(1) Kalandusettevõtjal on tõendatud juhul meres paikneva tuuleelektrijaama mõjualas tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel õigus saada hüvitist riigile laekunud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvelt.
(2) Kalandusettevõtja esitab käesoleva seaduse §-s 21⁶ nimetatud isikule või asutusele (edaspidi kalandusettevõtja hüvitise menetleja) kirjaliku avalduse hüvitise saamiseks kalendriaasta eest sellele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks.
(3) Tuuleelektrijaama kohta ei saa hüvitist taotleda samale kutselise kalapüügi loale kantud kalur ja kalapüügiloa omanik korraga. Sellisel juhul tagastatakse kaluri esitatud taotlus läbi vaatamata.
(4) Kalandusettevõtja hüvitise menetleja arvestab 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud määruse alusel kalandusettevõtjale hüvitise suuruse.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 21⁴ lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt.
(6) Kalandusettevõtja hüvitise menetleja maksab kalandusettevõtjale hüvitise taotluse esitamise aasta 1. septembriks.
(6¹) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 21⁴ lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud, makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates.
(7) Kalandusettevõtja hüvitise arvutamise põhimõtted, hüvitise taotlemise ja maksmise korra, sealhulgas kalasaagi vähenemise tõendamise ja tõendatuks lugemise korra, kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kliimaministeerium korraldab käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammi (edaspidi keskkonnaprogramm) elluviimist talle selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud vahenditest riigi sihtasutuse kaudu, mille asutajaõiguste teostajaks on Kliimaministeerium (edaspidi sihtasutus). Keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Kliimaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.
(1¹) Kehtetu
(1²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summale eraldab Kliimaministeerium keskkonnaprogrammi elluviimiseks Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamise ja nendega toimetuleku toetamise eesmärgil aastas summa, mille suurus vastab vähemalt 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus korraldab keskkonnaprogrammi vahendite kasutamist keskkonnakaitse valdkondade rahastamise või keskkonnaprojektide elluviimise kaudu vastavalt Kliimaministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule, mille sõlmimisele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõikes 2 sätestatut.
(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Kliimaministeerium.
(4) Kliimaministeeriumi tegevuse üle toimub järelevalve seadusega sätestatud korras.
(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kliimaministeerium.
(6) Keskkonnaprogrammist rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimekirja ja valdkondade vahel raha jagunemise proportsioonid kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Täiendavaks keskkonnatasuks ei loeta eripüügil uuringute eesmärgil püütud kala müügist saadud raha juhul, kui traalpüügiks kasutatakse kutselise kalapüügi laeva ja kutselise kalapüügi vahendeid. Eripüügiloale tehakse vastav märge.
§ 57². Süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajaliku tegevuse toetamine
Maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsaseaduse alusel metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajalikku tegevust rahastatakse Kliimaministeeriumi eelarvest vähemalt ulatuses, mis vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aastal raadamisõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.
§ 59. Keskkonnakaitse valdkondade rahastamine ja taotluste hindamine
(1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium võib keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste hindamise korraldamise käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 nimetatud halduslepinguga osaliselt või täielikult üle anda § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele.
(1¹) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutus teeb hindamistulemustele tuginedes taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning teeb järelevalvet toetuse kasutamise tingimuste täitmise üle.
(2) Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutava ministri otsuste alusel rahastamist korraldab ja lepingute täitmist kontrollib sihtasutus.
(3) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõikega 2 seotud projektitaotlused peavad vastama järgmistele üldistele alustele:
1) projekti positiivse keskkonnamõju ulatuslikkus;
2)
3) projekti kooskõla keskkonnaalaste ja keskkonnakaitsega seotud tegevus- ja arengukavadega.
(3¹) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1² sätestatud toetuse saamiseks peab projekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule aitama kaasa § 56 lõikes 1² sätestatud eesmärkide saavutamisele.
(4) Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, korra ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, selle täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026013&id=104022020002 määrusega. Taotluste hindamise kriteeriumide puhul lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust, arvestades valdkonna iseärasusi.
(5) Rahastamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.
(6) Toetus jäetakse välja maksmata või välja makstud toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse kasutamise tingimusi.
(1) Toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(3) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetust tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutava toetuse summa.
(4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.
(5) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
§ 60. Muud eraldised loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks
(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib Kliimaministeerium keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks sõlmida käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusega sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras halduslepinguid, et korraldada:
1) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist;
2) vastavate riikidevaheliste ja rahvusvaheliste programmide finantseerimist;
3) valitsusteväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist.
(2) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Kliimaministeerium.
(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kliimaministeerium.
(1) Keskkonnatasude laekumise aruande esitab valdkonna eest vastutavale ministrile:
1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise ning jäätmete energiakasutuse ja kõrvaldamise korral Maksu- ja Tolliamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1¹ ja 2 sätestatud juhtudel;
1¹) kalapüügiõiguse tasu korral keskkonnaloa andja.
2)
3)
(2) Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku.
§ 62. Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldava sihtasutuse aruandlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse aruandlust ja auditeerimist korraldab sihtasutuse nõukogu vastavalt sihtasutuste seadusele ja raamatupidamise seadusele.
(2) Keskkonnakasutusest laekunud raha kasutamise aruande esitab keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus valdkonna eest vastutava ministri ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud korras.
§ 63. Vaide esitamine keskkonnatasude määramise kohta
(1)
(2)
(3) Keskkonnatasu määramise kohta võib esitada vaide valdkonna eest vastutavale ministrile, kes lahendab selle 30 tööpäeva jooksul vaide laekumise päevast arvates.
(3¹) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määramisele.
(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata vaidluste lahendamisele eksperte ning nõuda kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist.
(5) Ekspertide kaasamise ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab vaide esitaja. Kui vaie rahuldatakse, kannab kulud haldusorgan.
(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus pikendada vaide lahendamise tähtpäeva:
1) eksperdihinnangute saamiseks ning kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajamineva aja võrra;
2) muul olulisel põhjusel 30 tööpäeva võrra.
(1) Käesoleva seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008. aasta 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
(2) Maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Maa-ainese kaevandamise loa alusel kaevandatava kivimi või setendi kaevandamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 9 lõike 10 alusel.
(3) Aruandeperioodile, mis algas enne 2011. aasta 1. aprilli, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse 5.–10. peatüki sätteid enne 2011. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsioonis.
(4) Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 30. detsembrist käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel 2012. aastaks kehtestatud kutselise kalapüügiõiguse tasu määradele.
(5) Käesoleva seaduse § 11 lõike 5 redaktsioonile, mis on vastu võetud 2012. aasta 2. mail, eelnenud redaktsiooni alusel 2012. aastaks arvestatud kalapüügiõiguse tasu makstakse enammakstud osas tagasi käesoleva seaduse § 44 punkti 1 alusel ja 6. peatükis ettenähtud korras.
(6) Aruandeperioodile, mis algas enne 2013. aasta 1. jaanuari, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid enne 2013. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis.
(7) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 5¹ kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.
(8) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 2 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt alates 2017. aasta 1. jaanuarist.
(9) Enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud käesoleva seaduse § 56 lõike 1¹ alusel nimetatud Riigikogu liikmete volitused § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse nõukogu liikmetena lõpevad 2025. aasta 31. augustil.
§ 68². Energeetiliste maavaradega seotud sätete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse §-e 2, 3, 4, 9 ja 9¹ rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist.
(2) Käesoleva seaduse paragrahvi 19 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2016. aasta 1. jaanuarist.
(3) Käesoleva seaduse § 9¹ lõikest 2 tulenevalt muudetakse käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva lõike jõustumisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt muudetud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 kohaldamisel tekkinud keskkonnatasu enammakse tagastatakse käesoleva seaduse § 43¹ lõikes 2 ja maksukorralduse seaduse §-s 89 sätestatud korras.
(6) Keskkonnaamet tagab käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagasiulatuva muutmise eeltäidetud deklaratsioonide kättesaadavuse 2016. aasta 1. augustiks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt suuremas summas tasutud välisõhu saastetasult ja maavara kaevandamisõiguse tasult ei arvestata intressi perioodi eest tasu maksmisest kuni tagastamiseni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud koefitsientide kaotamise ja lõikes 4 viidatud kaevandamisõiguse tasu määrade ja kaevandamisõiguse tasu arvestamise aluste tagasiulatuvast rakendamisest tulenevalt ei vähendata 2017. aasta 1. jaanuarini kehtivas ulatuses käesoleva seaduse § 13 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantud maavara kaevandamisõiguse tasu ega 2016. aasta 1. juulini käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel sihtasutusele eraldatud välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu.
§ 68³. Seaduse rakendamine põlevkivi lend- ja koldetuhale 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 põlevkivi lend- ja koldetuhale sätestatud tasumäär on 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1,31 eurot.
§ 68⁴. Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete taaskasutamise analüüs
(1) Keskkonnaministeerium analüüsib koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga 2020. aasta 15. oktoobriks käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud jäätmete taaskasutamise võimalustest ja keskkonnamõjust lähtuvalt vajadust täiendavalt mõjutada nende jäätmete käitlust jäätmete kõrvaldamise saastetasumäära abil ja esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete saastetasumäärade kohta pakutakse alates 2021. aastast rakendamiseks välja uus saastetasu rakendamise põhimõte, kui see osutub analüüsist tulenevalt vajalikuks.
§ 68⁵. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendamine
(1) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse tuulepargi valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, käesolevas seaduses sätestatud mahus.
(2) Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kuid alustab elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, maksab käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni elektrienergia toomise alustamiseni tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, arvestades käesoleva seaduse §-s 21⁵ sätestatut.
(3) 2026. aastal elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu taotlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 55³ lõiget 1 kuni käesoleva lõike jõustumiseni kehtinud sõnastuses.
(4) Kuni 2026. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 21⁵ lõike 1 kohaldamisel tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks kasutusloa andmise päev ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.
(5) Kui tuuleelektrijaam on käesoleva seaduse § 21⁵ lõike 3 tähenduses võrguga sünkroniseeritud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuupäeva, kuid sellele ei ole selleks kuupäevaks antud kasutusluba, loetakse selle tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks 2026. aasta 1. juuli.
§ 68⁸. Saastetasumäärade erandid varasemalt kehtinud nõuete kohaselt vormistatud keskkonnalubade alusel saasteainete välisõhku väljutamisel
1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1¹ ja 3 nimetatud keskkonnaloa puhul, mis ei ole antud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt, rakendatakse:
1) osakestele – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 4 sätestatud saastetasumäära;
2) keskkonnaloas rühmana esitatud summaarsetele mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele (NMVOC) ning käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetamata lenduvatele orgaanilistele ühenditele ja rühmadele, välja arvatud metaan – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud saastetasumäära.
Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. detsembriks 2024. aasta 1. juulil jõustunud saastetasu määrade eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
§ 68¹¹. Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste toetusmeetme rakendamine
2025. aastaks käesoleva seaduse § 56 lõikes 1² sätestatud eesmärgil eraldatava summa arvutamisel võetakse aluseks 2023. aasta teisel poolaastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud kogus tonnides.