(1) Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda.
(2) Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.
§ 74. Pankrotitoimkonna moodustamine ja selle liikmed
(1) Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla halduri lähikondne, samuti käesoleva seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isik ega maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik ja töötaja.
(1¹) Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget.
(2) Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
(3) Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur ega usaldusisik.
(4) Pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest. Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl. Pankrotitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.
(5) Võlausaldajate üldkoosolek võib pankrotitoimkonna liikme vabastada. Võlausaldaja taotlusel või kohtu algatusel võib kohus vabastada pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige või kes on oma kohustusi rikkunud. Kohus võib pankrotitoimkonna liikme tema taotlusel vabastada, kui üldkoosolek on keeldunud oma vabastamist taotlenud pankrotitoimkonna liikme vabastamisest.
(6) Haldur edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata pankrotitoimkonna liikmete nimekirja ja selle muudatused.
(7) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek.
(8) Pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt kaks kolmandikku kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Kui võlausaldaja nõuet ei ole pankrotitoimkonna liikme valimise ajaks veel tunnustatud, arvestatakse võlausaldaja nõude suurust vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule. Kvoorumi hulka ei arvata käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajaid ega nende nõudeid ega võlausaldajaid, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, ega nende nõudeid.
Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt.
(1) Pankrotitoimkonna liikmetele võib maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. Riiki võlausaldajana esindavale pankrotitoimkonna liikmele tasu ei maksta.
(2) Pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek, määrates ka tasu suuruse ja maksmise korra. Pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel makstava tasu piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111112025012&id=687636 . Pankrotitoimkonna liikme tasu ei määrata enne võlausaldajate nimekirja kinnitamist kohtu poolt.
(3) Haldur peab pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsuse viivitamata esitama kohtule kinnitamiseks. Haldur võib esitada kohtule vastuväite üldkoosoleku otsusele pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kohta. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Kohus jätab üldkoosoleku otsuse kinnitamata, kui tasu on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut järgimata.
(4) Pankrotitoimkonna liikmele, kellele tasu ei maksta, hüvitatakse pankrotivara arvel pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused.
1) Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on:
1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;
2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;
3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine;
4) kompromissi tegemine;
5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses;
6)
7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine;
8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine;
9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.
(1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.
(2) Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise, samuti juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise. Võlausaldajad võivad otsustada muid üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi.
(3) Kui võlausaldajate esimesest üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, võib võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise ja pankrotitoimkonna liikmete nimetamise või pankrotitoimkonna moodustamata jätmise otsustada kohus halduri ettepanekul.
(1) Haldur kutsub võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel.
(2) Haldur on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis, kui seda nõuab:
1) vähemalt viis võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 1/5 nõuete kogusummast;
2) üks või mitu võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 2/5 nõuete kogusummast.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kvoorumi hulka ei arvata käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajaid ega nende nõudeid, välja arvatud juhul, kui võlausaldajateks on üksnes § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajad. Kvoorumi hulka ei arvata ka võlausaldajaid, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, ega nende nõudeid.
(3) Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda 14 päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Kui haldur nimetatud tähtaja jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad seda teha pankrotitoimkond või võlausaldajad, kes koosoleku kokkukutsumist nõuavad.
(4) Haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega.
§ 80. Võlausaldajate üldkoosoleku juhatamine ja sellel osalemine
(1) Võlausaldajate üldkoosolekut juhatab haldur. Kui haldur ei saa erandlikel asjaoludel võlausaldajate üldkoosolekut isiklikult juhatada, võib kohus nimetada määrusega selleks teise halduri.
(2) Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur.
(3) Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle.
(1) Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud.
(3) Kui võlausaldajateks on üksnes käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud isikud või isikud, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, teeb võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluva otsustuse võlausaldajate üldkoosoleku eest kohus määrusega halduri ettepanekul. Kohus ei tee kompromissi tegemise, ettevõtte tegevusega jätkamise ega juriidilise isiku lõpetamise otsust.
(4) Kui pankrotitoimkonna ülesandeid täidab käesoleva seaduse § 74 lõikest 7 tulenevalt võlausaldajate üldkoosolek ja võlausaldajateks on üksnes § 82 lõikes 8 nimetatud isikud või isikud, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, võib haldur teha toimingu käesolevas seaduses ettenähtud pankrotitoimkonna kooskõlastuseta või nõusolekuta.
(1) Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega.
(2) Nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, annab hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud.
(3) Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab temale häälte määramiseks esitama haldurile nõudeavalduse hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. See ei mõjuta võlausaldaja õigust nõudeavaldust muuta käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kui halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole tõendatud, või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur jätta võlausaldajale hääled määramata.
(4) Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
(5) Kehtetu
(6) Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega.
(7) Kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist.
(8) Kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda, ei ole tal hääleõigust.
§ 83. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine
(1) Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
(1¹) Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu.
(2) Nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.
(3¹) Kui kohus teeb määruse käesoleva seaduse § 81 lõike 3 alusel, võib võlgnik, võlausaldaja või haldur esitada määruse peale määruskaebuse, kui otsustuse tegemisel on rikutud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(3) Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega.
(4) Kohus vaatab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist.
(5) Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.
(1) Kohtu ülesandeid võib käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras kohtuniku asemel täita ka kohtujurist.
(2) Kohtujurist on pädev võlgniku pankrotimenetluses tegema kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet. Kohtunik otsustab pankrotiasjas enda ja kohtujuristi täpsema tööjaotuse ning võib anda kohtujuristile suuniseid.
(3) Kohtuniku ainupädevuses on:
1) ajutise halduri nimetamine ja pankrotiavalduse lahendamine;
2) pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused;
3) halduri poolt määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul;
4) võlausaldajate nimekirja kinnitamine hagita menetluses;
5) pankrotimenetluse lõpetamine;
6) pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulutuste kinnitamine;
7) ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi hüvitamise nõude lahendamine;
8)
9)
10) trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine.
(4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 125¹ lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 22¹ lõikes 2¹ sätestatut.
(1) Võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
(1¹) Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist.
(2) Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist.
(4) Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul.
(1) Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
(2) Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
(3) Võlgnik annab suuliselt vande:«Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Vandetekstile kirjutab võlgnik alla.
(1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
(2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust.
(3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.
(4) Võlgniku puudumine ei takista kohtuistungi ja koosoleku pidamist ega muu toimingu tegemist, välja arvatud juhul, kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult.
(1) Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
(2) Kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeldu on rakendatud enne pankroti väljakuulutamist, otsustab kohus pankrotimääruse tegemisel keelu kehtimajäämise või tühistamise.
(1) Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et:
1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85);
2) ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87);
3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86);
4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88);
5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4);
6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara.
(2) Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
(3) Kui võlgnikule määrati arest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, tuleb ta vabastada pärast kohustuse täitmist.
(4) Kui võlgnikule määrati arest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keelu rikkumise või lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse tõttu, vabastab kohus ta arestist, kui on alust arvata, et võlgniku vabastamine ei takista edasist pankrotimenetlust.
(5) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku suhtes aresti, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(1) Kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
(2) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus peab ärikeelu kohaldamist põhjendama ning määrama ärikeelu kohaldumise ulatuse. Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sealhulgas võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Kohus, kuulanud ära halduri arvamuse, võib isiku taotluse alusel lõpetada ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu.
(3) Kui võlgnik või käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 ja 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või lõikes 2 nimetatud ärikeeld käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku kohta ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.
(4) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111112025012&id=13185674 võib määrusega kehtestada loetelu, milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis tunnustatakse. Tunnustatavad ärikeelud peavad olema määratud kohtu poolt ning nende eeldused ja sisu olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavatele ärikeeldudele. Tunnustatavate ärikeeldude ajaline kestus on määratud vastava välisriigi õigusega, Eestis kohaldamise ulatus Eesti õigusega.
Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Haldur võib põhjendatud kaalutlustel keelduda halduri toimikus sisalduva dokumendi tutvustamisest võlgnikule, kui see kahjustaks pankrotimenetluse läbiviimist.
Kui käesolevas seaduses on ette nähtud võlgniku ärakuulamine, võib see ära jääda, kui võlgniku viibimiskoht on teadmata või kui võlgnik viibib välisriigis ja tema ärakuulamine aeglustaks menetlust.
(1) Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse.
(2) Kui pankrotiteade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded mitu korda, algab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg esimese teate avaldamise päevast arvates.
(1) Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga.
(2) Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi.
(3) Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.
(4) Kehtetu
Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha.
§ 97. Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu
(1) Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse.
(2) Võlausaldaja ei või pärast täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti väljakuulutamist esitada äriühingu vastu suunatud nõudeid äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu.
(3) Täis- või usaldusühingu täisosaniku või tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu liikme pankrotimenetluses võib haldur nõuda, et kohus arvaks osaniku või liikme täis- või usaldusühingust, tulundusühistust või Euroopa majandushuviühingust välja. Väljaarvamisel osanikule või liikmele maksmisele kuuluv hüvitis arvestatakse pankrotivarasse.
§ 98. Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded
Võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 99. Nõuete tasaarvestus ja lõpetamisel toimuv tasaarvestus
(1) Kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni võlausaldajate nimekirja kinnitamiseni.
(2) Kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
(3) Loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul.
(3¹) Pandiga tagatud tunnustatud nõude, sealhulgas kui see on saadud loovutamisega, võib tasaarvestada sama pandieseme müümisel pandieseme ostuhinnaga ulatuses, mis võlausaldajal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud rahasumma jaotamisel ja millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 153 lõikes 2 sätestatud väljamaksed ja kulud. Ostuhinna osa, mida ei saa võlausaldaja nõudega tasaarvestada, tasub võlausaldaja pankrotivarasse.
(4) Võlausaldaja võib tasaarvestada ka käesoleva seaduse § 46 lõikes 7, § 47 lõikes 1, § 48 lõikes 3, § 50 lõikes 4, § 51 lõigetes 4 ja 5 nimetatud nõudeid.
(5) Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses vastavalt sama seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppe tingimustele, sealhulgas netonõude rahuldamist finantstagatise või muu tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagava tagatise arvel. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut kohaldatakse ka lõpetamisel toimuvale tasaarvestusele väärtpaberituru seaduse § 229² lõike 4 tähenduses, kui tasaarvestuse tingimused on ette nähtud finantstagatise kokkuleppes, finantstagatise kokkulepet sisaldavas kokkuleppes või vastava lepingutingimuse puudumise korral asjakohases õigusnormis.
(1) Nõudeid kaitstakse kirjalikus menetluses. Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi.
(2) Haldur koostab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja, mille esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Esialgsesse võlausaldajate nimekirja kantakse nõuded esitamise järjekorras koos järgmiste andmetega:
1) nõudeavalduse esitamise järjekorra number;
2) võlausaldaja nimi;
3) võlausaldaja registri- või isikukood;
4) nõudeavalduse esitamise kuupäev;
5) nõude suurus;
6) kas nõue on tagatud pandiõigusega;
7) nõude rahuldamisjärk;
8) kas nõue loetakse kaitsmiseta tunnustatuks;
9) kas tegemist on solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega;
10) võlausaldaja häälte arv.
(3) Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur määrab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Võlausaldaja võib esitada nõuetele kirjalikke põhistatud vastuväiteid. Vastuväitele lisatakse tõendid vastuväites nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
(4) Haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud esitama nõudele või pandiõigusele kirjaliku põhistatud vastuväite.
(5) Pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist edastab haldur nõudele või pandiõigusele esitatud vastuväited, sealhulgas halduri enda vastuväited, vastuväite saanud võlausaldajale ja määrab tähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurile kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Seisukohale lisatakse tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks ei või olla lühem kui 15 päeva ega pikem kui 30 päeva. Kohus jätab pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
§ 100². Võlausaldajate nimekirja vormistamine ja kohtule esitamine
(1) Haldur vormistab lõpliku võlausaldajate nimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks 30 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 100¹ lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada kuni 30 päeva.
(2) Kui haldur või võlausaldaja ei esita ühtegi vastuväidet, esitab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule ilma käesoleva seaduse § 100¹ lõikes 5 sätestatud tähtaega andmata.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 100¹ lõikes 2 sätestatule märgitakse lõplikus võlausaldajate nimekirjas:
1) kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte;
2) kes ja millises ulatuses vaidles vastu nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele;
3) kas võlausaldaja esitas taotluse käesoleva seaduse § 102 lõike 1 alusel;
4) jaotised.
(4) Võlausaldajate nimekirjale lisatakse kõik esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused.
(5) Kui võlausaldaja on esitanud teise võlausaldaja nõudele vastuväite ja haldur ise võlausaldaja nõudele samasisulist vastuväidet esitanud ei ole, peab haldur esitama kohtule enda seisukoha selle võlausaldaja esitatud vastuväite kohta.
(1) Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus hindab koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast käesoleva seaduse § 100¹ lõikes 3 või 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu.
(2) Kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada.
(3) Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub. Vastuväitest loobumiseks tuleb esitada kohtule avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
(4) Kaitsmiseta loetakse tunnustatuks:
1) nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 6¹ kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga;
2) pandiõigus, mida on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 6¹ kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse;
3) nõue, mis on rahuldatud ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, 20.06.2013, lk 1–40) artiklis 82 nimetatud ühtse patendikohtu jõustunud otsuse või korraldusega;
4) nõue, mis on rahuldatud välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluva lahendiga;
5) avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõue, mis tuleneb täitemenetluse seadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud haldusaktist, mille vaidlustamise tähtaeg on enne pankroti väljakuulutamist möödunud, samuti kui selline nõue tuleneb Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluvast välisriigi ametlikust dokumendist.
(5) Kohtumäärusega kinnitatavas võlausaldajate nimekirjas märgitakse:
1) võlausaldaja nimi;
2) võlausaldaja registri- või isikukood;
3) võlausaldaja tunnustatud nõude suurus;
4) tunnustatud nõude rahuldamisjärk ja jaotis;
5) kas nõue on tagatud pandiõigusega;
6) kas tegemist on solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega;
7) kas nõude suhtes kehtib võlgniku vastuväide.
(6) Kehtetu
(6¹) Kohus lahendab võlausaldaja vastuväite teise võlausaldaja nõudele sõltumata sellest, kas vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet tunnustatakse või mitte.
(7) Määruse peale, millega kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud, võivad esitada määruskaebuse haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(8) Kohus avaldab teate võlausaldajate nimekirja kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab määruse haldurile, vastuväite esitanud võlgnikule, vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja võlausaldajale, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud.
(1) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos käesoleva seaduse § 100² lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Haldur esitab kohtule võlausaldaja esitatud taotluse kohta kirjaliku seisukoha. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni.
(1¹) Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul.
(2) Kohus lahendab võlausaldaja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kohtumäärusega. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
(3) Kehtetu
(1) Kirjaliku vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib käesoleva seaduse § 100¹ lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul esitada ka võlgnik ise. Vastuväide peab olema põhistatud. Haldur edastab vastuväite võlausaldajale, kelle nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele vastuväide esitati. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.
(2) Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada taotluse selle nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse § 100¹ lõikes 5 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Haldur esitab võlausaldaja taotluse kohtule koos sama seaduse § 100² lõikes 4 märgitud dokumentidega. Kohus vaatab võlausaldaja taotluse läbi sama seaduse §-s 100³ sätestatud korras.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
Kohtumäärusega kinnitatud võlausaldajate nimekirja kantud ja tunnustatud nõuet ning selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul.
§ 106. Tunnustatud nõude ja pandiõiguse uuesti läbivaatamine
(1) Kehtetu
(2) Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi.
(3) Kehtetu
(4) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse kohtumäärusega 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Kohus võib vajaduse korral käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Menetlusosalised võivad esitada hagimenetluses lubatud tõendeid. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu. Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud ja vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõudeavalduses.