Kalalaev kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 1) Kalalaev kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
1) kalalaev, laeva omanik või valdaja ei vasta enam registrisse kandmise tingimustele;
2) registrisse kantud laeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks;
3) laeva kasutusvaldaja või liiklusregistrisse kantud laeva reeder on seda nõudnud;
4) käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud isiku puudumise korral on kalalaeva omanik seda nõudnud;
5) kalalaev on registreeritud segmendis, kuhu laevu juurde lisada ei tohi, ning kalalaeva püügivõimsust on suurendatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud nõudeid järgimata või käesoleva seaduse § 33 lõike 3 kohaselt sertifitseerimata.
(1) Registrisse kantud kalalaevale antakse kalalaevatunnistus, lähtudes nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009.
(2) Kalalaevatunnistuse annab registri volitatud töötleja.
(3) Kehtetu
(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui kalalaeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või kalalaev on registrist kustutatud.
(4¹) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud alusel ja korras.
(5) Kehtetu
(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui kalalaeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud.
(6¹) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 esimeses ja teises lauses sätestatud alusel ja korras.
(7) Kehtetu
(8) Kalalaevatunnistus, mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peatatud, hakkab kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti.
(9) Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalalaevatunnistuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122032016009 määrusega.
(1) Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse tagab seal riik, või käesolevas lõikes nimetamata avamerel.
(2) Kalalaeva kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale tema seaduslikus valduses olevale kalalaevale, millel on Eesti merelaeva või väikelaeva registreerimistunnistus ja kalalaevatunnistus.
(3) Kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(4) Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kalalaeva teise tema õiguspärases valduses oleva Eesti merelaevatunnistust või väikelaeva registreerimistunnistust ja kalalaevatunnistust omava kalalaevaga, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba antakse ettevõtjale viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(1) Kalalaeva võib selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning kalapüüki korraldada ainult kalalaeva kalapüügiloale kantud kapten.
(2) Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kapteni teise kapteniga, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kapteni asendamise jõustumiseks annab kalapüügiloa andja ettevõtjale uue kalapüügiloa viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates.
(1) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või teistel siseveekogudel. Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva.
(2) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse püüda kala nakkevõrgu ja põhjanoodaga Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres, sõltumata mere sügavusest.
(2¹) Merel võib kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud.
(3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale.
(3¹) Kalapüügiluba püsiasustusega väikesaare püügivõimaluse kasutamiseks antakse ainult sama väikesaare püsielanikust füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on sama väikesaare püsielanikud.
(4) Kalapüügiloale võib kanda ainult sellise kaluri nime, kellel on vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Kalapüügiloale võib kanda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(5) Ettevõtja kirjaliku taotluse alusel kantakse kalapüügiloale kalapüügiga vahetult tegeleva kaluri nimi ja isikukood.
(6) Ettevõtja võib asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri või kalalaeva teisega, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba antakse ettevõtjale viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(7) Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud.
(8) Kaluri kalapüügiloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
§ 42. Kutselise kalapüügi loa andmine ja tingimused
(1) Kutselise kalapüügi luba antakse aastas lubatud väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks.
(1¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka lubatud aastasaaki.
(1²) Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.
(2) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, millal kalalaev viibib veealal, kus kalapüüki reguleeritakse, sõltumata sellest, kas kala tegelikult püütakse.
(3) Laeva püügikoormus on käesoleva seaduse tähenduses laeva kogumahutavuse või peamasina võimsuse ja püügipäeva korrutis.
(4)
(5) Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse järgmiseks aastaks jooksval aastal ajavahemikus 1. septembrist 1. detsembrini. Valdkonna eest vastutav minister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada.
(6) Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122112017010 määrusega.
(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või sama paragrahvi lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale väljumiste arv arvutatakse käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.
(7¹) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja neile kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite aastasaagi ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.
(7²) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja nendele püügivahenditele on kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.
(8) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrdade kaupa, arvestatakse esimeses järjekorras selle isiku räimepüük, kellele on määratud kastmõrraga püügiks lubatud räime aastasaak, talle määratud lubatud räime aastasaagi arvele. Kui sellele isikule lubatud räime aastasaak on ammendunud, peab ta lõpetama kastmõrraga püügi.
(8¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8² ja 8³ sätestatud juhul. Kui kalapüügiloale on kantud rohkem kui ühe kalaliigi lubatud aastasaak ja vähemalt ühe kalaliigi lubatud aastasaak ammendub, siis on selle kalapüügiloa kehtivus § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8² ja 8³ sätestatud juhul.
(8²) Kui isikule on antud kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning loale on kantud rääbise ja muu kalaliigi lubatud aastasaak mõrra kohta, siis ei lõpe kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt, kui ammendub üksnes rääbise või muu kalaliigi lubatud aastasaak. Kui ammendub rääbise lubatud aastasaak ja vähemalt ühe muu liigi aastasaak ei ole ammendunud, siis võib isik jätkata kutselist kalapüüki muu kalaliigi osas. Kui ammendub vähemalt ühe muu kalaliigi lubatud aastasaak, võib isik jätkata kutselist kalapüüki üksnes rääbise osas.
(8³) Kui isikule on kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antud mitu ühel ajal kehtivat kutselise kalapüügi luba ja üks neist kaotab kehtivuse tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 8¹, kuid teisele kalapüügiloale kantud lubatud aastasaagid ei ole ammendunud, võib talle taotluse alusel anda uue kalapüügiloa, kuhu kantakse mõlema kalapüügiloa ammendumata lubatud aastasaagid.
(9) Veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, ei anta kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul. Kui püügivõimalust vähendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alusel ja see kehtestatakse püügivahendite arvuna või püügivõimalust vähendatakse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alustel, siis kalapüügiloa andmisel loale kantavate püügivõimaluste arvu piirangut ei arvestata seni, kuni püügivõimaluse vähendamisele eelnevalt oli isikul piisav püügivõimalus kalapüügiloa saamiseks ning isik ei ole püügivõimaluse vähendamise järgselt arvestusse minevat püügiõigust täiendavalt ise võõrandanud.
(10) Vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks antakse kalapüügiluba, kui lisaks nakke- või raamvõrgule on ettevõtjal võimalus püüda kala ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei anta.
(11) Kutselisele kalurile, kes on väikesaare püsielanik, võib anda kalapüügiloa viie või enama nakke- või raamvõrgu kasutamiseks.
(12) Käesoleva seaduse § 43 punktis 2 või 7 nimetatud asjaolu ilmnemisel võib anda kalapüügiloa kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub kalapüügiluba kalalaevatunnistuse kehtima hakkamisel.
§ 43. Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldumine
Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1 1) Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
1) loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega;
1¹) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatut;
2) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kalalaev, kapten või kalur ei vasta Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele;
3) kalapüüginõuete rikkumise tõttu kalalaeva kalapüügiloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui aasta;
4) loa taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;
5) loa taotleja kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon;
6) loa taotleja on jätnud tähtajaks maksmata kalapüügiõiguse tasu;
7) selle kalalaeva kalalaevatunnistus, mille märkimist loale taotletakse, on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus on peatatud või tunnistus puudub;
8) luba taotletakse tingimustel, mis ei vasta kalalaevastiku segmendile, kuhu taotlusele märgitud kalalaev on riiklikus registris kantud.
9)
§ 44. Kutselise kalapüügi loa kehtivuse ennetähtaegne lõppemine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb osaliselt või täielikult enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused, lubatud aastasaak või püügivahendiga veealale väljumiste arv on ammendatud.
(2) Kalapüügiloa andja peatab kalapüügiloa kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 esimeses või teises lauses sätestatud tähtajaks, kui loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse samas lõikes sätestatut.
(3) Kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:
1) loa saanud isik või loale kantud kalalaev, kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele;
2) kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon on vähendanud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda;
3) Eesti Vabariigile või Euroopa Liidule rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused on ammendatud ja riigil või Euroopa Liidul on kohustus sellel alal kalapüük lõpetada;
4) loa saanud isik on jätnud tähtajaks maksmata kalapüügiõiguse tasu;
5) loa saanud isiku kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon;
6) loa saanud isik ei täida käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud nõudeid või ei võimalda vaatleja viibimist kalalaeval veealal, kus Euroopa Liit, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon seda nõuab.
7)
8)
9)
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
§ 45. Püügivõimaluste kehtestamine kaluri kalapüügiloa alusel
(1) Eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=123112021006;108112022005;121122022019;121102023005;117122024038;128112025024;103112026001 määrusega jooksva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei sea püügivõimalusi hiljem.
(2) Kalapüügivõimalused, mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega 60 tööpäeva jooksul püügivõimaluste vahetamisest arvates.
§ 46. Püügivõimaluste kehtestamine kalalaeva kalapüügiloa alusel
(1) Püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=123112021006;108112022005;121122022019;121102023005;117122024038;128112025024 määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist.
(2) Püügivõimalused aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega 60 tööpäeva jooksul püügivõimaluste vahetamisest arvates.
(1) Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=103022022029;121122022019;112122023005;117122024038;120012026012 määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka poolaastate kaupa või püügivahendi kohta.
(2) 60 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist võib Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=103022022029;121122022019;112122023005;128022025026;120022026033 kehtestada määrusega Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastasaagi veealade ja maakondade ning püsiasustusega väikesaarte jaoks iga kalaliigi kohta ja kastmõrraga püügil kastmõrra kaupa iga kalaliigi kohta, mida püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud saake ei loeta püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.
(1) Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122082026007 võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu, sealhulgas mitmele püügivahendile ühise püügivahendiga veealale väljumiste arvu.
(2) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määrusega kehtestada eraldi püügivahendiga veealale väljumiste arvu sama liiki, kuid erinevate omadustega püügivahendite kaupa.
(3) Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122082026007 võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika, sealhulgas võib määrata püügivahenditele erineva osakaalu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei loeta püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.
§ 48. Teatud osa püügivõimaluste taotlejate vahel jaotamine
(1) Kui Euroopa Liit või Vabariigi Valitsus ei ole eelseisva aasta püügivõimalusi jooksva aasta 15. detsembriks kehtestanud, võib kutselise kalapüügi loa andja jagada taotlejate vahel osa järgmise aasta püügivõimalustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib loa andja välja jagada kuni 50 protsenti taotluses nimetatud aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest.
§ 49. Kutselise kalapüügi peatamine ja taasavamine
(1) Kui veealal kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 47 alusel kehtestatud lubatud aastasaak on ammendatud 90 protsendi ulatuses, peatab valdkonna eest vastutav minister kutselise kalapüügi sellel veealal. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kalapüügiloa osas.
(2) Valdkonna eest vastutav minister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel käskkirjaga, mis tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivituseta ka ministeeriumi veebilehel ning teave kalapüügi peatamise kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kutselise kalapüügi taasavada veealal, kus kalapüük käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peatati, pärast kalapüügiandmete laekumist, kui nende kohaselt ei ole kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 47 alusel kehtestatud lubatud aastasaak 100 protsendiliselt ammendatud. Kutselise kalapüügi võib uuesti avada määratud tähtajaks ning ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kalapüügiloa osas. Kutselise kalapüügi taasavamise käskkiri avalikustatakse ning see hakkab kehtima käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(4) Kui Eesti Vabariigile või Euroopa Liidule rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused, mida Eesti ettevõtjad kasutavad, on ammendatud ja riigil või Euroopa Liidul on kohustus kalapüük sellel alal keelata või lõpetada, keelab või lõpetab kalapüügi juhul, kui kalapüüki ei ole lõpetanud Euroopa Liit, valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri hakkab kehtima käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(1) Kui veeala püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal selle veeala püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud.
(1¹) Kui veeala püügivõimalused võimaldavad rahuldada kalapüügilubade taotlused täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused taotlejate vahel vastavalt taotlustele.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud püügivõimalusi ei jaotata taotlejate vahel, kellele ei või asjaomaseks aastaks kalapüügiluba anda.
(2) Veeala käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on veekogu või selle piiritletud osa, kus püügivõimalused on kehtestatud käesoleva seaduse §-de 45 ja 46 alusel, või Euroopa Liidu määruses nimetatud piirkond, kus püügivõimalused on kehtestatud Euroopa Liidu määrusega.
(1) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud püügivõimaluste jaotamisel võetakse arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatist (edaspidi ajalooline püügiõigus).
(2) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122112017010 määrusega.
(3) Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale märgitud ja selle eest on makstud, kui tasu maksmine on nõutav.
(4) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel liidetakse ajaloolisele püügiõigusele juurde ka käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel omandatud püügiõigus.
(5) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel arvatakse ajaloolisest püügiõigusest maha püügiõigus, mille taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt võõrandanud, või püügiõigus, millest ta on käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt loobunud.
(6) Kui jagatud püügivõimalused ei rahuldanud kalapüügilubade taotlusi täies ulatuses, jaotatakse täiendavalt avanenud püügivõimalused vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele.
(6¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3–5), artikli 4 lõike 2 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused jaotatakse vastavalt taotlustele, arvestades seda, kui palju jäi taotlejal kasutamata eelneval aastal temale määratud püügivõimalustest.
(7) Kui püügivõimalused jagati vastavalt taotlustele, jaotatakse täiendavalt avanenud püügivõimalused nõuetekohaste taotluste loa andjani jõudmise järjekorras.
(8) Püügivõimaluste avanemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva seaduse § 45 või 46 alusel.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamisel tuvastatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolu, kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatut. Kui ajaloolise püügiõiguse osa antakse üle, antakse kalapüügiluba nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses.
(10) Käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu ei mõjuta taotleja ajaloolist püügiõigust. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses, loetakse loaga andmata püügivõimalus õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning see võetakse arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks suurendatud ulatuses, ei loeta lisapüügivõimalust õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning seda ei võeta arvesse ajaloolise püügiõiguse alusel püütava kalakoguse suuruse arvutamisel.
(1) Kui räimepüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel kehtestatakse kastmõrdade piirarvu asemel väljapüügimahuna ja püügivõimalustest ei piisa kalapüügilubade taotluste rahuldamiseks täies ulatuses, siis eraldatakse taotlejatele püügivõimalused nii, et lubatud väljapüügimaht jagatakse kõigi taotlejate eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade koguarvuga. Selle tulemusel saadakse lubatud väljapüügimaht ühe kastmõrra kohta ning igale taotlejale eraldatakse püügivõimalused tema eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade arvu ja ühe kastmõrra kohta saadud väljapüügimahu korrutisena. Püügivõimaluse mahu arvutamisel ei arvestata püügiõigust, mille taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt võõrandanud või millest ta on käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt loobunud.
(2) Kui kehtestatud püügivõimalust on varem kasutatud muul viisil ja kõiki kalapüügilubade taotlusi ei ole võimalik rahuldada, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatut, arvestades ajaloolise püügivõimaluse jaotamisel eelnevalt omandatud püügiõigust, mis arvutatakse ümber uuel viisil kehtestatud püügivõimaluseks.
(3) Kui kehtestatud püügivõimalusi on varem kasutatud muul viisil ja püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, kuid püügivõimalusi varem kasutanud isikud püügivõimalusi ei taotle, kohaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 sätestatut.
(4) Kui Vabariigi Valitsus ei ole kalavaru säilimise eesmärgil kolmel aastal järjest kehtestanud püügivõimalusi käesoleva seaduse § 45 või 46 alusel või neid ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrusega, siis nende püügivõimaluste taaskehtestamise korral jagatakse järgmise seitsme aasta jooksul püügivõimalused käesoleva seaduse § 51 lõike 1 alusel, lugedes õiguspäraselt omandatuks need püügivõimalused, mis olid nende kasutamise viimasel aastal loale märgitud ja mille eest on makstud kalapüügiõiguse tasu, või loa alusel välja võetud püügivõimalused, mille eest kalapüügiõiguse tasu maksmine ei olnud nõutav.
(1) Kui esmakordselt kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, müüakse püügivõimalused enampakkumisel. Enampakkumise alghind määratakse keskkonnatasude seaduse §-s 11 sätestatust lähtudes.
(1¹) Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks loetakse püügivõimaluse kehtestamist veealal, kus ei ole eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud sama liiki püügivõimalusi.
(1²) Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks ei loeta püügivõimaluse kehtestamist käesoleva seaduse § 52 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel.
(2) Kui enampakkumisel müüdavat püügivõimalust ei arvutata väljapüütava kalakoguse järgi, on püügivõimaluse arvutamise tulemusi lubatud ümardada täisarvuni.
(1) Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud enampakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu ja tagatisraha.
(2) Osavõtutasu ei tohi ületada 10 protsenti kõikide enampakkumisel müüdavate sama veeala sama liiki püügivõimaluste alghinnast ega olla suurem kui 20 eurot. Osavõtutasu ei tagastata.
(3) Tagatisraha suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alghinnast. Tagatisraha ei tagastata isikule, kelle süül enampakkumine nurjus.
(4) Enampakkumise toimumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=113062017005 määrusega.
(5) Enampakkumisel võib osaleda isik, kes on esitanud kalapüügiloa taotluse enampakkumisel müüdava püügivõimaluse kasutamiseks ja kellele võib anda asjakohase kalapüügiloa. Isik, kelle süü tõttu enampakkumine on nurjunud, ei või osaleda sama aasta sama liiki püügivõimaluse enampakkumisel.
(1) Kui taotleja ei ole tasunud taotluses nimetatud aasta 1. juuliks endale taotletud või talle käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel jaotatud püügivõimaluse eest, loetakse püügivõimalused tasumata osas vabanenuks.
(2) Kui püügivõimalused olid jaotatud kasutajate vahel käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused käesoleva seaduse § 51 lõike 1 alusel määratud ajaloolise püügiõiguse kohaselt, kusjuures vabanenud püügivõimalusi ei jagata isikutele, kelle arvel püügivõimalused vabanesid.
(3) Kui lubatud püügivõimalused on jaotatud vastavalt taotlustele või püügivõimalusi on vabanenud kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvel, jagatakse vabanenud püügivõimalused taotlejate nõuetekohaste taotluste saabumise järjekorras. Sellisel juhul võivad püügivõimalusi taotleda ka isikud, kelle arvel püügivõimalused on vabanenud.
(3¹) Taotlusi vabanenud püügivõimalustele saab esitada 31. augustini.
(4) Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud käesoleva seaduse § 61 kohaselt kalapüügiandmeid, millest pidi nähtuma, kuidas ta on talle määratud püügivõimalust kasutanud, loetakse ettevõtja selle püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja talle loaga määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügi andmeid käesoleva seaduse § 42 lõigetes 9–11, § 58 lõigetes 1 ja 3 või § 59 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel, juhul kui ta saab kasutada antavate püügivõimaluste asemel muid kutselise kalapüügi võimalusi.
§ 56. Püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine
(1) Kui taotleja püüdis merel taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks merel vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Läänemerel kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas Läänemerel püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 105 sätestatud ulatuses.
(2) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks sellevõrra vähendatud ulatuses.
(2¹) Kui taotleja ületab kalapüügiloaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, antakse talle järgmiseks aastaks püügivahendiga veealale väljumiste arv sellevõrra vähendatud ulatuses.
(3) Kui kutselise kalapüügiloa saanud isikul või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kaptenil on kokku ühel ja samal veekogul, veealal või maakonnas toimepandud käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks 10 protsendi võrra vähendatud ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui ettevõtja püügivahendite arvuna omandatud püügivõimalus on väiksem kui 10, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks ühe võrra vähendatud ulatuses. RT I 2025-06-04 13 104062025013 2025-06-02 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kalapüügiseaduse § 56 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need näevad ette püügivõimaluse vähendamise põhjusel, et kalapüügiseaduse § 71¹ lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest on karistatud muud isikut kui kalapüügiloa saanud isikut ennast. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21
(1) Kui taotluses nimetatud aastale eelnenud aastal püüdis püügivõimaluse taotleja vähem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, kuna Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu peatati kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse talle asjakohase avalduse alusel taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks eelmise aasta puudujäägiga võrdse osa võrra suurendatud ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui enne taotleja püügivõimaluse ammendumist peatati kalapüük Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse vähendamise tõttu.
(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on samaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Põllumajandus- ja Toiduametile ühise avalduse, milles on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus.
(2) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kaupa, võib ettevõtja talle taotletavaks aastaks määratud kastmõrra püügivõimaluse anda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt jooksvaks aastaks kasutamiseks teisele ettevõtjale ainult koos lubatud aastasaagiga. Ettevõtja ei või anda kastmõrra püügivõimalust teise ettevõtja kasutusse esimeses lauses sätestatu kohaselt pärast seda, kui ta on selle püügivõimaluse loaga välja võtnud.
(2¹) Püügivahendite arvuna Läänemerel või siseveekogudel määratud püügivõimalust ei tohi teisele ettevõtjale kasutada anda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul või kui püügivõimalusi kasutada andvale ettevõtjale on määratud kastmõrra püügivõimalus Läänemerel.
(3) Püügivõimaluse kasutada andmine või saamine käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal välja võtta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vastutab kalapüügi nõuetekohasuse ja aruandluse eest püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja.
(5) Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt vähendatud ulatuses.
(6) Kui püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähendatavat püügivõimalust, vähendatakse selle võrra püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja järgmise aasta püügivõimaluse mahtu.
(7) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrdade kaupa ja kastmõrra püügivõimaluse ning aastas püüda lubatud saagi kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses kastmõrra püügivõimalust ja lubatud aastasaaki, siis vähendatakse vastavas ulatuses püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja lubatud aastasaaki nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
§ 59. Püügivõimaluse kasutada andmine teise riigi ettevõtjale või saamine teise riigi ettevõtjalt
(1) Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul.
(1¹) Ettevõtja võib jooksval aastal anda teise riigi ettevõtjale kasutamiseks püügivõimaluse, mille ta on saanud kasutamiseks Eesti ettevõtjalt, kui teise riigi ettevõtjale kasutamiseks antav püügivõimalus kehtib merel väljaspool Läänemerd oleva veeala kohta.
(2) Püügivõimaluse kasutamiseks vajaliku kalapüügiloa annab Eesti ettevõtjale Põllumajandus- ja Toiduamet, arvestades Euroopa Liidu või asjaomasel veealal kalapüüki reguleeriva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi alusel püügivõimaluse kasutada andmine või saamine ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal loa kohaselt välja võtta.
§ 59¹. Püügivõimaluse kasutada andmine teisele riigile ja kasutada saamine teiselt riigilt
(1) Kui käesoleva seaduse § 55 lõikes 3¹ nimetatud tähtpäevaks esitatud taotluste rahuldamise järel jääb veel vabu püügivõimalusi, võib loa andja neid teisele riigile kasutada anda, saades sellelt riigilt vastu püügivõimalusi.
(2) Euroopa Liidu poolt määrusega Eestile kehtestatud püügivõimalusi, mida ei jaotata taotlejatele kalapüügiloaga kalaliigi väljapüügimahu piires, võib loa andja teisele riigile kasutada anda, saades sellelt riigilt vastu püügivõimalusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud püügivõimalus jaotatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 ja §-s 53 sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud püügivõimaluse taotlemise tähtaja kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122112017010 määrusega.
§ 60. Ajaloolise püügiõiguse võõrandamine ja ajaloolisest püügiõigusest loobumine
(1) Ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Väikesaare püsielaniku ajaloolist püügiõigust võib võõrandada ainult sama väikesaare püsielanikule, kes on olnud selle saare püsielanik vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist, või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on olnud sama väikesaare püsielanikud vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist.
(1¹) Kui ettevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kalalaeva kaptenil on väärteo või kuriteo eest kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ettevõtja temale kuuluvat ajaloolist püügiõigust võõrandada tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud temaga seotud isikule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingudokumendis peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse ulatus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamistehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päeval, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku avalduse. Avalduses peab olema märgitud loovutatava püügiõiguse ulatus või püügivõimaluse maht. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks toetusetaotluse rahuldamise päevast arvates. Kui toetusetaotlust ei rahuldata, loetakse ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobumise avaldus tagasivõetuks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel loovutatud ajaloolise püügivõimaluse jaotamisel kohaldatakse täiendavalt avanenud püügivõimaluse jaotamise kohta sätestatut.
(1) Kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.
(2) Kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel, siis otsustab valdkonna eest vastutav minister kalavarude seisundist lähtudes harrastuskalapüügi andmete esitamise vajalikkuse.
(2¹) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada nõude esitada harrastuskalapüügi andmed ja andmekoosseisu, kui nende esitamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist.
(3) Kui kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil satub kalapüünisesse imetajaid ja linde, siis esitatakse nende kohta asjakohased andmed.
(4) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab kala ja veetaime esmakokkuostu andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.
(5) Kehtetu
(6) Merel kala vastuvõtva, transportiva või töötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, töötlemise, transportimise või lossimise kohta.
(7) Enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise andmed esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 66 ja 68 kohaselt.
(8) Kehtetu
(8¹) Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=122062024010 võib määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt ka nendel juhtudel, kui see ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga nõutud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmete esitamise nõuded, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=128122016008;122062024010 määrusega.
(10)
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuded kalapüügi ja sellega seonduvate muude andmete esitamise kohta laienevad eraomandis oleva veekogu omanikule ja Eesti lipu all sõitvale laevale, olenemata püügikohast.
(12) Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuded, vormi ning tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=126062015018 määrusega.
(13) Merel kala püüdva, vastuvõtva, transportiva või töötleva kalalaeva kapten teavitab Keskkonnaametit laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud teate esitamise aja, nõuded ning andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=110062015001;112072024002 määrusega.
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmete arvestust korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet ning lõigetes 2, 2¹ ja 3 nimetatud andmete arvestust korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(16) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025), artikli 28 lõike 2 punktis b nimetatud ümberarvestustegurid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=115112019007 määrusega.
(1) Kala kaalutakse lossimisel.
(2) Kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud kaalu.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=113022018005 võib lubada osalist kala kaalumist lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 1 nimetatud juhul.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=113022018005 võib lubada kala kaalumist pärast lossimiskohast transportimist nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 61 lõikes 1 nimetatud juhul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul kehtestab kala kaalumise täiendavad nõuded ja kala kaalumise metoodika valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=113022018005 määrusega.
(6) Riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus saadud kaalumise tulemused kalaliikide kaupa peab kalur, kapten või tema esindaja esitama Põllumajandus- ja Toiduametile või korrigeerima juba esitatud andmeid.
Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartalis kutselise kalapüügiga tegelenud Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud ja kasutatud püügivõimaluse ning tegelikult väljapüütud kalakoguse kohta veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.
(1) Riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi ka korrakaitseorgan).
(2) Keskkonnaamet võib teostada järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 74–95 kohaselt. Sellisel juhul kohaldatakse korrakaitseseadusest tulenevaid üld- ja erimeetmeid sedavõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.
(3) Riiklikku järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni oleval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.
(1) Keskkonnaamet võib:
1) teostada püügile asetatud püügivahendite läbivaatust ilma korrakaitseseaduse § 49 lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta;
2) eemaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule koos kalaga kalapüügivahendi, mis peab olema õigusakti kohaselt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või mis ei võimalda kuuluvust tuvastada;
3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korrarikkumise kõrvaldamiseks või sellise korrarikkumise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnaamet lisaks korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatule vahetut sundi kohaldamata siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise;
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui pärast sisenemist ei teostatud valduses järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.
(4) Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 alusel nõuetekohaselt volitatud inspektoril pardale minna ja inspekteerida, annab korrakaitseorgan kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutuse üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus.
(5) Keskkonnaameti ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga või ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.
(1) Kui käesoleva seaduse §-des 64 ja 65 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1–4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik.
(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik võib varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mida ei saa seostada tema ametiülesannete täitmisega.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo toimepanemisele, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁷ tähenduses.
(5) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(6) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.
(7) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.
(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv.
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=110102017001 võib määrata, millises kalapüügipiirkonnas või millise kalaliigi püügil peab Eesti lipudokumenti omav kalalaev võtma pardale vaatleja. Vaatleja võetakse pardale enne püügi alustamist.
(2) Vaatlejale esitatavad nõuded ja ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=110102017001 määrusega.
(3) Vaatleja peab vastama meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele ning tal peab olema sellekohane tervisetõend.
(4) Vaatleja kogutud andmete esitamise korra ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=110102017001 määrusega.
(5) Kui rahvusvahelistest lepingutest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt ei ole nõutud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud piirkonnas või kalaliikide püügil vaatleja viibimist kõikidel laevadel või kogu püügil viibimise aja kestel, määrab vaatlejate arvu vähendamise ulatuse ning kehtestab vaatlejate tegevuse ajavahemiku määramise korra valdkonna eest vastutav minister ./dyn=121102026002&id=110102017001 määrusega. Vaatlejate tegevuse ajavahemiku lühendamise korral lähtutakse vaatleja laeval viibimise eesmärgist ja eri kalaliike või eri piirkondades püüdvate kalalaevade vahelisest tasakaalust.
(6) Keskkonnaamet määrab igaks aastaks laevad ja iga laeva jaoks ajavahemiku, millal vaatleja pardal viibimise kestust vähendatakse, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5. Kui ettevõtja või kapten on kalalaeva kasutades pannud viimase kahe aasta jooksul toime käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud rikkumise, siis vaatleja viibimise kestust selle rikkumisega seotud laeval ei vähendata.
(1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega.
(2) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk peab olema varustatud asukoha jälgimise seadmega.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud seadmete tehnilised nõuded ning seadmete kaudu edastatavate andmete koosseisu ja andmete esitamise nõuded.
(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus asub Keskkonnaametis.
(5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab Keskkonnaamet.
§ 70¹. Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel
(1) Kalalaevade pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem. Nende laevade nimekirja, millel on pilti edastava või salvestava jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, kehtestab Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud kriteeriumide alusel või Keskkonnaameti tehtud riskianalüüsi põhjal valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(2) Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada täpsustavad riskianalüüsi tegemise tingimused ja korra ning täpsustavad jälgimissüsteemi nõuded, selle paigaldamise nõuded ning andmete säilitamise ja juurdepääsu nõuded.
(1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:
1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi;
2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõike 3 punktis g nimetatud tõsiseid rikkumisi;
3) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki;
4) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist;
5) kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist;
6) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist;
7) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist;
8) kalapüüki keelupiirkonnas;
9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.
(2) Harrastuskalapüügil loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:
1) kalapüüki keeluajal või keelatud kohas;
2) keelatud kalaliigi püüki;
3) kalapüüki keelatud või nõuetele mittevastava püügivahendiga;
4) kalapüügi üle riiklikku järelevalvet teostava inspektori töö takistamist või uurimisega seotud tõendite varjamist, rikkumist või kõrvaldamist;
5) alamõõdulise kala püüki;
6) keelatud püügiviisi kasutamist;
7) kaaspüügi tingimuste rikkumist;
8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist rikkumist.