(1) Kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised:
1) keelatud püügiviiside kasutamine;
2) püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine;
3) kalapüügiloata püük;
4) kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates;
5) keelu all oleva kalavaru sihtpüük;
6) keelatud püügivahendi kasutamine;
7) inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise puhul väärteo või kuriteo eest karistuse määramise korral teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügi loa omanikku, kelle loa alusel toimunud kalapüügil toimepandud rikkumise eest karistus määrati, karistusandmete kandmisest karistusregistrisse, näidates ära karistuse jõustumise aja.
(1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatu kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumisel.
(3) Keskkonnaamet võib komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 kalanduse kontrolli, püügitegevuse järelevalve ja inspekteerimise ning jõustamise ja nõuete täitmise eeskirjadega (ELT L, 2025/1766, 12.11.2025), artikli 36 kohaselt kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumist.
§ 73. Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju ning selle hüvitamine
(1) Kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks loetakse:
1) kala püüdmist ja veetaime kogumist ilma nõutava püügiõiguseta;
2) kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust;
3) sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud;
4) kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal;
5) kalapüüki püügivahendit kasutamata või käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga;
6) kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates;
7) sellise kala müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
8) alamõõdulise kala müümist, ostmist või käitlemist, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 9 sätestatud erand;
9) harrastuskalapüügil käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt lubatud kala koguse ületamist.
(2) Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju tuleb hüvitada.
(3) Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=126062015011 määrusega.
(4) Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 1,30 eurot ega suurem kui 96 eurot. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 0,64 eurot ega suurem kui 64 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel.
(5) Nende kalaliikide puhul, mida püütakse väljaspool Läänemerd Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluval veealal, on kahju hüvitamise määr kalaliigi lossimiskohas või püügipiirkonnaga piirnevates sadamates kehtiv viiekordne turuhind.
(6) Kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Kalavaru kahjustamise korral eriti suures ulatuses on kahju hüvitamise määr kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suures ulatuses loetakse püüki elektri, mürk- ja narkootilise aine, tulirelva ning lõhkelaenguga või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.
(7) Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse.
§ 74. Kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete rikkumine
(1) Kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest või sellise kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest, mille päritolu ei ole tõendatav, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala müügi katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav, on karistatav.
§ 75. Kalapüük loata ja loa nõudeid rikkudes ning merel kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes ja sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga
(1) Harrastuskalapüügi eest harrastuskalapüügiõigust omamata, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 76. Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme ning videovalvesüsteemi paigaldamise nõuete ja andmete esitamise nõuete rikkumine ning nende töö häirimine
(1) Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme või videovalvesüsteemi paigaldamise nõuete või andmete esitamise nõuete rikkumise eest või nende töö häirimise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 77. Kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine
(1)
(1¹) Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuete rikkumise eest või valeandmete esitamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 78¹. Tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine
(1) Tõendi varjamise, rikkumise või kõrvaldamise eest riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 trahviühikut.
§ 79. Püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine
(1) Püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest harrastuskalapüügil –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 80. Püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise, märgistamise ja asukoha kindlaks määramise nõuete rikkumine
(1) Nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüügi eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
(3) Nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga seisevpüünistega kalapüügi eest või nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendites kala hoidmise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 81. Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes
(1) Kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 82. Elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine
(1) Kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise katse on karistatav.
§ 83. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumine
(1) Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(1) Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 12 800 eurot.
§ 85. Kalapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine
(1) Kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 86. Kala lossimise, kaalumise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine
(1) Kala lossimise, kaalumise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, vastuvõtmise, töötlemise, mitme laeva ühise püügitegevuse, laeva abistamise või laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 87. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine
(1) Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või nendelt kala ümberlaadimise või ühise püügitegevuse või nende kalapüügil kasutamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 88. Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 4–6, 8, 12, 14–16 ja 21 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 88¹. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 2 või 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot, –karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel on karistatav ka kala müügi katse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind.
§ 88². Korduvad ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 2 või 3 nimetatud tõsise rikkumise vähemalt teistkordse toimepanemise eest kolme aasta jooksul –karistatakse rahatrahviga kuni 4800 eurot.
(2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot, –karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 64 000 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kolme- kuni kümnekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel on karistatav ka kala müügi katse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(2) Käesoleva seaduse §-des 74, 75, 78–82, 84, 85, 88¹ ja 88² nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka politseiasutus.
(3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74, 75, 81–83, 85, 86 ja 88–88² sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
(1) Kehtetu
(2) Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) alusel kehtestatud õigusaktid ./dyn=121102026002&id=128122016010 , välja arvatud § 13⁴ lõike 5 ja § 22 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktid, kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ja käesoleva seadusega kooskõlas olevad kalalaevatunnistused, rannakaluri kutsetunnistused, eripüügiload, elektripüügivahendi tõendid, kalapüügiload ja kalastuskaardid kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni ning harrastuspüügiõigus kuni tähtaja lõpuni.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kui kalalaeva lisamise õigus tekkis 36 kuud kehtiva õigusena ega ole lõppenud selle normi jõustumise päevaks, mis näeb ette kalalaeva lisamise õiguse lõppemise 66 kuu möödumisel, lõpeb see õigus 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates.
(7) Käesoleva seaduse § 61¹ lõigete 3–5, § 69 lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel enne 2026. aasta 1. maid kehtestatud õigusaktid ./dyn=121102026002&id=113022018005;104042023003 kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.
(8) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkusele kalalaevale alates 2028. aasta 10. jaanuarist.
(9) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla üheksa meetri pikkusele kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist.
(10) Käesoleva seaduse § 73 alusel enne 2027. aasta 1. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni selle ajani kehtinud alustel ja korras.
(11) Käesoleva seaduse §-s 88² sätestatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne sama paragrahvi jõustumist toime pandud väärtegusid.
(12) 2026. aastaks välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni.
§ 90¹. Kalalaevade riikliku registri ümberkorraldamine
(1) Käesoleva seaduse enne 2017. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni alusel asutatud kalalaevade riiklik register kujundatakse ümber kutselise kalapüügi registriks. Kalalaevade riiklikku registrisse kantud andmed loetakse kutselise kalapüügi registri andmeteks.
(2) Alates 2017. aasta 1. detsembrist lahendab Veterinaar- ja Toiduamet kutselise kalapüügi registrisse kalalaeva kandmise taotluse, mis on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit.
(3) Käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatut ei kohaldata vaba püügivõimsuse suhtes, mis on:
1) vabanenud kalalaeva kustutamisega kalalaevade riiklikust registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. detsembrit;
2) vabanenud kalalaeva kustutamisega kutselise kalapüügi registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. detsembrit, kui kalalaeva kustutamise taotlus esitati enne 2017. aasta 1. detsembrit.
(4) Kalalaevade riikliku registri kalalaevade alajaotusest, kuhu kalalaeva lisada ei võinud, kalalaeva kustutamisega käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. detsembrit tekkinud vaba püügivõimsuse arvel on kalalaeva lisamise õigus kalalaevade riiklikust registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kalalaevade riiklikust registrist kustutamisest arvates.
(5) Kui kalalaev kustutatakse kalalaevastiku segmendist, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. detsembrit, kuid kalalaeva kustutamise taotlus on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit, tekib vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva lisamise õigus kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kutselise kalapüügi registrist kustutamisest arvates.
(6) Kui õigustatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul esitanud taotlust uue kalalaeva kandmiseks kutselise kalapüügi registrisse, loetakse kalalaeva lisamise õigus lõppenuks. Kui kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäevaks lõppenud, lõpeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetluse lõppedes.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud kalalaeva lisamise õiguse alusel võib kalalaeva kanda ainult sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus kalalaevade riiklikust registrist või kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaev.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kutselise kalapüügi registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega.
(1) Käesoleva seaduse § 29¹ lõikes 2 nimetatud andmed, mis on esitatud Keskkonnaministeeriumile enne teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamist ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu andmeteks selle asutamisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud andmed, mis on esitatud Maaeluministeeriumile enne 2017. aasta 1. detsembrit ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse alates 2017. aasta 1. detsembrist kutselise kalapüügi registri andmeteks.
§ 90³. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaak püügivahendi kohta
(1) Käesoleva seaduse § 42 lõike 1 teises lauses sätestatut rakendatakse esimest korda 2023. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes.
(2) Vabariigi Valitsus ./dyn=121102026002&id=121122022019 kehtestab määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.
(3) Kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse lubatud aastasaagi ja püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks.
§ 90⁴. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arv
(1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1² sätestatut võib esimest korda rakendada 2026. aasta teiseks poolaastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes.
(2) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.
(3) Kutselise kalapüügi loa kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võib anda põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu piires esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks.
(1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 91 punkt 2 jõustub 2015. aasta 1. septembril.
(3) Käesoleva seaduse § 18 lõige 4 ja § 91 punkt 1 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkt 3 ning lõiked 2 ja 3 jõustuvad 2016. aasta 1. märtsil.