Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-31, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 6800060ac6c7fc991be8ab025f646f3f7e96c0ed9ed56a5fc717610449272f6f
No one has proposed a change to this act yet.
Käesoleva seaduse eesmärk on: 1 1) Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest; 2) tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus; 3) vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis.
Propose a change(1) Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ja majandusvööndis majandusvööndi seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate erisustega. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kalakasvatust ja -püüki kalakasvatusrajatistes nagu tiigid, sumbad ja basseinid. (3) Käesolev seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või kui kalapüüki teostab käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta teisiti. (4) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Propose a change(1) Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine. (2) Veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga. (3) Kaaspüük on püüda lubatud kalaliigi kõrval teise kalaliigi isendi või sellel ajal, kohas või püünisega püüda keelatud kalaliigi isendi või alamõõdulise kala püünisesse sattumine ja väljapüük. (4) Veetaime kogumine on agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest. (5) Kalur on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala või kogub veetaimi kutselise kalapüügi vahendiga. (6) Käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga.
Propose a change(1) Looduslikus vabaduses olev kala on peremehetu. (2) Püüdja omand kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi. (3) Agarik meres on riigi omand. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omand.
Propose a change(1) Kala võib püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel. (2) Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest on kalapüügiõigus: 1) õngepüügiõigus; 2) harrastuskalapüügiõigus; 3) kutselise kalapüügi õigus; 4) eripüügiõigus. (3) Kalapüügiõigus tekib käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
Propose a changeKalapüügiõiguse eest makstakse tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
Propose a change(1) Käesolevas seaduses ettenähtud taotlused, teated ja andmed võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult, või kui selline võimalus on loodud, siis ka muul sellesarnasel isikut tuvastada võimaldaval turvalisel viisil, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud erisusi. (2) Kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused tehakse elektrooniliselt. Kui otsuse tegemine elektrooniliselt ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, antakse otsus paberil.
Propose a change(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 5 lõikes 5 nimetatud riiklike kalanduse kontrolliasutuste tegevust koordineeriv asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (2) Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva Euroopa Liidu määruse kohaselt on vaja määrata volitatud asutus ning seda ei ole käesoleva seadusega tehtud, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus korraldusega.
Propose a change(1) Kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=128122016010 määrusega. (2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse: 1) kalapüügi keeluajad ja -alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad; 2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad; 3) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud; 4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus; 5) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise ning märgistamise, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise märgistamise nõuded ja nende vahendite asukoha kindlaksmääramise nõuded; 6) saagis kalaliikide ja alamõõdulise kala osakaalu määramise metoodika. (3) Rahvusvahelisest lepingust tulenevad kalapüügi nõuded ja piirangud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti merelaevatunnistusega laevale, kui seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud, kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
Propose a change(1) Keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või Euroopa Liidu määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). (2) Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. (3) Keelatud on koguda veetaimi käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud püügivõimalust eirates. (4) Keelatud on vette tagasi heita: 1) püütud kala, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala, neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 2) veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala. (5) Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga. (6) Keelatud on kala elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine ja kasutamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul. (7) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loal eripüügi teostamiseks. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (8) Keelatud on: 1) müüa, osta või käidelda kala, kes on püütud veekogust ajal, mil selle püüdmine on keelatud, välja arvatud juhtumid, kui kala on püütud eripüügil keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil, kaaspüügi tingimustel või kui merest püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 nimetatud koguses või kui muust veekogust püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kilogrammi; 2) müüa, osta või käidelda alamõõdulist kala, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport; 3) müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud juhtumid, kui merest püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 nimetatud koguses või kui muust veekogust püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kilogrammi; 4) müüa või osta harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala; 5) müüa või osta kala enne lossimist või maale toomist; 6) töödelda veekogul või vahetult selle rannal või kaldal harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala, kui selle kalaliigi kohta on käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud alammõõt ja töötlemine ei võimalda tuvastada püütud kala pikkust. (9) Keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil on lubatud eripüügil püütud alamõõdulist kala ja merest püütud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 viidatud liiki kuuluvat alamõõdulist kala mitteinimtoiduks osta, müüa, transportida ja hoida. (10) Keelatud on abistada neid laevu, merel kala nendelt laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses nende laevadega, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32), artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Liidu nimekirja. (11) Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtjal on keelatud kasutada kalapüügil laeva, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Liidu nimekirja. (12) Kutselise kalapüügi luba omaval isikul on keelatud müüa merest püütud kala otse füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul suuremas koguses, kui sätestab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 65. (13) Kutselise kalapüügi luba omaval isikul on keelatud müüa muust kui käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud veekogust püütud kala otse füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul rohkem kui 30 kilogrammi.
Propose a change(1) Kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Kalakaitse- või teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon. (2) Kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126112021012;129122021058;117032022007;122112022013;128122022013;105052023019;128112023007;120122023038;127022024007;130112024001;121122024023;126112025001;129012026003 määrusega. (3) Kalade kudemise ajaks või suguküpseks arenemata kalade kaitseks võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele. (4) Kui Euroopa Komisjon sulgeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada Eestis ajutine kalapüügikitsendus, võib asjakohase püügikitsenduse kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele. (5) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus delegeerida selle õiguse valdkonna eest vastutavale ministrile ./dyn=121102026002&id=128122016010;129122021058;128122022013;120122023038;121122024023 . (6) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib keelata määrusega teatud kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud. (7) Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vaja määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, kehtestab need valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=122112016002;112062024012 määrusega. (8) Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine kalapüük või lossimine võib Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega. (9) Vabariigi Valitsus või selleks volitatud minister ./../vaheleht.html võib vajaduse korral kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa andmise korra ja loa vormi.
Propose a change(1) Kalapüügiga tegeleval isikul peab eripüügil ja harrastuskalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument. Kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiga tegeleval isikul peab kalapüügil kaasas olema isikut tõendav dokument. (2) Eripüügil ja juhul kui harrastuskalapüügiõigus on soetatud harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust püüdja isikut tõendav dokument. (3) Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument. (4) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud püügivahendite püügilt eemaldamisel, kui harrastuskalapüügiõiguse soetanud isik on haigestunud, tõendab kalapüügiõigust selle õiguse soetanud isiku kirjalik volikiri ja püügivahendit püügilt eemaldama volitatud isiku isikut tõendav dokument. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikirjale esitatavad nõuded ja volikirjast teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126062015018 määrusega. (6) Kehtetu
Propose a change(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. (2) Merest püütud kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ega õngepüügil püütud kala puhul. (3) Muust kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud veekogust püütud kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kilogrammi ostetud kala või veetaime puhul ega õngepüügil püütud kala puhul. (4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.
Propose a change(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 ja artikli 39 lõike 4 kohane pädev asutus ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 280, 27.10.2009, lk 5–41), artikli 39 lõike 1 kohane kontaktasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (2) Merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoote (edaspidi kalandustoode) püügisertifikaat esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikes 1 nimetatud kalandustoote ekspordi korral kinnitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile ning artikli 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kalandustoote reekspordi korral Maksu- ja Tolliametile vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat kalandustoote eksporti või reeksporti. (3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 18 nimetatud impordist keeldumisega kaasneva kalandustoote käitlemisega seotud kulud katab importija.
Propose a change(1) Kala ja veetaime esmakokkuostuga tohib tegeleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta. (2) Kala ja veetaime esmakokkuostuga ei tohi tegeleda ettevõtja, kellele on määratud kala või veetaime ostu või müügi nõuete rikkumise eest karistus, millega seotud andmed on karistusregistrist kustutamata (edaspidi kehtiv karistus). (3) Kala ja veetaime esmakokkuostuks ei loeta merest püütud kala või veetaime ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65. (3¹) Kala ja veetaime esmakokkuostuks ei loeta muust kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veekogust püütud kala või veetaime ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks kuni 30 kilogrammi. (4) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldab eelmise aasta keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad liikide kaupa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel iga aasta 31. jaanuariks. Ajavahemikus 1.–31. jaanuarini püütud kala ja veetaime väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad. (5) Kui keskmist kala ja veetaime esmakokkuostuhinda ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus avaldanud, siis võetakse kala ja veetaime esmakokkuostuhinna aluseks asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad rahvusvahelistel turgudel.
Propose a change(1) Eestis looduslikult mitte esineva kalaliigi või muu veeorganismi liigi või tema viljastatud marja Eesti Vabariiki toomisel ja veekogusse asustamisel lähtutakse looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest. (2) Eestis looduslikult esinevat kalaliiki või tema viljastatud marja tohib veekogusse asustada ainult Keskkonnaameti loal. (3) Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126062015019 määrusega.
Propose a change(1) Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. (2) Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda: 1) eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks; 2) siseveekogust üleujutatud kinnisasjal või selle osal.
Propose a change(1) Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib kala püüda, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõike 1 ja § 11 lõigete 1–3 ja 5 alusel püügivahendite, püügiaja ja püüda lubatud kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid ning järgides keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 7 sätestatut. (2) Kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, peab veekogu omanik taotlema kutselise kalapüügi luba, mille annab Põllumajandus- ja Toiduamet tasuta kuni üheks kalendriaastaks käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kutselise kalapüügiloa andmise tingimusi arvestamata. (3) Mitme kinnisasja piires asuval eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, korraldavad nende kinnisasjade omanikud kalapüüki kokkuleppel. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 1 sätestatud võimalused ei kehti nakkepüünisega püügi kohta paisjärvel.
Propose a change(1) Eripüüki teostatakse vähemalt ühel järgmisel eesmärgil: 1) keskkonnauuringud; 2) asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumine; 3) sugukalade püük; 4) hüpofüüsi kogumine; 5) kalade ümberasustamine; 6) kalade hukkumise vältimine või veekogu ökosüsteemi parandamine. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hinnata eripüügiks ka harrastuspüügivõistluste raames toimuva kalapüügi või kalapüügi, mida korraldavad õppepraktika eesmärgil koolid, mille kinnitatud õppekavas on kalapüügipraktika. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (3) Kalapüügi hindamisel eripüügiks arvestab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium püütavate kalaliikide puhul: 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 1) rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kitsendusi; 2) püügi põhjendatust, harrastuspüügivõistlusel ka püügi ulatust ning seda, kas püügi eesmärki on võimalik saavutada muul viisil. (4) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib eripüügil, välja arvatud harrastuspüügivõistluste raames toimuval või õppepraktika eesmärgil korraldataval kalapüügil, lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist, eripüüki keelatud ajal või keelatud kohas ning keelatud kalaliigi eripüüki. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01
Propose a change(1) Eripüügiks annab õiguse eripüügiluba selles määratud tingimustel ja vahendiga. (2) Keskkonnauuringute eesmärgil teostataval eripüügil võib kasutada elektripüügivahendit, mis on kantud teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse ning mille kasutamiseks on antud tõend. (3) Eripüügiloa ja elektripüügivahendi kasutamise tõendi annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium elektrooniliselt. Kui isik märgib taotluses, et soovib luba või tõendit paberil, antakse see paberil. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kannab loa ja tõendi andmed teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (4) Eripüügiloa taotlus loetakse põhjendatuks, kui: 1) see vastab keskkonnauuringu programmile, mis on taotluse esitamise alus; 2) see vastab vähemalt ühele käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 märgitud eripüügi eesmärgile; 3) selles märgitud püügitingimused ja püüdja pädevus tagavad püügi eesmärgi saavutamise kalavaru kõige vähem mõjutaval viisil. (5) Eripüügiloa vormi, lisatingimused, loa taotluse läbivaatamise, loa andmise ja loa kehtetuks tunnistamise ning elektripüügivahendi kasutamise taotlemise, tõendi andmise ja tõendi kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=108072015003 määrusega. (6) Kui eripüügiloa alusel toimuva püügi kohta on vaja esitada püügiandmeid, märgitakse eripüügiloale püügiandmete esitamise kohustus.
Propose a change(1) Eripüügiloa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1) loa taotleja on esitanud taotluses valeandmeid; 2) loa andja on teavitanud loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest ja puudusi ei ole nende kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul kõrvaldatud; 3) loa taotleja on jätnud tähtajaks maksmata eripüügiõiguse eest kalapüügiõiguse tasu, kui tasu maksmine on nõutav; 4) loa taotlejal või taotlusele kantud püüdjal on kehtiv karistus kalapüügi- või sellega seotud nõuete rikkumise eest; 5) taotlus ei ole põhjendatud. (2) Eripüügiluba tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1) loa omanik või loale kantud püüdja on rikkunud loa tingimusi; 2) loa omanikul või loale kantud püüdjal on kehtiv karistus kalapüügi- või sellega seotud nõuete rikkumise eest.
Propose a change(1) Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. (2) Kinnisasja omaniku loal tohib harrastuskalapüügivahendiga püüda kala: 1) eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks; 2) siseveekogust üleujutatud kinnisasjal või selle osal.
Propose a change(1) Harrastuskalapüügivahendid on: 1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng ehk krunda ehk tonka, und, käsiõng ja ühe isiku korraga kasutatav rohkem kui üks lihtkäsiõng; 2) harpuunipüss ja harpuun; 3) räimeõng; 4) nakkevõrk ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrk; 5) kuni 100 konksust koosnev õngejada; 6) kuurits; 7) liiv; 8) vähinatt ja vähimõrd; 9) kadiska. (2) Püsielanikul püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 punktis 6 sätestatud tähenduses (edaspidi väikesaare püsielanik) on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada. (3) Harrastuskalapüügivahend peab olema kalapüügil püügivahendi omaniku valve all, et võimaldada selle omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See nõue ei kehti püügil nakkevõrgu, vähimõrra, õngejada ja kadiskaga, mis peavad olema tähistatud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punkti 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
Propose a change(1) Räimeõnge tohib kasutada üksnes harrastuskalapüügil merel. (2) Harrastuskalapüügil on keelatud kasutada samal ajal rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (3) Harrastuskalapüügil käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4–7 ja lõikes 2 nimetatud püügivahenditega kehtivad samad kitsendused, mis on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 ning § 11 lõigete 2–5 alusel kehtestatud kutselisel kalapüügil samade püügivahenditega.
Propose a change(1) Harrastuskalapüügiõigust tõendab: 1) harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine; 2) kalastuskaart käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhtudel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul tekib harrastuskalapüügiõigus üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise kuupäev ja hilisem kui 30 päeva harrastuskalapüügiõiguse tasumise kuupäevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuskalapüügiõigus: 1) kalastuskaardi taotlemise korral isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal) kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, kuid mitte varem kui üks tund pärast harrastuskalapüügiõiguse eest tasu maksmist; 2) kalastuskaardi taotlemise korral vahetult loa andja kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, mis ei või olla varasem kalastuskaardi andmise ajast. (4) Kui kalastuskaardiga lubatakse mitmesuguste püügivõimaluste kasutamist eri aegadel, tekib harrastuskalapüügiõigus kaardile märgitud kuupäeval. (5) Harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi alusel toimuva kalapüügiõiguse eest mobiiltelefonilt tehtud maksega tasumise korral tekib harrastuskalapüügiõigus üks tund pärast püügiõiguse andmise, sealhulgas kalastuskaardi andmise kohta lühisõnumiga kinnituse saamist. Tasumist ja kalastuskaardi andmist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numbrile, millelt tasu maksti. (6) Harrastuskalapüügiõigus kehtib kalastuskaardile märgitud ajal, kuid mitte kauem kui üks kalendriaasta. Pärast harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist, kui kalastuskaart ei ole nõutav, tekib harrastuskalapüügiõigus kuni üheks aastaks. (7) Harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ja tasu maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126062015018 määrusega.
Propose a change(1) Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. (2) Väikesaare püsielanikule annab kalastuskaardi kalapüügiks tema elukohajärgset väikesaart ümbritseval veealal kohalik omavalitsusüksus käesoleva seaduse § 29 lõike 7 alusel kehtestatud lubatud püügivahendite arvu piires. (3) Kalastuskaart on elektrooniline dokument teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus ja sellele märgitakse kaardi andja, kaardi andmise ja kehtivuse aeg, püügipiirkond, kalapüügiõiguse omaniku isikukood või nimi ja sünniaeg ning vajaduse korral isikut tõendava dokumendi number, kasutada lubatud püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud kalaliigi isendite arv. (4) Kalastuskaart antakse elektroonilise kanali kaudu või vahetult loa andjale esitatud asjaomase taotluse alusel. (5) Kalastuskaart antakse pärast kalastuskaardi eest tasu maksmist. (6) Kalastuskaardi taotlemise korral elektroonilise kanali kaudu makstakse tasu kohe taotluse esitamisel. (7) Kalastuskaardi taotlemise korral vahetult loa andjalt makstakse tasu kümne päeva jooksul pärast kalastuskaardi andja otsust kaardi andmise kohta. Vastasel juhul muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks. (8) Kalastuskaardi taotlemise, andmise ja peatamise korra, tähtajad, taotlemise viisid ja taotluses esitatavad andmed ning vahetult loa andjale esitatava taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126062015018 määrusega.
Propose a change(1) Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kalastuskaardi taotlejal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega; 2) käesoleva seaduse § 29 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel; 3) kalastuskaardi taotleja suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus; 3¹) halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa keelduda kalastuskaardi taotlejale kalastuskaardi andmisest; 4) kalastuskaardi taotleja on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud esitamata käesoleva seaduse § 61 lõike 12 alusel kehtestatud tähtajaks nõutud püügiandmed. (2) Isiku kalastuskaardi kehtivus peatub ja selle andmisest keeldutakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus. (2¹) Isiku kalastuskaardi kehtivus peatatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud selleks loa. Kalastuskaardi kehtivus peatatakse kaardi andja otsusega. Otsuse tegemisel lähtub kaardi andja Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kalastuskaardi kehtivuse peatumine ja selle andmisest keeldumine lõpeb, kui isiku suhtes jõustub täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus. (3¹) Kalastuskaardi andja lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud juhul kalastuskaardi kehtivuse peatamise ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3¹ nimetatud juhul selle andmisest keeldumise, kui peatamise ja keeldumise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andjat teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. (4) Kui kalastuskaardi taotlus esitatakse elektroonilise kanali kaudu, sealhulgas mobiiltelefoni teel, teavitatakse kalastuskaardi andmisest keeldumise otsusest samas elektroonilises keskkonnas, kus taotlus esitati. (5) Otsus kalastuskaardi kehtivuse kohta toimetatakse viivitamata kaardi omanikule kätte käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil või avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse soodustatud isikuks eelkooliealine laps, alla 16-aastane õpilane, pensionär, õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isik, puudega isik ning osalise või puuduva töövõimega isik. (2) Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud kalapüügil kalastuskaardi alusel. (3) Soodustatud isikul, välja arvatud eelkooliealine laps, peab harrastuskalapüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on: 1) alla 16-aastasel õpilasel õpilaspilet; 2) pensionäril pensionitunnistus; 3) õigusvastaselt represseeritud isikul ja represseerituga võrdsustatud isikul represseeritu tunnistus; 4) puudega isikul puude raskusastet ja kestust tõendav dokument; 5) osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.
Propose a change(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada kalavaru kaitse eesmärgil piirkonnad, kus: 1) rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute ja püügivahendite arvu, püügiaja või püütavate kalaliikide kohta; 2) lubatakse kasutada käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4–9 nimetatud kalapüügivahendeid kehtestatud piirarvu ulatuses ja püügiajal. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirkondades on harrastuskalapüügiõigust tõendav dokument kalastuskaart. (3) Arvuliselt või kaaluliselt ühes ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid võib piirata valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126112025001 määrusega. (4) Ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada: 1) ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata või sise- või piiriveekogul või selle osal ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogul või selle osal; 2) ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogul; 3) kuni viit vähinatta või vähimõrda vähipüügil. (5) Isikule, välja arvatud väikesaare püsielanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, kuni kolme kadiskaga, ühe kuni 100 konksust koosneva õngejadaga, ühe liiviga või ühe kuuritsaga selle piirkonna jaoks kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Püügiks kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühe piirkonna jaoks kehtestatud piirarvu piires antakse kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks. Kui maakonnas on piirarvud kehtestatud rohkem kui ühes piirkonnas, võib kalastuskaardi andja märkida sama maakonna eri piirkondades kasutada lubatud püügivahendid ühele kalastuskaardile. (6) Väikesaare püsielanik tohib ühe kalastuskaardi alusel kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Peipsi järvel tohib väikesaare püsielanik kasutada ühe kalastuskaardi alusel kuni kolme nakkevõrku ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada ühe kilomeetri laiusel veealal tema elukohajärgse saare ümber. Väikesaare püsielanikule antakse kalapüügiks eespool nimetatud vahenditega tema elukohajärgset saart ümbritsevale veealale kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirkonnad ja nendes rakendatavad piirangud ning elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste alusel antavate kalastuskaartide piirarvud, samuti püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal kasutada lubatud püügivahendite arvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126112021012;122112022013;128112023007;130112024001;126112025001 määrusega. (8) Elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste alusel antavate kalastuskaartide piirarvude määramise aluseks on eelmisel aastal elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekunud taotluste arvude suhe.
Propose a change(1) Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (edaspidi ka andmekogu) on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada eripüügi-, harrastuskalapüügi- ning asustamislubade taotlemist ja menetlemist, aruandluse esitamist, muude lubadega seotud kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. (2) Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus on: 1) harrastuskalapüügi õiguse eest tasumise andmed; 2) kalastuskaart ja selle taotlemise andmed; 3) harrastuskalapüügi kohta esitatavad andmed; 4) eripüügiloa ja selle taotlemise andmed; 5) eripüügi kohta esitatavad andmed; 6) elektripüügivahendi kasutamise andmed; 7) Eestis looduslikult esineva kalaliigi või tema viljastatud marja veekogusse asustamise andmed; 8) kalandus- ja vesiviljelussektori aruanded. (3) Andmekogu vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (4) Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=124112017012 määrusega.
Propose a change(1) Kutselise kalapüügi vahendiga tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda või veetaimi koguda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. (2) Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega.
Propose a changeKutselise kalapüügi vahendid on: 1 1) Kutselise kalapüügi vahendid on: 1) õngejadad; 2) nakkepüünised; 3) lõkspüünised; 4) kurnpüünised; 5) traalpüünised.
Propose a change(1) Kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. (2) Kui Euroopa Liidu õigusakti kohaselt on kalapüügiloa omamine kohustuslik, kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81–104), artikli 1 kohase kalapüügi korral kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmisel samas määruses sätestatut.
Propose a change(1) Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. (2) Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. (3) Kalalaeval, mida kasutatakse merel ja mille uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme või tehniliselt muudetud peajõuseadme võimsus on suurem kui 120 kilovatti, välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutav kalalaev, abilaev ja vesiviljeluses kasutatav laev, peab mootorivõimsus olema sertifitseeritud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohaselt. (4) Mootorivõimsuse sertifitseerib nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohaselt klassifikatsiooniühing, mootori valmistajatehas või käitaja, kellel on mootori võimsuse tehniliseks hindamiseks Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktide alusel vajalik pädevus. (5) Mootorivõimsuse sertifitseerimisega seotud kulud kannab kalalaeva omanik või valdaja. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamise, olemasoleva peajõuseadme asendamise või tehnilise muutmise korral järgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele ka käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõudeid.
Propose a change(1) Kutselise kalapüügi register (edaspidi register) on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada kutselise kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ja kalalaevade üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. (2) Registri koosseisu kuuluvad alamregistritena kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register. (3) Kalalaevade registrisse kantakse: 1) komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 09.02.2017, lk 9–17) nimetatud andmed Eesti lipu all sõitva kalalaeva ja Eesti laevakinnistusraamatusse või liiklusregistrisse kantud kalalaeva kohta, mis ei pea kandma riigilippu; 2) andmed käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva kalalaevastiku segmenti lisamise õiguse kohta; 3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta; 4) muud kalalaeva andmed, mille registrisse kandmise näeb ette Euroopa Liidu õigusakt. (4) Kutselise kalapüügi arvestuse registrisse kantakse: 1) andmed isiku kohta, kes omab kutselise kalapüügi õigust, tegeleb kala ja veetaime esmakokkuostuga või kaalumisega või esitab käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmeid; 2) andmed ajaloolise püügiõiguse, püügivõimaluste jaotamise ja omandamise ning kasutada andmise ja saamise kohta; 3) andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse tasu maksmise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu kohta; 4) käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmed; 5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest kaptenile või kalurile määratud punktide kohta. (5) Registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 (6) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=129122017059 määrusega.
Propose a change(1) Registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse (edaspidi kalalaevastiku segment) nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Kalalaevastiku segmendi suurus määratakse püügivõimsuse järgi. (2) Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti kalalaeva lisamise võimaluse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=129112017015 määrusega. (3) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaeva kanda üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus käesoleva seaduse §-s 35¹ nimetatud kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on käesoleva seaduse § 35³ alusel määratud piisavas mahus täiendavat vaba püügivõimsust. (4) Laeva püügivõimsus käesoleva seaduse tähenduses on laeva kogumahutavus ja peamasina võimsus. (5) Hüvitise toel kalalaeva alatiseks püügilt kõrvaldamise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetes 5 ja 6 sätestatut. (6) Kui kalalaev on kantud kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaeva püügivõimsust suurendada üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus käesoleva seaduse §-s 35¹ nimetatud kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on käesoleva seaduse § 35³ alusel määratud piisavas mahus täiendavat vaba püügivõimsust. Kalalaeva registrisse kandmise kohta sätestatut kohaldatakse ka registrisse kantud kalalaeva püügivõimsuse suurendamise suhtes. (7) Kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud kalalaev on kantud kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamine, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamine või tehniline muutmine suurendada peajõuseadme võimsust üksnes siis, kui kalalaeva omanik või valdaja omab käesoleva seaduse §-s 35¹ nimetatud kalalaeva lisamise õigust mahus, mille võrra peajõuseadme võimsus suureneb. (8) Kalalaeva omanik või valdaja teavitab käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamise, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamise või tehnilise muutmise kavatsusest registri volitatud töötlejat kirjalikult ning esitab pärast uue peajõuseadme paigaldamist või olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist registri volitatud töötlejale viivitamata nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohase kirjaliku kinnituse.
Propose a change(1) Kui kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaev kustutatakse esmakordselt registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel, tekib kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse kalalaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist kustutamisega (edaspidi kalalaeva lisamise õigus). (2) Kui kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaev kustutatakse registrist vähemalt teist korda käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel, tekib kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigus üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) omanik või valdaja ei ole seotud isikuga, kelle taotlusel kalalaev registrist esmakordselt kustutati; 2) kalalaev on enne registrist kustutamist olnud sama omaniku või valdaja omandis või valduses katkematult vähemalt 36 kuud; 3) kalalaev on enne registrist kustutamist olnud registris katkematult vähemalt 36 kuud; 4) seda kalalaeva ei ole sama omaniku või valdaja taotlusel registrist varem kustutatud. (3) Kui registrist kustutatakse merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, võib tekkinud kalalaeva lisamise õiguse arvelt lisada kalalaeva üksnes sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuuluvad merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvad kalalaevad. (4) Kalalaeva lisamise õigus lõpeb 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Kui kalalaeva registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäevaks lõppenud, lõpeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva registrisse kandmise menetluse lõppedes. (5) Kui kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel, võib kalalaeva registrisse tagasi kanda ainult sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. (6) Kalalaeva võib registrisse tagasi kanda muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel, kui: 1) kalalaeva registrisse kandmist taotlev isik ei ole seotud isikuga, kelle taotlusel sama kalalaev registrist kustutati, ega oma piisavas mahus sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust või 2) sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud isiku taotlusel registrisse tagasi kantud kalalaev antakse 36 kuu jooksul registrisse kandmisest arvates tagasi selle isiku või temaga seotud isiku kasutusse, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ning see isik või temaga seotud isik omab sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus lõppenuks osas, mis vastab püügivõimsusele, mida ei kasutatud sama kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks. (8) Kui see isik või temaga seotud isik, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ei oma käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, kuid omab muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus asjakohases osas lõppenuks. (9) Kui see isik või temaga seotud isik, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ei oma käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sama ega muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse järgmise kümne aasta jooksul kalalaeva tagasi andmisest arvates sellel isikul või temaga seotud isikul tekkiv või neile loovutatav kalalaeva lisamise õigus asjakohases osas lõppenuks. (10) Seotud isikutena käsitatakse omavahel seotud isikuid tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (11) Kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega.
Propose a change(1) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva võib registrist ajutiselt kustutada, kui: 1) seda kalalaeva soovitakse ajutiselt kasutada kalapüügiks teises riigis või 2) selle kalalaeva asemel soovitakse Eestis kalapüügiks kasutada ajutiselt muud kalalaeva. (2) Kalalaeva registrist ajutist kustutamist ei käsitata kalalaeva registrist kustutamisena käesoleva seaduse § 35¹ tähenduses, sealhulgas ei teki kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigust. (3) Kalalaeva registrist ajutise kustutamise korral kantakse kalalaev sama omaniku või valdaja taotlusel registrisse tagasi 12 kuu jooksul ajutisest kustutamisest arvates. (4) Kalalaeva registrist ajutise kustutamise korral on kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse ajutiselt kuni 12 kuuks muu kalalaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist ajutise kustutamisega. Registrisse ajutiselt kantud kalalaeva registrist kustutamisega ei teki kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatud juhul. (5) Registrist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ajutiselt kustutatud kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks esitab kalalaeva omanik või valdaja registri volitatud töötlejale koos taotlusega kalapüügiloa ja püügiandmed, millest nähtub, et kalalaeva kasutati kalapüügiks teises riigis. Kalapüügiluba ja püügiandmeid ei pea esitama, kui kalalaeva kalapüügiks kasutamine nähtub Euroopa Liidu asjakohasest andmekogust. (6) Registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei kanta registrisse tagasi selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist ajutise kustutamisega, kui: 1) kalalaeva registrist ajutisest kustutamisest on möödunud enam kui 12 kuud; 2) registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva asemel registrisse ajutiselt kantud muud kalalaeva ei ole 12 kuu jooksul kalapüügiks kasutatud või 3) registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei ole 12 kuu jooksul kasutatud kalapüügiks teises riigis. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul loetakse registrist ajutiselt kustutatud kalalaev registrist kustutatuks ja käesolevas seaduses kalalaeva registrist kustutamise kohta sätestatud tagajärjed saabunuks ajutisest kustutamisest arvates ning: 1) kui kalalaeva registrist kustutamisega tekib käesoleva seaduse § 35¹ kohaselt kalalaeva lisamise õigus, loetakse see tekkinuks ajutisest kustutamisest arvates; 2) kui kalalaeva registrist kustutamisega ei teki käesoleva seaduse § 35¹ kohaselt kalalaeva lisamise õigust, loetakse asjakohane püügivõimsus vabanenuks. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 1 kohaselt kalalaeva registrist kustutamisega tekib kalalaeva lisamise õigus ning registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse ajutiselt kantud muu kalalaev, loetakse registrisse ajutiselt kantud kalalaev registrisse kantud kalalaevaks registrisse ajutisest kandmisest arvates. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 kohaselt kalalaeva registrist kustutamisega ei teki kalalaeva lisamise õigust ning registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse ajutiselt kantud muu kalalaev, kustutatakse ajutiselt registrisse kantud muu kalalaev registrist.
Propose a change(1) Püügivõimsus loetakse asjakohases mahus vabanenuks, kui: 1) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 1, 2 või 5 alusel; 2) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel nii, et kalalaeva lisamise õigust ei teki, või 3) kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. (2) Registri vastutav töötleja otsustab hiljemalt püügivõimsuse vabanemise aastale järgneva aasta 31. märtsil, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks otsust teinud, siis loetakse vabanenud püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud kalalaev. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vabanenud püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmist ei saa taotleda enne, kui registri vastutav töötleja on otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kalalaevastiku segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvel ei ole määramise aastale järgneva aasta 31. märtsiks kalalaeva registrisse kantud, võib registri vastutav töötleja määrata kalalaevastiku muu segmendi, kuhu võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kalalaevastiku muusse segmenti ei määrata püügivõimsust, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisest on möödunud vähem kui üks aasta. (5) Kalavaru jätkusuutliku kasutamise tagamiseks võib valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=123052018002;119062021001 kehtestada määrusega käesolevas paragrahvis nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja korra, sealhulgas tingimused taotluse esitaja ja kalalaeva kohta ning vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid. (6) Kui valdkonna eest vastutav minister ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestanud asjakohaseid kalalaeva registrisse kandmise tingimusi ja korda, võivad käesolevas paragrahvis nimetatud täiendava vaba püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva kalalaevastiku segmenti kandmist kõik isikud. Rahuldatakse registri volitatud töötlejani varem jõudnud nõuetekohane taotlus. (7) Isik, kes omab õigust lisada kalalaev kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi alusel on määratud täiendav vaba püügivõimsus, võib taotleda kalalaeva registrisse kandmist täiendava vaba püügivõimsuse arvel üksnes osas, mis kalalaeva lisamise õigust arvestades jääb puudu kalalaeva registrisse kandmiseks.
Propose a changeKalalaeva registrisse kandmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 1) Kalalaeva registrisse kandmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1) kalalaev ei vasta selle kalalaevastiku segmendi nõuetele, kuhu seda soovitakse kanda; 2) kalalaevastiku segmendis, kuhu laeva kanda soovitakse, ei ole vaba püügivõimsust ning kalalaevastiku segmenti ei või laevu juurde kanda; 3) kalalaeva omanik või valdaja ei vasta kalapüügiloa saajale esitatavatele nõuetele; 4) taotleja on esitanud taotluses valeandmeid; 5) registrisse taotletakse sellise kalalaeva kandmist, mille alatiseks püügilt kõrvaldamiseks on makstud hüvitist; 6) kalalaev ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele; 7) kalalaev ei ole varustatud laeva asukoha jälgimist võimaldava laevaseireseadmega, kui see on nõutav; 8) kalalaeva kasutamisel on rikutud rahvusvahelisi või teise riigi kalapüüki reguleerivaid õigusakte ja laev on kantud rahvusvahelise kalandusorganisatsiooni ebaseaduslikku püüki teostanud laevade loetellu või kehtib teise riigi määratud karistus laeva ebasihipärase kasutamise eest, mis ei luba nimetatud laevaga karistuse kehtivuse ajal kala püüda; 9) kalalaevastiku segmendi jaoks kehtestatud riiklik püügikoormuse reguleerimise kava näeb ette selles segmendis püügivõimsuse vähendamise, välja arvatud juhul, kui taotluse esitajal on käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud õigus kalalaev segmenti lisada vähemalt lisatava kalalaeva poole püügivõimsuse ulatuses nii peamasina võimsust kui ka laeva kogumahutavust arvestades ja segmendis on piisavalt vaba püügivõimsust, mille arvel on võimalik lisatava kalalaeva ülejäänud püügivõimsus katta; 10) taotluse esitaja või kalalaev ei vasta käesoleva seaduse § 35³ lõike 5 alusel kehtestatud täiendava vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmise tingimustele ja korrale.
Propose a change