(1) Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
(2) Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
(2¹) Võlgniku surma korral muutub isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on isiku pärandvara pankroti väljakuulutamise seisuga, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi, või vara, mille pärija on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest.
(3) Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
(1) Tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
(2) Kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
1) finantstagatise kokkuleppe sõlmimisele, finantstagatise seadmisele, täiendamisele või asendamisele või finantstagatise eseme käsutamisele;
2) tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõike 1 tähenduses või sellega hõlmatud kvalifitseeruv finantstehing, või sellise tagatislepingu eseme käsutamisele;
3) makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavatele tasaarvestustele;
4) lõpetamisel toimuvale tasaarvestusele väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses;
5) nõude loovutamisele, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 31¹ ja 31⁶ sätestatuga.
(3) Tehinguks käesoleva peatüki tähenduses loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses.
(4) Kui pankrot on välja kuulutatud maksejõuetusavalduse alusel, mis esitati võlgniku võlgade ümberkujundamise kava kehtivuse ajal, lähtutakse tehingu tagasivõitmise tähtaja alguse arvestamisel selle usaldusisiku nimetamisest, kes nimetati füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 34 lõike 3 alusel.
(1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud:
1) ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve;
3) enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve;
4) viie aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
(2) Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.
(3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
(4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ja tasaarvestuskokkulepet, väärtpaberituru seaduse §-s 229³ nimetatud kvalifitseeruvate finantstehingute lisamist tasaarvestuskokkuleppesse ning lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist sama seaduse § 229² tähenduses ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tehingu ainuke eesmärk oli kahjustada teisi võlausaldajaid ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
(5) Tehingut, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 31¹ ja 31⁶ sätestatuga, ei saa tagasi võita.
(1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti:
1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, samuti ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.
(2) Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve.
(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
(4) Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad.
1) Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu, võlgniku ja tema registreeritud elukaaslase kooselulepingu varalisi õigusi puudutavas osas või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras loobus, kui abielu, kooseluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud:
1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, samuti ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik, tema abikaasa või registreeritud elukaaslane ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
(1) Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti:
1) ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) kolme kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;
3) kahe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
(2) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.
§ 113¹. Saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud
(1) Kui võlgniku suhtes on läbi viidud saneerimismenetlus, ei saa järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita tehinguid, millega:
1) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses, et kinnitada ja täita saneerimiskava, ning sellise rahastuse suuruse, allikad ja tingimused on kohus saneerimiskavaga kinnitanud (edaspidi uus rahastamine);
2) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel ajal ning see oli mõistlikel tingimustel ja viivitamata vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks, tema väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (edaspidi vaherahastamine).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamata vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huve, eeldusel et kohus on saneerimiskava kinnitanud ja tehing ei ole tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suutnud enam oma sissenõutavaid kohustusi täita. Nimetatud tehingu eesmärgiks on muu hulgas:
1) saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste, vastuvõtmise või kinnitamise, samuti saneerimismenetlusega tihedalt seotud küsimustes erialase nõu küsimise eest tasude maksmine ja kulude kandmine;
2) töötajate sissenõutavaks muutunud töötasu maksmine;
3) muud tavapärase majandustegevuse osana tehtud maksed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava rakendamise edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamata vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huve, eeldusel et tehing on tehtud kooskõlas saneerimiskavaga.
(1) Kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti:
1) ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;
3) kahe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline.
(2) Tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis anti laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja võlgnik sai pärast tagatise andmist enda käsutusse tagatud lepingu järgi tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul.
(3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.
(4) Finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks tehtud tehingut ja käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud tuletistehingu või tasaarvestuskokkuleppe või sellega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu tagamiseks seatud tagatist ei saa tagasi võita.
Tehingu, mis tehti pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara hulka kuuluva kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva või väärtpaberitega ja mis on vastavalt asjaõigusseaduse § 56 lõike 1, laeva asjaõigusseaduse § 7 lõike 1 või väärtpaberite registri pidamise seaduse § 9 lõike 2 kohaselt kehtiv, saab kehtetuks tunnistada tagasivõitmise sätete kohaselt samadel alustel tehinguga, mis on tehtud ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni.
(1) Tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu.
(2) Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:
1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud;
2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel võib tagasivõitmise nõude esitada ka isiku vastu, kes on võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt omandanud kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele.
§ 116¹. Pärija, testamenditäitja ja pärandi hooldaja tehtud tehingu tagasivõitmine pärandvara pankrotimenetluses
(1) Võlgniku surma korral tunnistab kohus kehtetuks tehingu, millega pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja on pärandvara arvel täitnud pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõude või sundosa nõude:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) alates pärandi avanemisest, kui nõude rahuldamine toimus muus kui pärimisseaduse §-s 142 sätestatud järjekorras või üht võlausaldajat teisele eelistades, kui pärandvara oli kohustuse täitmise ajal maksejõuetu ja pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja teadis või pidi sellest teadma;
3) alates pärandi avanemisest võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondsele, kui lähikondne ega võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja ei tõenda, et pärandvara oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
(2) Võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis pankrotivara maksejõuetusest. Võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja lähikondseks loetakse käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud võlgniku pärijaga, testamenditäitjaga või pärandi hooldajaga seotud isikut.
(3) Tagasi ei saa võita pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulusid.
(4) Tagasivõitmine ei välista võlgniku pärija vastu pärimisseaduse § 142 lõikes 4 ning § 143 lõigetes 2 ja 5 ning testamenditäitja vastu pärimisseaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise nõude esitamist.
(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:
1) võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslane, isegi kui abielu või kooseluleping on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist, või registreeritud elukaaslane, kui kooseluleping on lõpetatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;
3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad või registreeritud elukaaslased;
4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad või registreeritud elukaaslased;
5) võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslase ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa või registreeritud elukaaslase õde ja vend.
(2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:
1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik;
2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest;
3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga;
4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;
5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;
6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed.
(3) Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.
(1) Tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur.
(2) Tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates.
(1) Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.
(1¹) Käesolevas paragrahvis tehingu tagasivõitmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul peab teine pool, kes tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest teadis või pidi teadma, hüvitama ka tema süü tõttu tagasivõidetust saamata jäänud kasu, mida ta oleks võinud saada korrapärase majandamise reegleid järgides.
(3) Tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest.
(4) Kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus käesoleva seaduse § 146 lõike 1 kohaselt.
(5) Kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Sel juhul loetakse teise poole hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus käesoleva seaduse § 153 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuetega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud nõude võib esitada kuue kuu jooksul tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest, kui aga tehingu teine pool andis tagasivõitmisele kuuluva vara kohtuotsuseta pankrotivarasse, siis vara üleandmise päevast.
(1) Kui võlgnikul tekib pärast pankroti väljakuulutamist õigus pärandile või annakule, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik.
(2) Kehtetu
§ 121. Kaasomandi, õiguse ühisuse ja seltsingu lõpetamine
(1) Kui võlgnik on asja kaasomanik, seltsinglane või kui talle kuulub ühiselt kolmanda isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse.
(2) Kokkulepe, mille kohaselt kaasomandi, seltsingu või ühisuse lõpetamine on välistatud või piiratud või on selleks määratud ülesütlemistähtaeg, ei kehti pankrotimenetluses.
(1) Haldur nõuab võlgniku ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ühisvara jagamist. Vaidluse korral esitab haldur ühisvara jagamiseks hagi võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslase vastu. Võlgnikul on õigus koos halduriga hagimenetluses osaledes anda üksnes seletusi. Võlgniku pankrotivara hulka kuulub temale ühisvara jagamisel jääv osa ühisvarast.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslane võib nõuda enda ja võlgniku ühisvara jagamist ning oma osa välistamist pankrotivarast. Vaidluse korral eseme võlgniku pankrotivara hulka kuulumise või ühisvara jagamise üle võib võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslane esitada hagi halduri vastu. Võlgnikul on õigus koos halduriga hagimenetluses osaledes anda üksnes seletusi. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi.
(5) Kehtetu
(1) Pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks.
(2) Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni.
(3) Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. Kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt.
(5) Kui võlgnik on müünud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara enne tema pankroti väljakuulutamist ning välistamisõigust omaval isikul ei ole väljaandmisnõuet vara omandanud isiku vastu, on sellel isikul õigus nõuda:
1) müügihinna tasumise nõude loovutamist temale, kui vara omandaja ei ole seda veel tasunud, või
2) võõrandamisest saadu väljamaksmist pankrotivarast, kui müügihind on tasutud pärast pankroti väljakuulutamist, või
3) osavõttu pankrotimenetlusest võlausaldajana, kui müügihind on tasutud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist.
(6) Kehtetu
(1) Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Haldur on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises.
(3) Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhtorgani liige.
(4) Ainult kohtu loal võib haldur teha tehingu pankrotivaraga sularahas. Haldur hoiustab pankrotivarasse laekunud sularaha kahe tööpäeva jooksul raha saamisest arvates. Kui sularaha hoidmiseks on turvalised tingimused, võib haldur kohtu loal hoida pankrotivarast kuni 1280 eurot sularahas. Haldur ei tee jaotise alusel väljamakseid võlausaldajatele sularahas.
§ 125. Keelatud ja pankrotitoimkonna nõusolekut vajavad tehingud
(1) Haldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist käesoleva seaduse § 66 kohaselt.
(2) Halduriga seotud isik on muu hulgas:
1) halduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
1¹) halduri registreeritud elukaaslane, samuti registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõpetatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
2) isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;
3) halduri ülenejad ja alanejad sugulased ning nende abikaasad või registreeritud elukaaslased ning halduri õde ja vend, samuti halduri abikaasa, registreeritud elukaaslase ja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;
4) juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt haldurile või käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse haldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes.
(3) Pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu võib haldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erilise tähtsusega tehinguks on eelkõige laenu võtmine. Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, mille tegevust pärast pankroti väljakuulutamist jätkatakse, loetakse erilise tähtsusega tehinguks ka kõik ettevõtte tavapärase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud.
(1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur pankrotivara nimekirja, milles märgib vara koosseisu ja väärtuse, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa.
(2) Pankrotivarasse kuuluva eseme kohta tuleb märkida selle väärtus. Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, tuleb ettevõttesse kuuluvate esemete väärtuse kõrval hinnata ka väärtust, mida ettevõte või selle osa hinnanguliselt omaks juhul, kui ettevõtte tegevust jätkatakse ja ettevõte või selle osa võõrandatakse tervikvarana.
(3) Nimekirjas tuleb eraldi märkida esemed, mille välistamist pankrotivarast nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, samuti esemed, mis kuuluvad võlgnikule ja kolmandale isikule ühiselt, sealhulgas need, mis kuuluvad võlgniku ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ühisvara hulka.
(4) Nimekirjas tuleb märkida kõikide teadaolevate võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad, samuti iga võlausaldaja nõude alus ja suurus. Nimekirjas tuleb eraldi märkida, kas ja millised nõuded on võlgniku varaga tagatud.
(5) Nimekirjas tuleb märkida, millised võimalused on nõuete tasaarvestuseks.
(6) Haldur esitab pankrotivara nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale, samuti tutvustab seda igale võlausaldajale, kes seda nõuab. Haldur tutvustab nimekirja võlgnikule.
§ 127. Halduri ettekanne võlausaldajate esimesel üldkoosolekul
(1) Haldur teeb võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. Ettekanne ja kalkulatsioon lisatakse koosoleku protokollile.
(2) Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, peab haldur lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ettekandes selgitama, kas on võimalik võlgniku ettevõtte tervendamine ja millised on võimalused kompromissi tegemiseks. Haldur peab samuti selgitama, millised on väljavaated võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ettevõtte tervendamise, kompromissi ja pankrotivara müügi korral. Haldur peab andma hinnangu massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude suuruse kohta pankrotivara kohese müügi korral.
(1) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest.
(2) Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. Teises lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui otsustatakse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamine.
(3) Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks.
(4) Kehtetu
§ 129. Ettevõtte tervendamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine
(1) Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, koostab haldur ettevõtte tegevuse jätkamise kava (tervendamiskava) või teeb ettepaneku ettevõtte tegevus lõpetada.
(2) Ettevõtte tervendamiseks vajalikud abinõud nähakse ette tervendamiskavas. Tervendamiskavas tuleb samuti näidata, kas on otstarbekas teha kompromissi.
(3) Haldur esitab tervendamiskava kinnitamiseks või ettepaneku ettevõtte tegevuse lõpetamiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule.
(4) Üldkoosolek kas kinnitab halduri esitatud tervendamiskava või otsustab, et ettevõtte tegevus lõpetatakse. Üldkoosolek võib teha haldurile ettepaneku uue tervendamiskava esitamiseks või ettevõtte tegevuse lõpetamise ettepaneku asemel tervendamiskava esitamiseks.
(5) Kui võlausaldajate üldkoosolek leiab, et vaatamata tervendamiskavale ei ole tervendamine õnnestunud, võib üldkoosolek otsustada, et ettevõtte tegevus lõpetatakse.
(6) Haldur esitab ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse viivitamata kohtule kinnitamiseks. Otsuse kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Kohus ei kinnita ettevõtte tegevuse lõpetamise otsust, kui ei ole järgitud võlausaldajate üldkoosoleku korraldamise või otsuse vastuvõtmise korda.
(7) Kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur üldkoosoleku otsuse kohtule kinnitamiseks käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 sätestatud korras.
(8) Kui pankrotimenetluses on otstarbekas ettevõtte müük tervikvarana, võib üldkoosolek halduri ettepanekul otsustada, et ettevõtte tegevust jätkatakse kuni selle müümiseni.
§ 130. Juriidilise isiku lõpetamine ja likvideerimine
(1) Kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise.
(2) Haldur esitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata kohtule kinnitamiseks. Otsuse kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Kohus ei kinnita juriidilise isiku lõpetamise otsust, kui ei ole järgitud võlausaldajate üldkoosoleku korraldamise või otsuse vastuvõtmise korda. Üldkoosoleku otsuse kinnitamise korral loetakse juriidiline isik lõpetatuks lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates.
(3) Kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
(4) Kehtetu
(5) Juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile.
(6) Juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui:
1) pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu;
2) pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 159 sätestatud alusel;
3) pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel, kui võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.
(7) Juriidilise isiku lõpetamata jätmise käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 3 sätestatud alustel otsustab kohus halduri ettepanekul ja punktis 2 sätestatud alusel võlgniku ettepanekul, tehes selle kohta määruse.
(8) Kui pankrotimenetlus on lõpetatud käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel ja juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, likvideeritakse juriidilisest isikust võlgnik.
§ 131. Ettevõtte tegevuse lõpetamine enne esimest üldkoosolekut
(1) Kui võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine võlausaldajate esimese üldkoosolekuni on võlausaldajatele ilmselt kahjulik, eelkõige, kui see toob kaasa pankrotivara olulise vähenemise, võib haldur võlgniku ettevõtte tegevuse kohtu nõusolekul lõpetada ka enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Haldur esitab ettevõtte tegevuse lõpetamise põhistatud taotluse kohtule. Kohus lahendab taotluse määrusega.
(2) Ettevõtte tegevuse lõpetamise üle otsustamisel tuleb hinnata eelkõige tervendamisvõimalusi ning ettevõtte väärtuse võimalikku vähenemist seoses ettevõtte tegevuse kohese lõpetamisega.
(3) Enne ettevõtte tegevuse lõpetamise taotluse esitamist peab haldur ettevõtte tegevuse lõpetamise kavatsusest teavitama võlgnikku ja kuulama ära tema arvamuse, kui see on viivituseta võimalik.
(4) Võlausaldajate üldkoosolek võib otsustada ettevõtte tegevuse jätkamise ka juhul, kui kohus on halduri taotluse ettevõtte tegevuse lõpetamiseks rahuldanud.
(1) Haldur esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande, milles märgitakse:
1) maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg;
2) andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta;
3) arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta;
4) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud.
(2) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase raamatupidamise aastaaruande.
(3) Haldur esitab ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada.
(4) Haldur esitab ettekande tutvumiseks igale võlausaldajale, kes seda nõuab.
(1) Pankrotihaldur võib pankrotimenetluse läbiviimiseks avada Eestis tegutsevas krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis ühe pankrotivõlgniku põhise maksekonto (edaspidi kutsealane maksekonto).
(2) Pankrotitoimkonna nõusolekul võib pankrotihaldur avada pankrotimenetluse läbiviimiseks täiendavaid kutsealaseid maksekontosid. Kui pankrotitoimkonda ei ole moodustatud või pankrotitoimkond ei anna nõusolekut, võib pankrotihaldur taotleda nõusolekut kohtult.
(3) Pankrotihaldur avab kutsealase maksekonto enda nimel.
(4) Kutsealane maksekonto avatakse pankrotihalduri kutsealaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu pankrotihalduri pärandvara ega pankrotivara hulka, samuti ei saa neile pöörata sissenõuet pankrotihalduri suhtes algatatud täitemenetluses. Pankrotihaldur on kohustatud seda märkima konto avamise lepingu lisatingimustes.
(5) Pankrotihaldur võib vajaduse korral avada Eestis tegutsevas krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis kutsealase väärtpaberikonto. Konto avamisele ja lepingu tingimustele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda.
(6) Pankrotihaldur sulgeb kutsealase maksekonto viivitamatult pärast pankrotimenetluse lõppu. Kohus võib pankrotihalduri taotluse alusel määrata konto sulgemiseks muu tähtaja. Kui see on vajalik, võib pankrotihaldur avada ka uue konto pärast pankrotimenetluse lõppu.
(7) Kui kohus vabastab pankrotihalduri menetluse kestel ja nimetab uue halduri, kannab vabastatud pankrotihaldur viivitamatult kutsealasel maksekontol olevad vahendid üle uue halduri poolt avatud kutsealasele maksekontole või võlgniku kontole.
(1) Kutsealast maksekontot võib kasutada ainult pankrotimenetluse läbiviimiseks. Väljamakseid võib teha ainult käesolevas seaduses sätestatud alustel. Kutsealase maksekonto andmed märgitakse kõikidesse pankrotihalduri koostatud aktidesse.
(2) Kui pankrotihaldur avab kutsealase maksekonto, kasutatakse pankrotimenetluse läbiviimiseks seda kontot, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud kasutada muud kontot.
(3) Pankrotihalduri tasu ei kanta kutsealasele maksekontole. Kutsealasele maksekontole laekunud raha ei või pankrotihaldur kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks.
(4) Pankrotihaldur peab eraldi arvestust kutsealasel maksekontol seisva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud võlausaldajal või võlgnikul vastu võtmata.
(5) Pankrotihaldur vastutab kutsealase maksekonto õiguspärase kasutamise eest.
(1) Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti.
(2) Kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas.
(4) Kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist.
(1) Kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule.
(2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib vara müüa, kui vara müük vastab kompromissettepanekule, samuti käesoleva seaduse § 133 lõikes 3 nimetatud vara puhul.
(1) Haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.
(2) Halduri nõusolekul võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara hulka kuuluva vallasasja või õiguse ise müüa. Vara müünud võlgnik esitab haldurile aruande müügist saadu kohta.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 võlgniku kohta sätestatut kohaldatakse ka võlgniku pärija suhtes.
(3) Vara müügi järjekorra määrab haldur.
(1) Pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Vara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga.
(3) Kordusenampakkumisel võib haldur vara alghinda kuni 50 protsenti vähendada. Suuremas ulatuses võib alghinda vähendada üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul.
(4) Enampakkumise kohta koostab haldur akti. Akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111112025012&id=687659 .
§ 137. Vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil
(1) Võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.
(2) Kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, kuid haldur leiab, et vara müük enampakkumiseta annab suuremat kasu, võib pankrotivara enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil müüa pankrotitoimkonna nõusolekul.
(1) Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta.
(2) Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil.
(3) Kui pandipidaja on haldurile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võimalusest teatanud, kuid pandieseme müügi lepingut ei sõlmitud ja müügihinda ei tasutud kolme päeva jooksul võimalusest teatamisest, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil.
(4) Vallaspandi eseme müügi korral pandiõigus lõpeb.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui müüakse tervikvarana kommertspandiga koormatud ettevõte või selle organisatsiooniliselt iseseisev osa.
(1) Kehtetu
(2) Kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks.
(3) Kinnistusraamatusse kantud õigused, mis asuvad samal järjekohal selle esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusega, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki, jäävad kehtima üksnes juhul, kui nendest tulenevalt ei saa nõuda kinnisasja sundmüüki.
(4) Kinnisasja koormavad õigused, mis loetakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 lõppenuks, kustutatakse kinnistusraamatust halduri avalduse alusel. Avaldusele lisatakse enampakkumise akt. Kustutamiseks ei ole vaja puudutatud isiku nõusolekut.
(5) Kui kinnisasja ei müüda enampakkumisel, on kinnisasja koormavate õiguste kustutamiseks vajalik õiguse omaja nõusolek. Kui hüpoteegipidaja või reaalkoormatise omaja ei anna nõusolekut, siis kaotab ta õiguse nõuda nõude rahuldamist pankrotimenetluses hüpoteegi või reaalkoormatisega tagatud osas. Hüpoteegiga tagatud või reaalkoormatisest tuleneva nõude saab sellisel juhul kinnisasja omandanud isiku suhtes maksma panna suuruseni, milles nõue pankrotimenetluses tunnustati.
Kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki, arvestades §-des 133 ja 134 sätestatut.
(1) Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võib haldur müüa üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul.
(2) Enampakkumiseta võib ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa müüa üksnes võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul, kui omandaja või isik, kes omab omandajaks olevas juriidilises isikus otseselt või kaudselt rohkem kui 1/5-suurust osalust, on:
1) võlgniku lähikondne;
2) võlausaldaja, kelle nõuded moodustavad hinnanguliselt rohkem kui 1/5 pankrotimenetluses esitatud nõuete kogusummast.