Law

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 13e1206e1051a0756f64cedfe9c0a8eaac06556ce6f8dd3c20d43c5295adc7a6

Contents: 116 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide terminite kasutamine
  3. § 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik
  4. § 4. Lõplik otsus ja selle vaidlustamine
  5. § 5. Ajutine kaitse ja ajutise kaitse saaja
  6. § 6. Perekonnaliige
  7. § 7. Pädevate asutuste ülesanded
  8. § 8. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu ametite, institutsioonide ja liikmesriikidega
  9. § 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses
  10. § 10. Andmete töötlemine
  11. § 11. Ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism ning nende rakendamise otsustamine
  12. § 12. Välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmine ja üleandmise otsuse vaidlustamine
  13. § 13. Turvalise kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramine
  14. § 14. Alaealise välismaalase esindamine
  15. § 15. Saatjata alaealise välismaalase esindamine
  16. § 16. Tasuta õigusabi
  17. § 17. Taotleja esindaja menetluses
  18. § 18. Taotleja õigused
  19. § 19. Taotleja õigus Eestis viibida
  20. § 20. Taotleja kohustused
  21. § 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ning arvestamine
  22. § 22. Taotleja teovõime ja vanuse määramine
  23. § 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja
  24. § 24. Välismaalase isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
  25. § 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel
  26. § 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal
  27. § 27. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal
  28. § 28. Isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal
  29. § 29. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
  30. § 30. Andmekogu ABIS andmete töötlemine
  31. § 31. Andmekogu ABIS põhimäärus
  32. § 32. Andmekogu ABIS vastutav töötleja
  33. § 33. Andmekogu ABIS andmete säilitamine ja juurdepääsupiirang
  34. § 34. Taotluse esitamine
  35. § 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel
  36. § 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel
  37. § 37. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine
  38. § 38. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
  39. § 39. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ja otsuse tegemist
  40. § 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine
  41. § 41. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamine
  42. § 42. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg halduskohtus
  43. § 43. Elamisloa andmine
  44. § 44. Elamisloa kehtivusaeg ja elamisloa pikendamine
  45. § 45. Pikaajalise elaniku elamisloa andmine
  46. § 46. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme taasühendamine ja perekonnaliikme tähtajaline elamisluba
  47. § 47. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele elamisloa andmisest keeldumine ja elamisloa kehtetuks tunnistamine
  48. § 48. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa ja selle pikendamise taotlemine
  49. § 49. Perekonnaliikme elamisloa kehtivusaeg
  50. § 50. Perekonnaliikme elamisloaga seotud otsuste vaidlustamine
  51. § 51. Rahvusvahelise kaitse äravõtmine
  52. § 52. Välja- ja tagasisaatmise lubamatus
  53. § 53. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed vastuvõtutingimused
  54. § 54. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas
  55. § 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused taustakontrollis ning rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise piirimenetluses
  56. § 56. Alaealise ja perekondade majutamine
  57. § 57. Rahaline toetus ja selle määrad
  58. § 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine
  59. § 59. Taotleja õigused ja materiaalsed vastuvõtutingimused hädaolukorras
  60. § 60. Liikumisvabaduse piiramine
  61. § 61. Materiaalsed vastuvõtutingimused
  62. § 62. Elamiseks kindlaksmääratud kohast lahkumine
  63. § 63. Registreerimisele ilmumine
  64. § 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise kontrollimine ja vaidlustamine
  65. § 65. Taotleja kinnipidamise alused
  66. § 66. Taotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine
  67. § 67. Kinnipidamise alternatiivid ja nende kohaldamine
  68. § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise korraldamine
  69. § 69. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja kinnipidamine
  70. § 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine
  71. § 71. Taotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine
  72. § 72. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
  73. § 73. Taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras
  74. § 74. Ajutine kaitse ja selle kohaldamise otsustamine
  75. § 75. Ajutise kaitse tähtaeg
  76. § 76. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemine
  77. § 77. Ajutise kaitse saajale elamisloa andmine ja selle pikendamine
  78. § 78. Ajutise kaitse saaja elamisloa andmisest ja selle pikendamisest keeldumine
  79. § 79. Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamine
  80. § 80. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba
  81. § 81. Ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused
  82. § 82. Ajutise kaitse saaja esindamine elamisloa taotlemise menetluses
  83. § 83. Ajutise kaitse saaja materiaalsed vastuvõtutingimused ja rahaline toetus
  84. § 84. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaksmääratud kohas
  85. § 85. Ajutise kaitse saaja perekonnaliige ja perekonna taasühendamine
  86. § 86. Ajutise kaitse saaja üleviimine teise liikmesriiki
  87. § 87. Ajutise kaitse saaja tagasivõtmine
  88. § 88. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
  89. § 89. Ajutise kaitse lõppemine
  90. § 90. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist
  91. § 91. Vastuvõtmise korraldamine
  92. § 92. Kaitse saaja kohalikku omavalitsusse elama asumisel tekkinud kulude katmise määrad
  93. § 93. Kaitse saaja kohustused
  94. § 94. Kaitse saaja sotsiaalsed õigused
  95. § 95. Kohanemisprogrammi eesmärk
  96. § 96. Kohanemisprogrammi korraldamine
  97. § 97. Järelevalve
  98. § 98. Välismaalase osalemine kohanemisprogrammis
  99. § 99. Kohanemisprogrammi sisu
  100. § 100. Kohanemisprogrammi läbimine
  101. § 101. Kohanemisprogrammi kulude hüvitamine
  102. § 102. Kohanemisprogrammi korraldamise andmete töötlemine
  103. § 103. Rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk
  104. § 104. Registri andmed ja nende töötlemine
  105. § 105. Registri põhimäärus
  106. § 106. Riiklik järelevalve
  107. § 107. Riikliku järelevalve erimeetmed
  108. § 108. Varem esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamine
  109. § 109. Käesoleva seaduse § 98 lõike 2 kohaldamise erisus
  110. § 110. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine
  111. § 111.
  112. § 124.
  113. § 125. Välismaalaste seaduse muutmine
  114. § 126.
  115. § 130.
  116. § 131. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

116 provisions

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase õiguslikku seisundit, rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalasele taustakontrolli tegemist, välismaalasele ajutise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi ka taotleja) ja saaja ning ajutise kaitse saaja Eestisse vastuvõtmist, välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmist, Eesti osalemist Euroopa Liidu solidaarsusmehhanismis, rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse ümberasustamise aluseid ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ulatuses, mis ei ole reguleeritud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega (edaspidi Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid): 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L, 2024/1351, 22.05.2024); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024); 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024); 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024). (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses. (4) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.

Propose a change

§ 2. Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide terminite kasutamine

Käesolevas seaduses kasutatakse käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides määratletud termineid.

Propose a change

§ 3. Välismaalane ja kolmanda riigi kodanik

(1) Välismaalane on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. (2) Kolmanda riigi kodanik on isik, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.

Propose a change

§ 4. Lõplik otsus ja selle vaidlustamine

(1) Lõplik otsus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) rahvusvahelise kaitse taotluse (edaspidi ka taotlus) kohta tehtud keelduv otsus (edaspidi ka keelduv otsus) või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mida ei ole kaebetähtajaks halduskohtus vaidlustatud; 2) taotluse kohta tehtud keelduv otsus või rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsus, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata; 3) otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline kaitse. (2) Lõpliku otsuse tegemisel lõpeb rahvusvahelise kaitse menetlus. (3) Taotluse kohta tehtud keelduva otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule.

Propose a change

§ 5. Ajutine kaitse ja ajutise kaitse saaja

(1) Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata enda tõhusat toimimist ajutist kaitset taotlevate välismaalaste huvides. (2) Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud ning kellel ei ole nimetatud riigis valitseva olukorra tõttu võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete reguleerimisalasse ning: 1) kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast; 2) keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks. (3) Massiline sisseränne on suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit välismaalaste omaalgatuslik või evakueerimiskavas ettenähtud saabumine.

Propose a change

§ 6. Perekonnaliige

(1) Taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliige on: 1) tema abikaasa või registreeritud elukaaslane; 2) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja alaealine laps; 3) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; 4) tema või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus; 5) tema vanem või eestkostja, kui taotleja on alaealine, välja arvatud juhul, kui tema teovõimet on abiellumise eesmärgil laiendatud ja tema perekonnaliikmeks loetakse tema abikaasa; 6) tema vanem või eestkostja või muu perekonnaliige, kui taotleja on saatjata alaealine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega. (2) Käesoleva seaduse tähenduses võib perekonnaliikmeks lugeda ka isiku, kes ei ole taotleja abikaasa ega registreeritud elukaaslane, kui: 1) ta elas enne Eestisse saabumist taotlejaga ühises majapidamises püsivas kooselus; 2) tema ja taotleja vahel on tegelik perekondlik suhe; 3) tema ja taotleja abiellumine või kooselu registreerimine ei olnud neist sõltumatutel asjaoludel nende elukohariigis võimalik; 4) tema ja taotleja suhe vastab käesoleva seaduse eesmärgile kaitsta perekonna- ja eraelu ning 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud asjaolusid on taotleja faktiliselt tõendanud ning neid tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et tegemist on tegeliku kooseluga. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ei käsita taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja abikaasat perekonnaliikmena, kui abielu on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga. (4) Perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui perekond oli olemas enne Eestisse saabumist.

Propose a change

§ 7. Pädevate asutuste ülesanded

(1) Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides sätestatud pädeva asutuse ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, sealhulgas: 1) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artikli 3 punktis 15 nimetatud menetlev ametiasutus; 2) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 4 lõigetes 1–3 sätestatud ülesandeid; 3) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 52 lõikes 1 nimetatud vastutavat liikmesriiki kindlaksmäärav asutus; 4) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artikli 2 punktis 10 nimetatud taustakontrolliasutus; 5) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468, 30.12.2021, lk 1–54), artiklites 3 ja 24 sätestatud riikliku kontaktpunkti ülesandeid; 6) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklites 60–65 ja 67–69 nimetatud ülesandeid. (2) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka materiaalsete vastuvõtutingimuste tagaja) korraldab ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtmise, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kultuuriministeerium korraldab kohanemisprogrammi. (4) Õiguskantsler täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 43 lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklis 10 nimetatud põhiõiguste seire ülesannet.

Propose a change

§ 8. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu ametite, institutsioonide ja liikmesriikidega

(1) Taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja probleemide lahendamisel teevad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, aidates teda seaduste, välislepingute ja Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamise järelevalves. (2) Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet tagavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktide järgsete kohustuste täitmise ning edastavad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile teavet ja statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta: 1) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate olukord; 2) õigusaktide kohaldamine; 3) rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kohta kehtivad ning kehtestatavad õigusaktid. (3) Vabariigi Valitsus teavitab valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekul Euroopa Liidu Nõukogu Eesti suutlikkusest vastu võtta ajutist kaitset vajavaid välismaalasi. (4) Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet korraldavad teabevahetust ning teevad oma pädevuse piires Euroopa ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide ja käesoleva seaduse rakendamiseks koostööd teiste riikidega ning Euroopa Liidu ametite ja institutsioonidega. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi Euroopa Liidu Varjupaigaametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2303 sätestatud korras. (6) Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise, selle andmisest keeldumise, rahvusvahelise kaitse ära võtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust ega kohustada taotlejat järgima liikumisvabaduse piiranguid või kinnipidamise alternatiive. (7) Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt. (8) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ning volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.

Propose a change

§ 9. Teabe kaitse ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses

(1) Ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. (2) Taotleja kohta kogutud andmete edastamine välisriigile ja välisriigilt taotleja kohta andmete kogumine on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusest või käesolevast seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Andmete edastamisel välisriigile tagatakse, et teavet ei edastata taotleja päritoluriigile. (3) Kui ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluses kogutud andmeid edastatakse muule kui käesolevas seaduses nimetatud asutusele, kehtivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused ka selle asutuse ametnikele ning töötajatele.

Propose a change

§ 10. Andmete töötlemine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võivad käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud pädevad asutused töödelda §-s 104 loetletud andmeid. Käesoleva seaduse alusel läbi viidavate menetluste andmeid töödeldakse rahvusvahelise kaitse andmise registris. Rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmeid töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus ning pärast taustakontrolli tegemist edastatakse andmed rahvusvahelise kaitse andmise registrisse. (2) Välismaalane on kohustatud andma käesoleva seaduse §-s 104 nimetatud andmed pädevatele asutustele käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (4) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste suhtes: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artikli 17 punktides a–g ja i nimetatud andmetele. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangu aluse äralangemisel lõpetatakse selle piirangu kohaldamine ning andmesubjektile antakse teavet tema kohta kogutud isikuandmete, tema kohta andmekogusse kantud andmete ja menetlustoimiku kohta ning tagatakse neile juurdepääs.

Propose a change

§ 11. Ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism ning nende rakendamise otsustamine

(1) Rändehalduse meetmed on ümberasustamine ja solidaarsusmehhanism. (2) Ümberasustamine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1350 sätestatud rahvusvahelise kaitse ja elamisloa saanud isiku vastuvõtmine kolmandast riigist. (3) Solidaarsusmehhanism on kogum Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 nimetatud meetmetest, et toetada rändesurve all olevaid Euroopa Liidu liikmesriike. (4) Vabariigi Valitsus otsustab ümberasustamises osalemise ja teiste liikmesriikide solidaarsusmehhanismi kaudu toetamise, kooskõlastades otsused Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses ümberasustamise kohta määratakse kindlaks vähemalt Eestisse ümberasustatavate isikute piirarv ja päritoluriik ning ümberasustamise aasta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses solidaarsusmehhanismi kohta määratakse kindlaks: 1) rahvusvahelise kaitse taotlejate või selle saanud isikute Eestisse vastuvõtmise piirarv ja aasta; 2) rahaline toetus või 3) alternatiivsed toetusmeetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1351. (7) Välismaalase võib Eestisse ümber asustada pärast Politsei- ja Piirivalveameti otsust tunnustada isikut rahvusvahelise kaitse saajana. (8) Solidaarsusmehhanismi kaudu Euroopa Liidu liikmesriikidelt toetuse taotlemise ja toetuse andmise viisid otsustab valdkonna eest vastutav minister.

Propose a change

§ 12. Välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmine ja üleandmise otsuse vaidlustamine

(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele nimetatud määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatut. (2) Politsei- ja Piirivalveamet vormistab välismaalase vastutavale Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmise otsuse (edaspidi ka üleandmise otsus) kirjalikult. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuse teha rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvas otsuses. (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuses määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikkusega 7 kuni 30 päeva. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib üleandmise otsuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta üleandmise otsuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata, kui esineb käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud välismaalase kinnipidamise alus. (7) Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase üleandmise menetluse ajal kohaldada välismaalase suhtes liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise alternatiive. (8) Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. (9) Üleandmise otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Üleandmise otsuse peale võib välismaalane esitada halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. (10) Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus Eestis viibida 14 päeva üleandmise otsuse kättetoimetamisest arvates või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud halduskohtu määruse tegemiseni tema Eestis viibimise õiguse kohta. (11) Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus saada õigusabi ja esindamist halduskohtumenetluses käesolevas seaduses rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatu alusel. (12) Kui välismaalane soovib üleandmise otsuse vaidlustamisel õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigust viibida Eestis kuni üleandmise otsuse kohta halduskohtu otsuse tegemiseni ning selleks ajaks üleandmise tähtaja peatamist, tuleb asjakohased taotlused esitada koos kaebusega halduskohtule. (13) Halduskohus lahendab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud taotlused Eestis viibimiseks koos üleandmise otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisega.

Propose a change

§ 13. Turvalise kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib kehtestada turvaliste kolmandate riikide ning turvaliste päritoluriikide nimekirja. (2) Nimekirja kehtestamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 61 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut. (3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ning vajaduse korral uuendab turvaliste kolmandate riikide ning turvaliste päritoluriikide nimekirja vähemalt kord aastas. (4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu Varjupaigaametit turvaliste kolmandate riikide ja turvaliste päritoluriikide nimekirjast ning nende muudatustest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 64 lõikes 4 sätestatud korras.

Propose a change

§ 14. Alaealise välismaalase esindamine

(1) Alaealise välismaalase esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (2) Eeldatakse, et alaealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu. (3) Alaealise välismaalasega menetlustoimingute tegemisel viibib vastutav täisealine isik menetlustoimingute tegemisel juures, välja arvatud juhul, kui Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei ole see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 22 lõike 4 kohaselt alaealise huvides. (4) Käesolevas seaduses alaealise välismaalase esindamise kohta sätestatut kohaldatakse ka piiratud teovõimega täisealise taotleja suhtes.

Propose a change

§ 15. Saatjata alaealise välismaalase esindamine

(1) Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas paragrahvis saatjata alaealine) esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit saatjata alaealise esindamise vajadusest. (2) Saatjata alaealiseks ei peeta välismaalast, kellele on Eestis kohus määranud füüsilisest isikust eestkostja. (3) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise huvidega. (4) Kui saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täidab perekonnaseaduse alusel valla- või linnavalitsus või saatjata alaealist esindab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik samal ajal esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib samal ajal esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat. (5) Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täitev isik (edaspidi käesolevas paragrahvis esindaja) peab enne saatjata alaealise osalemist nõudvaid menetlustoiminguid temaga kohtuma. Esindaja viibib selliste menetlustoimingute tegemisel juures ja võtab arvesse saatjata alaealise seisukohti tema vajaduste kohta. (6) Teavet esindaja määramise kohta ning võimaluse kohta esitada esindaja peale turvaliselt ja konfidentsiaalselt halduskohtule kaebus antakse saatjata alaealisele viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest aru. (7) Politsei- ja Piirivalveamet ning muu asutus, kellel on teavet, et esindaja ei ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab sellest eestkostja ülesandeid täitvat valla- või linnavalitsust ja lõikes 8 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusametit. (8) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste arvu tõttu ajutiselt saatjata alaealise esindamise ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni perekonnaseaduse alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise Politsei- ja Piirivalveameti menetlustoimingutes esindamisega seotud ülesandeid või sõlmida selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.

Propose a change

§ 16. Tasuta õigusabi

(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab välismaalasele tasuta õigusabi andmise käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet lepingu ühe või mitme füüsilise või juriidilise isikuga. (2) Välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi enda esindamiseks: 1) rahvusvahelise kaitse menetluses; 2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347, (EL) 2024/1348 või (EL) 2024/1351 alusel, ning haldusakti, millega on välismaalasele pandud väljasõidukohustus ja sissesõidukeeld; 3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, millega piirati tema materiaalseid vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema majutuskoha maakonna territooriumilt või kohaldati liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise alternatiive; 4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses sätestatud alusel. (3) Taotluse tasuta õigusabi saamiseks enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses esitab välismaalane Politsei- ja Piirivalveametile koos rahvusvahelise kaitse taotlusega. Politsei- ja Piirivalveamet ei anna tasuta õigusabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud välismaalasele. (4) Välismaalase esindaja rahvusvahelise kaitse menetluses jätkab õigusabi osutamist halduskohtumenetluses. (5) Kui välismaalane ei esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotlust tasuta õigusabi saamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses ning soovib tasuta õigusabi halduskohtumenetluses, määrab Politsei- ja Piirivalveamet talle esindaja. (6) Politsei- ja Piirivalveamet ei määra esindajat, kui: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud asjaolu; 2) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktis a, c või d nimetatud asjaolu. (7) Halduskohus lõpetab kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel õigusabi osutamise, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimus. (8) Kohus võib kõrvaldada tasuta õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega esindaja tasuta õigusabi osutamisest, kui ta on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib nõuda esindajalt selle kohta selgituse esitamist. Kohus edastab esindaja osutamisest kõrvaldamise määruse vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveametile uue tasuta õigusabi esindaja nimetamiseks. (9) Halduskohtumenetluses antakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste vaidlustamisel tasuta õigusabi, kuni halduskohus on teinud otsuse jätta välismaalase esitatud kaebus rahuldamata. Tasuta õigusabi välismaalase kinnipidamise vaidlustamiseks antakse kuni käesolevas seaduses sätestatud alusel välismaalase kinnipidamiseni. (10) Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega keelduti tasuta õigusabi andmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktis b sätestatud alusel, võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. (11) Halduskohtu määruse peale, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata, keelduti tasuta õigusabi andmisest või lõpetati tasuta õigusabi andmine, ei saa esitada määruskaebust. (12) Tasuta õigusabi saanud välismaalasele ei osutata samal ajal samas asjas riigi õigusabi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul. (13) Kui välismaalane soovib otsust vaidlustada Riigikohtus ning teda tasuta õigusabi korras esindav isik ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lõikes 2 sätestatud nõuetele, on tal õigus esitada riigi õigusabi seaduses sätestatud korras taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Propose a change

§ 17. Taotleja esindaja menetluses

(1) Taotleja esindaja kohta kehtivad kõik Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud õigused ja kohustused. (2) Isiklikul vestlusel on taotleja esindajal õigus esitada küsimusi ja teha märkusi vestluse lõpus.

Propose a change

§ 18. Taotleja õigused

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse õigused ja vabadused, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest. (2) Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 sätestatud õigused. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus: 1) saada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamist kirjalikult Euroopa Liidu Varjupaigaameti vormil ning vajaduse korral suuliselt või visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel; 3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 4) saada tuge, lähtudes tema erivajadusest; 5) suhelda perekonnaliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga; 6) saada vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses sätestatud alusel ja korras; 7) saada tasuta õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust, välja arvatud juhul, kui taotluse sisulist läbivaatamist on määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–f alusel kiirendatud. Sel juhul ei anta taotlejale juurdepääsu tööturule ning varem antud juurdepääsuvõimalus võetakse ära. (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tagab taotleja õigused rahvusvahelise kaitse menetluses või korraldab nende tagamise Politsei- ja Piirivalveamet.

Propose a change

§ 19. Taotleja õigus Eestis viibida

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus Eestis viibida kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. (2) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibida, kui tema taotluse kohta on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus. (3) Kui rahvusvahelise kaitse saaja on taotlenud elamisluba Eestis seaduslikult viibimise ajal ja enne rahvusvahelise kaitse lõppemise tõttu rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse tegemist, on tal õigus Eestis viibida kuni välismaalaste seaduses sätestatud alusel elamisloa taotluse kohta otsuse tegemiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul taotleda kohtult õigust Eestis viibida kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. (5) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja on kohtus vaidlustanud tema taotluse kohta tehtud otsuse ning esitanud kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse Eestis viibimiseks, ei tohi teda Eestist välja saata, kuni kohus pole taotleja Eestis viibimise õigust lõpetanud. (6) Kohus lahendab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse Eestis viibimiseks koos rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisega. (7) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlust, võib kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 punkti 4 alusel ja korras omal algatusel lubada rahvusvahelise kaitse taotlejal Eestis viibida. (8) Esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse korral, mis esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks, on välismaalasel õigus Eestis viibida seni, kuni Politsei- ja Piirivalveamet on teinud tema taotluse kohta keelduva otsuse. Välismaalase kohtule esitatud taotlus Eestis viibimiseks ei peata tema Eestist väljasaatmist. Teise ja järgneva korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei anna taotlejale õigust Eestis viibida. (9) Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole seaduslikku alust Eestisse sisenemiseks ega Eestis viibimiseks, kui: 1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb tema suhtes taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud alusel ja korras; 2) tema taotlust vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras. (10) Taustakontrolli ja piirimenetluse ajal viibib rahvusvahelise kaitse taotleja Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohas.

Propose a change

§ 20. Taotleja kohustused

(1) Taotleja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte ning austama põhiseaduslikke väärtusi ja põhimõtteid, vabadusele, õiglusele ja õigusele tuginevat riiki ning Eesti ühiskonnakorraldust, eesti keelt ja kultuuri. (2) Taotleja on kohustatud igati kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude väljaselgitamisele. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklist 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklist 17 tulenevale peab taotleja: 1) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit tema perekonnaseisu muutumisest ning lapse sünnist; 2) lubama kontrollida tema terviseseisundit rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel; 3) järgima tema suhtes käesoleva seaduse § 60 lõike 1 või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse piirangut ja kinnipidamise alternatiivi. (3) Kaasaaitamiskohustus laieneb rahvusvahelise kaitse menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotleja esindajale, kui esindajal on teavet või dokumente, mis aitavad kaasa rahvusvahelise kaitse taotleja isiku ja tema kodakondsuse tuvastamisele, isikusamasuse kontrollimisele või taotlemise asjaolude väljaselgitamisele. (4) Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud vastuvõtutingimustega seotud teenuseid, välja arvatud vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud need kulutused hüvitama. (5) Rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtutingimustega seotud teenuste hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega. (6) Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lubatud Eestis töötada ega Eestis ettevõtlusega tegeleda, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul. Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise korral kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestatut.

Propose a change

§ 21. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ning arvestamine

(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel ning taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse taotleja vastuvõtu erivajadust ning menetluslikku eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest tingitud vajadusi. (2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise ohver ja isik, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, ja isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi. (3) Isik loetakse vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks, kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tal selle vajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohaldatakse talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 menetlusliku eritagatise ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduse kohta sätestatud erisusi ning talle võimaldatakse asjakohane tugi. (4) Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamisel tuginetakse eelkõige nähtavatele füüsilistele tunnustele, taotleja ütlustele või käitumisele või asjakohasel juhul taotleja vanemate või tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele. (5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust tuvastama pädev asutus või ekspert. Vastuvõtu erivajadus ja menetlusliku eritagatise vajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti, kuid 30 päeva jooksul pärast rahvusvahelise kaitse saamiseks sooviavalduse tegemist. (6) Politsei- ja Piirivalveamet märgib hinnangu taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta kirjalikult ning määrab taotlejale antava vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse. Politsei- ja Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pädeva asutuse või eksperdi hinnangut. Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse tuvastab pädev asutus või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et isikut ei loeta vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks. (7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud jälgivad taotleja vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust ning arvestavad seda igati kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust. (8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja vajadustega arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja vastuvõtu erivajaduse või menetlusliku eritagatise vajaduse või märkab võimalikule erivajadusele või menetlusliku eritagatise vajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit kas krüpteeritult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või tehnilise võimaluse korral andmevahetuse platvormi X-tee kaudu. (9) Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad peavad vastama kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil vastuvõtu erivajadust ning menetlusliku eritagatise vajadust jälgida ja arvestada.

Propose a change

§ 22. Taotleja teovõime ja vanuse määramine

(1) Alaealisel välismaalasel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda nimel, kui tema teovõimet on laiendatud, või oma vanema, tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku kaudu. (2) Rahvusvahelise kaitse menetluses ei arvestata alaealise päritoluriigis kehtivat välismaalase päritoluriigi õiguse kohast teovõimelisust, kui see erineb Eesti õiguses sätestatust. (3) Kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane, käsitatakse taotlejat alaealisena. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Kui Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus taotleja vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, hinnatakse taotleja vanust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 25 sätestatud korras. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib juhinduda teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnangust taotleja vanuse kohta. (6) Vanuse kindlaksmääramise hinnangut saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või toiminguga, mille tegemisel vanus kindlaks määrati.

Propose a change

§ 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(1) Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve. (2) Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet vastuvõtutingimuste kohta, antakse saatjata alaealisele talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku juuresolekul. (3) Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus: 1) saada juurdepääs haridusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui ta on õppimiskohustuslik; 2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet. (4) Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka juhul, kui alaealine on menetluse kestel saanud täisealiseks. (5) Saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse või suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde. Saatjata alaealisele tagatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamine ka juhul, kui ta suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde. (6) Saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist alustab Politsei- ja Piirivalveamet võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud teenused on kohaliku omavalitsuse täidetavad riiklikud ülesanded kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses.

Propose a change

§ 24. Välismaalase isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud isiku tuvastama või kontrollima tema isikusamasust. (2) Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.

Propose a change

§ 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel

(1) Isik on kohustatud esitama oma isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks haldusorgani nõudmisel isikut tõendava dokumendi. (2) Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel. (3) Alla 15-aastase välismaalase isik tuvastatakse tema seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite alusel, kui talle ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti. (4) Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.

Propose a change

§ 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal

(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi töödeldakse välismaalase sõrmejälgede ja näokujutise andmeid. (2) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama sõrmejälgede ja näokujutise võtmist.

Propose a change

§ 27. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal

Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varem isiku suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldud andmete põhjal.

Propose a change

§ 28. Isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal

(1) Isiku põlvnemise tuvastamiseks võib temalt võtta DNA-proovi ja selle andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik põlvnemist tuvastada. (2) Alaealiselt DNA-proovi võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve. (3) Isik on haldusorgani nõudmisel kohustatud andma DNA-proovi. (4) Isikult DNA-proovi võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast.

Propose a change

§ 29. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda rahvusvahelise kaitse menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning biomeetriliste andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 kohaselt.

Propose a change

§ 30. Andmekogu ABIS andmete töötlemine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse, kodakondsuse seaduse, konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete alusel. (3) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15⁵ sätestatut.

Propose a change

§ 31. Andmekogu ABIS põhimäärus

(1) Andmekogu ABIS põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026102&id=109062026044 määrusega. (2) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpne andmekoosseis; 3) andmevahetus andmekogude vahel; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) andmete täpsemad säilitustähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused.

Propose a change

§ 32. Andmekogu ABIS vastutav töötleja

Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

Propose a change

§ 33. Andmekogu ABIS andmete säilitamine ja juurdepääsupiirang

(1) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantavaid andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Andmete täpsem säilitustähtaeg kehtestatakse andmekogu põhimääruses. (2) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Propose a change

§ 34. Taotluse esitamine

(1) Taotlusena käsitatakse välismaalase mis tahes viisil esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks. (2) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata pärast Eestisse saabumist. (3) Ümberasustamise korras vastuvõetava välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse võib Politsei- ja Piirivalveamet vastu võtta välisriigi territooriumil. (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada. (5) Kui on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel välismaalastel võib olla soov esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute teavitamise selle esitamise võimalustest. (6) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja Piirivalveametile teises Euroopa Liidu liikmesriigis, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (7) Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada isiklikult.

Propose a change

§ 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel

(1) Rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming võib menetleva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. (2) Tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise rahvusvahelise kaitse menetluses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet. (3) Taotleja esitatud ütlusi ja dokumente võib tõlkida Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga. (4) Käesolevas seaduses nimetatud menetlusdokumendi sisu või haldusakti resolutiivosa koos vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest välismaalane aru saab. Tõlkida võib Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga.

Propose a change

§ 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel

(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb järgmised toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse saamist ning enne sooviavalduse registreerimist: 1) annab taotlejale teavet tema õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) teavitab Sotsiaalkindlustusametit vajadusest taotleja majutamiseks ja vajaduse korral saatjata alaealise esindamiseks; 3) teavitab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täitvat isikut alaealisega seotud asjaoludest. (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust saatjata alaealise esindamise vajadusest ning teavitab Politsei- ja Piirivalveametit isikust, kes täidab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid. (3) Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 sätestatu kohaselt ning teeb järgmised toimingud: 1) vaatab isiku ja tema asjad läbi; 2) võtab asjad ja dokumendid hoiule; 3) töötleb biomeetrilisi andmeid ning edastab need Eurodac-süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 kohaselt; 4) võtab DNA-proovi, kui teisiti ei ole võimalik isiku põlvnemist tuvastada; 5) korraldab tervisekontrolli, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik; 6) korraldab taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamise; 7) korraldab taotleja nõusolekul meditsiinilise läbivaatuse, kui see on vajalik taotluse läbivaatamiseks; 8) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava dokumendi; 9) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. (4) Kui taotleja suhtes tehakse taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud korras, tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toimingud pärast taustakontrolli lõppu. Kui tausta kontrollimisel või muul seaduses sätestatud juhul tehti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toiminguid, ei tehta neid uuesti, välja arvatud juhul, kui nende uuesti tegemine on põhjendatud. (5) Rahvusvahelise kaitse taotleja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi hoiule võtmisel annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale hoiule võetud dokumendi koopia koos märkega dokumendi hoiule võtmise kohta. (6) Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ümberasustamise või ümberpaigutamise korras vastuvõetav välismaalane kinnitab taotluse esitamisel, et talle on antud teave tema õiguste ja kohustuste kohta. (7) Eestisse ümberasustamise või rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seotud toimingud võib teha selles riigis, kus välismaalane menetlemise ajal viibib. (8) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse menetluses ja ümberpaigutamise korral juhinduda teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud menetlustoimingutest. (9) Süüteomenetluses kogutud andmeid võib kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses. (10) Kui menetlustoimingu protokollimine on nõutav või kui Politsei- ja Piirivalveamet peab seda vajalikuks, võib menetlustoimingu protokollida elektrooniliselt. Välismaalasele võib protokolli tutvustada Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga ning ta kinnitab protokolliga tutvumist elektroonilise märkega. Menetlustoimingu protokoll antakse välismaalase soovi korral talle paberil.

Propose a change

§ 37. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet annab taotlejale kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset. (2) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus kehtib kuni üks aasta. (3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemise korral; 2) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged; 3) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks; 4) dokumendi kasutaja surma korral; 5) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral. (4) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks tunnistamisel võtab Politsei- ja Piirivalveamet selle välismaalaselt võimaluse korral ära. (5) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026102&id=103062026049 määrusega.

Propose a change

§ 38. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta

(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi taotluse, mille läbivaatamise eest on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 kohaselt vastutavaks riigiks määratud Eesti, ning teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2024/1347, (EL) 2024/1348 ja (EL) 2024/1350 sätestatud alustel ja korras. (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemisel otsustada, et korduv taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda lubamatuks ning teha keelduva otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 38 lõikes 1 sätestatud alustel. (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda ilmselgelt põhjendamatuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 39 lõikes 4 sätestatud alustel. (5) Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse otsuses või koos sellega välismaalasele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui väljasõidukohustus täidetakse muul alusel. (6) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 35 sätestatud tähtajal. (7) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse sisulist läbivaatamist kiirendada määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–j alusel ja nimetatud punktides sätestatud korras. (8) Taotlus, mille suhtes kohaldatakse piirimenetlust, vaadatakse läbi 15 päeva jooksul arvates taotluse registreerimisest Politsei- ja Piirivalveametis. (9) Kui halduskohus on tühistanud Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse ning kohustanud taotlust uuesti läbi vaatama, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse uuesti läbi eelisjärjekorras ning teeb uue otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 35 sätestatust lühema tähtaja jooksul. Käesolevat lõiget ei kohaldata piirimenetluses tehtud otsuse suhtes.

Propose a change

§ 39. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ja otsuse tegemist

(1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ning otsuse tegemist järgmised toimingud: 1) toimetab taotlejale kätte rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse, arvestades käesolevas seaduses kättetoimetamise kohta sätestatut; 2) teavitab taotluse kohta tehtud otsuse resolutsioonist kinnipidamiskeskust või kohta, kus taotleja on majutatud; 3) suunab rahvusvahelise kaitse saaja osalema kohanemisprogrammis. (2) Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, osutab Sotsiaalkindlustusamet talle vajaduse korral kaasabi kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

Propose a change

§ 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud menetlusdokument või haldusakt toimetatakse välismaalasele kätte. (2) Menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Menetlusdokument või haldusakt antakse taotleja soovi korral talle paberil. (4) Kui haldusorgan toimetab menetlusdokumendi või haldusakti kätte infotehnoloogilise vahendi abil, võib taotleja sellega tutvumist kinnitada elektroonilise märke tegemisega. (5) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ning juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning konfidentsiaalsuskohustust arvestades avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse numbri ja menetlusdokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse pealkirja. Veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument või haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks.

Propose a change

← Find another law