(1) Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega ja kompromissi kohaselt on pandiga koormatud ese vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, ei saa pandiga tagatud nõuet kompromissis märgitud tähtaja jooksul maksma panna.
(2) Kui pandipidaja hääletas kompromissi vastu, ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg olla pikem kui üks aasta.
(3) Pandipidajale, kelle pandiga tagatud nõude maksmapanek on kompromissettepaneku kohaselt seetõttu, et pandieset on vaja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, edasi lükatud teiste pandipidajatega võrreldes pikemaks ajaks, makstakse teistega võrreldes pikema aja eest kompromissettepanekus ettenähtud intressi. Kui kompromissettepanekus ei ole intressi suurust ette nähtud, makstakse seaduses sätestatud intressi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud intressi makstakse pandiga tagatud nõudelt, kui aga nõue on suurem kui rahasumma, mida pandieseme müügist eeldatavalt saadakse, siis sellelt rahasummalt.
(1) Haldur esitab kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse.
(2) Kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul.
(3) Kui kohus ei kinnita kompromissotsust seetõttu, et kompromissi tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid, kutsub haldur kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul kompromissi kinnitamata jätmise määruse tegemisest arvates.
(4) Määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas või kinnitamata jättis, võib võlausaldaja, võlgnik või haldur esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(5) Haldur avaldab teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida ka käesoleva seaduse §-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut (§ 189 lõige 2).
(1) Kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse ja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 52 alusel kohustustest vabastamise menetluse.
(2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule.
(3) Võlgnikule läheb üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral usaldusisiku kulud.
(4) Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
(5) Kompromiss ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuseni, milles võlgnik vastutaks kohustuse täitmise eest kompromissi järgi.
(6) Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.
(1) Kompromissiga võib ette näha, et nende isikute nõuded, kes on andnud võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, rahuldatakse kompromissi tühistamise korral sellele järgnevas pankrotimenetluses enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid.
(2) Kui kompromissiga nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute nõuded rahuldatakse täielikult või osaliselt enne pandiga tagatud nõudeid, arvestatakse kompromissettepaneku hääletamisel pandipidajast võlausaldajate nõuetega kogu ulatuses.
(3) Kompromissis tuleb ette näha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatavate nõuete maksimumsumma.
(4) Isikul, kes on andnud võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, on õigus nõuda oma nõude rahuldamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 üksnes juhul, kui võlgnik on krediidiandjaga kokku leppinud, millises ulatuses krediidist tulenev põhinõue, intressid ja kõrvalnõuded kuuluvad rahuldamisele vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ja haldur on selleks kokkuleppeks andnud oma kirjaliku nõusoleku.
Paragrahvis 186 nimetatud krediidiandja nõude rahuldamise eelisõigus kehtib ka võlausaldaja suhtes, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud lepingust kompromissi kehtivuse ajal.
(1) Kompromissi täitmise üle teostavad järelevalvet haldur ja pankrotitoimkond.
(2) Kompromissis võib ette näha, et kompromissi kehtivuse ajal võib võlgnik kompromissis nimetatud tehinguid teha üksnes halduri nõusolekul. Sel juhul on kompromissis nimetatud halduri nõusolekuta tehtud tehing tühine.
(3) Kui kompromissis on ette nähtud, et võlgnik võib teha tehinguid halduri nõusolekul, tuleb registris teha märkus käsutuskeelu kohta, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 sätestatut.
(4) Kui haldur tuvastab, et võlgnik ei suuda täita nõudeid, mille suhtes kompromiss kehtib, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja pankrotitoimkonnale.
(5) Haldur on kohustatud esitama kohtule ja pankrotitoimkonnale igal aastal aruande oma tegevuse ja kompromissi täitmise kohta.
(6) Haldurile makstakse järelevalve teostamise eest tasu. Tasu suurus määratakse kompromissis.
(1) Kohus võib tühistada kompromissi halduri või selle võlausaldaja nõudel, kelle suhtes kompromiss kehtib, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos;
2) võlgnik ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi;
3) kompromissi kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda kompromissi tingimusi täita.
(2) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on haldur kohustatud esitama kohtule nõude kompromissi tühistamiseks.
(3) Kompromissi tühistamise nõude võib esitada üksnes kompromissi kehtivuse ajal.
(4) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus taastatakse. Kompromissi tühistab ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse taastab kohus määrusega.
(5) Kompromissi tühistamisel on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut.
(6) Võlausaldaja, kelle nõue tekkis kompromissi ajal, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teate avaldamisest arvates haldurile vastavalt käesoleva seaduse §-des 93 ja 94 sätestatule oma nõudest teatama.
(7) Nõuded, mille suhtes kompromiss kehtis, loetakse kaitstuks. Kompromissi ajal tekkinud nõuete kaitsmine toimub käesoleva seaduse §-des 100–107 sätestatud korras.
(8) Teate kompromissi tühistamise ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse taastamise kohta avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
§ 191. Pankroti- ja maksejõuetusavaldus kompromissi kehtivuse ajal
(1) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa esitada pankroti- või maksejõuetusavaldust nõude alusel, mille suhtes kompromiss kehtib.
(2) Kui kompromissi kehtivuse ajal esitatakse võlgniku suhtes pankroti- või maksejõuetusavaldus nõude alusel, mille suhtes kompromiss ei kehti, kaasab kohus avalduse läbivaatamisse kompromissi täitmise üle järelevalvet teostava halduri, kellele ta võib ülesandeks teha käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud ülesannete täitmise. Sellisel juhul on halduril ajutise halduri õigused ja kohustused.
(3) Kui kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuvastab, et kompromissis ettenähtut arvestades on siiski olemas alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tühistab kohus kompromissi ning taastab pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse, tehes selle kohta määruse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul avaldab kohus käesoleva seaduse § 190 lõikes 8 nimetatud teate.
(5) Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse lahendab, võivad võlgnik ja avalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
(1) Võlausaldajad, kelle nõudeid kompromiss puudutab, võivad ka pärast kompromissi tähtaja möödumist oma kompromissi ajal rahuldamata jäänud nõuded kompromissis kokkulepitud ulatuses maksma panna.
(2) Kohus vabastab halduri pärast kompromissi tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.
(3) Kompromissi tähtaja möödumisel kustutatakse registris tehtud märkused käsutuspiirangute kohta.
(1) Maksejõuetuse teenistus (edaspidi käesolevas peatükis ka teenistus) teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel. Teenistus ei teosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikute üle.
(2) Teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.
(3) Teenistus aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.
(4) Teenistus on oma tegevuses sõltumatu.
(1) Maksejõuetuse teenistus moodustatakse Konkurentsiameti juurde sõltumatu struktuuriüksusena.
(2) Maksejõuetuse teenistuse põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111112025012&id=117032022003 määrusega.
(3) Teenistusel on juhataja ja vähemalt kaks ametnikku. Ametnikul peab olema akadeemiline kõrgharidus õigus- või majandusteaduses.
(4) Valdkonna eest vastutav minister nimetab teenistuse juhataja ametisse viieks aastaks, kuulates enne ära Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse. Kedagi ei tohi valida teenistuse juhatajaks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
§ 192³. Teenistuse juhatajale esitatavad nõuded ja sõltumatus
(1) Teenistuse juhataja peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega ning omama maksejõuetuse teenistuse juhtimiseks vajalikke võimeid ja isiksuseomadusi.
(2) Teenistuse juhatajal peab olema vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist maksejõuetuse või ühinguõiguse valdkonnas.
(3) Teenistuse juhataja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda teenistuse juhataja otsuste tegemisse viisil, mis ohustaks teenistuse juhatajale käesolevas seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.
(4) Teenistuse juhatajaks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud majandusalase, õigusemõistmise või riigivastase süüteo toimepanemise eest;
2) kes on pankrotivõlgnik;
3) kelle suhtes on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus;
4) kes on viimase viie aasta jooksul kuulunud sellise äriühingu juhatusse, mille pankrotiavalduse menetlus või pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega;
5) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud või kelle suhtes kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld;
6) kes on advokatuurist välja heidetud;
7) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
8) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
9) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
10) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.
(5) Teenistuse juhataja ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla muul palgalisel töö- või ametikohal, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist;
2) osaleda erakonna tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
§ 192⁴. Teenistuse juhataja ametist vabastamise ja tagasiastumise erisused
(1) Teenistuse juhataja võib ametist vabastada valdkonna eest vastutav minister, kuulates enne ära Riigikogu majanduskomisjoni arvamuse.
(2) Teenistuse juhataja võib ametist vabastada teenistuse juhataja soovil. Teenistuse juhataja teatab sellest valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kaks kuud või katseajal vähemalt 20 päeva ette, välja arvatud erakorralistel põhjustel.
(1) Teenistuse tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Konkurentsiametile selleks eraldatud vahenditest. Justiits- ja Digiministeerium tagab teenistuse tegevuseks piisavad vahendid.
(2) Teenistuse töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise tagab Konkurentsiamet.
(3) Konkurentsiameti eelarves näidatakse maksejõuetuse teenistuse ülesannete täitmiseks vajalikud kulutused halduskulutustest eraldi. Teenistuse juhataja on sõltumatu teenistuse ülesannete täideviimiseks ettenähtud eelarve osa käsutamises.
Kohus tagab maksejõuetuse teenistusele juurdepääsu pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise või füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusele või sellega seotud menetlusele, kui kohus saab menetluse algatamise avalduse või hagi.
§ 192⁷. Kulude kandmine ja hüvitamine maksejõuetuse teenistusele
(1) Eriauditi ja pankrotimenetluse läbiviimisel avaliku uurimisena tekkinud kulud kantakse Konkurentsiameti eelarves maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest ning hüvitatakse riigieelarvesse vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 7 sätestatule.
(2) Eriaudititele tehtud kulutused hüvitatakse pankrotivara arvelt ühe pankrotimenetluse kohta kuni kümne protsendi ulatuses pandiga tagamata võlausaldajatele jaotise alusel tehtavate väljamaksete summast.
§ 192⁸. Järelevalve võlgniku ja võlgniku lähikondse tegevuse üle
(1) Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.
(2) Kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud.
(3) Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise.
(4) Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 91 sätestatule.
§ 192⁹. Maksejõuetuse teenistuse õigused järelevalve teostamisel
(1) Teenistus võib käesoleva seaduse §-s 192⁸ sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud üldmeetmeid ning sama seaduse §-s 30, § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 1–4 ja §-des 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, eelkõige siis, kui on alust arvata, et võlgnik või võlgniku lähikondne võib varjata või hävitada maksejõuetusmenetluse olulisi dokumente või keelduda muul viisil teabe andmisest.
(2) Teenistusel on järelevalve teostamisel õigus saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt, võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult tasuta teavet ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks, sealhulgas:
1) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
2) tutvuda pankrotiasjaga seotud menetluste kohtutoimikutega, sealhulgas pankrotihalduri vastu esitatud kahju hüvitamise või juhatuse liikme vastu tagasivõitmise nõude menetluse kohtutoimikuga;
3) tutvuda halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetava arvepidamisega ja pankrotivõlgniku raamatupidamisega ning pankrotivõlgniku varalise seisukorraga;
4) saada võlgniku pangakontode väljavõtteid perioodi kohta, mille suhtes teenistus järelevalvet teostab;
5) teha dokumentidest paber- või elektroonilisi koopiaid;
6) tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta;
7) viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul ning avaldada arvamust;
8) nõuda haldurilt võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist või eriliste tingimuste korral see ise kokku kutsuda ja seda juhatada.
(3) Ajutine haldur, usaldusisik ja haldur peavad maksejõuetuse teenistusele ka pärast ülesannetest vabastamist andma teavet ja dokumente ning tegema teenistusega koostööd.
(4) Teenistusel on vajaduse korral õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks menetlusväliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, sealhulgas politsei abi.
(1) Teenistus võib enda äranägemisel või pankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku, võlgniku lähikondse või pankrotihalduri suhtes viia läbi eriauditi. Teenistus võib eriauditi läbiviimisse kaasata sõltumatu eksperdi või tellida sõltumatu ekspertiisi.
(2) Pankrotihaldur võib eriauditi läbiviimist taotleda, kui pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võiks eriauditi ise läbi viia, kuid on põhjendatud alus arvata, et eriauditi tulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid suuremas ulatuses täita, või esineb oluline avalik huvi võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse uurimiseks.
(3) Maksejõuetuse teenistus viib eriauditi läbi:
1) et tuvastada, milline on võlgniku majanduslik seisund;
2) et tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;
3) et tuvastada, kas esineb tagasivõitmise võimalusi;
4) et taastada võlgniku raamatupidamine;
5) kui esineb asjaolu, mis õigustab eriauditi läbiviimist.
(4) Eriauditi võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbi viia nii võlgniku maksejõuetusele eelnenud kui ka järgnenud tegevuse kontrollimiseks. Eriauditi võib pankrotihalduri suhtes läbi viia üksnes pankrotimenetlusega seonduvas osas.
(5) Maksejõuetuse teenistus esitab eriauditi raporti kohtule ja pankrotihaldurile. Maksejõuetuse teenistus võimaldab raportiga tutvuda võlgnikul, võlausaldajatel ja võlgniku lähikondsel ning pankrotihalduril, kelle suhtes eriaudit läbi viidi.
§ 192¹¹. Pankrotimenetluse algatamine avaliku uurimisena
(1) Kohus teeb maksejõuetuse teenistusele vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 või § 158 lõikes 5¹ sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud § 30 või § 158 lõike 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti.
(2) Maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus käesoleva seaduse § 29 või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.
(3) Kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused ei ole täidetud, jätab kohus avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena rahuldamata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 või § 158 lõikes 4 nimetatud määrusega. Sellisel juhul võib nimetatud määruste peale määruskaebuse esitada ka maksejõuetuse teenistus.
(5) Maksejõuetuse teenistus võib teha kohtule pankrotimenetluse läbiviimise määramisel avaliku uurimisena ettepaneku kuulata ära haldur, võlgnik või peamised võlausaldajad.
§ 192¹². Pankrotimenetluse läbiviimine avaliku uurimisena
(1) Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi.
(2) Võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees maksejõuetuse teenistusele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis.
(3) Võlausaldajal ei ole õigust esitada määruskaebust käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud uue halduri nimetamise määruse ega § 68 lõikes 4 nimetatud halduri vabastamata jätmise määruse peale, samuti mitte esitada § 66¹ lõike 1 alusel arvamusi ja ettepanekuid halduri koostatava kalkulatsiooni kohta. Käesolevas lõikes nimetatud õigusi teostab maksejõuetuse teenistus.
(4) Võlausaldaja ei saa käesoleva seaduse § 67 kohaselt kaevata halduri tegevuse peale.
(5) Võlausaldaja ei saa vaidlustada teenistuse otsuseid seoses pankrotivara müügiga, mille teenistus on teinud võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevuses.
(6) Käesolevas seaduses nimetatud võlausaldaja õigus esitada vastuväiteid teise võlausaldaja nõude, selle rahuldamisjärgu või nõuet tagava pandiõiguse kohta läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur teatab võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest maksejõuetuse teenistusele.
(7) Võlausaldaja võib esitada vastuväiteid vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 ja § 163 lõikes 2 sätestatule ning määruskaebusi vastavalt § 164 lõigetes 2 ja 3 sätestatule üksnes selle kohta, mis on seotud konkreetse võlausaldaja nõudega. Võlgnik ei saa esitada eelnimetatud vastuväiteid ja kaebusi selle kohta, mis puudutab maksejõuetuse teenistuse poolt kantud pankrotimenetluse kulusid.
(8) Maksejõuetuse teenistus kooskõlastab enne kohtule esitamist halduri poolt ette valmistatud võlausaldajate nimekirja ja lõpparuande.
(9) Kui see on asjakohane, võib teenistus teha kohtule käesoleva seaduse § 166 lõikes 1 nimetatud avalduse.
§ 192¹³. Pankrotimenetluses avaliku uurimise lõpetamine
(1) Pankrotimenetluses lõpeb avalik uurimine käesoleva seaduse § 157 punktis 3 või 5 sätestatud alusel.
(2) Teenistus võib kohtult taotleda pankrotimenetluses avaliku uurimise lõpetamist käesoleva seaduse § 192¹¹ lõikes 2 nimetatud eelduste äralangemisel.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut.
(2) Käesoleva seaduse § 33 lõige 5, § 39 lõige 2, § 40 lõike 2 kolmas lause ja § 41 lõike 1 kolmas lause jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga eraldi seadusega.
(3) Kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni.
(4) Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.
(5) Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 5², §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
(6) Käesoleva seaduse § 44 lõikeid 4–6 kohaldatakse alates 2021. aasta 1. veebruarist välja kuulutatud pankrotimenetlustes ja § 172 lõiget 5¹ alates 2021. aasta 1. veebruarist algatatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlustes.
(7) Enne 2021. aasta 1. veebruari seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 45 sätestatut.
2009. aasta 31. detsembril pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktis 1 nimetatud hariduse ja töökogemuse nõuet ning ta ei pea olema läbinud sama lõike punktis 5 nimetatud väljaõpet ja nimetatud nõuetele mittevastavus ei ole temalt pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmise aluseks.
§ 193². Pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja ja käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud tähtaegade kulgemise peatumine Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal
(1) Kui seaduses on sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaeg, peatub selle kulgemine ajavahemikuks, mis algab Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algusest ja lõpeb kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest.
(2) Käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud tähtaegade kulgemine peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajavahemikuks.
§ 193³. Seaduse kohaldamine füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses
(1) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
(2) Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 198 punkt 1 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.