(1) Käesolevas seaduses sätestatakse tee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse sõiduauto-, bussi-, trammi- ja trollibussiliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõidukiliiklust.
(2) Bussidega korraldatud sõitjateveo puhul lähtutakse lisaks käesolevale seadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71).
(3) Bussidega korraldatud sõitjateveo puhul lähtutakse lisaks käesolevale seadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12).
(4) Bussidega korraldatud rahvusvahelise sõitjateveo puhul lähtutakse käesolevast seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), komisjoni määruses (EL) nr 361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.04.2014, lk 39–54), kokkuleppes „Bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe” (Interbusi kokkulepe) (ELT L 321, 26.11.2002, lk 13–43) ja teistes välislepingutes ei sätestata teisiti.
(5) Avaliku teenindamise kohustuse alusel sõitjateveo korraldamisel raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluses lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust osas, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), ei reguleeri.
(6) Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade andmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega.
(7) Teeliikluses oma kulul sõitjateveo korraldamisel ning siht- ja transiidiriigi veoloa puhul kohaldatakse autoveoseadust.
(8) Motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi omavalitsusüksus) õigusaktidega.
(8¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul võib valla- või linnavolikogu kehtestada määrusega sõitjate ohutust ja mugavust tagavad nõuded tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses kasutatavale motoriseerimata transpordivahendile, mootoriga jalgrattale ning muule käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajäävale sõidukile, sõitjatevedu teostava juhi vanuse alampiirile, juhtimisõigusele ja heale mainele ning näha ette, et tasulist sõitjatevedu teostaval juhil peab olema teenindajakaart, ja kehtestada selle andmise nõuded ja korra ning teenindajakaardi vormi.
(9) Vedaja ja sõitja vahelisele õigussuhtele ja sellest tulenevatele tagajärgedele, sealhulgas avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavale sõitjateveole, kohaldatakse võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(10) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(11) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Ühistransport on tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel.
(1) Bussivedu on sõitjate vedu bussiga või kuue kuni üheksa istekohaga sõiduautoga.
(2) Taksovedu on teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine.
(1) Liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel ühissõiduki läbitav liikumistee.
(2) Valla-, linna- või maakonnaliin on liin, mille peatused asuvad peamiselt sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil. Valla-, linna- ja maakonnaliini eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtgruppi, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki tehnilist vastavust selle liini teenindamiseks.
(3) Kaugliin on liin, mis ei ole valla-, linna- või maakonnaliin.
(4) Kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu, välja arvatud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu.
(5) Eriotstarbeline liinivedu on töötajate vedu tööle ja tagasi ning õpilaste ja üliõpilaste selline vedu õppeasutusse ja tagasi, mida korraldatakse tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või kommertsliiniveo lepingu alusel ning mille puhul arveldatakse vedaja ja tellija vahel.
Juhuvedu on teeliikluses teostatav sõitjatevedu, mis ei ole liinivedu või taksovedu ja mille põhiliseks eripäraks on see, et veetakse tellija või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi.
(1) Vedaja on ühistranspordi alal tegutsemiseks tegevusluba omav äriregistrisse kantud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik.
(2) Vedaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(3) Vedaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
Ühissõiduk on ühistranspordiks kasutatav buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend.
Sõiduplaan on dokument, millega määratakse liiniveol ühissõiduki liikumistee, peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks, väljumisajad alg- ja vahepeatustest ning saabumisaeg lõpp-peatusesse.
§ 10. Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused
(1) Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on:
1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete gruppide, sealhulgas puuetega ja eakate inimeste, õpilaste ja üliõpilaste ning saarte ja väikesaarte elanike liikumisvajadusest;
2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele;
3) vähendada ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule.
(2) Üleriigilist planeeringut ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades tuleb arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest.
(1) Ühistranspordi taristu objekt on bussi- või raudteejaam, sadam, reisiterminal, kai, perroon, ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- või sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar.
(2) Ühistranspordi taristu objekti rajamisel arvestatakse sõitjate arvu ja erivajadusi, vedude mahtu ja iseloomu. Ühistranspordi taristu objekti korrashoiu ja sõitjatele vajaliku teabe olemasolu, sealhulgas teabe sõiduplaanide, hinnakirjade, sõidusoodustuste, vedajate andmete ja infotelefonide numbrite kohta tagab objekti valdaja.
(3) Terminali, bussijaama, linna- või vallaliini alg- või lõpp-peatuse seisuplatsi valdaja peab liinivedu, välja arvatud eriotstarbelist liinivedu korraldavatele vedajatele tagama võrdsed tingimused terminali, bussijaama või seisuplatsi kasutamisel.
§ 12. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad asutused
Ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus (edaspidi omavalitsusorgan), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi.
(1) Omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil:
1) suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, riigieelarvest ning eraõiguslike isikute sihteraldistest;
2) korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistranspordi järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused;
3) kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades sõiduplaanide koostamise nõudeid ja võimaluse korral Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või piirkondliku ühistranspordikeskuse ettepanekuid ning maakonna ja üleriigilist liinivõrku;
4) korraldab ühistranspordi taristu objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning rakendab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
5) annab taksoveolube, taksoveo sõidukikaarte (edaspidi sõidukikaart), sõidukijuhi teenindajakaarte (edaspidi teenindajakaart) ja liinilubasid bussiveoks valla- või linnaliinil;
6) sõlmib vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole;
7) võib esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile või piirkondlikule ühistranspordikeskusele, kui teda on volitatud täitma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesandeid, taotluse valla või linna ühistranspordi osaliseks rahastamiseks riigieelarvest;
8) kehtestab valla- või linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad;
9) korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist oma eelarvest ja muudest tuluallikatest;
10) hüvitab tema kehtestatud sõidusoodustused;
11) tagab koos vedajatega ühistranspordi teenindustaseme normide järgimise, kui need on kehtestatud, ja piletite väljastamise korralduse ning korraldab piletikontrolli valla- või linnaliinidel;
12) korraldab järelevalvet tema antud taksoveoloa, sõidukikaardi, teenindajakaardi ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduskoostöö seaduse kohaselt sõlmitud haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu (edaspidi haldusleping) täitmise üle;
13) tagab sõitjatele vajaliku teabe olemasolu, sealhulgas teabe väljumisaegade, liiklusintervallide ja infotelefonide numbrite kohta valla- või linnaliinide peatuskohtades;
14) võib liiklusohutust ja -intensiivsust, parkimisvõimalusi ning sõitjate vajadusi arvestades määrata munitsipaalmaal taksopeatused, kus kliendi ootel võib seista ainult sõiduk, millele on antud sõidukikaart taksoveoks ning mis vastab käesoleva seaduse § 64 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
(2) Vajaduse korral täidab omavalitsusorgan käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid koostöös teiste omavalitsusorganite, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja omavalitsusüksuste liiduga.
(3) Omavalitsusorganid võivad omavahelisel ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga kokkuleppel toetada oma eelarvest ja riigieelarve sihtotstarbelisest toetusest nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine ning liine, mis küll ületavad valla või linna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või linnaliiniks.
(4) Käesolevas paragrahvis loetletud omavalitsusorgani ülesannete täitja ja täitmise korra, kui need ei ole sätestatud käesoleva seaduse teistes paragrahvides, määrab kindlaks valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.
(5) Omavalitsusorgan võib eraldada osa omavalitsusüksuse eelarve vahenditest maakonna ühistranspordi arendamiseks. Kokkuleppel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga võib omavalitsusorgan toetada ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud kaugliine.
(6) Valla- või linnavolikogu võib määrusega kehtestada valla- või linnaliinide sõiduplaanide vormistamise nõuded.
(1) Piirkondlik ühistranspordikeskus on omavalitsusüksuste ja riigi asutatud äriühing või mittetulundusühing, kus riigil ja omavalitsusüksustel on enamusotsustusõigus.
(2) Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad omavalitsusüksused ja riik piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma asjakohaseid käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud ülesandeid ning võivad volitada täitma §-s 13 nimetatud ülesandeid ja §-s 16 nimetatud ülesandeid laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses ning anda ühistranspordikeskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja muu vara.
(3) Piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, sõltumata selle territooriumi haldusjaotusest, soodsam ja majanduslikult tõhusam ühistransport, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone.
§ 16. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanded
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium:
1) koordineerib maakondade ja üleriigilise ühistranspordi arengut;
1¹) töötab välja ja viib ellu riigisisest ühistranspordipoliitikat;
2) korraldab maakondade ning üleriigilisi liikumisvajaduse ja ühistranspordiuuringuid ning kujundab maakondades valla- ja linnaliinide ning kaugliinide võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu;
3) annab liinilubasid ning kinnitab sõiduplaanid bussiveoks maakonnaliinil, riigisisesel kaugliinil ja rahvusvahelisel liinil;
4)
5) sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepinguid ja korraldab riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole;
6) korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;
7) kehtestab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hinna või piletihinnad;
8) korraldab järelevalvet kaug-, maakonna-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest, ning järelevalvet tema sõlmitud halduslepingu täitmise ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle;
9) nõustab valla- ja linnavalitsust ning piirkondlikku ühistranspordikeskust ühistranspordi avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise teemal.
(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib omavalitsusüksusega kokku leppida omavalitsusüksuse eelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava kaugliini toetamise ulatuses ja tingimustes.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada:
1) ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika;
2) teenindustaseme normid avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale maakonnaliiniveole.
(1) Kliimaministeerium:
1) töötab välja ja viib ellu rahvusvahelist ühistranspordipoliitikat;
2)
3) korraldab järelevalvet tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, halduslepingute ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle.
(2)
1) Transpordiamet korraldab:
1) järelevalvet bussiliikluses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antud liiniloa nõuete täitmise üle;
2) maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.
(1) Avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel.
(2) Pädev asutus võib avaliku teenindamise kohustuse kehtestada avaliku teenindamise lepinguga, sealhulgas avaliku teenindamise otselepinguga, või õigusaktiga.
§ 19. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu korraldavad pädevad asutused
(1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu korraldab pädev asutus. Pädev asutus on:
1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõitjateveol riigisiseses raudteeliikluses, kaasa arvatud valla- või linnasisesel sõitjateveol, kui see on logistiliselt seotud tema poolt raudteeliikluses korraldatava sõitjateveoga, ning bussi-, laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses sõitjateveol maakonnaliinil ning kaugliinil, veeliikluses sõiduki ja selle haagise veol;
1¹) Kliimaministeerium sõitjateveol rahvusvahelises liikluses;
2)
3)
4)
5) valla- ja linnavalitsus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti sõitjateveol liinil, mis küll ületab valla või linna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või linnaliiniks, ning maakonnaliinil § 13 lõikes 3 nimetatud juhul;
6) valla- ja linnavalitsus raudteeliikluses korraldataval valla- või linnasisesel sõitjateveol, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud juhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud sõitjateveol võib pädev asutus olla ka piirkondlik ühistranspordikeskus.
(3)
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud maakonnaliini korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see valla- või linnavalitsus, kelle linna või valla territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid omavalitsusüksusi ühendavast maakonnaliinist või kes nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.
(5) Kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusel tekib endise maakonnaliini asemele valla- või linnaliin, siis korraldab ja rahastab seda liini kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni nimetatud lepingu sõlminud pädev ametiasutus. Ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse taotlusel korraldab ja rahastab riigieelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava maakonnaliini asemel ühinenud omavalitsusüksuse piires tekkinud valla- või linnaliini Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, piirkondlik ühistranspordikeskus või ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel seni avaliku teenindamise lepingu kohaselt teenindatud maakonnaliini liinitöömahu ja mõistliku toetusmäära ulatuses.
(6)
(1)
(2) Avaliku teenindamise lepinguga määratakse vähemalt:
1) avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa;
2) liiniveo toetuse maksmise alused ja kord;
3) toetusraha kasutamise aruandluse kord;
4) veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste kasutusse andmine ning nende kasutamise ja tagastamise nõuded;
5) lepingu kehtivusaeg;
6) lepingu lõppemise või lõpetamise ning muutmise alused ja kord;
7) sõitjate ja vara kindlustamise tingimused;
8) sanktsioonid lepingu rikkumise puhul.
(3) Avaliku teenindamise lepingu võib sõlmida kuni kümneks aastaks. Avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel sõitjateveoks raudtee- ja teeliikluses tuleb avaliku teenindamise lepingu kehtivusaja määramisel järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 nimetatud tähtaegasid.
(4) Pädeval asutusel, kes sõlmib avaliku teenindamise lepingu, on õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral.
(1) Pädev asutus valib vedaja, lähtudes riigihangete seadusest ning arvestades käesolevas paragrahvis ja sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud erisusi.
(2) Pädev asutus peab ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks tegema nii, et sõitjateveoteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitav avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist või pädeva asutuse ja vedaja vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtima hakkamist.
(3) Kui pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides:
1) pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, või
2) sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses ning sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laeva- ja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otseleping, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
(4) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudele võib avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses ning siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses teeliikluses ja vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes. Samuti võib vedajale panna avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks rongiliikluses.
(5) Kui pädeval asutusel on sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise leping, sealhulgas avaliku teenindamise otseleping, ei või pädev asutus sama vedajaga avaliku teenindamise otselepingut sõlmida, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudel. Üheks vedajaks loetakse vedajaid, keda konkurentsiseaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks.
(6) Raudteeliikluses võib avaliku teenindamise otselepingu sõlmida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 6 alusel.
§ 22. Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena
(1) Pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 5 alusel teenuse osutamise katkemisel või otsese ohu korral selliseks olukorraks erakorralise meetmena ilma avaliku teenindamise lepingut sõlmimata määrata kuni kaheks aastaks avaliku teenindamise kohustuse lisaks tee- ja raudteeliikluses sõitjatevedu teostavale vedajale ka laeva- ja parvlaevaliikluses sõitjatevedu ning sõidukitevedu teostavale vedajale. Nimetatud meedet võib kasutada vaid juhul, kui käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise lepingu pikendamine või § 21 lõike 3 punktis 2 nimetatud avaliku teenindamise otselepingu sõlmimine ebaõnnestub.
(2) Avaliku teenindamise kohustuse määramiseks peab pädev asutus vedajale teatama avaliku teenindamise kohustuse määramise kavatsusest koos põhjendustega. Vedajal on õigus esitada oma arvamus ja vastuväited koos põhjendustega 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.
(3) Pädev asutus teeb avaliku teenindamise kohustuse määramise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks sätestatud tähtaja möödumisest arvates. Mõjuva põhjuse olemasolu korral jätab pädev asutus avaliku teenindamise kohustuse määramata.
(4) Avaliku teenindamise kohustuse määramise korral peab pädev asutus välja töötama abinõude programmi avaliku teenindamise jätkamiseks pärast määratud avaliku teenindamise kohustuse kehtivuse lõppemist. Abinõude programmi peab pädev asutus kolme kuu jooksul pärast avaliku teenindamise kohustuse määramist esitama kinnitamiseks järgmiselt:
1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Vabariigi Valitsusele;
2)
3) valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogule.
(5) Pädeva asutuse poolt avaliku teenindamise kohustuse määramise otsuse võib vaidlustada halduskohtus. Sellisel juhul lähtuvad pädev asutus ja vedaja sõitjateveo jätkuvuse tagamiseks kuni vaidlusaluses asjas lahendi tegemiseni viimase kehtinud avaliku teenindamise lepingu tingimustest.
§ 23. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo majandusarvestuse eraldamine muust ettevõtlusest
(1) Vedaja, kes korraldab peale avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, peab ristsubsideerimise vältimiseks ja avalikule liiniveole riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest eraldatud toetuse sihipäraseks kasutamiseks pidama oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo teenuse kohta. Selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamise tavast lähtuvalt.
(2) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kulud kaetakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava ühistranspordi eest saadava tuluga, sealhulgas piletituluga, riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning muu tuluga, mis laekub avaliku teenindamise kohustuse täitmise tõttu. Tulude ülekandmine vedaja teistesse ettevõtluse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma vedaja tulude, kulude ja vara arvestuses.
Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.
(1) Riigieelarvest võib toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada seaduse alusel muud sõitjatevedu, mida korraldatakse:
1) rongiliinil;
2) bussiliinil;
3) Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil;
4) Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.
(2) Omavalitsusüksuse eelarvest võib toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada seaduse alusel muud sõitjatevedu, mida korraldatakse:
1) riigisisesel rongiliinil;
2) bussi-, trollibussi- ja trammiliinil;
3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat sõiduki ja selle haagise vedu veeliikluses maakonna- ja kaugliinil ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib omavalitsusüksus korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses teostatava sõiduki ja selle haagise veo toetamist valla- või linnaliinil.
(4) Kui omavalitsusüksus toetab maakonna-, kaug- või rahvusvahelist liinivedu, peab ta sellest teavitama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 nimetatud asjaomast pädevat asutust.
(5) Riik võib omavalitsusüksuse taotlusel toetada riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu.
§ 26. Avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatava liiniveo toetamise kavandamine riigieelarvest
Kavandades avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatava liiniveo toetamist riigieelarvest, arvestatakse eelmiste aastate tegelikke ning käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatavaid liiniveokulusid ja -tulusid, samuti järgmisi statistilisi ja kavandatavaid näitajaid ning riiklikest programmidest tulenevaid meetmeid: 1 1) Kavandades avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatava liiniveo toetamist riigieelarvest, arvestatakse eelmiste aastate tegelikke ning käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatavaid liiniveokulusid ja -tulusid, samuti järgmisi statistilisi ja kavandatavaid näitajaid ning riiklikest programmidest tulenevaid meetmeid:
1) liinitöömaht, sõitjate arv ja sõitjakäive;
2) tarbijahinnaindeksi muutumine;
3) maksude laekumisest tulenev riigieelarve tulubaasi muutumine;
4) sõitjakäibes arvestatav ühistranspordi osatähtsuse muutumine;
5) omavalitsusüksuste eelarve tulubaasi muutumine;
6) avalikule liiniveole riigieelarvest taotletava rahalise toetuse suurus;
7) liiklusohutuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning sotsiaalse ja regionaalse arengu riiklike programmide alusel rakendatavad meetmed;
8) avaliku teenindamise lepingute tingimused;
9) teised asjaolud, millel on vahetu seos ühistranspordi osatähtsuse muutumisest tuleneva mõjuga ühiskonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.
§ 27. Toetus ühissõidukite soetamiseks ja ümberkohandamiseks
Riigieelarvest võib toetust anda: 1 1) Riigieelarvest võib toetust anda:
1) avaliku teenindamise lepingu alusel liiniveol kasutatavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks;
2) sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks;
3) Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks;
4) puuetega isikute vedamiseks kohandatud ühissõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega isikute veoks.
§ 28. Toetus ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks ja haldamiseks
Riigieelarvest võib toetust anda järgmiste liinivedu teenindavate ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks: 1 1) Riigieelarvest võib toetust anda järgmiste liinivedu teenindavate ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks:
1) suure sõitjatevooga linnades asuvad eri veoliike teenindavad reisiterminalid, üleriigilise või regionaalse tähtsusega raudtee- ja bussijaamad ning Eesti saartel ja saartega ühenduse pidamiseks Eesti mandril asuvad mere- või jõesadama- ja lennujaamarajatised, eelkõige reisiterminalid, kaid ja tõusu- ning maandumisrajad;
2) üleriigilise ja regionaalse tähtsusega ühistranspordi informatsiooni- ja sidesüsteemid.
(1) Riigieelarvest toetuse saaja maksab toetusraha täielikult või osaliselt tagasi või toetuse maksmine peatatakse või toetusraha tasaarveldatakse järgmistel perioodidel avaliku teenindamise lepingu alusel tasumisele kuuluva toetusrahaga, kui:
1) toetuse andmise otsus põhineb toetuse saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel;
2) toetuse eraldamise või maksmise või toetuse kasutamise kohta on esitatud vale või puudulik informatsioon ning see on oluliselt mõjutanud toetuse saamist või selleks kehtestatud tingimusi;
3) avaliku teenindamise kohustusest tulenevalt teostatava liiniveo majandusarvestuse eraldamisel muust ettevõtlusest ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa punktis 5 sätestatud nõuded;
4) toetuse saaja on keeldunud esitamast informatsiooni, dokumente või muid materjale, mida on vaja toetuse määramise või toetuse kasutamise kohta otsuse tegemiseks;
5) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt või tehtud kulutused ei ole avaliku teenindamise lepingu piires mõistlikud;
6) teenust ei ole osutatud kokkulepitud tingimustel;
7) toetuse saajale on makstud toetust, mida käsitatakse ebaseadusliku riigiabina;
8) toetuse kasutamise nõudeid on muul viisil eiratud;
9) avaliku teenindamise lepingu tingimuste rikkumiste eest on toetuse saajale kohaldatud leppetrahvi.
(2) Riigieelarvest toetuse maksmine peatatakse, toetusraha makstakse täielikult või osaliselt tagasi või tasaarveldatakse järgmistel perioodidel avaliku teenindamise lepingu alusel tasumisele kuuluva toetusega toetuse eraldanud ametiasutuse või seaduses nimetatud muu pädeva ametiasutuse haldusakti alusel.
(1) Riigieelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=127022016007 määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord reguleerib toetuste vajaduse arvestust, omavalitsusüksuste ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asjakohaste taotluste esitamist ja koondamist, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist ning riigieelarves ettenähtud toetuste jaotamist ja nende kasutamise kontrollimist, samuti toetusraha tagasimaksmist.
(3) Valla või linna eelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise korra kehtestab valla- või linnavolikogu määrusega.
(4) Kommertsliiniveol käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud sihtotstarbelise toetuse taotlemiseks peab vedaja olema:
1) kontrollinud käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud isikute tasuta sõidu õiguse olemasolu;
2) säilitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja turvalisel viisil kuus kuud arvates pileti väljastamisest andmeid tasuta sõidu õiguse aluse kohta, sealhulgas soodustatud isiku isikukoodi.
(5) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud sihtotstarbelise toetuse väljamakse tegemist kontrollida kõiki taotluses esitatud andmeid, sealhulgas saada sotsiaalkaitse infosüsteemist andmeid puude olemasolu kohta nende isikute puhul, kes vedaja andmete kohaselt käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud alustel on tasuta sõidu õigust kasutanud.
(6) Kommertsliiniveol käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud isikute tasuta vedamise kohustuse täitmise eest riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse arvutamise ja maksmise ning toetusraha tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=104062025011 määrusega.
(1) Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja.
(2) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo:
1) sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestab raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, välja arvatud valla- või linnasisesel sõitjateveol, valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=110112017015;119122023006 määrusega;
2)
3) sõidukilomeetri kõrgeima hinna või kõrgeima piletihinna kehtestab sõitjateveol bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=104052018022;108012019002;115082019004;130092020006;105052021005;123122023037;101062024001;128062024004 määrusega;
4) sõidukilomeetri hinna või piletihinna kehtestab bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti sõitjateveol liinil, mis küll ületab valla või linna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või linnaliiniks, valla- või linnavolikogu määrusega;
5) sõidukilomeetri hinna või piletihinna kehtestab raudteeliikluses korraldataval valla- või linnasisesel sõitjateveol valla- või linnavolikogu määrusega.
(3) Avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses sõiduki ja selle haagise veo hinna, vajaduse korral eristades hindu sõiduki või haagise liigi, mõõtmete, täismassi või muu asjakohase näitaja järgi, kehtestab:
1) kaugliinil ja maakonnaliinil valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015007;130092020006;105052021005 määrusega;
2)
3) valla- või linnaliinil valla- ja linnavolikogu määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohase kõrgeima hinna piires kehtestab sõidukilomeetri hinna või piletihinna sõitjateveol bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnaliinidel ja kaugliinidel piirkondliku ühistranspordikeskuse ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, arvestades seaduses sätestatud nõudeid ja riigieelarvest eraldatud vahendite mahtu.
(5) Kui ühenduse tegevusloa alusel kuni üheksa istekohaga sõiduautoga sõitjateveol ei lepita sõidu hinnas kokku enne sõidu alustamist, kujuneb hind võlaõigusseaduse § 28 lõike 2 alusel.
(6) Vedaja on kohustatud teenuse hinnatõusust teavitama:
1) liiniveol rongi-, lennu-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses ning kaug- ja rahvusvahelises bussiliikluses vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehe olemasolu korral ka seal, samuti nähtaval kohal oleva teabega bussi- ja rongijaamades, veesõidukite puhul sadamates, lennuliikluse puhul lennujaamades, nende puudumisel marsruudi alg- ja lõpp-punktis ning ühissõidukis vähemalt kümme päeva enne hinnatõusu. Nimetatud ühistranspordi taristu objektide omanik või valdaja peab teavitamist võimaldama;
2) bussiliiniveo puhul valla-, linna- või maakonnaliinil vähemalt ühes vastavas piirkonnas enamlevinud ajalehes ja oma veebilehe olemasolu korral ka seal, samuti nähtaval kohal oleva teabega liini alg- ja lõpp-punktis ning ühissõidukis vähemalt kümme päeva enne hinnatõusu.
§ 32. Sõidusoodustus ja selle olemasolu tõendamine
(1) Sõidusoodustus on teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus:
1) sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest;
2) sõita ühissõidukis tasu eest ning saada enne või pärast sõitu osalist või täielikku rahalist hüvitist.
(2) Sõidusoodustuse olemasolu saab tõendada:
1) isikut tõendava dokumendiga;
2) õpilaspiletiga;
3) koolivälise nõustamismeeskonna tõendiga selle kohta, et Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel on antud soovitus õpingute alustamine edasi lükata;
4) muu dokumendi, elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu.
(3) Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud puuet tõendava dokumendi või puudega isiku kaardiga. Avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel bussiliinidel võib isik puudest tuleneva sõidusoodustuse saamiseks tõendada oma sõiduõigust ka sõidukaardi isikustamisel, kinnitades andmete olemasolu sotsiaalkaitse infosüsteemis. Isikustamisel edastatakse avaliku teenindamise kohustuse täitjale ja tema volitusel piletimüüki korraldavale isikule andmetena üksnes sõidusoodustuse olemasolu fakt.
(4) Sõidusoodustuse olemasolu kontrollimiseks võib avaliku teenindamise kohustuse täitja ja tema volitusel piletimüüki korraldav isik saada vastava tehnilise lahenduse olemasolu korral asjakohaseid andmeid rahvastikuregistrist, Eesti hariduse infosüsteemist, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning liiklusregistrist. Kontrollimisel edastatakse avaliku teenindamise kohustuse täitjale ja tema volitusel piletimüüki korraldavale isikule andmetena üksnes sõidusoodustuse olemasolu fakt.
(1) Sõidusoodustuseks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvel käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punkti 2 alusel makstava hüvitise määrad nähakse ette seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister ./../vaheleht.html määrusega.
Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera.
(1) Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele võib riigi- või munitsipaalkooli pidaja hüvitada kommertsliinil sõidu kulu kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidukulu hüvitamise ulatust võib diferentseerida, lähtudes õpilase omandatavast haridustasemest ja õpilase elukoha kaugusest õppeasutusest. Samuti võib sõidukulu hüvitamisel seada piirangu hüvitatavate sõidukordade arvule ning piirata sõidukulu hüvitamist sõitudelt sama asula või omavalitsusüksuse piires. Sõidukulu hüvitamist ei pea hüvitama õpilastele, kelle sõidukulu kuulub hüvitamisele muudel alustel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukulu hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab riigikoolide osas valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=103092015018;122122015061 määrusega, munitsipaalkooli osas valla- või linnavolikogu määrusega.
§ 36. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtivad sõidusoodustused
(1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol antakse raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, ning lennu-, tee- ja veeliikluses käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud õpilasele, sügava puudega isiku saatjale ja puudega kuni 16-aastase isiku saatjale sõidusoodustust kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestab:
1) teeliikluses valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliinile ning valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=104052018022;123122023037;128062024004 määrusega maakonnaliinile;
2) veeliikluses valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliinile ning valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015007;130092020006;105052021005 määrusega käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinile;
3) raudteeliikluses valla- või linnavolikogu määrusega tema poolt tellitud riigisisesele rongiliinile;
4) lennuliikluses valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinile.
(2) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib riigi- või munitsipaalkooli pidaja hüvitada käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud õpilasele riigisisesel rongiliinil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rongiliinil, ja käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil sõidu kulu kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidukulu hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab riigikoolide osas valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=103092015018 määrusega ning munitsipaalkooli osas valla- või linnavolikogu määrusega.
(3) Avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses teostataval liiniveol antakse Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil sõiduki ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50 protsenti veo hinnast füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht või äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestab:
1) kaugliinil ja maakonnaliinil valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015007;130092020006;105052021005 määrusega;
2)
3) valla- või linnaliinil valla- ja linnavolikogu määrusega.
(4) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustuse mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate kategooriale või suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sõidusoodustuse määra, kui selleks on avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Maakonna- või kaugliinil valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused kooskõlastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõidusoodustusi võivad kehtestada valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus, valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025020&id=103092015018;128092015007;104052018022;115082019004;130092020006;105052021005;123122023037;101062024001;128062024004 määrusega.
(1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib vedaja anda lisaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 36 nimetatud isikutele sõidusoodustusi ka teistele sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal.
(2) Rahvusvahelisel liiniveol võib vedaja anda sõidusoodustusi, järgides välislepingutest tulenevaid nõudeid.
(3) Kommertsliiniveol ja taksoveol võib vedaja anda sõidusoodustusi, kuid neid vedajale ei hüvitata.
§ 39. Ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia
(1) Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasu eest riigisisest ja rahvusvahelist liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning riigisisest ja rahvusvahelist juhuvedu, samuti muud riigisisest tasulist sõitjatevedu, välja arvatud taksovedu.
(2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tegevusloa omaja õigust kasutada ühenduse tegevusloa tõestatud koopiale kantud registreerimisnumbriga sõidukit ühenduse tegevusloaga lubatud sõitjateveol.