Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, taksoveoloa, sõidukikaardi, teenindajakaardi ja liiniloa andmiseks, selle kehtivuse peatamiseks ning kehtetuks tunnistamiseks, samuti käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamiseks on pädeval asutusel õigus saada registritest teavet avaliku teabe seaduses ja karistusregistri seaduses kehtestatud korras.
§ 79. Õigus teabele ning juurdepääs raamatupidamisdokumentidele
(1) Vedaja ja tema töötajad on kohustatud Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Transpordiametile ja käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muule pädevale asutusele andma nende esimesel nõudmisel viivitamata tõest ja täielikku teavet riikliku järelevalve teostamiseks, liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril, Transpordiameti peadirektoril või käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muu pädeva asutuse juhil või nende isikute poolt volitatud isikul on õigus vabalt juurde pääseda vedaja kõikidele raamatupidamisdokumentidele ning käesoleva seaduse §-s 23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 nimetatud tulude ja kulude arvestusele, samuti sellise ettevõtja raamatupidamisdokumentidele, kes kuulub vedajaga samasse kontserni ning kelle majandustegevuse kulude või tulude osa kajastub vedaja raamatupidamisarvestuses, kui see on vajalik käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks.
(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Liidu määrustes, välislepingutes, avaliku teenindamise lepingus ning halduslepingus sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet valla- ja linnavalitsus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Tööinspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Valla- ja linnavalitsus teostab järelevalvet valla- või linnaliiniloa, taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu ning käesoleva seaduse § 1 lõike 8¹ alusel kehtestatud nõuete täitmise üle.
(3)
(4) Transpordiamet teostab järelevalvet:
1) kaugliiniloa ja maakonnaliiniloa nõuete täitmise üle;
2) rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle;
3) bussiliikluses kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle sõiduõiguse osas;
4)
5) eriotstarbelise liiniveo ja juhuveo teostamise nõuete üle.
(4¹) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teostab järelevalvet:
1) bussiliikluses kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle;
2) valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest.
(5) Kliimaministeerium teostab järelevalvet tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute nõuete täitmise üle.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet teostab järelevalvet käesoleva seaduse alusel antud dokumentide ja ühissõidukite nõuetele vastavuse üle teeliikluses.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 rakendamise selle reguleerimisalasse kuuluvatel bussiliinivedudel ning teostab järelevalvet nimetatud määruse ja teiste tarbija õigusi puudutavate nõuete täitmise üle.
(8) Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures.
§ 81. Riikliku järelevalve teostaja õigused ja kohustused
(1) Riikliku järelevalve teostajal on õigus:
1) teostada järelevalvet takistamatult ja ette teatamata;
2) järelevalve teostamiseks siseneda ruumi, ühissõidukisse ja sõidukisse, millel on ühissõiduki tunnust matkiv tunnus;
3) nõuda järelevalve teostamisega seonduvate dokumentide ja muude materjalide esitamist;
4) küsitleda isikut ja tuvastada tema isikusamasus;
5) järelevalve teostamise ajal kasutada ühissõidukit selle liikumisteel tasuta;
6) teostada järelevalvet pileti väljastamise üle avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel liinidel, kasutades selleks muu hulgas foto- ja videosalvestusseadmeid, järgides isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.
(2) Riikliku järelevalve teostajad võivad käesolevas seaduses ettenähtud dokumente kontrollida järgmiselt:
1) politseiametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud dokumente;
2) valla- või linnavalitsuse ametnik käesoleva seaduse § 1 lõike 8¹ alusel kehtestatud õigusaktis teenindajakaardi kohustuse kehtestamisel teenindajakaarti ning § 83 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 6 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;
3)
4) Transpordiameti ametnik või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud dokumente;
5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud dokumente.
(3) Riikliku järelevalve teostaja võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 45, 49, 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(4) Riikliku järelevalve teostaja ei või nõuda alaealiselt isikult pileti puudumisel väljumist ühissõidukist kahe peatuse vahel. Valla-, linna- ja maakonnaliinil ning riigisisesel kaugliinil ei või riikliku järelevalve teostaja nõuda alaealise isiku väljumist ühissõidukist enne alaealise isiku sihtpunkti jõudmist.
(5) Riikliku järelevalve teostaja loeb ilmselgelt alla 14-aastase lapse, kellel ei ole kaasas sõidusoodustust tõendavat dokumenti, sõidusoodustuse õiguse omajaks.
(6) Riikliku järelevalve teostajal on õigus teha ühenduse tegevusloa, taksoveoloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja sõidukikaardi väljaandjale motiveeritud ettepanek nende kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning saada sellest keeldumisel selgitus.
(7) Ühenduse tegevusloa või taksoveoloa andja peab loa omaja vastavust käesoleva seaduse §-s 43 või 56 kehtestatud nõuetele kontrollima karistusregistrist vähemalt kord aastas.
(8) Kui valla- või linnavalitsus või valdkonna eest vastutav minister lõpetab ühepoolselt halduslepingu või ilmneb muu põhjus, mis takistab eraõiguslikul juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist, antakse ülesande täitmisega seotud vara viivitamata üle halduslepingu sõlminud asutusele, kes korraldab viivitamata ülesande edaspidise täitmise.
(1) Riikliku järelevalve teostajal on õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslik ettekirjutus käesolevas seaduses, käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Liidu määrustes ja välislepingutes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Üht kohustust täitma sundimiseks rakendatav sunniraha ei või füüsilise isiku puhul ületada 6400 eurot ja juriidilise isiku puhul 32 000 eurot.
(1) Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid:
1) riigisisesel kommertsliiniveol kinnitatud sõiduplaan või selle koopia, millele on märgitud liiniloa number, kehtimise aeg ning liiniloa andja rekvisiidid;
2) rahvusvahelisel kommertsliiniveol, kaasa arvatud eriotstarbelisel veol, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniluba ja kinnitatud sõiduplaan;
3) avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kinnitatud sõiduplaan või selle koopia, millele on märgitud avaliku teenindamise lepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
4) tellija ja vedaja sõlmitud lepingu alusel korraldataval eriotstarbelisel riigisisesel kommertsliiniveol kinnitatud sõiduplaan või selle koopia, millele on märgitud veolepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
5) rahvusvahelisel juhuveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, rahvusvaheliste juhuvedude kontrolldokument, milles on enne veo alustamist täidetud sõiduleht, ning juhuveo puhul, millele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/2009, sõitjate siht- ja transiidiriigi veoluba, kui nendes riikides on veoluba nõutav ja kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;
6) taksoveol teenindajakaart, kui see on nõutav, ja taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, taksomeetri kohandamistunnistus;
7) kuni üheksa istekohaga sõiduautoga ühenduse tegevusloa alusel teostataval tasulisel sõitjateveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, välja arvatud riigisisese veo puhul.
(2) Välisriigi vedaja ühissõidukijuht on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid.
(3) Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või muu lepingu, mille alusel ühissõidukijuht vedaja juures töötab, või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Töölepingu või muu lepingu väljavõttele märgitakse tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg.
(4) Sõitja on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega isikule kontrollimiseks pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.
§ 84. Veo katkestamine dokumentide puudumise korral
Käesoleva seaduse § 83 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud dokumentideta, samuti ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või sõidukikaardita veo korral on politseiametnikul või muul selleks seaduse alusel õigustatud ametiisikul õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.
§ 85. Piletita sõit ja taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumine
(1) Kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis –karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
(2) Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(3) Taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumise korral –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 86. Bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoveo nõuete rikkumine
(1) Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo korraldamisel bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 87. Tasulise sõitjateveo korraldamine seaduses ettenähtud dokumentideta
(1) Bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 89. Taksovedu ja selle korraldamine nõuetekohase taksomeetri või printerita
(1) Taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata või milles on taksomeetri mõõtetulemust mõjutada või muul viisil sõitjat petta võimaldav seade, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide või katkematu ühenduse tahtliku rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 90. Plafooni, taksomeetri ja hinnakirja või neid matkivate tunnuste kasutamine sõidukikaardita sõidukil
(1) Plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile –karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Taksomeetri kohandamise eest vastavat õigust omamata või kohandamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 92. Puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjale kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides abi osutamata jätmine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 artiklis 13 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 93. Abi osutamata jätmine tühistatud või hilinenud reisi korral
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 artiklis 21 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 artiklites 15, 20 ja 24 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 94¹. Motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 lõike 8¹ alusel kehtestatud motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, ühistranspordiluba, taksoveoluba, rahvusvahelise sõitjateveo õigus, sõidukikaart riigisiseseks ja rahvusvaheliseks bussiveoks ning taksoveo sõidukikaart, samuti bussi-, trammi- või trollibussiveo liiniluba, mis on vedajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal või sõidukikaardil märgitud ajani.
(2) Avaliku teenindamise lepingud, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõpuni.
(3) Kehtiva ühistranspordiloa alusel antakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia tingimusel, et selle taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul annab ühenduse tegevusloa tõestatud koopia õiguse üksnes riigisiseseks sõitjateveoks ühistranspordiloa kehtivusajal ja sellekohane teave kantakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse.
(4) Kui ühenduse tegevusloa taotlejale on enne käesoleva seaduse jõustumist antud ühistranspordiluba, mille kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat ja kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, keeldutakse taotlejale ühenduse tegevusloa andmisest.
(5) Vedaja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist antud liiniluba, peab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama ja avaldama veotingimused, millega ta seda liini teenindab. Nimetatud kohustuse täitmise üle teostab käesoleva seaduse 12. peatüki alusel riiklikku järelevalvet valla- ja linnaliini puhul valla- ja linnavalitsus, maakonnaliini ning kaugliini puhul Transpordiamet.
(6) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktide 2 ja 3 alusel liiniloa andmisel või liiniloa alusel teenindatava kommertsliini sõiduplaani kinnitamisel või sellest keeldumisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liiniloa kohta esitatud veotingimusi alates 30. päevast pärast nende esitamist.
(7) Kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates võib taksoveol sõidukijuhina töötada ka isik, kellele ei ole antud teenindajakaarti.[Lõige 7 kehtis kuni 31.03.2016.]
(8) Isik, kellele on antud enne 2011. aasta 4. detsembrit kehtinud nõuete kohaselt rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, ei pea veokorraldusjuhi koolituskursust läbima, koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama ega sellekohast ametipädevuse tunnistust omama. Sellisel juhul loetakse rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus bussiveol nõutavaks veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistuseks.
(9) Bussiveo korral ei pea veokorraldusjuhi koolituskursust läbima ega lõpueksamit sooritama isik, kes tõendab, et ta on enne 2009. aasta 4. detsembrit eelneva kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust.
(10) Isik, kellele on antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, võib töötada ühistranspordiluba omava ja vaid riigisiseseid vedusid teostava vedaja juures kuni ühistranspordiloa kehtivuse lõppemiseni. Kui see isik soovib saada ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistust, ei pea ta veokorraldusjuhi koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistuse saamisele eelnenud koolituskursusel läbitu kattub veokorraldusjuhi koolituskursusel läbitavaga.
(11) Andmed enne 2011. aasta 4. detsembrit antud ühistranspordilubade ja nendele tehtud rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete ning ühistranspordiloa alusel sõitjatevedu teostavatele vedajatele antud sõidukikaartide kohta säilitatakse ja avalikustatakse majandustegevuse registris.
(12) Riigisiseste liinivedude korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 artikli 2 lõike 4 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2021. aasta 28. veebruarini määruse (EÜ) nr 181/2011 sätteid, välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9, artikli 10 lõige 1, artikli 16 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 17 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 24–28.
(13) Liinivedudele, mille oluline osa, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, on väljaspool Euroopa Liitu, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 artikli 2 lõike 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2021. aasta 28. veebruarini määruse (EÜ) nr 181/2011 sätteid.
(13¹)
(14) Hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril asutavad omavalitsusüksused, kes ei ole seni ühegi piirkondliku ühistranspordikeskuse liikmed, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt piirkondlikud ühistranspordikeskused ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas või esitavad avalduse mõne olemasoleva piirkondliku ühistranspordikeskuse liikmeks astumiseks.
(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele tuleb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel sõlmitava halduslepinguga anda asjakohased pädeva asutuse ülesanded, välja arvatud § 19 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ülesanded ja § 19 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesanded laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses, täitmiseks hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuaril.
(16) Hiiu ja Saare Maavalitsused võivad hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril sõlmitava halduslepinguga volitada Hiiumaa ja Saaremaa maakonnakeskuseks olevaid omavalitsusüksusi halduslepingu alusel täitma maakonna omavalitsusüksuste nimel asjakohaseid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ülesandeid, välja arvatud § 19 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesanded laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses.
(17) Kui omavalitsusüksus ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt ühistranspordikeskust asutanud või olemasoleva ühistranspordikeskuse liikmeks astunud, siis määrab ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt Maanteeameti peadirektor käskkirjaga mõne olemasoleva ühistranspordikeskuse asjaomase piirkonna §-s 16 nimetatud asjakohaseid ühistranspordi korraldamise ülesandeid täitma halduslepingu alusel.
(18) Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuse sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 4 alusel sõlmitud laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluse avaliku teenindamise lepingute, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, välja arvatud § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul lähevad kõik pädeva asutuse ülesanded alates 2018. aasta 1. jaanuarist üle Maanteeametiga või maavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Kui halduslepingut sõlmitud ei ole, siis lähevad pädeva asutuse ülesanded üle Maanteeametile. Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuse § 19 lõike 1 punkti 4 alusel sõlmitud laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluse avaliku teenindamise lepingute ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi § 19 lõike 1 punkti 2 alusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul lähevad kõik pädeva asutuse ülesanded alates 2018. aasta 1. jaanuarist üle Maanteeametile.
§ 96¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 8 lõikes 5 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=109072020013;127042021005 määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministri määrust võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 23. märtsist.