turvaalase tutvustava koolituse peavad läbima kõik laevapere liikmed. Tutvustav koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punktide 1–3 nõuetele.
(2) Kehtetu
(3) Koolitust võib laevas läbi viia STCW konventsiooni reegli VI/5 järgset tunnistust omav laeva või reederi turvaülem või vastavat kvalifikatsiooni omav isik.
(4) Koolitust ei nõuta kohalikus rannasõidus ega laevadel, millele ei laiene ISPS koodeks.
Turvaalase koolituse peavad läbima kõik laevapere liikmed, kellele ei ole määratud turvaalaseid kohustusi. Koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punkti 4 nõuetele, võttes arvesse jaotise B-VI/6 soovitusi. Koolitust viib läbi mereõppeasutus. Turvaalast koolitust ei nõuta laevapere liikmetelt, kes viibivad laeval ajutiselt kuni 48 tundi. Koolitust ei nõuta kohalikus rannasõidus ega laevadel, millele ei laiene ISPS koodeks.
§ 30. Turvakohustusi täitva laevapere liikme koolitus
Turvakohustusi täitva laevapere liikme koolituse peavad läbima kõik laevapere liikmed, kellele pannakse turvaalased kohustused. Koolitus peab vastama STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punktide 6–8 nõuetele, võttes arvesse jaotise B-VI/6 soovitusi. Koolitust viib läbi mereõppeasutus. Koolitust ei nõuta kohalikus rannasõidus ega laevadel, millele ei laiene ISPS koodeks.
(1) Erialase täiendusõppe peavad läbima laeva juhtkonna liikmed, juhul kui pädevust ei tõendata muul § 40 lõikes 2 loetletud viisil. Erialane täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi jaotise A-I/11 punkti 2 nõuetele. Erialast täiendusõpet või pädevuse tõendamist muul § 40 lõikes 2 loetletud viisil ei nõuta kohalikus rannasõidus alla 200-se kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev.
(2) Paragrahvides 45 ja 47 nimetatud vahitüürimehe diplomi vahetamisel kõrgema kvalifikatsiooni diplomi vastu peab läbima radarnavigatsiooni ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamise, sillatöö ja päästeoperatsioonide juhtimise täiendusõppe.
(3) Kehtivat e-residendi digitaalset isikutunnistust, Eesti elamisluba või elamisõigust omav välisriigi meresõidudiplomi või kutsetunnistusega laevamehaanik peab läbima erialase täiendusõppe, mis sisaldab muu hulgas koolitust masinaruumi valmendil. Kehtivat e-residendi digitaalset isikutunnistust, Eesti elamisluba või elamisõigust omav välisriigi meresõidudiplomi või kutsetunnistusega laevajuht peab läbima raadiosideoperaatori koolituse ja erialase täiendusõppe, mis sisaldab muu hulgas koolitust silla valmendil.
§ 32. Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse subjektid, väljastamine ning duplikaat
(1) Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.
(2) Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse Eesti kodanikule või Eesti elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse välisriigis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.
(3) Meresõidudiplom või kutsetunnistus väljastatakse mereõppeasutuse lõpudokumendi ning eksamiprotokolli alusel. Isikud, kes on läbinud koolituse ja omandanud kutse välisriigis tegutsevas või tegutsenud õppeasutuses, peavad meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks esitama Transpordiametile läbitud õppekava sisu ja mahtu tõendava õiendi.
(3¹) Isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, kui ta on lisaks lõikes 3 nimetatud õiendile esitanud Haridus- ja Noorteameti tõendi, mis kinnitab mereõppeasutuse väljastatud diplomi vastavust Euroopa Liidu kutsekvalifikatsiooniraamistikule, ja § 31 lõikes 3 nimetatud erialase täiendusõppe tunnistuse.
(3²) Lõikes 3¹ nimetatud isikule väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, mis on samaväärne välisriigis välja antud olemasoleva meresõidudiplomi või kutsetunnistusega, kui isik vastab meresõiduohutuse seaduse § 20 lõikes 5³ sätestatud tingimustele.
(4) STCW konventsiooni II, III ja IV peatüki kohased meresõidudiplomid ja kutsetunnistused väljastatakse määramata ajaks. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamise aluseks olevaid dokumente säilitatakse 50 aastat.
(5) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanik peab tegema duplikaadi saamiseks avalduse Transpordiametile, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) tekst on muutunud raskesti loetavaks või selles on vähemalt üks täht muutunud mitteloetavaks;
2) kui tuvastatakse meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vormistamise ebatäpsus või sellele kantud andmete ebaõigsus;
3) kui meresõidudiplom või kutsetunnistus on hävinud, kadunud või varastatud.
(6) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse duplikaat väljastatakse arhiivis olevate dokumentide alusel, arvestades meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal ning vastavust STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetele.
(7) Kõrgema kutsekvalifikatsiooni meresõidudiplom või kutsetunnistus annab õiguse töötada oma eriala mis tahes madalamal ametikohal. Transpordiamet võib väljastada laevapere liikme taotlusel tema kvalifikatsioonist madalama astme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse.
§ 33. Kinnitusleht ja selle väljastamine, kinnituslehele märgitavad piirangud ning kinnituslehe pikendamine
(1) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kehtivuse meresõiduks määrab kinnitusleht. Kinnitusleht kuulub laeva juhtkonna meresõidudiplomi või kutsetunnistuse juurde ning annab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud vastutustasandile vastaval ametikohal ja õiguse täita kinnituslehel märgitud teenistusülesandeid. Kinnituslehte ei nõuta kohalikus rannasõidus alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval.
(2) Kinnituslehe väljastamise aluseks on täiendusõppekursuste lõpetamise kehtivad tunnistused vastavalt teenistusülesannetele, vastutustasandile ja ametikohale, kui taotleja ei ole saanud vastavat väljaõpet üldise koolituse käigus, või teadmiste ja oskuste hindamist tõendavad tunnistused või meresõidupraktika tõend ning kehtiv tervisetõend laevapere liikme terviseseisundi kohta.
(3) STCW konventsiooni nõuetele vastava meresõidudiplomi või §-s 43 või 44 nimetatud tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe saamiseks peab taotleja tõendama merendusalase inglise keele oskust, esitades tõendi inglise keele eksami sooritamise kohta §-s 7 või 8 nimetatud komisjoni ees või tõendades inglise keele oskust §-s 35 nimetatud Transpordiameti hindamiskomisjoni ees. Kui taotleja on Transpordiametile inglise keele oskust tõendanud, siis järgmise kinnituslehe taotlemisel ta seda tõendama ei pea. Kui taotleja ei tõenda inglise keele oskust, väljastatakse kinnitusleht piiranguga, mille kohaselt see kehtib tööks kohalikus rannasõidus.
(4) Transpordiamet märgib kinnituslehele meresõidudiplomi või kutsetunnistuse numbri ja kinnituslehe järjekorranumbri.
(5) Transpordiamet väljastab kinnituslehe kuni viieks aastaks. Kinnituslehe kehtivusaeg määratakse esimesena lõppeva täiendusõppe läbimist tõendava tunnistuse kehtivusaja või pädevust tõendava eksamiprotokolli kuupäeva järgi.
(6) Kinnituslehele märgitakse meremehe terviseseisundist tulenev sõidupiirkonna piirang ja prillide kandmise kohustus ning vastava koolituse puudumisel piirang töötada STCW konventsiooni reeglis V/1-1 või V/1-2 sätestatud tankeritel.
(7) Laeva juhtkonna liikmele, kes ei ole läbinud kohustuslikku meditsiiniabikoolitust, väljastatakse kinnitusleht piiranguga, mille kohaselt see kehtib tööks lähisõidus või kohalikus rannasõidus. Lähisõidu piiranguna märgitakse kinnituslehele tekst „Sõidupiirkond – Läänemeri”.
(8) Kehtetu
(9) Kinnitusleht kaotab kehtivuse, kui meresõidudiplomi või kutsetunnistuse tunnistab kehtetuks või tühistab selle väljaandnud riik.
(10) Ametikoht, millel meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omajal on õigus töötada, peab olema vähemalt samaväärne ohutu mehitatuse tunnistusel märgitud STCW konventsiooni reegliga või käesolevas määruses nimetatud kvalifikatsioonitasemega.
(11) Kehtetu
§ 34. Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste tunnustamine
(1) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi, kui need on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/993 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 169, 27.6.2022, lk 45–90).
(2) Transpordiamet tunnustab kolmanda riigi poolt laevapere liikmele nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni koostatud riikide nimekirja, kelle diplomeid ja kutsetunnistusi Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad ning kellega on Eesti Vabariik sõlminud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud meresõidudiplomite tunnustamisel väljastab Transpordiamet Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks STCW konventsiooni reegli I/2 lõike 7 kohase kinnituslehe ja kannab sellele võimalikud piirangud tulenevalt ametikohast, teenistusülesandest ja vastutustasandist.
(3¹) Kinnituslehe taotlemisel peab esitama olemasoleva meresõidudiplomi ja kinnituslehe, meremehe tervisetõendi ning sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami. Kapteni ja vanemtüürimehe meresõidudiplomi kinnituslehe taotlemisel peab lisaks esitama § 25 nõuetele vastavate koolituste tunnistused.
(3²) Kinnituslehele märgitakse meremehe terviseseisundist tulenev sõidupiirkonna piirang ja nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamise kohustus ning vastava koolituse puudumisel piirang töötada STCW konventsiooni reeglis V/1-1 või V/1-2 nimetatud tankeritel.
(3³) Väljastatava kinnituslehe kehtivusaeg määratakse välisriigi pädeva asutuse väljastatud kinnituslehel märgitud kehtivusaja järgi, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(4) Transpordiamet võib kehtestada piiranguid Euroopa Liidu liikmesriikide välja antud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste omanikele tulenevalt ametikohast, teenistusülesandest ja vastutustasandist kohalikus rannasõidus ja selliste alternatiivdiplomite omanikele, mis on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/993 I lisa reegliga VII/1. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada, et nõuded ei oleks rangemad kui nõuded, mis on kehtestatud Eesti meremeestele.
(5) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamist taotleval kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega isikul ning välisriigi kaptenil, vanemtüürimehel, vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul peavad Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks olema vajalikud teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest. Isiku teadmisi hinnatakse eksami sooritamisel Transpordiametis.
(5¹) Kehtetu
(6) Isik, kellel on kolmandas riigis välja antud nõuetekohase kinnituslehega asjakohane kehtiv meresõidudiplom või kutsetunnistus, millele Transpordiamet ei ole veel väljastanud kinnituslehte selle kohta, et ta on pädev töötama Eesti riigilippu kandval laeval juhtkonna liikmena, võib töötada Eesti riigilippu kandval laeval kuni kolm kuud. Sel juhul peab olema laeval Transpordiameti väljastatud tõend selle kohta, et Transpordiametile on esitatud taotlus kinnituslehe saamiseks. Isik saab taotleda tõendit, kui ta asub esmakordselt tööle Eesti lipu all sõitval laeval.
§ 35. Transpordiameti hindamiskomisjon ning eksami läbiviimise nõuded
(1) Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõikes 5⁶ nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatakse Transpordiametis hindamiskomisjon (edaspidi Transpordiameti komisjon).
(2) Transpordiameti komisjoni esimehe ja liikmete väljaõppe tase peab vastama STCW konventsiooni reeglile II/2, III/2 või IV/2.
(3) Teadmiste ja oskuste hindamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, mis võetakse aluseks meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel.
(4) Kui meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja ei läbinud eksamit Transpordiameti hindamiskomisjoni ees, on taotlejal õigus taotleda uue eksami toimumist mitte varem kui kahe nädala pärast. Transpordiameti hindamiskomisjon määrab eksami uue aja, arvestades eksamiks vajalike teadmiste täiendamiseks kuluvat aega.
(5) Kui isik ei saa määratud ajaks eksamile tulla, peab ta sellest vähemalt üks tööpäev enne talle määratud eksami kuupäeva teavitama Transpordiametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning talle määratud eksami aeg muudetakse. Hilisema teavitamise korral eksami aega ei muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata, ning ta esitab selle kohta Transpordiametile asjakohase tõendi.
(6) Kui eksamile registreerinud isik ei ilmu hindamisele või ta ei ole oma eksamile mitteilmumisest ettenähtud ajal jooksul hindamiskomisjoni teavitanud, siis loetakse eksam toimunuks ning hindamise eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Eksamit ei loeta läbituks, põhjuseks märgitakse „eksamile mitteilmunud”.
§ 36. Esimese meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamine enam kui viie aasta möödumisel mereõppeasutuse lõpetamisest
(1) Esimese meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb sooritada eksam Transpordiameti komisjoni ees.
(2) Paragrahvides 65–67 ning 69 ja 70 nimetatud kutsetunnistuste saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb sooritada eksam §-s 8 nimetatud vastava ala laevapere liikmeid koolitava mereõppeasutuse eksamikomisjoni ees.
§ 37. Mereväe õppeasutuse lõpetanule meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamine
(1) Mereväe õppeasutuse lõpetanule väljastatakse laevajuhtkonna liikme meresõidudiplom või kutsetunnistus Transpordiameti komisjoni otsuse alusel, kui mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht vastavad STCW konventsiooni nõuetele.
(2) Juhul kui mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht ei vasta STCW konventsiooni nõuetele, tuleb mereväe õppeasutuse lõpetanul läbida täiendav õpe puuduvate õppeainete mahus ja sooritada sellekohane eksam mereõppeasutuses.
(3) Transpordiamet väljastab mereväe õppeasutuse lõpetanule 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe meresõidudiplomi ja 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku meresõidudiplomi, kui:
1) meresõidudiplomi taotlejal on meresõidupraktika vähemalt laevaohvitserina sõjalaeval vähemalt 33 kuud, mille kohta esitatakse mereväe õiend;
2) meresõidudiplomi taotlejal on meresõidupraktika vähemalt kolm kuud kauba- või reisilaeval kogumahutavusega 500 või enam või peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam vastavalt teki- või masinameeskonnas;
3) meresõidudiplomi taotleja on sooritanud eksami Transpordiameti komisjoni ees.
(1) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks või vahetamiseks vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse dokumentide esitamise päevale eelneva viie aasta jooksul läbitud meresõidupraktikat. Sellest varasemat meresõidupraktikat arvestatakse juhul, kui seda on võimalik tõendada ja kontrollida Eesti Vabariigis asuvates arhiivides. Meresõidupraktikat arvestatakse alates esmase Eesti meresõidudokumendi omandamisest.
(2) Laeva pardal töötava laevapere liikme meresõidupraktika ajast arvatakse välja sadamas või remondis viibiva laeva seisuaja osa, mis ületab 30 päeva.
(3) Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd teisaldataval ujuvvahendil.
(4) Kehtetu
(5) Meresõidupraktika arvestamisel, kui laeval kasutatakse käesolevas määruses sätestamata ametikohtade nimetusi, esitab reeder Transpordiameti nõudmisel nende ametikohtade ametijuhendid.
(6) Transpordiamet keeldub meresõidupraktika arvestamisest järgmistel juhtudel:
1) esitatud meresõidupraktika andmed on ebaõiged või mitteloetavad;
2) isik ei täitnud laeval töötades ettenähtud teenistusülesandeid;
3) isikul ei olnud õigust täita temale antud teenistusülesandeid;
4) kui tekib kahtlus esitatud andmete tõesuses ja isik ei esita täiendavaid andmeid Transpordiameti nõudmisel.