(1) Ajutise kaitse saajale tagatakse elamisloa taotlemise menetluses õigused ja vabadused, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest.
(2) Ajutise kaitse saajal on õigus:
1) saada esimesel võimalusel pärast elamisloa taotluse esitamist teabelehel või elektrooniliselt ja soovi korral suuliselt keeles, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet tasuta õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta;
2) saada tuge vastavalt oma erivajadusele, mille määramisele kohaldatakse vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta käesoleva seaduse §-s 21 sätestatut;
3) saada ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluses ja taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras.
(3) Ajutise kaitse saaja on kohustatud:
1) järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja põhimõtteid, vabadusele, õiglusele ja õigusele tuginevat riiki ning Eesti ühiskonnakorraldust, eesti keelt ja kultuuri;
2) esitama Politsei- ja Piirivalveameti määratud tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse menetlemisel;
3) aitama kaasa enda tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele;
4) võimaldama asjade ja enda läbivaatust ning asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi hoiule võtmist;
5) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel.
§ 82. Ajutise kaitse saaja esindamine elamisloa taotlemise menetluses
(1) Ajutise kaitse saajal on elamisloa taotlemise menetluses õigus kasutada esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus menetlustoimingus, mida selle olemuse tõttu tuleb tal teha isiklikult.
(2) Alaealise ja saatjata alaealise ajutise kaitse saaja esindamisele kohaldatakse alaealise ja saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja esindamise kohta sätestatut.
§ 84. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaksmääratud kohas
(1) Ajutise kaitse saaja on elamisloa taotluse menetlemise ajal kohustatud elama majutuskohas, mille Politsei- ja Piirivalveamet on talle määranud.
(2) Väljaspool majutuskohta võib ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja elada Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui:
1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või
2) taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada enda majutamine ja ülalpidamine.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisel vajadust kohaldada käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 või § 67 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja kinnipidamise alternatiivi ning teavitab loa andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste tagajat.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võtab ajutise kaitse saajalt väljaspool majutuskohta elamise loa ära, kui loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.
(5) Majutuskohas elamisel on ajutise kaitse saaja kohustatud järgima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda.
§ 85. Ajutise kaitse saaja perekonnaliige ja perekonna taasühendamine
(1) Ajutise kaitse saaja perekonnaliige on:
1) käesoleva seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud isik;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata lähisugulane, kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast sõltuv.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilise sisserände asjaoludel lahutatud perekondade taasühendamise ning arvestab järgmisi asjaolusid:
1) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perekonnaliikme taasühendamisel selle perekonnaliikme tahet;
2) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, võib iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid arvesse võttes otsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perekonnaliikmete taasühendamise;
3) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võimaldatakse nendel taasühineda Eestis;
4) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võidakse nad iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid arvesse võttes taasühendada Eestis.
(3) Perekondade taasühendamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve.
(4) Perekondade taasühendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
§ 86. Ajutise kaitse saaja üleviimine teise liikmesriiki
(1) Kui ajutist kaitset saav isik nõustub tema üleviimisega teise Euroopa Liidu liikmesriiki perekondade taasühinemise eesmärgil, teeb Politsei- ja Piirivalveamet tema üleviimiseks selle liikmesriigiga koostööd ning väljastab vajaduse korral dokumendid selleks, et isik teise liikmesriiki üle viia.
(2) Ajutist kaitset saava isiku teise Euroopa Liidu liikmesriiki üleviimise taotlus edastatakse teisele liikmesriigile ning sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit. Kui teine liikmesriik edastab Eestile vastava taotluse, teavitab Eesti taotluse esitanud liikmesriiki oma võimalustest üleviidav vastu võtta.
(3) Ajutist kaitset saava isiku üleviimisel teise liikmesriiki tunnistatakse tema Eesti elamisluba kehtetuks juhul, kui teine liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse.
Kui Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti, on Eesti kohustatud tagasi võtma ajutise kaitse saaja, kellel on kehtiv Eesti väljaantud elamisluba ja kes viibib ebaseaduslikult teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on ebaseaduslikult sisenenud teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
§ 88. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus
(1) Ajutise kaitse saajal on igal ajal õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlus võetakse menetlusse, kuid selle menetlemine peatatakse. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja lõppemist välismaalase soovi alusel. Kui välismaalane ei soovi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise jätkamist või kui välismaalane on Eestist lahkunud, siis rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlust võidakse menetleda ajutise kaitse kehtimise ajal, kui selleks on mõjuv põhjus.
(4) Ajutise kaitse kehtimise ajal kohaldatakse üksnes käesolevas peatükis sätestatut, olenemata asjaolust, et ajutise kaitse saaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast ajutise kaitse lõppemist kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatut, kui välismaalane esitab või on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võtab menetlusse ja menetleb rahvusvahelise kaitse taotlust, mille on esitanud Eestis viibiv ajutise kaitse saaja.
(1) Ajutine kaitse lõpeb:
1) maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või
2) mis tahes ajal Euroopa Liidu Nõukogu ajutise kaitse lõppemise otsuse kohaselt.
(2) Kui ajutise kaitse saaja viiakse üle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, lõpevad ajutise kaitsega seotud Eesti kohustused nimetatud välismaalase suhtes.
(3) Ajutise kaitse lõppemise korral tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet elamisloa kehtetuks.
§ 90. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist
(1) Ajutise kaitse lõppemise korral on ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine seaduslik rahvusvahelise kaitse taotluse või välismaalaste seaduses sätestatud korras esitatud elamisloa taotluse läbivaatamise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(3) Pärast ajutise kaitse lõppemist ja elamisloa kehtetuks tunnistamist on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma, kui ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlust või rahvusvahelise kaitse taotlust või ei esine väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7² lõikes 5 sätestatud lahkumisettekirjutuses määratud tähtaja pikendamise alust või § 14 lõikes 5 sätestatud väljasaatmise peatamise alust.
(1) Rahvusvahelise kaitse alusel ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalased (edaspidi käesolevas peatükis kaitse saaja) võivad majutuskohas viibida kuni kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumiseni.
(2) Sotsiaalkindlustusamet toetab kaitse saaja lahkumist rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest ning elama asumist kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ning muid tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas töötamis- ja elamisvõimalusi. Kaitse saaja osaleb talle sobiva elukoha otsimisel.
(3) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise nelja kuu jooksul välismaalasele rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse alusel elamisloa andmise päevast arvates.
(4) Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja lahkumise rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest ja osutab vajaduse korral temale kaasabi:
1) eluaseme leidmisel;
2) tõlketeenuse saamisel;
3) tema õiguste ja kohustuste kohta teabe saamisel;
4) muude küsimuste lahendamisel ja teenustele suunamisel.
(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.
(6) Kulud kandnud kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule kaetakse riigieelarvest:
1) kaitse saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist;
2) kaitse saajale võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kulude katmise perioodi võib pikendada kohaliku omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku põhjendatud taotluse alusel.
(8) Kaitse saaja, kes keeldub temale kohaliku omavalitsuse üksuses leitud elukohta elama asumast, peab ise otsima elukoha ja kandma sellega seotud kulu. Kaitse saajale võimaldatakse majutus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kuni kahe kuu vältel nimetatud keeldumisest arvates, välja arvatud juhul, kui kaitse saaja ei tegele endale elukoha otsimisega.
(9) Kui kaitse saajal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuseid, piisavalt rahalisi vahendeid nende eest tasumiseks, on ta kohustatud kulutused kohalikule omavalitsusele hüvitama.
§ 92. Kaitse saaja kohalikku omavalitsusse elama asumisel tekkinud kulude katmise määrad
1) Kaitse saajale osutatud teenuste kulude katmisel kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse järgmistest määradest:
1) eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu – kuni kuus toimetulekupiiri leibkonna kohta;
2) tõlketeenuse kulu – kuni kaheksa toimetulekupiiri inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri leibkonna kohta.
Kaitse saaja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja põhimõtteid, vabadusele, õiglusele ja õigusele tuginevat riiki ning Eesti ühiskonnakorraldust, eesti keelt ja kultuuri.
Kaitse saajal on Eestis elamise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitistele, toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti kodanikul.
(1) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
(2) Käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalasele ei korraldata kohanemisprogrammi tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu võimalik.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026102&id=112062026009 kehtestab määrusega välismaalase kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet suunab rahvusvahelise kaitse taotleja kohanemisprogrammis osalema, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses.
(2) Kultuuriministeerium suunab välismaalaste seaduse § 121¹ lõike 1 alusel kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse.
(3) Kultuuriministeeriumil on õigus välismaalast teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest.
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kohanemisprogramm koosneb sisseelamise teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest.
(2) Rahvusvahelise kaitse saaja kohanemisprogramm koosneb rahvusvahelise kaitse teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme õppest.
(3) Ajutise kaitse saaja kohanemisprogramm koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest.
(4) Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.
(5) Kui käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi keeleõppe või kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus tasuta samal tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes osaleda.
(1) Töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane on kohustatud läbima kohanemisprogrammi § 96 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud ulatuses ja korras.
(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline kohanemisprogrammi täielikult läbima, osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
(1) Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt ja rahvusvahelise kaitse saajalt võib nõuda tema keeleõppeks kulunud summade hüvitamist, kui ta ei ole elamisloa kehtivusaja lõpuks omandanud keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset:
1) ajutise kaitse saaja puhul vähemalt A1 ajutise kaitse kohaldamise kehtivusaja jooksul, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul ajutise kaitse saamisest arvates;
2) rahvusvahelise kaitse saaja puhul vähemalt B1 viie aasta jooksul rahvusvahelise kaitse saamisest arvates.
(2) Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille alusel tuleb välismaalasel õppekulud hüvitada. Keeleõppekulude teatis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
§ 102. Kohanemisprogrammi korraldamise andmete töötlemine
Kohanemisprogrammi korraldamise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus. Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmeid töödeldakse rahvusvahelise kaitse andmise registris.
§ 103. Rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk
Rahvusvahelise kaitse andmise registri (edaspidi käesolevas peatükis register) eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse ja selle alusel elamisloa taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja nende perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu.
(1) Registri pidamise eesmärgi ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktis, muus Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse registris ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud elamisloa ning selle pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, rahvusvahelise kaitse ning välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmise menetluse kohta ja menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning taustakontrolli, kinnipidamise ja kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi välismaalase andmeid:
1) üldandmed;
2) soolise identiteedi, sooväljenduse ja seksuaalse sättumuse andmed;
3) sotsiaalmeedia kontode andmed;
4) pseudonüümid ja eelmised nimed;
5) eelmised kodakondsused;
6) isanimi, sünnikoht, rass, rahvus või rahvusrühm ja keeleoskus;
7) sõrmejäljed ja näokujutis ning nende võtmise andmed või teave nende võtmise võimatuse kohta;
8) isikut tõendava dokumendi ja reisidokumendi andmed;
9) perekonnaseisuandmed;
10) eluloolised andmed;
11) terviseandmed;
12) menetlusliku eritagatise vajaduse ja vastuvõtu erivajaduse andmed;
13) hariduse ja õppimise andmed;
14) töötamise ja ettevõtluse andmed;
15) ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed;
16) usuline kuuluvus ja poliitilised vaated;
17) sotsiaalsesse gruppi ja organisatsiooni kuulumise andmed;
18) avaliku korra ohustamisega seotud andmed;
19) päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis viibimise andmed;
20) abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase, teiste sugulaste ja tuttavate üldandmed, andmed pseudonüümide, sünnikoha, keeleoskuse, eelmiste kodakondsuste, perekonnaseisu ja legaalse sissetuleku kohta ning muu teave, mida välismaalane peab vajalikuks nende kohta esitada;
21) rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas varasemate või muude kaitsetaotluste andmed;
22) rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjus, sealhulgas isikliku vestluse protokoll, stenogramm ja helisalvestis;
23) elamisloa taotlemise põhjus ning välismaalase teise riigi elamisloa või elamisõiguse andmed;
24) ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed;
25) kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed;
26) esindaja üldandmed;
27) majutamise andmed;
28) käesoleva seaduse § 60 lõike 1 või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse piirangu ja kinnipidamise alternatiivi ning selle vaidlustamise andmed;
29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklites 12 ja 14–18 nimetatud andmed taustakontrolli tegemise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta;
30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1 ning artiklis 25 nimetatud isikuandmed ning teave, mis võimaldab isiku andmeid võrrelda ja isikut tuvastada;
31) kinnipidamisega seotud andmed, sealhulgas kinnipidamise koht, õiguslik ja faktiline alus, aeg, kinnipidamiseks loa andnud kohtu nimetus ja kohtulahendi kuupäev ning kinnipidamise vaidlustamise andmed;
32) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;
33) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed;
34) muu välismaalasega või tema taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab vajalikuks esitada.
(2) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku üldandmeid ja biomeetrilisi andmeid, mis on kantud registrisse.
(3) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(1) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026102&id=103062026048 määrusega.
(2) Registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(3) Registri andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Registri alusandmete ja logide säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse registri põhimääruses.
(4) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse registrist viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(5) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib registri andmed käesoleva seaduse § 104 lõikes 1 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliige viibib, elab ja töötab Eestis käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt ning täidab käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi.
(2) Kaitsepolitseiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet rahvusvahelise kaitse taotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikmete Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikmete, ümberpaigutatava, ümberasustatava ja teisele liikmesriigile üleantava välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle järelevalve tegemisel, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras kinnipidamise korraldamisel ning rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes taustakontrolli tegemisel võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õigustikus ja käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisele kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(3) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ning muud meetmed on ammendunud.
(4) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 109. Käesoleva seaduse § 98 lõike 2 kohaldamise erisus
Kuni kohanemisprogrammi andmekogu kasutuselevõtmiseni suunab käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 nimetatud isiku kohanemisprogrammis osalema Politsei- ja Piirivalveamet.
Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 2) paragrahvi 49¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud.”.
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)-3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 4) paragrahvi 121¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud.”; 5)-8) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 9) seadust täiendatakse §-ga 223² järgmises sõnastuses: „§ 223². Kohanemisprogrammi andmekogu (1) Kohanemisprogrammi andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) eesmärk on töödelda Euroopa Liidu kodaniku seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja käesoleva seaduse alusel kohanemisprogrammi subjektide andmeid kohanemisprogrammi korraldamiseks ning teenuse õigeaegseks osutamiseks. (2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks töödeldakse andmekogus järgmisi andmeid: 1) koolituste ja muude kohanemisteenuste andmed; 2) teenusepakkujate andmed; 3) kohanemisprogrammi subjekti üldandmed, hariduse andmed, keeleoskus, elamisloa või elamisõiguse andmed ning teave individuaalsete asjaolude kohta, mis mõjutavad kohanemisprogrammis osalemise ulatust ja viisi; 4) kohanemisprogrammi suunamise, teenustes osalemise ja tulemuste andmed. (3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) andmete täpsemad säilitustähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused. (4) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (6) Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. (8) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 15 aastat alates andmete andmekogusse kandmisest. Andmete täpsemad säilitustähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.”; 10)-13) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 12. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 114 punkt 3 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutuselevõtmiseks.
(3) Käesoleva seaduse § 110 punkt 2 ning § 125 punktid 4 ja 9 jõustuvad 2029. aasta 31. oktoobril.