Keskkonnatasude seadus

§ 29. Keskkonnatasu kõrgendatud määr veeloata veevõtu eest ja lubatust suuremas koguses

1) Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse: 1) veeloata võetud vee eest; 2) veeloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest.

§ 30. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel

(1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse: 1) loata kaevandatud maavara koguse eest; 2) loaga lubatud, maapõueseaduse § 61 lõike 1 alusel määratud või asjakohasel juhul ka maapõueseaduse § 63 lõike 6 või § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavara koguse eest, arvestades maapõueseaduse § 58 lõikes 4 sätestatut; 3) kaasneva maavara kaevandamata jäetud koguse eest. (2) Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavara kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

§ 31. Keskkonnatasu arvutamise kohustus

(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 3¹ ning käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 sätestatud juhtudel. (2) Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav. (3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 2 nimetatud määrusega. (3¹) Tasu raadamisõiguse eest arvutab Keskkonnaamet. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi aruandekvartal). Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. (5)

§ 32. Keskkonnatasude arvutamise alused

(1) Tasustatav maavara kogus arvutatakse maapõueseadusega ja selle alusel kehtestatud korras, kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi. (2¹) (2²) (2³) (3) Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika. (4) Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi. (5) (5¹) Raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel ja raadatava metsamaa pindala järgi. (5²) Käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud juhtudel arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu raievajaduse kavandamise käigus raadatava metsamaa pindala järgi. (6) Saastetasu arvutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi. (6¹) Saastetasu arvutus esitatakse: 1) saasteainete välisõhku väljutamisel paiksete heiteallikate kaupa; 2) saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse väljutamisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta; 3) jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa; 4) jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa. (6²) Kui veeloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. (6³) Kui veeloa omanik ei täida aruandekvartalis veeloa alusel määratud suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove § 33¹ lõike 6 kohaselt, võib Keskkonnaamet § 34¹ lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused. (6⁴) Aruandekvartali veesaastetasu arvutatakse keskkonnaloas märgitud seiretihedusega võetud kõikide veeproovide analüüsitulemuste alusel. (6⁵) Jäätmete energiakasutuse kohta ei pea saastetasu deklaratsiooni esitama, kui energiakasutuse otstarbel põletatakse ainult puidujäätmeid. (7) (8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuuleelektrijaama kohta andmed, mis võimaldavad tuvastada keskkonnatasu maksmise kohustuse ja kindlaks teha tuuleelektrijaamale kohalduva tasumäära. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatavate andmete nimistu ning andmete esitamise korra ja tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. (10) Tuuleelektrijaama toodetud elektrienergia kogus tehakse kindlaks elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega mõõdetud koguste alusel.

§ 32¹. Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine

(1) Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud markšeiderimõõdistust, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel. (2) Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 33¹ lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil markšeiderimõõdistus toimus. (3) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 33¹ lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust väiksem, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr. (4) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 33¹ lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust suurem, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse.

§ 33. Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale või Keskkonnaametile esitatavad dokumendid

§ 33¹. Maksukorralduse seaduse kohaldamine

(1) Saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Maksu- ja Tolliamet täidab saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Keskkonnaameti või käesoleva seaduse §-s 21⁶ nimetatud isiku või asutuse pädevusse. Maksu- ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. (4) Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel täidab Keskkonnaamet, tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu puhul käesoleva seaduse §-s 21⁶ nimetatud isik või asutus halduslepingust tulenevas ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (6) Keskkonnaametil on käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise kohas ja jäätmekäitluskohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove.

§ 33². Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus

Keskkonnaamet esitab Maksu- ja Tolliametile andmed saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesannete täitmiseks.

§ 33³. Keskkonnatasu deklaratsioon

(1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. (2) Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (3) Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026013&id=112042011005 määrusega.

§ 33⁴. Keskkonnatasu deklareerimine

(1) Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. (1¹) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsioon esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. (2) Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud. (3) Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.

§ 33⁵. Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded

(1) Käesoleva seaduse § 33¹ lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu määramise ja deklareerimisega seotud dokumendi ning maksukorralduse seaduse § 85 lõikes 3 ja §-s 91 nimetatud dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitab Keskkonnaamet: 1) dokumendi üleslaadimist keskkonnaotsuste infosüsteemi, tingimusel et dokumendi adressaat on keskkonnaotsuste infosüsteemi kasutaja ja ta on teatanud Keskkonnaametile oma elektronposti aadressi; 2) dokumendi saatmist äriühingu äriregistris toodud elektronposti aadressil või dokumendi adressaadi nõusolekul elektronposti aadressil, mille dokumendi adressaat on Keskkonnaametile teatavaks teinud. (2) Dokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemis kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil. Dokumendi kättetoimetamisele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohaldatakse lisaks maksukorralduse seaduse § 54 lõigetes 2¹, 3 ja 4 e-maksuameti kohta sätestatud nõudeid. (3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026013&id=129032019004 kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta.

§ 33⁶. Automaatsed haldusaktid ja dokumendid

(1) Keskkonnaamet võib anda haldusakti ja dokumendi automatiseeritult, ilma maksuhalduri ametniku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt ja dokument), arvestades maksukorralduse seaduse § 46² lõikes 2 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud automaatsed haldusaktid ja dokumendid toimetatakse kätte keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, arvestades käesoleva seaduse § 33⁵ lõikes 2 sätestatut. (3) Automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026013&id=129032019004 käesoleva seaduse § 33⁵ lõikes 3 nimetatud määrusega.

§ 34. Kalapüügiõiguse tasu arvutamine

(1) Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata, ja harrastuskalapüügiõiguse tasu, kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel. Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele. (2)

§ 34¹. Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt

(1) Lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa: 1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 9 sätestatud juhul, välja arvatud pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimisel, ja käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 sätestatud juhul; 2) 3) 4) käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 viidatud lubatud koguseid ületavate koguste eest. (2) Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut.

§ 34². Raadamisõiguse tasu arvutamine

(1) Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister). (2) Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest arvates. (3) Käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud juhtudel arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse § 41 lõikes 14¹ sätestatud tööde kavandamist.

§ 35. Keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmine

§ 36. Keskkonnatasu arvutuse kontrollimine

§ 37. Keskkonnatasu maksmise tähtpäev

(1) (2) Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (3) (4) Kalapüügiõiguse tasu makstakse: 1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist; 2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel; 3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks makseteatise alusel. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks makseteatise alusel. (5) Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist. (5¹) Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. (5²) Käesoleva seaduse § 34¹ lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. (5³) Raadamisõiguse tasu makstakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. (5⁴) Käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud juhtudel makstakse raadamisõiguse tasu enne metsaseaduse § 41 lõikes 14¹ sätestatud tööde alustamist. (6) (7) (8) (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5³ nimetatud keskkonnatasu makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud. (10) (11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. (12) (13) Käesoleva seaduse §-s 55⁴ sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu- ja Tolliamet Kliimaministeeriumi eelarvesse või §-s 21⁶ nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui § 55⁴ lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile.

§ 38. Selleks mitteettenähtud kohas ja loata keskkonda heidetud saasteainete ning kõrvaldatud jäätmete eest keskkonnatasu arvutamine ja sissenõudmine

§ 39. Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine

(1) Kui saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole käesoleva seadusega sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. (2) (3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks. (4) Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (5)

§ 40. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine

(1) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest. (2) Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras. (3) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

§ 41. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine

(1) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta. (2) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. (3) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. (4) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui: 1) taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud; 2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks; 3) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist; 4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks.

§ 42. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine

1) Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: 1) tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks; 2) tunnistada käesoleva seaduse § 43 lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks; 3) arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 kehtestatud määras.

§ 43. Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress

(1) Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. (2) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ning Põllumajandus- ja Toiduametil kutselise kalapüügi korral on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 2 sätestatud ulatuses ja korras. (3) Intressi, mida peab maksma saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral, arvutab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

§ 43¹. Keskkonnatasu tagastamise korraldus

(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras. (2) Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

§ 44. Tagastatav keskkonnatasu

(1) Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1) see on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2) keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem; 3) vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel; 4) 5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas. (2) Raadamisõiguse tasu tagastamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatut. (3) Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksema pindala. (3¹) Käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud juhtudel tagastatakse raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm aastat ja isik ei ole raadamist alustanud või on raadanud kavandatust väiksema pindala. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud juhtudel tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest.

§ 45. Keskkonnatasu tagastamise taotlemine

(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus selle tagastamist taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud juhul. (2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 lõike 1 alusel. (2¹) Raadamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 alusel taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist kahe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu. (3) Kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastamise taotlemiseks esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile. (4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui Keskkonnaametil või Põllumajandus- ja Toiduametil on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel. (5) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 sätestatud juhul esitab raadamisõiguse tasu tagastamise taotleja koos taotlusega andmed raadatud metsa pindala kohta.

§ 46. Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine

1) Keskkonnatasu ei tagastata, kui: 1) see ei ole põhjendatud; 2) kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed; 3) käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas.

§ 47. Keskkonnatasu tagastamine

(1) Keskkonnaamet või Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. (2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest, välja arvatud raadamisõiguse tasu puhul. (3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, tagastab keskkonnaloa andja avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu tagastamise otsuse tegemisest arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates. (4)

§ 48. Saastetasu asendamine

(1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui: 1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist; 2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena; 3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; 4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide suublasse juhitavas vees sisalduvate veeloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. (3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi leping). (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks. (5) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust. (6) Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat. (7) Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid.

§ 49. Saastetasu asendamise taotlus

(1) Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt: 1) taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi; 2) saastetasu asendamise ulatust; 3) ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta; 4) andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta; 5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral; 6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral. (3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust. (4) Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju.

§ 50. Taotluse menetlemine

(1) Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks. (2) Taotluse menetlemisel hinnatakse: 1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust; 3) projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele; 4) projekti majanduslikku põhjendatust; 5) esitatud andmete õigsust; 6) tähtaegade reaalsust; 7) täiendavate probleemide ja riskide olemasolu; 8) projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust; 9) saastetasu prognoosi õigsust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel. (4) Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui: 1) keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud; 3) projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele; 4) projekt ei ole majanduslikult põhjendatud; 5) tähtajad ei ole reaalsed; 6) projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud; 7) projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav; 8) projekti tulemus ei ole järjepidev. (5) Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra.

§ 51. Saastetasu asendamise leping

1) Saastetasu asendamise lepinguga määratakse: 1) saastetasu asendamise algus; 2) saastetasu asendamise kestus; 3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus; 4) saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa; 5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral; 6) prügila rajamise nõuded käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral; 7) aruannete esitamise tähtajad ja viisid; 8) lepingu täitmise kontrollimise korraldus; 9) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa.

§ 52. Saastetasu asendamise korraldus

(1) Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. (2) Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates. (2¹) Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal. (2²) Kui käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist käesoleva seaduse § 55 punktis 2 nimetatud teatise järgi. (3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui: 1) ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava; 2) investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses. (3¹) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33⁴ lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa. (4) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada. (4¹) Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine. (5) Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama talle juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama tal teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove.

§ 53. Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne

(1) Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama: 1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet; 2) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte; 3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente; 4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente. (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.

§ 54. Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui: 1) saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet; 2) Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks; 3) saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi; 4) saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet. (2) Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates. (4)

§ 55. Saastetasu asendamise lepingu lõppemine

1) Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded: 1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses; 2) saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada; 3) Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa.

§ 55¹. Laekunud keskkonnatasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel

(1) Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse: 1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus, majandusvööndis või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamata muus veekogus; 2) dolokivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,208 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,214 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,220 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,227 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,234 eurot; 3) madalamargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,295 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,304 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,313 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,322 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,332 eurot; 4) kõrgemargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot; 5) tehnoloogilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,835 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,860 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,886 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,913 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,940 eurot; 6) viimistlusdolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,638 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,657 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,677 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,697 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,718 eurot; 7) kruusa täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,486 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,501 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,516 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,531 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,547 eurot; 8) ehituskruusa ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,798 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,852 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,908 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,965 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 2,024 eurot; 9) liiva täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,284 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,293 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,302 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,311 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,320 eurot; 10) ehitusliiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,150 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,185 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,221 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,258 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,296 eurot; 11) tehnoloogilise liiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,466 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,510 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,555 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,602 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,650 eurot; 12) lubjakivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,225 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,232 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,239 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,246 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,253 eurot; 13) madalamargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,325 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,335 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,345 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,355 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,366 eurot; 14) kõrgemargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot; 15) tehnoloogilise ja tsemendilubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,538 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,554 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,571 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,588 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,606 eurot; 16) viimistluslubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,693 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,714 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,735 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,757 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,780 eurot; 17) keraamikasavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,543 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot; 18) keramsiidisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,629 eurot; 19) raskelt sulava savi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,013 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,043 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,074 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,106 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,139 eurot; 20) tsemendisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,551 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,568 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,585 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,603 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,621 eurot; 21) aluskorra ehituskivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,425 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,438 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,451 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,465 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,479 eurot; 22) vähelagunenud turba ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,215 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,251 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,289 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,328 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,368 eurot; 23) 0,29 eurot ühe kaevandatud hästilagunenud turba tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse; 24) fosforiidi ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,513 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,528 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,544 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,560 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,577 eurot; 25) 0,275 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse; 26) 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise või maavarana arvele võtmata setendi, kivimi, vedeliku või gaasi lasundi või selle osa looduslikust seisundist eemaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud kaevise või katendi või muu ainese kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 9 või § 30 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (1¹) Kui aruandekvartalis kehtiv põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on võrdne 0,37 euroga tonni kohta või sellest suurem, kohaldatakse selle aruandekvartali eest arvestatud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu jaotamisel riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel järgmiseid nõudeid: 1) põlevkivi kaevandamisõiguse tasust kantakse 0,24 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, 0,08 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi termilise töötlemise, sealhulgas vedelkütuse või elektrienergia tootmine, käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ja 0,05 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi mäeeraldiste asukoha kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse, jaotades selle kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva pindalaühiku arvestusliku väärtuse järgi; 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tasu eraldamiseks mäeeraldise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele jagatakse 0,05 eurot kaevandatud põlevkivi tonni eest mäeeraldisega kattuvate arvestuslike pindalaühikute väärtuste kogusummaga ja korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtusega; 3) mäeeraldiste ja kohaliku omavalitsuse üksuste pindala arvestatakse kaevandamise aasta 1. jaanuari seisuga. (1²) Mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtuse arvutamiseks korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindala osakaal kohaliku omavalitsuse üksuse kogupindalast kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindalaga. (2) (3) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust. (4) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta: 1) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud vee eest – 19,17 eurot; 2) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud jahutusvee eest – 3,83 eurot; 3) muudest veekogudest võetud vee eest – 14,76 eurot; 4) muudest veekogudest võetud jahutusvee eest – 0,81 eurot; 5) kvaternaari põhjaveekihist võetud vee eest – 31,51 eurot; 6) devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini võetud vee eest – 42,34 eurot; 7) ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist võetud vee eest – 43,19 eurot; 8) kambriumi-vendi põhjaveekihist võetud vee eest – 47,74 eurot; 9) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee tehnoloogiliseks otstarbeks, välja arvatud toiduainete valmistamiseks, kasutatava vee eest – 85,04 eurot; 10) joogiks kasutatava mineraalvee eest – 734,50 eurot; 11) ravivannimineraalvee eest – 115,04 eurot. (5) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta: 1) karjääridest väljapumbatava vee eest – 3,82 eurot; 2) kaevandustest väljapumbatava vee eest – 10,65 eurot. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotub kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt: 1) 15 protsenti Tallinna linnale; 2) 18,75 protsenti Anija vallale; 3) 18,75 protsenti Rae vallale; 4) 37,5 protsenti Kose vallale; 5) 5 protsenti Järva vallale; 6) 5 protsenti Paide linnale. (6¹) Põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust kantakse 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatule kantakse riigieelarvesse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–25 ning lõigetes 4, 5 ja 6¹ nimetatud tasu ületav osa; 2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu; 3) saastetasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud tasu. (8) Keskkonnatasu andmete muutmise korral tehakse ümberarvestus tagasiulatuvalt ning kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavat keskkonnatasu korrigeeritakse ülekandmata või rohkem ülekantud eraldiste summaga.

§ 55². Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse

(1) Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. (2) Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 55⁴ sätestatud kalandusettevõtja hüvitiste maksmiseks vajamineva summa, kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mis asub meretuulepargi mõjualas. (3) Meretuulepargi mõjuala ulatust arvestatakse tuulepargi lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi rannajoone piirini. (4) Kui meretuulepargi mõjualas on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta arvutatud kauguspunktide osakaalule. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kauguspunktide arvutamisel võetakse arvesse tuuleelektrijaamad, mille lühim kaugus iga mõjualas asuva kohaliku omavalitsuse üksuse rannajoonest ei ole rohkem kui 20 kilomeetrit. Kauguspunkti arvutamisel lahutatakse 20 kilomeetrist tuuleelektrijaama kaugus lähimast vastava omavalitsusüksuse rannajoone punktist. Tuuleelektrijaamade kohta arvutatud kauguspunktid summeeritakse iga mõjualas asuva kohaliku omavalitsuse üksuse kaupa ja leitakse iga omavalitsusüksuse kauguspunktide osakaal kauguspunktide kogusummast.

§ 55³. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele

(1) Käesoleva seaduse § 55² lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele eluruumi kohta võrdselt tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuaril järgmistele tingimustele: 1) eluruum on füüsilise isiku omand ja 2) eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht. (2) Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini. (2¹) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ei maksta käesoleva seaduse § 21⁵ lõike 1 alusel laekunud tasust, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on otsustanud teisiti. (2²) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhul elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksta füüsilisele isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 9 sätestatud nõuetele. (3) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus ühe tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab veebilehel teabe elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohta. (5) Kehtetu (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude kogusumma aasta kohta jääb alla 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele. (7) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saamiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eluruumi omanik või tema kirjalikult volitatud isik eelmise kalendriaasta kohta kirjaliku taotluse hiljemalt 1. märtsiks kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. (8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas. (9) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saamise õigus on isikul, kes oli vastava eluruumi omanik eelmise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. (10) Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad omanikud taotlused eraldiseisvalt ning kohaliku omavalitsuse üksus maksab nõuetekohase taotluse esitanud kaas- või ühisomanikele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu võrdsetes osades eluruumi kohta arvestatud tasust. (11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega. (12) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava eluruumi eest.