§ 40. Liiniveo korraldamise õigust tõendavad dokumendid
(1) Liiniluba ja kinnitatud sõiduplaan tõendavad vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu liiniloale märgitud liinil vedaja esitatud veotingimustel.
(2) Avaliku teenindamise leping ja sõiduplaan tõendavad vedaja õigust korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu ühel või mitmel liinil.
(3) Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping ja kinnitatud sõiduplaan tõendavad vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil.
§ 41. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniveo ja juhuveo korraldamise õigust tõendava dokumendi kohustuslikkus
(1) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga, välja arvatud sõitjatevedu trollibussiga, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud.
(2) Kuni üheksa istekohaga sõiduautoga tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud taksovedu, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud, välja arvatud juhul, kui:
1) vedu korraldab omavalitsusüksus oma elanike veoks sotsiaaltranspordina tervishoiuteenuse, apteegiteenuse või muu samalaadse teenuse kättesaadavamaks muutmiseks;
2) omavalitsusüksus kompenseerib füüsilisele isikule kuni üheksa istekohaga sõiduautoga piirkonna õpilastele õpinguteks vajaliku transporditeenuse osutamisega seotud kulusid. RT I 2024-12-23 1 123122024001 2025-09-01
(3) Liinivedu ja tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga, on käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud dokumendita keelatud.
(4) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, juhuveo kontrolldokumendi, liiniloa ja kinnitatud sõiduplaani võib üle anda ainult vedaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavale isikule.
(5) Kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, peab rahvusvahelise juhuveo, millele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/2009, korraldamisel olema vedajal sõidu siht- ja transiidiriigi veoluba, kui selles riigis on veoluba nõutav.
§ 42. Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, juhuveo kontrolldokumendi ja liiniloa andmine, sõiduplaani kinnitamine ning haldusülesande täitmiseks volitamine
(1) Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi annab Kliimaministeeriumi volitusel Transpordiamet.
(2) Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja (edaspidi veokorraldusjuht) hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise võib Kliimaministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kliimaministeerium.
(2²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse, siis võtab halduslepingu täitmise üle Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet.
(2³) Kui ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat või juhuveo kontrolldokumenti on volitatud andma mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.
(3) Liiniloa annab ja sõiduplaani, sealhulgas eriotstarbelise kommertsliini sõiduplaani kinnitab:
1) valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus bussi-, trammi- ja trollibussiveoks valla- või linnaliinil;
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium bussiveoks maakonnaliinil, riigisisesel ja rahvusvahelisel kaugliinil;
3)
4) piirkondlik ühistranspordikeskus valla- või linnaliinil ja maakonnaliinil, kui teda on selleks käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud korras volitatud.
(4) Maakonnaliini liinilube andma ja sõiduplaane kinnitama võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel volitada piirkondliku ühistranspordikeskuse. Sellekohase halduslepingu sõlmib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta liiniloa taotluse läbivaatamise ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.
(5) Valla- või linnaliinide liinilubade andmise ja sõiduplaanide kinnitamise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus. Piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta liiniloa taotluse läbivaatamise ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.
§ 43. Nõuded ühenduse tegevusloa taotlejale ja omajale
(1) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(2) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
(3) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad ühenduse tegevusloa andjale teatama oma selle asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende põhilisi äridokumente, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul teavitama.
(4) Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja taotlejat või omajat juhtima õigustatud isiku (edaspidi tegevjuht) mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või karistusseadustiku § 372 alusel tasuliseks autoveoks nõutava tegevusloa puudumise eest, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 217, 220, 225, 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 154, 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37 või käesoleva seaduse §-s 86 või 87 sätestatud väärteo eest. Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja tema tegevjuhi karistuste puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.
(5) Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja tema tegevjuhi hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui neid on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
(6) Kui ühenduse tegevusloa taotlejat, omajat ja tema tegevjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, võib nende mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.
(7) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad määrama ühe või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldusjuhti, kelle maine on nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab nimetatud määruse artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele.
(8) Erandina ei pea ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kes korraldavad sõitjate vedu kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, omakapital vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1 nimetatud suurustele, kuid see peab olema vähemalt 1250 eurot iga kasutatava sõiduki kohta. Samuti võib finantssuutlikkust tõendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 2, 2a ja 3 sätestatud korras.
(1) Veokorraldusjuhil peab olema hea maine. Veokorraldusjuhi mainet peetakse heaks, kui:
1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või karistusseadustiku § 422 lõikes 1 või §-des 423–424 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 3–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
2) teda ei ole rohkem kui ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo eest või karistusseadustiku § 372 alusel tasuliseks autoveoks nõutava tegevusloa puudumise eest, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 217, 220 või 225, § 227 lõikes 2, §-s 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 154, 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37 või käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 või § 87 lõikes 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
3) ta ei ole põhjustanud vedajale rohkem kui ühe jõustunud ettekirjutuse tegemist tegevusloa või liiniloa andja poolt viimase aasta jooksul ettekirjutuse tegemise aluseks oleva rikkumise tuvastamisest arvates;
4) ta ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 nimetatud rikkumisi, mille eest on karistatud vedajat, või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
5) ta ei ole põhjustanud tegevusloa või liiniloa kehtetuks tunnistamist või kui kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta.
(2) Veokorraldusjuhi karistuste arvestamisel võetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta. Nimetatud juhul on veokorraldusjuhi hea maine nõue täidetud ka juhul, kui veokorraldusjuhti on karistatud välisriigis toimepandud õigusrikkumise eest, kuid selle kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
(2¹) Kui veokorraldusjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusrikkumise eest, võib tema mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.
(3) Veokorraldusjuht peab olema ametialaselt pädev. Veokorraldusjuhti peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on omandanud vajalikud teadmised sõitjateveo korraldusest ja läbinud sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse, sooritanud kirjaliku lõpueksami ning tal on sellekohane ametipädevuse tunnistus. Veokorraldusjuhi koolitusele võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik.
(4) Veokorraldusjuhi koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja juures riigisisese sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veokorraldusjuhi koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.
(5)
(6) Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit, mille saamine eeldab teadmisi veokorraldusjuhi koolituskursuse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veokorraldusjuhi koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub veokorraldusjuhi koolituskursusel läbitavaga.
(7) Nõuded sõitjateveo veokorraldusjuhi teadmistele ja oskustele, koolituse mahule ning sisule, koolituse korralduse tingimused ja korra, koolituse õppekava ning loetelu õppekavadest ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse läbimisest ja koolituse lõpueksami sooritamisest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=129052018021 määrusega.
(8) Veokorraldusjuhina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
§ 44¹. Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamine ja koolitaja loakohustus
(1) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolitus hõlmab koolituse läbiviimist, eksami korraldamist ja sellekohase ametipädevuse tunnistuse andmist.
(2) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamiseks peab olema sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusluba.
(3) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õigus läbi viia kõrgharidustaseme õpet transporditeenuste õppesuunal;
2) käesoleva seaduse § 44 lõike 7 alusel sätestatud nõuetele vastav õppekava;
3) erialase kvalifikatsiooni ja töökogemusega lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.
(4) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Kliimaministeerium või tema volitusel Transpordiamet.
(5) Sõitjateveo veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) käesoleva seaduse § 44 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud lektori kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.
§ 45. Nõuded ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele
(1) Ühissõidukitena kasutatavad bussid ja sõiduautod peavad olema kantud liiklusregistrisse ning läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
(2) Liiniveol kasutatavad ühissõidukid peavad olema selleks projekteeritud ja ehitatud ning sobima vastavalt valla-, linna-, maakonna- või kaugliini teenindamiseks.
(3) Tasulisel sõitjateveol, välja arvatud kuni üheksa istekohaga sõiduautoga ühenduse tegevusloa alusel teostataval tasulisel sõitjateveol ja taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses infoühiskonna teenuse (edaspidi infoühiskonna teenus) vahendusel, kasutatava sõiduki parempoolsel välisküljel peab olema nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk. Liiniveol kasutataval ühissõidukil peab nähtaval kohal olema ka liini number ja nimetus.
(4) Nõuded vedaja nime ning liini nimetuse ja numbri tähistamisele sõidukil kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015006 määrusega.
(5) Valla-, linna- ja maakonnaliinide igas ühissõidukis peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele. Teised sõitjad on kohustatud need istekohad vajaduse korral vabastama.
(6) Teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded võib kehtestada:
1) valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega maakonna-, kaug- ja rahvusvahelisel liiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele;
2) valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.
§ 46. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa ja sõiduplaani kinnitamise taotlemiseks esitatavad dokumendid
(1) Ühenduse tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
2) juriidilisest isikust taotleja puhul nimi ja registrikood, asutamisel oleva juriidilise isiku puhul registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse või vähemalt ühe neist notariaalselt tõestatud koopia, füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood;
2¹) taotleja tegevjuhi nimi, ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui taotleja soovib, et talle antava loa kehtivusaega piirataks võrreldes käesolevas seaduses ettenähtuga, siis loa soovitud kehtivusaeg;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 nimetatud finantssuutlikkust iseloomustavad dokumendid;
5) veokorraldusjuhi nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja elektronposti aadress, isiku nõusolek veokorraldusjuhiks määramise kohta, veokorraldusjuhi ametialast pädevust kinnitav dokument ning veokorraldusjuhi määramist kinnitav dokument või kirjalik kinnitus veokorraldusjuhiks oleku kohta, kui veokorraldusjuht on füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilise isiku ainuesindusõigusega juhatuse liige.
(2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotleja esitab selle andjale lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud dokumentidele sõiduki kasutuslepingu, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel.
(3) Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:
1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
2) kirjalik seisukoht käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud sõiduplaani kohta maakonnaliinil igalt asjaomaselt valla- või linnavalitsuselt ja riigisisesel kaugliinil igalt asjaomaselt ühistranspordikeskuselt või käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuselt ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomaselt linnavalitsuselt;
3) veotingimuste kavand, välja arvatud rahvusvahelise liiniloa taotlemise puhul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud veotingimused peavad pärast liiniloa saamist olema avaldatud vedaja või vedajate ühenduse veebilehel või olema muul viisil vabalt kättesaadavad. Veotingimustes peab kajastuma vähemalt:
1) sõiduplaan;
2) veoteenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kirjeldus;
3) sõidupiletite müügi ja veoteenuse kohta sõitjatele teabe andmise kanalid;
4) kaebuste lahendamise ja piletihinna hüvitamise kord;
5) sõidukite ligipääsetavus liikumispuudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele;
6) puuetega inimeste teenindamise, abistamise ja neile teabe andmise võimalused.
(5) Liiniloa alusel teenindatava liini ja eriotstarbelise kommertsliiniveolepingu alusel teenindatava liini sõiduplaani kinnitamise taotleja esitab sõiduplaani kinnitajale järgmised dokumendid:
1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
2) kirjalik seisukoht käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud sõiduplaani kohta maakonnaliinil igalt asjaomaselt valla- või linnavalitsuselt ja riigisisesel kaugliinil igalt asjaomaselt ühistranspordikeskuselt või käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud ühinemise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuselt ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomaselt linnavalitsuselt;
3) eriotstarbelise kommertsliiniveo puhul vedaja ja tellija vaheline leping.
(6) Taotlejalt ei või nõuda ning taotleja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud taotlejat tuvastada võimaldavad andmed ja taotleja kontaktandmed. Keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui taotleja kinnitab, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud.
(7) Enne taotluse esitamist peab ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, juhuveo kontrolldokumendi ning liiniloa või sõiduplaani kinnitamise taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui selle dokumendi andja või kinnitaja on mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus.
(8) Kui ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat, juhuveo kontrolldokumenti või liiniluba on volitatud andma või sõiduplaani kinnitama mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus, on mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel õigus võtta nimetatud dokumendi andmise või kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.
(9) Ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat või liiniloa andjale või sõiduplaani kinnitajale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 47. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamine
(1) Ühenduse tegevusloa andja kontrollib maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületava ajatamata maksuvõla (edaspidi ajatamata maksuvõlg) puudumist taotlejal, tema andmeid karistusregistris ja liiklusjärelevalve infosüsteemis, äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris, samuti ühenduse tegevusloa alusel vedu korraldava vedaja määratud veokorraldusjuhi andmeid karistusregistris. Ühenduse tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist.
(2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(3) Liiniloa andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist. Liiniloa andja teeb otsuse liiniloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta posti teel või elektrooniliselt taotlejale teatavaks 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist. Kui liiniloa taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotlejale posti teel või elektrooniliselt.
(4) Rahvusvaheliste liinide, mille alg- või lõpp-punkt või vahepeatus asub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, liiniloa annab liiniloa andja 15 päeva jooksul pärast liiniloa saamist kõigi asjaomaste riikide pädevatelt ametiasutustelt.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rahvusvahelise liiniloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015008 määrusega, lähtudes välislepingu sätetest.
(6) Sõiduplaani kinnitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide esitamist. Kui sõiduplaani kinnitamise taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotlejale posti teel või elektrooniliselt.
(7) Kui ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või liiniloa taotlemiseks või sõiduplaani kinnitamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib jätta taotluse läbi vaatamata.
§ 48. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa andmisest ja sõiduplaani kinnitamisest keeldumine
(1) Ühenduse tegevusloa andmisest võib keelduda, kui:
1) taotleja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld või taotlejal on ajatamata maksuvõlg või on välja kuulutatud taotleja pankrot;
2) taotleja eelmise ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
3) taotleja või ühenduse tegevusloa taotlemise korral ei vasta veokorraldusjuht talle kehtestatud nõuetele;
4) taotleja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialase tegevuse tõttu karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-s 234, §-des 236 ja 237, § 242 lõikes 2 või käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või §-s 90 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Ühenduse tegevusloa taotlemise puhul võetakse arvesse ka välisriikidest saadud veondus- ja liiklusalaste rikkumiste karistusandmeid, kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
5) taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud;
6) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.
(2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmisest võib keelduda, kui:
1) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele või taotlejal on ajatamata maksuvõlg;
2) taotleja ei ole sõiduki, millele ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat taotletakse, omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel;
3) sõiduk, millele ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat taotletakse, ei ole kantud liiklusregistrisse või läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.
(3) Liiniloa andmisest või liiniloa alusel teenindatava kommertsliini sõiduplaani kinnitamisest võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel või siis, kui:
1) liin, mille teenindamiseks liiniluba või sõiduplaani kinnitamist taotletakse, häirib liinivedu, mida avaliku teenindamise lepingu alusel juba korraldatakse või kavandatakse korraldada ja selle kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 7 lõike 2 kohaselt avaldatud teave Euroopa Liidu Teatajas;
2) liini, mille teenindamiseks liiniluba või sõiduplaani kinnitamist taotletakse, teenindab samal liikumisteel rohkem kui üks vedaja ja esitatud veotingimuste rakendamise võimalikku mõju hinnates ei ole taotletaval liinil pakutav teenus kogumis samaväärne või parem võrreldes olemasoleva, sealhulgas taotleja poolt samal liinil seni pakutud teenusega;
3) liiniloa andmine esitatud veotingimustel või sõiduplaani muudatus seab sõitjate jaoks ohtu olemasoleva veoteenuse kestliku osutamise, arvestades kogumis veoteenuse stabiilsust ja kättesaadavust, sõitjate ohutust ning sõidumugavusi, samuti käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärke;
4) taotleja liiniluba on tunnistatud kehtetuks kahe aasta jooksul alates liiniloa andmisest ja sellest on möödunud vähem kui kaks aastat;
5) taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 53 lõikes 2 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud alusel liiniloa andmisest keeldumisel keeldutakse liiniloa esimest korda kehtetuks tunnistamise korral samal liikumisteel liiniloa andmisest ja iga järgmise liiniloa kehtetuks tunnistamise korral iga liiniloa andmisest.
(5) Eriotstarbelise kommertsliini sõiduplaani kinnitamisest võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel või kui taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 53 lõikes 2 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud.
§ 49. Liiniveo alustamisest ja sõiduplaani muutmisest teatamine kommertsliiniveol
(1) Kui vedaja soovib sõiduplaani muuta, peab ta sellekohase taotluse esitama vähemalt 90 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
(2)
(3) Maakonna- ja kaugliiniveol on vedaja kohustatud veo alustamisest või sõiduplaanis muudatuse tegemisest teavitama kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt kümme päeva ette.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud taotluse esitamise ja teavitamise tähtaegasid võib vedaja ja liiniloa andja vahelisel kokkuleppel lühendada.
§ 50. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa kehtivusaeg
(1) Ühenduse tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.
(2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia antakse kümneks aastaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui ühenduse tegevusloa kehtivusaeg. Ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivus lõpeb. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel lõpeb ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivus kasutuslepingu lõppemisel. Kui ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotlemisel esitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokument, siis ei anta ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat pikemaks ajaks kui selle dokumendi kehtivusaeg.
(3) Liiniluba antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Liiniluba riigisisesele liinile ei saa taotleda lühemaks ajaks kui kaks aastat. Liiniluba võib anda põhjendatud ulatuses lühema kehtivusajaga ka juhul, kui liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida kavandatakse korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel ja selle kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 7 lõike 2 kohaselt avaldatud teave Euroopa Liidu Teatajas.
(4) Liiniluba kehtib üksnes ühenduse tegevusloa kehtivuse ajal. Kui ühenduse tegevusloa kehtivusaeg lõpeb liiniloa kehtivusajast varem, peab vedaja enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitama taotluse uue ühenduse tegevusloa saamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras.
§ 51. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning sõiduplaani ja liiniloa andmed
(1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia vorm ning nendele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 II lisale. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse kantakse sõiduki registreerimismärk.
(2) Sõiduplaanile märgitakse:
1) liini teenindava vedaja nimi;
2) liini nimetus;
3) liini number, välja arvatud loa taotlemisel uuele liinile;
4) vajaduse korral liini teenindava autobussi seisu- ja istekohtade arv;
5) sõiduplaani kehtima hakkamise kuupäev – täidab pädev ametiasutus või tema volitatud ametiasutus;
6) ühistranspordiregistris registreeritud ühissõidukite peatuste nimetused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks maakonna- ja kaugliinidel;
7) peatustevahelised kaugused ja kaugus kasvavas kokkuvõttes liini alguspunktist liini lõpp-punktini;
8) liini väljumisajad peatustest ja rohkem kui viieminutiliste peatumisaegade puhul liini saabumisajad;
9) liiniliikluse periood – kas aastaringselt või teatud perioodil, ja sagedus – kas iga päev või teatud päevadel;
10) vajaduse korral muud andmed.
(3) Sõiduplaanis võib ette näha erandeid sõitjate sisenemise ja väljumise korras ning väljumis- ja saabumisaegades, samuti võib sõiduplaanile märkida muid veoteenuse osutamisega seotud tingimusi või andmeid, mis on aluseks sõiduplaani kinnitamisele.
(4) Riigisisese bussiveo liiniloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015008 määrusega.
(1) Vedaja on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani ja teiste liiniloa taotlemisel esitatud veotingimuste kohaselt, tagades sõitjate ohutuse. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse tagamiseks.
(2) Liiniloa veotingimuste muutmist võib taotleda pärast ühe aasta möödumist ajast, kui liiniluba välja anti või veotingimusi muudeti. Enne nimetatud tähtaega esitatud taotluse võib jätta läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui:
1) kõik taotletavad muudatused suurendavad veoteenuse stabiilsust või kättesaadavust, sõitjate ohutust või sõidumugavust või aitavad muul viisil kaasa veoteenuse kvaliteedi parandamisele;
2) veoteenuse osutamisel on avaldunud vedajast sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik tagada liini ohutut või sõiduplaani järgset teenindamist.
(3) Riigisisese kommertsliiniveo korral on vedaja kohustatud alustama vedu kinnitatud sõiduplaani kohaselt sõiduplaanile märgitud kuupäevast, mis ei tohi olla hilisem kui 90 päeva liiniloa andmise päevast arvates.
(4) Rahvusvahelise kommertsliiniveo korral on vedaja kohustatud alustama vedu kooskõlastatud sõiduplaani kohaselt 90 päeva jooksul kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.
(5) Liiniloa andja ja vedaja kokkuleppel võib riigisisese kommertsliiniveo liiniloale ning rahvusvahelisele liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hilisemaks kui 270 päeva liiniloa saamise päevast arvates ja rahvusvahelise liiniveo korral kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.
(6) Bussiveol peab maakonna- ja kaugliini, välja arvatud eriotstarbelise liini, alg- ja lõpp-peatus asuma terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võib alg- ja lõpp-peatus olla suuremates transpordisõlmedes, nagu sadam, lennu- või raudteejaam, või mujal, kui see on varem kooskõlastatud valla- või linnavalitsusega ja vajaduse korral ka transpordisõlme omaniku või valdajaga.
§ 53. Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja liiniloa kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine
(1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui:
1) loa omaja või veokorraldusjuht ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
2) loa omaja andmed ei vasta loal märgitule;
3) loa omaja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Ühenduse tegevusloa taotlemise puhul võetakse arvesse ka välisriikidest saadud veondus- ja liiklusalaste rikkumiste karistusandmeid, kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
4) ühenduse tegevusloa või selle tõestatud koopia taotleja on selle taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist.
(2) Liiniloa andja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alustele teha liiniloa omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või liiniloa kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole täitnud veotingimusi.
(3) Kui ühenduse tegevusloa andja tunnistab kehtetuks kommertsliinivedu korraldava või avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu korraldava vedaja ühenduse tegevusloa, peab ühenduse tegevusloa andja viie tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamisest arvates teatama sellest liiniloa andjale või veo tellijale. Pärast ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist tunnistab liiniloa andja viivitamata kehtetuks ka vedaja liiniloa.
(4) Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või liiniloa andja võib nimetatud dokumendi tunnistada kehtetuks ka selle omaja taotlusel. Kui ühenduse tegevusloa omajal on liiniluba, peab ta taotluse esitamisest viivitamata teatama liiniloa andjale.
(5) Kui vedaja taotleb liiniloa kehtetuks tunnistamist, peab ta esitama taotluse liiniloa andjale vähemalt 90 päeva ette, kui liiniloa andja ja liiniloa omaja ei lepi kokku lühemas tähtajas. Lisaks peab vedaja kaugliiniloa ja maakonnaliiniloa kehtetuks tunnistamise taotlemise korral teavitama asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt 90 päeva ette.
(6) Kui ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või liiniloa kehtivus on peatatud või kui see on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul tagastada.
(7) Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib ühenduse tegevusloa andja loa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta ajast, kui selgus, et vedaja suudab edaspidi hea majandusseisundi nõuet täita.
(8) Välislepingutest tulenevate nõuete täitmist ning piirangute rakendamist rahvusvahelisel bussiveol korraldab Kliimaministeerium. Kui ühenduse tegevusloa alusel veo korraldamine on vastuolus välislepinguga, võib Kliimaministeerium teha ühenduse tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, peatada ajutiselt ühenduse tegevusloa kehtivuse, tunnistada ühenduse tegevusloa kehtetuks või teha ühenduse tegevusloa andjale ettepaneku tunnistada ühenduse tegevusluba kehtetuks.
(1) Taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu.
(2) Sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale või teenindajakaardi omajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol.
(3) Teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol.
(4) Taksovedu on ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud.
§ 55. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmine
(1) Valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus, mille haldusterritooriumil vedaja soovib taksovedu korraldada või sõidukijuht sõidukijuhina töötada (edaspidi teeninduspiirkond), annab vedajale taksoveoloa, sõidukijuhile teenindajakaardi ning nende alusel vedajale ja sõidukijuhile sõidukikaardi.
(2) Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada mittetulundusühingule või piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus. Mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.
(1) Taksoveoloa taotlejal ja omajal peab olema hea maine. Mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või karistusseadustiku § 372 alusel tasuliseks autoveoks nõutava tegevusloa puudumise eest, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 220, 225, 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 153¹, 154, 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-des 36 ja 37, käesoleva seaduse §-s 86, 87, 89 või 90 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui taksoveoloa taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.
(2) Taksoveoloa taotlejal ja omajal peab olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puudub ajatamata maksuvõlg.
§ 57. Nõuded teenindajakaardi taotlejale ja omajale
(1) Teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad:
1) omama kehtivat vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;
2)
3)
4) vastama hea maine nõudele.
(2) Teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui:
1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, karistusseadustiku §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s 201, § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 3–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
2) teda ei ole üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo või liiklusseaduse § 227 lõikes 2, maksukorralduse seaduse §-s 154¹ või 155², vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 6² või 6³, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 75, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37, käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või § 90 lõikes 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.
(3) Teenindajakaardi saamise õigust ei ole isikul, kellel on liiklusseaduse § 96 lõikes 1 nimetatud esmane või piiratud juhtimisõigusega juhiluba.
§ 58. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi taotlemiseks esitatavad dokumendid
(1) Taksoveoloa taotleja esitab loa andjale järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
2) juriidilisest isikust taotleja puhul nimi ja registrikood, asutamisel oleva juriidilise isiku puhul registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse või vähemalt ühe neist notariaalselt tõestatud koopia, füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood;
3) kui taotleja soovib, et talle antava loa kehtivusaega piirataks võrreldes käesolevas seaduses ettenähtuga, siis loa soovitud kehtivusaeg.
(2) Sõidukikaarti saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ning mis vastab käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele. Tehnonõuetele vastavuse kontroll peab olema läbitud hiljemalt sõidukikaardi andmise ajaks. Sõidukikaardi taotleja esitab sõidukikaardi andjale lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või lõike 3 punktis 1 nimetatud dokumendile:
1) sõiduki kasutuslepingu, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel;
2) taksomeetri kohandamistunnistuse, kui sõidukiga soovitakse teostada taksovedu, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta;
3) vedaja taksoveoloa numbri, kui sõidukikaarti taotleb teenindajakaardi omaja, kes ei ole ise vedaja.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taksomeetri kohandamistunnistuse võib esitada ka vahetult enne sõidukikaardi andmist.
(3) Teenindajakaardi taotleja esitab teenindajakaardi andjale järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
2) juhiluba, kui see ei ole kantud Eesti liiklusregistrisse.
3)
4)
5)
(4) Taotlejalt ei või nõuda ning taotleja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud taotlejat tuvastada võimaldavad andmed ja taotleja kontaktandmed. Keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui taotleja kinnitab, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud.
(4¹) Teenindajakaardile kantakse seda taotlenud isiku foto digitaalselt ja foto saamiseks on teenindajakaardi andjal õigus esitada päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse.
(5) Enne taotluse esitamist peab taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi kinnitamise taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui selle dokumendi andja või kinnitaja on mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus.
(6) Kui taksoveoluba, sõidukikaarti või teenindajakaarti on volitatud andma mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus, on mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel õigus võtta nimetatud dokumendi andmise või kinnitamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.
(7) Taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 59. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi taotluse läbivaatamine
(1) Taksoveoloa andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist, taotleja andmeid karistusregistris, äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris. Taksoveoloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist.
(2) Sõidukikaardi andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist, taotleja taksoveoloa olemasolu majandustegevuse registris või teenindajakaardi olemasolu ühistranspordiregistris, taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris. Sõidukikaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(3) Teenindajakaardi andja kontrollib teenindajakaardi taotleja andmeid liiklusregistris ja karistusregistris. Teenindajakaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist.
(4) Kui taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib jätta taotluse läbi vaatamata.
§ 60. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmisest keeldumine
(1) Taksoveoloa andmisest võib keelduda, kui:
1) taotleja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld või taotlejal on ajatamata maksuvõlg või on välja kuulutatud taotleja pankrot;
2) taksoveoloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
3) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
4) taotleja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialase tegevuse tõttu karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-s 234, §-des 236 ja 237, § 242 lõikes 2 või käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või § 90 lõikes 1 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
5) taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud;
6) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.
(2) Sõidukikaardi andmisest võib keelduda, kui:
1) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele või taotlejal on ajatamata maksuvõlg;
2) taotleja ei ole sõiduki, millele sõidukikaarti taotletakse, omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel;
3) sõiduk, millele sõidukikaarti taotletakse, ei ole kantud liiklusregistrisse või läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli;
4) sõidukikaardi taotlemise puhul on taksomeetri kohandamistunnistusele märgitud teenused, mis ei sisaldu käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punkti 3 alusel valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud loetelus, samuti siis, kui taksomeetri kohandamistunnistusele märgitud sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu või ajatasu ületab käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud kõrgeimat lubatavat määra;
5) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.
(3) Teenindajakaardi andmisest võib keelduda, kui:
1) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
2) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.
§ 61. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi kehtivusaeg
(1) Taksoveoluba antakse tähtajatult, kui taotleja ei soovi seda kindlaksmääratud ajaks.
(2) Sõidukikaart antakse tähtajatult, kui taotleja ei soovi seda kindlaksmääratud ajaks. Sõidukikaarti ei anta pikemaks ajaks kui taksoveoloa või teenindajakaardi kehtivusaeg. Taksoveoloa või teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel sõidukikaardi kehtivus lõpeb. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel lõpeb sõidukikaardi kehtivus kasutuslepingu lõppemisel.
(3) Teenindajakaart antakse tähtajatult, kui taotleja ei soovi seda kindlaksmääratud ajaks.
§ 63. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine
(1) Taksoveoloa ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse taksoveoloa ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui:
1) loa omaja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
2) loa või sõidukikaardi omaja andmed ei vasta loal või sõidukikaardil märgitule;
3) loa omaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
4) taksoveoloa või sõidukikaardi omaja on selle taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist.
(2) Teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui:
1) teenindajakaardi omaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele;
2) teenindajakaardi või sõidukikaardi omaja andmed ei vasta teenindajakaardil või sõidukikaardil märgitule;
3) teenindajakaardi või sõidukikaardi omaja on selle taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist.
(3) Taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi võib selle andja kehtetuks tunnistada ka taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi omaja taotlusel.
(4) Kui teenindajakaardi kehtivus on peatatud või kui see on tunnistatud kehtetuks ja kui isikule on väljastatud käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt teenindajakaart väljatrükitud dokumendina, tuleb dokument selle andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul tagastada.
(5) Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib taksoveoloa andja loa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta arvates ajast, millal selgus, et vedaja suudab edaspidi hea majandusseisundi nõuet täita.
(1) Taksoveol kasutatavad mootorsõidukid peavad olema kantud liiklusregistrisse ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
(2) Taksoveol võib teenindada sõitjat taksopeatusest ja kasutada sõitja vedamisel ühissõidukirada, kui sõidukile on paigaldatud plafoon ja sõiduki parempoolsel välisküljel on nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk. Nõuded vedaja nime tähistamisele sõidukil kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015006 määrusega.
(3) Kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, peavad taksoveol kasutatavale sõidukile olema paigaldatud taksomeeter, hinnakiri ja printer. Taksoveol kasutatavale sõidukile peavad olema paigaldatud taksomeeter, hinnakiri ja printer ka siis, kui sõidukiga soovitakse teenindada sõitjat taksopeatusest.
(4) Nõuded plafoonile, taksomeetrile, hinnakirjale ja nende paigutusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=128092015005 määrusega.
(5) Plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.
(6) Sõidukile on keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta infoühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel.
(7) Kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon. Kui plafoon on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu.
(8) Taksomeetri kohandamine on mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine sõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle mõõtetulemust muuta võimaldavate ühenduste plommimine isiku poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kellel on nõuetekohane pädevust tõendav tunnistus.
(9) Taksomeetri kohandamise tingimused ja korra, lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel ning üleminekukiiruse väärtuse üleminekul ajatasult sõidukilomeetritasule ja vastupidi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=106102015012 määrusega.
(10) Valla- või linnavolikogu võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele vastaval taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded.
(1) Kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, on sõidukijuht kohustatud:
1) panema sõiduki armatuurlauale sõitjale nähtavale kohale teenindajakaardi;
2) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri. Kui sõitja tellib takso väljapoole teeninduspiirkonda, võib kokkuleppel sõitjaga taksomeetri sisse lülitada teeninduspiirkonna piirile jõudes;
3) andma sõitjale printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, tee pikkus, kasutatud hinnad ja soodustused, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud hindade ja soodustuste lõikes ning üldmaksumus.
(1¹) Kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, peab vedaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
1) teatama sõitjale enne sõidu alustamist sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, foto, teenindajakaardi numbri, sõidu maksimumhinna koos maksudega, või kui sõidu sihtpunkti ei ole eelnevalt määratud, teavitama sõitjat hinna komponentidest, hinna arvutamise aluseks olevast tariifist või hinna arvutamise muust alusest nii, et sõitjal on võimalik sõidu lõpphind piisava täpsusega arvutada;
2) esitama sõitjale sõidu kokkuvõtte, mis sisaldab sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, fotot, teenindajakaardi numbrit, sõiduki registreerimisnumbrit, teenuse osutamise kuupäeva, alguse ja lõpu kellaaega, sõidu lähte- ja sihtpunkti, sõidu kogukestust ja -pikkust ning teenuse hinda ja tasutud summat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taksoveol on sõidukijuhil keelatud:
1) teenindada sõitjat rikkis taksomeetri või printeriga;
2) vallata või kasutada lisaseadmeid, mis võimaldavad mõjutada taksomeetri mõõtetulemust või näitu.
(3) Kui taksovedu soovitakse teostada muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kui selle, kes on taksoveoloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taksoveol tasub sõitja hinnakirja alusel kujuneva taksomeetri näidu järgi. Lõikes 1¹ nimetatud taksoveol tasub sõitja infoühiskonna teenuse vahendusel arvestatava hinna järgi. Kui sõidukijuht rikub lõikes 1 või 2 või vedaja lõikes 1¹ sätestatut, on sõitjal õigus tasumisest keelduda.
(5) Sõidul väljapoole teeninduspiirkonda võib kokku leppida mõistliku suurusega ettemaksu tasumises. Ettemaksu suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab sõidukijuht andma sõitjale kviitungi.
(1) Taksoveol kehtestab teenuste hinnad vedaja. Igale teenusele võib kehtestada üksnes ühe hinna.
(2) Kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, peab sõidukikaardi omaja taksoveol teeliikluses osutatavate teenuste hinnad programmeerima sõidukile paigaldatud taksomeetrisse ja need peavad olema kantud taksomeetri kohandamistunnistusele ning hinnakirjale. Mis tahes teenuse hinna eraldi esiletõstmine, kui see võib sõitjat eksitada, on keelatud.
(3) Valla- või linnavolikogu võib taksoveole, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, määrusega kehtestada:
1) taksoveoteenuste hinnakirja vormi ning eristada neid vastavalt sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu või ajatasu määrale;
2) sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu kõrgeima lubatava määra taksoveol, arvestades et vedaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks vähemalt mõistlikku ärikasumit;
3) loetelu teenustest, üksnes millele võib kehtestada hinnad, sealhulgas võib eristada teenuse osutamist päeval ja öösel või mõne muu ajalise kriteeriumi alusel.
(1) Liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga on sõitja kohustatud:
1) omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma;
2) esitama ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. Õpilase sõidusoodustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei pea sõidusoodustuse saamiseks esitama ilmselgelt alla 14-aastane laps.
(2) Liiniveol, välja arvatud eriotstarbelisel liiniveol, peab ühissõidukijuht sõitjale väljastama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohase ja kehtestatud hinnale vastava paberpileti. Kui sõitjale seda ei võimaldata, on tal õigus sõita tasu maksmata.
(3) Linna- ja vallaliinidele väljastatud paberpiletile peab olema loetavalt märgitud pileti number, hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus ja pileti kehtivuspiirkond. Piletil ei tohi olla parandusi.
(4) Maakonnaliinidele, mis ei ole osa linna üldisest liinivõrgust, riigisisestele kaugliinidele ja rahvusvahelistele kaugliinidele väljastatud paberpiletile peab olema loetavalt märgitud pileti number, hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, sõidu alg- ja lõpp-punkt või sõidupiirkond, liini number ja nimetus, ühissõiduki väljumisaeg, -koht ja -kuupäev, vedaja nimi, aadress ja kassaseadme number. Kui pilet väljastatakse käsitsi, ei ole nõutav kassaseadme number. Piletil ei tohi olla parandusi.
Maakonna- ja kaugliinil on sõitjal õigus varem sõlmitud veolepingust mõistliku aja jooksul enne ühissõiduki väljumist taganeda ja pilet tagastada. Piletite ja sõiduraha tagastamise korra kehtestab ja teeb avalikult kättesaadavaks vedaja või pileti väljastamise korraldaja.
(1) Sõidu katkemisel liiniveol, välja arvatud linnaliinil, on sõitjal õigus kasutada sihtpunkti jõudmiseks teisi ühissõidukeid samal liikumisteel. Sõidu katkestanud vedaja tasub sõitja sihtpunkti toimetanud vedajale tema nõudmisel selle eest mõistlikku tasu.
(2) Sõidu katkemisel liiniveol või sama ühissõidukiga sõidu alguspunkti tagasipöördumise korral vedajast mitteolenevatel põhjustel, nagu erakorraliste tee- või ilmaolude tõttu, sõitjalt tasu ei võeta ja talle tagastatakse juba tasutu. Eespool nimetatu ei kehti linnaliini puhul.
Loetelu bussijaamadest, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 kohaselt antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=118122025020&id=125052016012 määrusega.
§ 71. Sõitja kaebus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 rikkumise korral
Vedaja lahendab sõitja kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 väidetava rikkumise kohta nimetatud määruse artiklis 27 sätestatud korras. Kui vedaja ei ole sõitja kaebust nimetatud korras lahendanud või sõitja ei nõustu vedaja pakutud lahendusega, lahendatakse kaebus tarbijakaitseseaduse 6. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud korras.
§ 72. Pagasi vedu bussis, trollibussis ja trammis ning pagasi hoidmine
(1) Sõitjal on õigus bussi, trollibussi ja trammi salongis või pagasiruumis tasuta vedada lisaks käekottidele, arvutikottidele, kandekottidele ja muule samalaadsele pagasile ühte reisikotti, kohvrit või muud samalaadset käsipagasit, samuti liikumisabivahendeid, puudega isikute juht- või abikoeri, lapsevankreid ja -kärusid ning kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga väikeloomi ja linde.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib bussi, trollibussi ja trammi salongis või pagasiruumis vedada mõistlikus suuruses ja koguses teisi sõitja asju.
(3) Bussi, trollibussi ja trammi salongis ning pagasiruumis ei ole lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipagasit, mis võib ohustada teiste ühissõidukis sõitvate isikute tervist või vara ning määrida või muul viisil kahjustada ühissõidukit. Keelatud pagas on eelkõige radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning nõuetekohase pakendita ained ja asjad.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjad ei tohi häirida või ohustada ühissõidukijuhti ja sõitjaid, takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis ning rikkuda sõitjate riideid või pagasit.
(5) Vedaja hoiab väljavõtmata jäetud pagasit ja ühissõidukist leitud asju, välja arvatud kiirestiriknevad aineid, võlaõigusseaduses sätestatud korras.
(6) Pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise korra ning veo ja hoiu hinnad kommertsliinivedudel võib kehtestada vedaja. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sätestatakse need avaliku teenindamise lepinguga.
§ 72¹. Nõuded sõidukijuhile pagasi paigutamisel ja kinnitamisel
(1) Pagas peab bussis, trollibussis ja trammis või selle haagisel olema paigutatud ning kinnitatud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
(2) Kui pagasi paigutab või kinnitab sõidukijuht, siis vastutab pagasi paigutamise või kinnitamise nõuete täitmise eest sõidukijuht.
(1) Riiklik ühistranspordiregister on Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide ning riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid ning kehtivad piletihinnad. Samuti peetakse registris arvestust vedajatele antud liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle.
(2) Registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(3) Riikliku ühistranspordiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025020&id=127102015003 määrusega.
Registrisse esitavad andmeid: 1 1) Registrisse esitavad andmeid:
1) valla- ja linnaliinide ning käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud maakonnaliinide ja liinilubade, avaliku teenindamise lepingute ning nende alusel teenindatavate liinide sõiduplaanide kohta asjaomased valla- ja linnavalitsused või liinilubade andmise ja sõiduplaanide kinnitamise puhul piirkondlik ühistranspordikeskus;
2)
3) riigisisese kaugliini liiniloa ja sõiduplaani, maakonnaliini, avaliku teenindamise lepingu, selle alusel teenindatavate liinide sõiduplaanide ning ühissõidukipeatuste kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või piirkondlik ühistranspordikeskus, kui teda on volitatud täitma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesandeid;
4) rahvusvaheliste kaugbussiliinide liinilubade ja nende liinide sõiduplaanide kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
5) riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanide, avaliku teenindamise lepingute, kehtivate piletihindade ja sõidusoodustuste kohta vedaja;
6) avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavate liinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kohta asjaomane pädev asutus, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingu;
7) liiniloa alusel teenindatavate bussiliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kohta vedaja enda soovil.
8)
§ 77. Andmete esitamine majandustegevuse registrisse
(1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kannab käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed ja § 46 lõike 1 punktis 2¹ nimetatud tegevjuhi andmed ning taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andja kannab § 62 lõigetes 1–3 nimetatud andmed majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatu kohaselt.
(2) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud järelevalve korraldaja kannab ettekirjutuse andmed majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule.
(3) Igal aastal hiljemalt 31. märtsiks kantakse majandustegevuse registrisse ühenduse tegevusloa omaja töötajate, sealhulgas eraldi sõidukijuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga.