Law

Meretöö seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-02-07, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 823aa9bede30ce72e3d0e9ede645f7dc4bba75392d7dc125d54fb85201f0e77c

Contents: 100 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Seaduse kohaldamisala
  3. § 3. Meretööleping
  4. § 4. Laevapere liige
  5. § 5. Reeder
  6. § 6. Töösuhet reguleerivate seaduste kohaldamise erisus
  7. § 7. Sätete kohustuslikkus
  8. § 8. Meretöölepingu sõlmimise erisus
  9. § 9. Laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus
  10. § 10. Kalalaeval töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus
  11. § 11. Tähtajalise meretöölepingu alusel töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus
  12. § 12. Meretöölepingu sõlmimine alaealisega
  13. § 13. Tähtajalise meretöölepingu sõlmimise erisus
  14. § 14. Laevapere liikme kohustused
  15. § 15. Laeva ohutusega seotud korralduste täitmine
  16. § 16. Töö tegemise koht
  17. § 17. Maalemineku õigus
  18. § 18. Laevapere liikme õigus laevalt lahkuda
  19. § 19. Isikute laevale toomine
  20. § 20. Asjade laevale toomine ning asjade hävimine ja kahjustumine
  21. § 21. Laevapere liikme vastutus reederile tekitatud kahju eest
  22. § 22. Reederi kohustused
  23. § 23. Töötasu maksmise viisi erisus
  24. § 23¹. Töötasu maksmise kohustus laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral
  25. § 24. Kapteni õigus suurendada laevapere liikme töökoormust
  26. § 25. Laevapere liikme sõit laeva asukohta ja meretöölepingu sõlmimise kohta
  27. § 26. Laevapere liikme teavitamine töökorraldusest
  28. § 27. Ametiriietus
  29. § 28. Toitlustamine
  30. § 29. Majutus
  31. § 30. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded
  32. § 31. Laeva merekõlblikkuse kontroll laevapere liikme nõudel
  33. § 32. Laevapere liikme tervisekontrolli ja laeval meditsiiniabi andmise nõuded
  34. § 33. Haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine
  35. § 34. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral
  36. § 35. Tagasisõidukulud haiguse või vigastuse korral
  37. § 36. Laevapere liikme haigusest või vigastusest tingitud kulude hüvitamine reederile
  38. § 37. Reederi vastutus tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse korral
  39. § 38. Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral
  40. § 38¹. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral
  41. § 39. Laevapere liikme surmaga kaasnevad kulud
  42. § 39¹. Kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamine ja hüvitamise tagatis
  43. § 40. Töö tegemise aja piirangu erisus
  44. § 41. Öötöö hüvitamise erisus
  45. § 42. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises osaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg
  46. § 43. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg
  47. § 44. Valveaja erisus
  48. § 45. Alaealise tööle rakendamise piirangu erisus
  49. § 46. Laeva ohutusega seotud edasilükkamatud tööd
  50. § 47. Ülevaatustel ning pääste- ja tuletõrjeharjutustes osalemine
  51. § 48. Igapäevane puhkeaeg
  52. § 49. Puhkeaeg nädalas
  53. § 50. Töö- ja puhkeaja arvestus
  54. § 51. Põhipuhkus
  55. § 52. Kojusõidu korraldamine puhkuse andmisel
  56. § 53. Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist
  57. § 54. Puhkuste ajakava erisus
  58. § 55. Laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustus
  59. § 56. Kojusõidu sihtkoht
  60. § 57. Kojusõidu transport
  61. § 58. Toidu- ja majutuskulud
  62. § 59. Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks
  63. § 60. Riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel
  64. § 61. Laevalt mahajäämine
  65. § 61¹. Tagatis laevapere liikme hülgamise korral
  66. § 61². Laevapere liikme kulude hüvitamise nõue hülgamise korral
  67. § 62. Laevapere liikme kaebuse menetlemine laeval
  68. § 63. Meretöötunnistus ja ajutine meretöötunnistus
  69. § 64. Kalandustöötunnistus
  70. § 65. Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel
  71. § 66. Meretöölepingu lõppemine laeva merekõlbmatuks muutumise ja laevahuku korral
  72. § 67. Meretöölepingu pikenemine
  73. § 68. Meretöölepingu lõppemise aeg
  74. § 69. Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikme poolt
  75. § 69¹. Meretöölepingu kollektiivsest ülesütlemisest teavitamine
  76. § 69². Meretöölepingu kehtivus ettevõtte ülemineku korral
  77. § 69³. Meretöölepingu kehtivus laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral
  78. § 70. Laevapere liikme töövahendus
  79. § 71. Tegutsemine töövahendusteenuse osutajana
  80. § 72. Töövahendusteenuse osutaja kohustused
  81. § 72¹. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö tegemise aja piirang
  82. § 72². Siseveetranspordivahendil töötava isiku igapäevane puhkeaeg
  83. § 72³. Siseveetranspordivahendil töötava isiku iganädalane puhkeaeg
  84. § 72⁴. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö- ja puhkeaja korraldus
  85. § 72⁵. Siseveetranspordivahendil töötava isiku öötöö ja öötöö hüvitamine
  86. § 72⁶. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö- ja puhkeaja arvestus
  87. § 72⁷. Siseveetranspordivahendil töötava isiku tervisekontroll
  88. § 73. Riiklik ja haldusjärelevalve
  89. § 74. Riikliku ja haldusjärelevalve erisused
  90. § 75. Laevapere liikmele andmete esitamata jätmine
  91. § 76. Alla 16-aastase alaealisega meretöölepingu sõlmimine ja alla 16-aastase alaealise tööle lubamine
  92. § 77. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine
  93. § 78. Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmine
  94. § 79. Nädalas puhkeaja võimaldamata jätmine
  95. § 80. Menetlus
  96. § 80¹. Lepingulise kohustuse üleminek
  97. § 80². Üleminek alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töölepingult meretöölepingule
  98. § 81.
  99. § 84.
  100. § 85. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

100 provisions

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib töötamist laeval, meretöösuhteid, laeval töötavate isikute töövahendust, riigi ülesandeid meretöö valdkonna korraldamisel, järelevalvet meretöösuhete üle, töötamist laevatatavatel sisevetel ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid vedaval siseveetranspordivahendil (edaspidi siseveetranspordivahend) ja vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.

Propose a change

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse töötamisele Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval (edaspidi laev). (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tööülesannete täitmisele renditööna ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata laeval, kui tööandja on Eestis registreeritud juriidiline isik ning laevapere liige on Eesti rahvastikuregistri andmesubjekt. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhtudel. (3¹) Töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 3, 4, 8–10 ja 12, § 22 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2, § 26 lõike 1 punktis 5, § 28 lõigetes 1 ja 2, § 29 lõigetes 1 ja 2, § 32 lõigetes 1, 2 ja 6, § 33 lõigetes 1–3, § 34 lõikes 1 ja lõike 2 teises lauses, §-des 36, 37 ja 45, § 55 lõigetes 1, 2 ja 4–7, §-des 56 ja 60 ning § 71 lõikes 4 sätestatut. (4) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 5, § 26 lõike 1 punkti 4, § 34 lõiget 3 ja § 62 ei kohaldata töötamisele üle 24 meetri pikkusel kalalaeval. (5) Vaidluse, kas laeva suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, lahendab kohtuväliselt Transpordiamet, konsulteerides reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega. (6) Käesoleva seaduse § 32 lõiget 7 kohaldatakse kõigile merel viibivatele laevadele, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva registreeringust või laeva lipuriigist. (7) Käesoleva seaduse §-e 19, 28 ja 29 ei kohaldata töötamisele laeval, mida kasutatakse lootsiteenuse osutamiseks. (8) Käesoleva seaduse 5¹. peatükki kohaldatakse töölepingu ja meretöölepingu alusel töötamisele siseveetranspordivahendil. Käesoleva seaduse 5¹. peatükki ei kohaldata Pärnu ja Pirita jõe suuet külastavatele merelaevadele.

Propose a change

§ 3. Meretööleping

Meretööleping on tööleping, mille alusel teeb füüsiline isik (edaspidi laevapere liige) teisele isikule (edaspidi reeder) tööd, alludes reederi juhtimisele ja kontrollile. Reeder maksab laevapere liikmele töö eest tasu.

Propose a change

§ 4. Laevapere liige

(1) Laevapere liige käesoleva seaduse tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. (2) Laevapere liikmeks ei peeta: 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid; 2) isikut, kes teostab lootsimist; 3) isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist. (3) Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping. (4) Laevapere liige kantakse munsterrolli. (5) Vaidluse, kas isikut tuleb käsitada laevapere liikmena käesoleva seaduse tähenduses, lahendab kohtuväliselt Transpordiamet, konsulteerides asjaomaste reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega.

Propose a change

§ 5. Reeder

Reeder käesoleva seaduse tähenduses on meresõiduohutuse seaduses nimetatud isik või muu isik, kes meretöölepingu sõlmimisega võtab endale töösuhtes tööandja õigused, kohustused ja vastutuse.

Propose a change

§ 6. Töösuhet reguleerivate seaduste kohaldamise erisus

Laevapere liikme töösuhtele kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhet reguleerivaid õigusakte käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Propose a change

§ 7. Sätete kohustuslikkus

Käesolevas seaduses ja teistes töösuhet reguleerivates õigusaktides sätestatust laevapere liikme kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui sellise kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.

Propose a change

§ 8. Meretöölepingu sõlmimise erisus

(1) Meretöölepingu sõlmimisele kohaldatakse töölepingu seaduses töölepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Laevapere liikmeks soovijal on lepingueelsete läbirääkimiste käigus õigus tutvuda lepingu tingimustega ja nende kohta nõu küsida. (3) Meretöölepingu sõlmimiseks võib reeder laevapere liikmeks soovijalt nõuda dokumente ja andmeid, mille vastu tal on õigustatud huvi, eelkõige: 1) meremehe teenistusraamatut või meresõidutunnistust ja vajaduse korral muud isikut tõendavat dokumenti; 2) meresõidudiplomit või kutsetunnistust nõutava kvalifikatsiooni kohta; 3) haridust tõendavat dokumenti; 4) tervisetõendit; 5) välismaalase elamis- või tööluba.

Propose a change

§ 9. Laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus

1) Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 sätestatule sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) laevapere liikme sünnikoht; 2) laevapere liikme tööle asumise koht; 3) laev või laevad, kus tööle asutakse, ja laeva registrinumber; 4) viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga; 5) viide laevapere liikme kojusõidu korraldusele; 6) viide meretöölepingu ülesütlemise tingimustele ja korrale, sealhulgas meretöölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.

Propose a change

§ 10. Kalalaeval töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus

(1) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 ja käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule sisalduma andmed eelseisva püügireisi kohta, kui see on võimalik meretöölepingu sõlmimisel kindlaks määrata. (2) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma andmeid tööle asumise aja ja koha kohta, kui neid ei ole võimalik enne kindlaks määrata.

Propose a change

§ 11. Tähtajalise meretöölepingu alusel töötava laevapere liikme töötingimustest teavitamise erisus

(1) Tähtajalise meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 ja § 6 lõikes 2 sätestatule sisalduma käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud andmed. (2) Üheks merereisiks sõlmitud tähtajalise meretöölepingu kirjalikus dokumendis tuleb märkida ka sihtsadam ja sadamasse saabumise aeg, mille möödumisel laevapere liikme meretööleping lõpeb. (3) Kalalaeval töötava laevapere liikme meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid, kui sihtsadamat ja sadamasse saabumise aega ei ole võimalik enne kindlaks määrata.

Propose a change

§ 12. Meretöölepingu sõlmimine alaealisega

Reeder ei tohi meretöölepingut sõlmida alla 16-aastase alaealisega ega teda tööle lubada.

Propose a change

§ 13. Tähtajalise meretöölepingu sõlmimise erisus

(1) Tähtajalise meretöölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige kindlaksmääratud reis või reisid, töömahu ajutine suurenemine või navigatsiooniperiood. (2) Tähtajalise meretöölepingu võib kapten reederi nõusolekul sõlmida kuni neljaks kuuks, kui see on vajalik ohutu meresõidu tagamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimata jätmine ei too kaasa meretöölepingu tühisust.

Propose a change

§ 14. Laevapere liikme kohustused

1) Kui seadusest, kollektiiv- või meretöölepingust ei tulene teisiti, täidab laevapere liige lisaks töölepingu seaduse §-s 15 sätestatule eelkõige järgmisi kohustusi: 1) täidab õigel ajal ja täpselt reederi, kapteni ja muu pädeva isiku seaduslikke korraldusi; 2) järgib laeval kehtestatud korra- ja ohutusnõudeid; 3) osaleb pääste- ja tuletõrjeõppustes; 4) hoiab laeva ja sellel olevat vara; 5) kasutab töö ajal reederi määratud töö-, eri- või ametiriietust ja isikukaitsevahendeid; 6) teavitab viivitamata kaptenit või muud pädevat isikut töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 7) täidab muid seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud kohustusi.

Propose a change

§ 15. Laeva ohutusega seotud korralduste täitmine

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule järgib laevapere liige kapteni või muu pädeva isiku korraldusi, mis on vajalikud: 1) laeval olevaid või teisi isikuid ähvardava ohu vältimiseks; 2) laeva ohutuse tagamiseks; 3) lasti riknemise või hävimise vältimiseks; 4) teisi laevu ähvardava ohu vältimiseks. (2) Ähvardava laevahuku või muu laeval olevaid isikuid ähvardava otsese ohu korral ei lahku laevapere liige laevalt ilma kapteni või muu pädeva isiku loata. (3) Laevahuku korral osaleb laevapere liige laeval olevate isikute ja laeva lasti päästmisel. (4) Korralduste andmisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel jälgib kapten või muu pädev isik, et laevapere liikme elu ja tervis ei ole ohustatud.

Propose a change

§ 16. Töö tegemise koht

(1) Laevapere liige töötab meretöölepingus nimetatud laeval, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Reeder võib laeva juhtkonda kuuluva isiku ümber paigutada teisele laevale, säilitades talle senised meretöölepinguga kokkulepitud töötingimused, kui ümberpaigutamine on töökorraldust arvestades vajalik ja meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Propose a change

§ 17. Maalemineku õigus

(1) Laevapere liikmel on laeva sadamas või reidil seismise ajal õigus väljaspool oma tööaega kapteni või muu pädeva isiku loal maale minna. Loa andmisest võib keelduda, kui kapteni või muu pädeva isiku arvates on laevapere liikme laevale jäämine vajalik laeva, laeval olevate isikute või laeva lasti ohutuse tagamiseks või laeva eelseisva väljumisega seotud tööülesannete täitmiseks. (2) Kui keelduti laevapere liikmele maalemineku loa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning ta ei täida tööülesandeid, loetakse see aeg valveajaks ja tasustatakse vastavalt. (3) Kapten peab korraldama laevapere liikme maalemineku viisil, mis ei takista tööd laeval ega ole seotud ebamõistlike kulutustega.

Propose a change

§ 18. Laevapere liikme õigus laevalt lahkuda

(1) Laevapere liige võib laevalt lahkuda ja nõuda reederilt töökoha muutmist, kui: 1) laev, millel laevapere liige on kohustatud töötama, ei ole merekõlblik ning kapten ei täida oma kohustust kontrollida laeva merekõlblikkust käesoleva seaduse §-s 31 sätestatu kohaselt ja kavatseb sadamast väljuda; 2) laevapere liikme elamis- ja töötingimused laeval ohustavad laevapere liikme elu ja tervist ning reeder ei rakenda olukorra parandamiseks vajalikke abinõusid; 3) laevapere liiget on laeval väärkoheldud ja kaptenil ei ole õnnestunud talle kaitset pakkuda, kuigi kaptenit on väärkohtlemisest teavitatud; 4) laev kaotab õiguse sõita Eesti lipu all; 5) meretööleping on sõlmitud kindlaksmääratud reisiks ja reisi sihtkohta muudetakse; 6) pärast töö alustamist laeval selgub, et laev võib sattuda võõrvõimu kontrolli alla või saada vigastada sõja- või piraatluspiirkonnas või et nimetatud oht on märgatavalt suurenenud; 7) pärast töö alustamist laeval selgub, et sadam, kuhu on kavas suunduda, on kuulutatud epideemiapiirkonnaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel on laevapere liikmel õigus laevalt lahkuda enne meresõidu algust või pärast laevalt lahkumise õigust andvast asjaolust teadasaamist esimeses sadamas, kus laev sildub. (3) Kui laevapere liige lahkub laevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, on reeder kohustatud korraldama omal kulul laevapere liikme kojusõidu käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt või paigutama laevapere liikme tööle teisele laevale. Kui laevapere liige asub tööle teisel laeval, hüvitab reeder laevapere liikmele laeva vahetamisega seotud kulud.

Propose a change

§ 19. Isikute laevale toomine

(1) Laevapere liige ei või ilma kapteni või muu pädeva isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid. (2) Kapten või muu pädev isik ei või keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest laeva sadamasoleku ajaks, kui kõrvalise isiku laeval viibimine ei takista tööd laeval ning laeva ohutus on tagatud.

Propose a change

§ 20. Asjade laevale toomine ning asjade hävimine ja kahjustumine

(1) Laevapere liige võib kapteni või muu pädeva isiku loal tuua laevale isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks mõeldud asju koguses, mis on reisi kestust ja laadi arvestades mõistlik. Laevapere liikmele tagatakse panipaik isiklike asjade hoidmiseks. (2) Laevale on keelatud tuua asju, mille hoidmine või vedamine laeval on keelatud või mis ohustavad laeva, laeval viibivat isikut või lasti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjade hävimise või kahjustumise korral laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmele tekkinud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis sätestatud korras. (4) Laevaõnnetuses või laevahukus süüdi oleva laevapere liikme hävinud või kahjustatud vara väärtust ei hüvitata.

Propose a change

§ 21. Laevapere liikme vastutus reederile tekitatud kahju eest

Laevapere liige vastutab reederile tekitatud kahju eest töölepingu seaduses töötaja vastutuse kohta sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 22. Reederi kohustused

(1) Reeder on lisaks töölepingu seaduse §-s 28 sätestatule eelkõige kohustatud: 1) tagama kaptenile vajalike vahendite olemasolu seadusega ning kollektiiv- ja meretöölepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks; 2) tagama ohutud töö- ja elamistingimused ning tervisekaitsenõuete järgimise laeval; 3) tutvustama laevapere liikmele tema töölevõtmisel ja töötamise ajal tuleohutus-, tööohutus-, töötervishoiu- ja keskkonnakaitsenõudeid ning reederi kehtestatud töökorralduse reegleid laeval; 4) tagama omal kulul laevapere liikmele töö tegemiseks vajaliku töö-, eri- ja ametiriietuse ning isikukaitsevahendid; 5) andma laevapere liikmele andmeid arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva eelmise kuu töötasu kohta, sealhulgas vajaduse korral raha vahetuskursi kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 6) täitma teisi seadusega ning kollektiiv- või meretöölepinguga ettenähtud kohustusi. (2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Propose a change

§ 23. Töötasu maksmise viisi erisus

(1) Töötasu maksmisega seotud mõistlikud kulud kannab reeder. (2) Rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 200 või enam, tagab reeder laevapere liikmele võimaluse kanda töötasu kolmanda isiku pangakontole. Kalalaevade puhul kehtib nimetatud kohustus laeval, mille kogumahutavus on 300 või enam.

Propose a change

§ 23¹. Töötasu maksmise kohustus laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral

(1) Reederil, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse § 11¹³ lõike 1 punkti 1 kohaselt olema meretöötunnistus või kellele see sama sätte lõike 2 alusel väljastatakse, on kohustus jätkata laevapere liikmele, keda peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga laeva pardal või sellest väljaspool ebaseaduslikult kinni, töötasu ja muude tasude maksmist, millele tal on õigus tulenevalt meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. (2) Laeva vastu suunatud relvastatud rööv käesoleva seaduse tähenduses on laeva või laeva pardal viibivate isikute või vara vastu suunatud mis tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, saartevahelises meres või territoriaalmeres toime pandud vägivallategu või ebaseaduslik kinnipidamine või mis tahes muu rüüstamistegu või sellega ähvardamine või sellisele tegevusele kihutamine või selliste tegevuste tahtlik soodustamine. (3) Piraatlus käesoleva seaduse tähenduses on karistusseadustiku § 110 lõikes 1 kirjeldatud teod ning nendele tegudele kaasaaitamine või kihutamine. (4) Kui reeder ja laevapere liige on töötasu kandmises kolmanda isiku pangakontole käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel varem kokku leppinud, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel jätkata kolmandale isikule maksete tegemist. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustus kehtib kogu laevapere liikme kinnipidamise aja vältel kuni tema vabastamiseni ja nõuetekohase kojusõiduni käesoleva peatüki 6. jaos sätestatu kohaselt. Kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, kehtib nimetatud kohustus kuni laevapere liikme surmani.

Propose a change

§ 24. Kapteni õigus suurendada laevapere liikme töökoormust

(1) Kaptenil on õigus suurendada laevapere liikme töökoormust, kui ettenägematu sündmuse tõttu väheneb reisi kestel töövõimeliste laevapere liikmete arv. (2) Laevapere liikme töökoormuse suurendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel maksab reeder laevapere liikmele lisatasu, mille suurus arvutatakse proportsionaalselt laevapere liikme suurenenud töökoormusega ning laevapere liikmete arvu vähenemise tõttu reederi poolt töötasude arvelt säästetud summaga. (3) Reederi kohustus maksta lisatasu piirdub laevapere liikmete arvu vähenemise tõttu reederi väljamaksmata töötasude arvelt säästetud summaga. (4) Kapten taastab esimesel võimalusel laevapere liikme tavapärase töökoormuse.

Propose a change

§ 25. Laevapere liikme sõit laeva asukohta ja meretöölepingu sõlmimise kohta

(1) Kui laevapere liige asub meretöölepingu kehtivuse ajal tööle või katkestab töö laeval, mis ei asu meretöölepingu sõlmimise kohas, korraldab reeder omal kulul laevapere liikme sõidu laeva asukohta või meretöölepingu sõlmimise kohta ning tagab sõidu ajal laevapere liikme toitlustamise ja majutuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul arvestab reeder laevale või laevalt sõidu alustamise hetkest laevapere liikmele hüvitist laevapere liikme töötasuga samaväärses määras, kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Propose a change

§ 26. Laevapere liikme teavitamine töökorraldusest

(1) Laeval, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitval laeval, peavad laevapere liikmele olema kättesaadavad: 1) iga ametikoha kohta vähemalt töötamise ajakava merel ja sadamas; 2) teave minimaalse puhkeaja kohta; 3) teave kojusõidu korralduse kohta; 4) laevapere liikme kaebuse esitamise ja menetlemise kord laeval; 5) koopia tema meretöölepingust ja kollektiivlepingutest; 6) meretöösuhet reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon ja kalalaeval Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ja dokumendid peavad olema eesti ja inglise keeles. Kui laeva töökeel ei ole eesti keel, on reeder kohustatud esitama teabe ka laeva töökeeles.

Propose a change

§ 27. Ametiriietus

(1) Õigus kanda ametiriietust on laeva juhtkonna liikmel. Ametiriietuse kandmise korra töökohustuste täitmise ajal kehtestab reeder. (2) Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=128112014003 määrusega.

Propose a change

§ 28. Toitlustamine

(1) Kapten korraldab reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase toitlustamise laeval. (2) Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise korra laeval kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=129072014002 määrusega. (3) Kehtetu (4) Reeder hüvitab laevapere liikmele saamata jäänud toidu reederi ja laevapere liikme vahel kokkulepitud viisil.

Propose a change

§ 29. Majutus

(1) Reeder tagab laevapere liikme majutuse laeval oleku ajal. (2) Laevapere liikme laeval majutamise tingimustele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=128012026006&id=112072014174 määrusega. (3) Laevapere liige hoiab tema kasutusse antud ruume korras.

Propose a change

§ 30. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded

(1) Reeder tagab laevapere liikmele ohutud ja tervislikud töökeskkonnatingimused ning rakendab meetmeid õnnetuste ärahoidmiseks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. (2) Reeder korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe enne tema laeval tööle asumist. Laeval korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kapten.

Propose a change

§ 31. Laeva merekõlblikkuse kontroll laevapere liikme nõudel

(1) Kapten pöördub laeva merekõlblikkuse kontrollimiseks Transpordiameti poole, kui üle poole laevapere liikmetest nõuab kaptenilt laeva merekõlblikkuse kontrollimist või kui seda nõuab vanemtüürimees või vanemmehaanik tema vastutusel oleva laevaosa või varustusega seoses. (2) Kui laeva merekõlblikkuse kontrolli nõue esitati pahauskselt, hüvitab nõude esitanud laevapere liige reederile nõude esitamisega tekitatud kahju.

Propose a change

§ 32. Laevapere liikme tervisekontrolli ja laeval meditsiiniabi andmise nõuded

(1) Reeder tagab laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval. (2) Laeval meditsiiniabi korraldamise nõuded ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=129072014004 määrusega. (3) Laevapere liige läbib eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. (4) Reederi või kapteni nõudmisel läbib laevapere liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on põhjendatud kahtlus laevapere liikme tervisliku seisundi mittevastavuse kohta tööks laeval. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tervisekontrolli kulud kannab reeder, välja arvatud meretöölepingu sõlmimisele eelnev arstlik kontroll, mille kulud kannab isik, kes taotleb meretöölepingu sõlmimist. (6) Reeder tagab ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse laeval. (7) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse tasuta osutamiseks sõlmib Tervisekassa tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse osutamist rahastatakse Tervisekassa eelarve kaudu. (8) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=128012026006&id=122122018027 määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.

Propose a change

§ 33. Haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine

(1) Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval. (1¹) Reeder või kapten võimaldab vajaduse korral kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele eraldi kajuti. (2) Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme viivitamata ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde. (3) Kui haige või vigastatud laevapere liige jäetakse ravile välisriiki, korraldab kapten laevapere liikme ravi tervishoiuteenuse osutaja juures ja teavitab sellest reederit. (4) Reeder või kapten teavitab laevapere liikme haigusest või vigastusest laevapere liikme nimetatud isikut. (5) Reederi ja kapteni kohustus korraldada välisriigis viibiva laevapere liikme ravi lõpeb, kui reeder on korraldanud laevapere liikme kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või kui laevapere liige on ravi põhjendamatult katkestanud.

Propose a change

§ 34. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral

(1) Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud. (2) Reeder kannab meditsiiniabi andmisega seotud kulud alates laevapere liikme haigestumise või vigastuse tekkimise päevast, kuid kõige kauem 16 nädalat haigestumisest või vigastuse tekkimisest arvates. Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras. (3) Reeder maksab haigele või vigastatud laevapere liikmele: 1) meretöölepingus kokkulepitud töötasu laevapere liikme laeval viibimise ajal kuni laevapere liikme jõudmiseni käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta, kuid kõige kauem 16 nädalat laevapere liikme haigestumisest või vigastuse tekkimisest arvates; 2) töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust 70 protsenti alates laevapere liikme jõudmisest käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde käesoleva seaduse § 33 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul, kuid kõige kauem 16 nädalat laevapere liikme haigestumisest või vigastuse tekkimisest arvates. (4) Reederi kohustus maksta haigele või vigastatud laevapere liikmele töötasu lõpeb, kui laevapere liikmel tekib õigus saada hüvitist töövõimetuse aja eest õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (5) Reeder tagab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikme vara säilitamise, kui laevapere liige ei saa haiguse või vigastuse tõttu ise oma vara eest hoolitseda.

Propose a change

§ 35. Tagasisõidukulud haiguse või vigastuse korral

(1) Reeder kannab haiguse või vigastuse tõttu tervishoiuteenuse osutaja juurde ravile saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud tagasisõidu ajal. (2) Reeder korraldab laevapere liikme kojusõidu käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud korras, kui haiguse või vigastuse tõttu välisriigis ravile jäetud laevapere liige ei saa pärast ravi lõppemist laevale tagasi pöörduda.

Propose a change

§ 36. Laevapere liikme haigusest või vigastusest tingitud kulude hüvitamine reederile

1) Reeder võib nõuda laevapere liikmelt käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud kulude hüvitamist, kui: 1) laevapere liikme haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtluse või raske hooletuse tagajärjel; 2) laevapere liige varjas tahtlikult oma terviseseisundit või 3) vigastus ei tekkinud teenistuse ajal laevas.

Propose a change

§ 37. Reederi vastutus tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse korral

Reeder vastutab tööandjana laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 38. Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral

(1) Reeder või kapten teatab laevapere liikme surmast tema lähedastele ja korraldab surnukeha toomise Eesti Vabariigi territooriumile või lähedastega kokkulepitud kohta, kui laevapere liikme surm saabus ajal, kui: 1) laevapere liige töötas laeval; 2) reeder või kapten olid kohustatud korraldama haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist; 3) laevapere liige sõitis reederi kulul töö tegemise kohta või tagasi. (1¹) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata ja edastab e-posti teel Transpordiametile isikustamata kujul järgmised andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2) laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) surma põhjustanud asjaolu; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas surma hetkel oli laev merel, sadamas või ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal. (2) Kui surnukeha ei ole võimalik toimetada Eesti Vabariigi territooriumile, võib surnukeha tuhastamise ja tuha transportimise korraldada kokkuleppel surnu lähedasega. (3) Kui surnukeha ei ole võimalik hoida laeval kuni laeva välisriigi sadamasse sisenemiseni või see ohustab laeval viibivate isikute elu ja tervist või töökeskkonda, võib teha merematuse. Merematuse võib korraldada ka surnud laevapere liikme lähedase taotlusel. (4) Merematus on keelatud, kui tegemist on kuriteo ohvriga või kui surma põhjus ei ole teada. (5) Surnud laevapere liikme vara hoidmise korraldab ja vara säilitamise eest vastutab kapten.

Propose a change

§ 38¹. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral

Kui laevapere liikme surm saabub laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel, kui laeva järgmine sihtkoht on Eesti Vabariigi territoriaalvetes, aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil surnukeha või tuha surnu viimasesse elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere surnud liikme või tema lähedaste soovi.

Propose a change

← Find another law